ESTONIAN BLOG

Soovi korral võite kirjutada ka meilile

loodusemees@gmail.com

Kui avaldate arvamust blogis, tuleb raport postkasti Teie külastusest, nii et saan esimesel võimalusel Teile siinsamas vastata.

Olen tänulik nii toetavate kui kriitiliste arvamuste eest. Ka sarnastest teemadest välismaal. Tähtsaim on see, et arvamused olulised mulle kui ka neile, kellest sõltuvad paljud otsused.
Kommenteerige julgelt, see oodatud!

Päikest!

Vaadake ka EESTIMAA BLOGI 2
http://eestimaablogi2.blogspot.com/
ja Looduse Blogi
http://llooduseblogi.blogspot.com/
FACEBOOK
https://www.facebook.com/groups/685489471517376/?fref=ts

kolmapäev, 31. august 2011

TARKUSEPÄEV LÕUNA-EESTIS ON HOMME

Mis ühendab neid pilte?
Raudtee.
Milline on erinevus?
Esimesel pildil reisirong.
Homme siis nii tore päev, et hommikul ootavad rahvamassid Koidulas reisirongi. Või vastupidi.
Muidugi seda mitme sobiva asjaolu kokkulangemisel. Kui ikka Lõuna-Eestis peale rongiliikluse sulgemist veel inimesi alles. Kui bussipeatus Koidulas parklasse üle viidud. Kui Obimitsas ja Vastseliinas info üleval, et olemas parkla autode jaama juurde jätmiseks. Kui bussiliinid pikendatud Koidulani ja ajaliselt sobivad. Kui, kui, kui...Ei tea, kas paar päeva hiljem pidulikule avamisele sõitvas rongis ka hr Jürgenson ja hr Kukk? Mis tunne võiks olla, kui sõidad rongiga seal, kus kunagi rongid käigust ära võtsid? Kas tarkust juurde tulnud või tunduvad kõik minevikuteod ikka õiged, eesti rahva hüvanguks tehtud? Muidugi kui kiirrongiga tulles üldse osatakse märgata, et rongid juba Tartu-tagusel maastikul ja midagi muutunud! Lumi, millele kruusa veeti, ammu sulanud. Ja paljud inimesed ära kolinud ning majad tühjad. Bussiliinid, mis pandi ronge asendama, käigust ära võetud. Töötajad kohale sõitmas kaugelt taksoga.  Platvormid kohati inimestest kaugele ehitatud. Kiirrong sõitmas Oraval mööda peateed, kui rahvarong loksunud kõrvalteel.

Ja ei tea, kas kohalik rahvas ka pidulikule avamisele oodatud? Oleks olnud põnev, kui samal ajal mööda jaamast kulgeks rahvatantsijate teatetants! tekiks visuaalne mulje, et peale kaubarongide-Koidula olemas ka reisijate-Koidula.

Erinevus nende piltide puhul on see, et Valgas ja Koidulas olemas rongiliiklus. Vahepealsete piltide kohal ka. Aga vahepeal vaid kaubarongid. See, et aastaid kohalikel rongiliiklus puudunud (nagu tänagi kirjutas mulle üks Võrumaa inimene), ei tähenda seda, et rongiliikluse käivitamisega peaks venitama kuni uute rahade saabumiseni ja kapitaalehituslike tegemisteni. Oleks (mis teha, jälle oleksoloogia) ju ometigi inimestel väga tähtis kui kasvõi paar korda päevas sõidaks seal reisirong. kasvõi viletsakeste platvormidega peatuses. Kas peame rohkem näitama Euroopale, et olulisem uhke platvorm või olulisem inimestele mõtlemine?

Milline mulje meist jääb? Oleneb, mis nurga alt vaadata. Hoolitseme ohutuse eest ja see on tore. Jätame inimesed unarusse ja see pole tore. Sest ka lähiaastatel tahaksid kohalikud osagi sõite teha rongiga. Neile see olulisem kui kaugelt pealinnast paistab. Ning osagi kaliist loodusvara ehk kütust saaks säästetud. Ning osagi kohalikke inimesi saaks veidigi rohkem teenida, et rohkem jätkuks raha. Kasvõi laste tudeerima saatmiseks, et tarkust omandada. Et tagada kvalifitseeritud tööjõudu, selle asemel, et seda sisse vedada.

Loll mulje jääb natuke. Kui me nii aina venitame. See minu arvamus. Seda enam, et ajutinegi rongiliiklus "sunnitud aegadel", s.t. päise päeva ajal ja hilisõhtusel, varahommikusel ajal, oleks parem igasugustest seminaridest ja planeeringutest, näitamaks ära, kas uute rongide puhul ikka oleks sõitjaid. Piisavalt. Millistes peatuste veel olemas reisijaid. Piisavalt. Rohkem kui Kõnnus ja Pikaantsus. Räsiks neid tublisti sõitnud Riia Vagunitehase ronge veel kuis jaksaks.

Paganama tore oleks kui pidulikul avamisel pakutaks külalistele Nopri sõira ja Obinitsa kompotti. Kukeseenekastet ja mustikakooki. Ning iga külaline ostaks ühe asjagi kohalikust käsitööst, olgu selleks siis Piusa meistrite keraamika või  sarapuust pliiatsihoidja. kust saaks siis võtta pliiatsi, et reisirongiliikluse taastamiseotsusele alla kirjutada.






Ja näh, lõpetasin kirjutamise, lõin lasti postimehe ning mis seal kirjutasse...

Mõtleme täna ka sellele, mida me oma igapäevaste tööde ja tegemiste kõrvalt võiksime sel aastal õppida ja paremini osata. Õppimine hoiab vaimu erksa ning aitab muutuda koos muutuva maailmaga.

http://www.postimees.ee/548450/president-1-september-on-kui-vaimne-pooripaev/

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar