Nii ühiskonna peegel kui inimeste maitsemeel on avaliku ruumi tunnus. Tänavakunstnikud, kellel kunstianne on olemas ehk 0,1 %-l , kaitsevad raevukalt oma "kultuuriruumi". Tuli see mulle täna lihtsalt meelde, seoses paljude selleteemaliste artiklitega, millest ka eesrool kirjutanud. Päris mitmed sodimise õigustajad on kirjutanud laadis "see vana rauakolu ongi ilusam, kui katta kunstiga..." jah, kunstiga kattes ehk küll, mitte aga haige sodimisega pimeduse varjus.
Rongide kujundus praegusel ajal küll kahjuks väga üheülbaline, ehk oleks võinud praegune disain küll olla üks ja ainus, kuid miks mitte erinevates värvitoonides?
Läbi aegade on rongidisain ( ja ka bussid, trammid, trollid...) olnud erinev. Sai neid ka ise värvitud ja paar tõsisemat vedurimeest tegid ka oma disaini. See oli õnneks lubatud ja tehti muidugi hingega. Vabast ajast. ja tasuta. Nagu ka viimane Haapsalu diisel, mida sai värvitud veel teel remondist Vilniusest.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar