ESTONIAN BLOG

Soovi korral võite kirjutada ka meilile

loodusemees@gmail.com

Kui avaldate arvamust blogis, tuleb raport postkasti Teie külastusest, nii et saan esimesel võimalusel Teile siinsamas vastata.

Olen tänulik nii toetavate kui kriitiliste arvamuste eest. Ka sarnastest teemadest välismaal. Tähtsaim on see, et arvamused olulised mulle kui ka neile, kellest sõltuvad paljud otsused.
Kommenteerige julgelt, see oodatud!

Päikest!

Vaadake ka EESTIMAA BLOGI 2
http://eestimaablogi2.blogspot.com/
ja Looduse Blogi
http://llooduseblogi.blogspot.com/
FACEBOOK
https://www.facebook.com/groups/685489471517376/?fref=ts

neljapäev, 31. märts 2011

TEED. EESTIMAA KUI PADAORG 2

Postimehes austet transpordivolinik Siim Kallas mainib, et peagi teedeehituse tavapärased rahastamisskeemid varsti enam ei toimi. Teises artiklis muide mainitakse, et teedehoolduse raha läinud lumevallidesse.
Teedeehituse raha peaks andma kasutajad. Õige! Aga teid me kasutamegi kõik, raske oleks kindlaks teha, kes rohkem, kes vähem. Veel raskem seda mõõdupuud välja mõelda. Kas kiirabi kutsudes kõigepealt kiirabi juht maksab teekasutustasu ja siis jõuab patsiendini ning hakkab kõigepealt rahakotti otsima?  Kas liinibussijuht korjab reisijatelt "kümneka" ja tõkkepuu juures maksab? Kas jalgrattur maksab teeperve kasutamise eest?
Kui poleks üksikisiku tulumaksu vähendatud, oleks viimastel aastatel olnud teedehoolduseks ja ka muu jaoks tunduvalt rohkem raha! Mina pole isiklikult kunagi pooldanud selle langetamist ja oleksin raudselt nõus 26 %-le taastamisega. Andes sealt suurema osa teedehoolduseks, politseile, päästeametile jne, oleks meil nii sõit kui muidu elu tunduvalt turvalisem. Palju me oleme kaotanud riigiraha selle langetamisega? Aastate jooksul kokku ehk 10 miljardit krooni?

Kommides on tihti avaldatud arvamust, et tegelikult tulumaksu langetamisest võitsid enim suurepalgalised. Nii ta paraku ongi! Kes võitis 500, kes mitu tuhat! Kuus!

Pealegi on teede ehitus tihti kui teedeehitajatele võimalikult tasuva äri pakkumine. Liiga laialt ehitame viadukte ja neljarealisi teid. Aastate pärast väheneb autode arv kindlasti, seetõttu on selline kulutamine kahtlane.

Transpordivolinik mainib ka erinevate ühistranspordiliikide ühildamist. Muidugi võiks rongiga saada lennujaama, see oleks hea lahendus. Aga ei hakka me siiski lennujaama üle viima Parilasse!? Või viiks?
Samas ootan endiselt põnevusega, kuidas Põlvamaal alustatakse rongipeatuste ehitamist maanteest kaugele!? Ja ehitatakse lisa kilomeetreid teid, et ligi pääseda! Tihti praktiliselt läbi teiste hoovide.

Miks ei võiks asjaomased tulla vaatama, kuidas ehitatud peatused Keavas, Lohul, Raplas, Männikul? Kui ei taha rongiga tulla, siis tulge autoga! Praegu ju saab veel ilma teemaksuta...

Tegelikult ootan muidugi inimesi rongiga sõitma küll! Mis sest, et remont taas algamas! Hingake sügavalt sisse ja tutvuge sõiduplaani muudatustega. Kusjuures suvest saab piimarongiga mitte ainult Lätti, vaid ka tagasi. Ja loodetavasti Tartust õhtupoolikul kiirrongiga tulles ka ehk Türi rongile ümber istuda. Ja ehk ka Balti jaamas mõistetakse, et ümberistumiseks peaks rongid kõrvuti seisma. Mitte ei eelistata seisuteed tühjade vagunite liigutamiseks. Paljud inimesed annavad parima, et sõiduplaane veidigi paremaks teha.

Kui oleks tulevikus korralik ühistransport, muutuks tasuliste teede äri küll kahjumlikuks!

Edu ja olge ettevaatlikud kevadistel Eestimaa teedel!

P.S. Lisan siia paar küsimust mõtiskluseks, millest ka varem maininud.

Oraval kaks bussipeatust. Rongijaama minev pool kilomeetrit kavatsetakse remontida. Miks on see kasulikum kui teha üks ühine peatus?

Jaamades, kus ehitatakse lühike ooteplatvorm, ei tohi rong ülekäiku kinni panna. Kahe ülekäigu asemel tehakse üks ja pikk, minim 70 m jalgrada. Selle ehitus ja kindlasti hooldus tundub minevat kallimaks kui ühe lisa ülekäigu ehitus!? Näit Paluperas.

************************************************************

Tänud, Kardinal!

Eks kirjutis oli kergelt ironiseeriv muidugi. Samas piisaks nii öelda teedemaksuks automaks sõiduautodelt ja kaubaveomaks nii kaubikutelt kui veokitelt. Muidugi kui suured teed oleks tasulised, siis praegustest rahadest jõuaks kõrvalteed küll üliheaks teha. Kardan siiski, et siis leitakse teederahast suuremale osale rakendus mõnes teistes valdkonnas...

Samas tuleks maha võtta siis reisirongidelt infratasu.

Aga mainitud Orava ja Vastse-Kuuste tundub päris põnev näide, et valitsusliidu programm ei huvita sisuliselt küll kedagi. Sest olgugi tegeu pisiasjaga, tähendab see probleeme paljudele reisijatele. Ja ega ma ei usugi, et meil leidub keegi, kes vaevuks sellist otsust tegema! Kahju muidugi...

1. apr. 10224

1 kommentaar:

  1. Eks teemaksude kogumine ole tehniliselt kõige keerulisem küsimus, kindlasti ei saa see toimuda nii, et seepärast peaks kuskil tee peal maksu maksma. Aga mõte on väga hea! Kui raudteel on infratasu, siis võiks ka maanteel olla. Kuigi nii rong kui buss ja auto maksavad kütuseaktsiisi.

    VastaKustuta