ÜHISPEATUSED (ehk väljamaa keeli reisiterminalid vm) on kohad, kus kõik peaks toimima võimalikult kompaktselt ja kooskõlas. Et üht-teist on mul siin laiali, panen siia hoopis kokku. Teemaga alustasin 2011 ehk ENNE kui hakati planeerima ja projekteerima UUSI PERROONE.
Tere! Foto: mina
Segaduste vältimiseks või vastupidi, tekitamiseks, toon osaliselt kahe teemaga seotud täpsustava osa siin välja.
ÜHISPEATUSED on siis rongi- ja bussitranspordi (või ka muu) ühine peatuskoht, millele idee järgi lisanduks parkla.
Miks eraldi? Püüan lihtsama jälgimise huvides tuua siia kokku kõik lisaväärtused, mis võivad olla osaks Ühispeatustest. Nii mul endalgi hea jälgida, milliseid "lennukaid" ideid välja käinud!?
PÕHIOSA:
Koos või võimalikult lähestikku on BUSSI- JA RONGIPEATUS NING PARKLA.
Foto: minaVastavalt asukohale, asustusele, teedele, matkamarsruutidele, võimalustele, bussiliinidele, ja paljule muule võiks olla ühispeatuste osadeks:
* Ühine ootepaviljon (katusealune, ootekoda, kõetav kasvõi väike ooteruum).
* Müügilett, kiosk, vms koos või eraldi ootekojast. Toitlustuse või ka kohalike inimeste toodete müügivõimalusteks - juur- ja puuviljad, kala, lihatooted, aiasaadused, mahetooted, käsitöötooted jne.
Näited: Turukioskid Kohila jaamas.
Peale teeremonti ja bussipeatuse valmimist sobiv koht Männiku. Hea asukoht, tihe maanteeliiklus.
* "Turupäevad" - Müük: istikud, kanad, väiketehnika. aiakaubad.
* Teeninduspunktid (hoones) - toodete müük ja parandus, apteegi müügipunkt, sideteenused.
* Pingid-lauad (koos või eraldi eelnevatest) matkajatele, ootajatele.
Foto: mina* Ühine info (kohalik, sõiduplaanid, turism jne).
* Ühine haldus - omavalitsus või Maanteeamet - lihtsam ja odavam hooldus, kulud, s.h. elekter, lumepuhastus jms.
* Rent - jalgrattad, autod, elektrimopeedid, sporditarbed, matkatarbed jne.
Näited: Suusaspordivahendite rent Saku rongipeatuse lähedal.
* Teenusbusside seisukoht - pangabussid, kauplusbussid, röntgenbussid (pole vist küll enam moes?), raamatukogubussid, juuksuribussid
Näited: Juuksuribussid Viljandimaal.
Nõndaviisi; valitsus lubab ka apteegibusse!
* Elektri laadimispunktid - (saastekvootide eest ja era-) elektriautodele, elektrimopeedidele.
* Seisukohad autokaravanidele (haagissuvilad jms).
* Seisukohad ja ümberistumine eribussidele: festivalid, üritused, kultuurikeskused, muuseumid, spordiüritused, suvepäevad, ekskursioonid.
Näited: Otepää suusaüritused - Palupera, Puka
Palamuse Suur Väljanäitus - Kaarepere
Järvakandi Rock - Eidapere, Lelle
Jääaja teemapark - Tabivere
Maanteemuuseum - Põlva
ÜHISPEATUSTE EELISTEKS ON:
* Säästlikkus ühise hoolduse-, elektri- jms kulude tõttu.
*Lähedus ühis- ja maanteetranspordile.
* Ümberistumisvõimalused ühelt liigilt teisele, minimaalse aja- ja energiakuluga.
* Erinevate tegevusalade koondumine ühele alale.
*Lisatöökohtade tekkimine ja eraettevõtluse arendamine, eriti maapiirkondades.
*Siseturismi arendamine ja erinevate valdkondade liitmine sellega.
*Maabussiliinide parem täituvus (ümberistumised rongidelt ja kaugbussidelt) ja suurem lootus liinide säilivusele.
*Bussipeatuste arvu ja juurdesõiduteede kilometraazhi ning dotatsiooni vähenemine (Orava, Veriora jt).
*Maapiirkondade kaubanduse (väikekioskid, esmatarbekaubad) paranemine klientuuri suurenemise tõttu (k.a. erinevate transpordiliikide kasutajate kaasamine).
*
Osagi neist ühe või teise koha jaoks võivad tunduda naljakad või sobimatud. Selle üle aga saavad eelkõige otsustada kohalikud vastavalt vajadustele ja võimalustele. Riigi ja ametnike otsustada on aga osa siiakuuluvat: omandus, laadimispunktid jms.
Olen tänulik ideede, soovituste , kahtluste ja muude märkuste eest!
Neeme
****************************
2. postitus.
Foto: mina* Orava raudteejaama lähistel tekib kahe bussipeatuse asemel üks ja kas uus ooteplatvormi asukoht on maantee vahetuses läheduses, ning kas bussipeatus on rongipeatuse vahetus läheduses?
* Vesse peatus ehitataks Smuuli tee viadukti juurde, et väheneksid vahemaad elu- ja töökoha vahel.?
ZEMITANI
foto: Henri
Kas valimislubadustes märgitud Ülemiste ja Lilleküla reisiterminal ehitatakse, et tagada rongi- ja teiste ühistranspordiliikide parem haakuvus?
Punktis 9 ka saarte liiklusest ja praamide konkurentsist. Kas see võib tähendada kiirlaevade liiklust mandrilt saartele ja saarte vahel?
Juttu ka elektrilistest liiklusvahenditest. Kas laadimispunktid tekivad ka Ühispeatustesse?
Terve Eesti.
3c: apteegibuss.
Kas Ühispeatustesse tekivad parklad, et tagada ühtne teenusbusside seisukoht ühistranspordipeatuste vahetus läheduses?
Aga "pargi ja sõida" süsteemi kohta mul midagi silma ei hakanud. Ometi tekitasid eelnevadki punktid lootust asjade paranemisele!
Täna siis 25. märts anno 2011 ehk 10224 Maausuliste kalendri järgi.
******************************
3.
Tänud kommi eest!
Ja lp Kardinalile samuti. Just nendele punktidele ma üldiselt viitasingi.
Mkm-iga saab veel suhelda, vahel neile vägagi tänulik. Kuigi vastused kipuvad tulema 30 päeva piirimail ja ülegi. Vahel ka sisutud või konkreetsete terminiteta. Nii võib "... tee ääres" tähendada nii teedevahelist kui ääreplatvormi, aga vastusest kindel ei saa olla.
AS EVR Infra ei vasta. Mitte ühelegi kirjale ja paraku nende leib ei ole reisijad. Kuigi see ei õigusta neid ! Töö peaks olema tehtud nii et, järgmised 30 aastat vaid kiidetaks. Tegelikkus ja reaalsus hoopis teine. Nii ka sõiduplaanide poole pealt.
Hirmu teeb ka kommist tulnud peatuste nimekirja vaadates. Sest enamuse neist platvormidest teeb vist sama ehitaja, kes Tartuski uue platvormi. Selle kvaliteet on aga olematu, platvorm lausa eluohtlik. Eile jälgisin, kuigi osa veel lume all. Juba on hakanud kivide alune liiv vajuma, kevadeks võib see päris hulluks minna. Katusealuste juures võib vajunud kohtades jala välja väänata. Kivid väga ebaühtlaselt pandud, osa neist erineval kõrgusel ääreplaatidega ja komistamine nende taha väga lihtne, see aga võib kaasa tuua väga ohtlikke olukordi! Üldse puudub sellel platvormil korraliku töö väljanägemine, erinevalt näiteks Tamsalust või Männikust.
Kohalikud külasahinad sahistavad, et ehitusel ala spetsialiste pea polnudki, ehitajateks aga täiesti oskusteta odav tööjõud. Kui palju tõepõhja all, aga kvaliteeti jälgides kipun seda vägagi uskuma. Ja mõtlema, milline kvaliteet peidus osal... Mida me ju läbi pealispinna ei näe...
Valitsusliidu kirjadest ma ootaks (nagu juba kirjutasin) eelkõige indikaatornäidet. Kuigi ümberotsustamine ebamugav ja ka veidi kulukas (aga see juba mittesüvenemisest ja ettepanekute eiramisest, nagu ka Veriora puhul), peab mainima, et eksimuse tunnistamine oleks juba samm paremuse poole. Seega minu jaoks ORAVA ja ka VERIORA, VASTSE_KUUSTE need näited, mis panevad paika programmi punktide ja reaalse tegevuse sobivuse.
Tähendab ju nendes peatustes kõrvalteede äärde ehitamine, et kaob tulevikus võimalus vajadusel reisirongude vahetusi korraldada. Ja ääreplatvormina peatee äärde jääks ära rongide venimine. Rääkimata kokkuhoiust bussipeatuste arvel ja ümberistumiste parandamisest.
LEHTSE puhul kui ma õigesti aru saanud, siis asukoht nihkub Tapa poole ja mida lähemal see kohalikule "marketile", seda parem. Lisaks poe ja raudtee vahel ideaalne plats parkla jaoks. Muret pole ka kaubarongidega, sest jaam likvideeritakse.
Läti, Gulbene. Foto: mina.KILTSI puhul vallavalitsusega sama meelt, et platvorm peab olema ülesõidu juures. Nemad soovivad küll ühele poole, aga see tähendaks pöörangu edasitõstmist, et saaks ehitada peatee äärde. Minu silmis ülesõidust Tamsalu poole parem - seal vaba ruum ja mõlemal pool teed, See aga annab lausa ideaalse võimaluse parklakohtade ehitamiseks piki ooteplatvormi teist serva! Ka bussipeatuse koha pealt tekivad valikud.
Paraku vist eelistatakse kõrvaltee ümberehitamist, mis kallis. See oleks loogiline vaid siis kui 3. tee (või ka 2.)pöörang ka viiakse paarsada meetrit eemale ja pöörangu ning ülesõidu vahele peatee äärde tuleks platvorm. Ettepanekud on tehtud korduvalt, vallavalitsus südamega asja juures, kui ainult otsustajad südamemurdjad poleks...
Vägeval hea variant, küll aga peaks PEDJAL kindlasti viima lühikese piimapuki asukoha jaamast välja. Mitte mingit põhjust seda vanasse kohta jätta pole. Paraku aga ei ole ametnikel millegipärast tahtmist koostööd teha. Kardan, et põhjuseks just EVR-i poolne jäik suhtumine. Nii et pole ma esimene ega viimane.
Teivaspeatustega Tartu-Orava vahel vast enam-vähem asi laabub.
Vana-Kuuste puhul nihutamine kaugemale viib aga lähemale ühele bussipeatusele ja seega võib sealgi hästi minna.
TAEVASKOJA jt piirkonna nimesid lugedes tuleb aga meelde hoopis teine probleem. Iga küsimise peale jalgrattakohtadest uutes rongides, vastatakse kõva häälega: Jah, on olemas! Aga millegipärast ei vastata küsimusele, mille põhjal arvatakse, et meil rattureid nii vähe sõidab... Mina näen päevast-päeva midagi muud! Ja selle vältimiseks oleks pidanud kohad ikka kõikides vagunites olema, pannakse sinna siis rattad, vankrid või pagas. Ja kui pole midagi saaks ju kasutada liikuvaid istmeid vms. Kaebusi hakkab tulema uute rongide puhul. Palju kaebusi. Selleks ei pea olema prohvet Järva-Jaan...
Sest korduvalt kirjutasin, et Tartus on vaja uuele platvormile ligipääsuks ka ühte ülekäiku. Loomulikult ei aitaks siin EVR-ile kirjutamine ega helistamine. Ja kaebused JUBA tulevad. Paar päeva tagasi oli inimene vankriga hirmus hädas ümberistumisel. Muidugi pole tulevikus probleemi kui Valgas-Oravalt tulevate hommikuste rongide puhul ümberistumiseks aega ligi pool tundi, mis kuuldavasti (sõiduplaanide kavandeid vaadates) võimalik. Saab vaid jälgida tuttavat stseeni filmist "Mehed ei nuta" -kohvrite, vankrite ja muuga. Aga kogu meie elu ongi üks suur komöödia, öeldi M-Klubis. Muide, tõeliselt tippsaavutus, võite vaadata.
Komöödia ei ole aga ümberistumine ka Tallinnas. Ideaalselt hea võimalus oli vana plaaniga R ja P Tartust tulevalt kiirrongilt Tallinnas istuda Viljandi kiirrongile. Sest seisid rongid kõrvuti 4. ja 5. teel. Kuigi aega vaid minut, siis üldjuhul oodati kenasti ära. Nüüd aga juba maist lükatakse 5- teele Moskva koosseis kuigi tühje teid küll. Ja minutiga jõuda 4.teelt 6-le...
Nii ka eile, jõudsin Tallinna vaid minut või kaks hiljem, aga ei peetud võimalikuk Viljandi rongil tiba oodata lasta. Ja siis selgus, et samal päeval jätsid Tartust Tallinna sõitmata neli inimest rongiga just sellepärast, et ei saa ümberistuda. see tähendab u 30 eurot saamatajäänud tulu. Kui palju aga võib saamata jääda sellise ükskõiksuse tagajärjel aastas? Üle Eesti? 3000? 30 000 eurot? 500 000 krooni?
Rääkimata ebamugavustest reisijale ja ühistranspordi populaarsuse langusest...
(Vahepeal sain just vastuse MKM-i Teede- ja Raudteeosakonnast. Osakonna juhtataja hr Jaan Tatteri sõnul pole saastekvootide rahade paigutamise valdkonnas otsuse õigust. Küll aga peaks olema õigus elektriautode (ja -mopeedide) laadimispunktide asukoha otsustamisel?).
Ja arvate, et EVR-le pole kirjutatud?
Selline on meil suhtumine reisijasse reaalses elus. Lootust annab muidugi IRL-i arusaam, et vaja on Lilleküla reisiterminali. Aga seniks see siiski väike lohutus...
Päikselist päeva!
*****************************************************
Tänud, Riik ja Raudtee!
Tundub, et kogemus puudub üldse ja isegi ilumeele osas! Tõenäoliselt on siiani töötatud vaid kuvalda... hantlite ja muu sarnase instrumentaariumiga...
Plohovata on ka see, et Tartus taas kasutati kumerklaasidega valgusteid. Valgusetoon sarnane fooride kollasele ja segavad nähtavust nii lähenemisel kui seisu ajal peegleid jälgides. Aga eke seegi ole näide sellest, et kirjade puhul ei loeta ega süveneta! Korduvalt ja paljudele rõhutanud! Ehk vahetaks keelt?
Jõgeval lausa ohtlik, pöörangurajooni valgustus paaritus kõrikus segab sissesõidufoori A nähtavust ülitugevalt ja kuna ka foor puhastamata-reguleerimata, siis... Ka muidugi korduvalt teatatud kuda nado!
Tean, et nõuka ajastul palju miinuseid, kuid vähemalts sõitis aeg-ajalt sidemehhaanik liinil ja kontrollis fooride nähtavust. Nüüd on selline elukutse vist vaid muuseumis paberitel kirjas. Igal juhul kuulnud-näinud pole neid aastaid. Samas, ehk isegi õigem, foorid-tuled põlevad aastaid ja siis hanke korras miljonite eest tööd tegema! Vähemalt töö otsa ei lõpe...
Peaks huvi pärast tegema retke Eestimaa Uued Platvormid! Kohati tundub küll, et tööd tehtud korralikult ja südamega!
***********************
4. postitus.
Türi turg. Asub jaamast mõnevõrra kaugel, kuid lahendus hea. Sellist platsi koos väiksemate või suuremate kioskitega oleks mujalegi vaja. Foto: mina.Selline uudis mulle meeldib!
http://www.maaleht.ee/news/tarbija/tarbijauudised/polva-esimene-talupood-avas-uksed.d?id=45101185&s2f=1
***********************************
Peedu. Uus ja vana koos. Uus ja vandaalikindel. Foto: mina
Ühes vastuses ootepaviljonide ja nende liblikkatuste teemal öeldi selgelt välja, et sarnane lahendus valiti just jätkusuutlikkuse ja vandaalitsemise vältimise eesmärgil: Muidugi vandaalitsetakse ka siis kui ootepaviljon on klaasist, metallist, betoonist, puidust, plastmassist. Sest meil on palju tublisid noori, kes ei kannata midagi ilusat ega üldse "rahva omandit". Kuid kas nüüd, selle väite valguses, on otsustajad õnnelikud, et hoolimata valikust kannatavad ka tavalised rongisõitjad? Kas otsus oli õige? Seda enam, et pigem hoopis tahetakse metalli ja ehk ka seadmeid? mitte ootepaviljonide puitu või betooni?
http://www.tallinnapostimees.ee/?id=428680
Teema seondub ka eelnevalt kirjeldatud riigi ehk politsei/turvafirmade mannetusega ja platvormide omanike ..., ma ei tea, kuidas nimetada? Kui politsei pole 2 aasta jooksul trahvinud raudteel käijaid ega suudeta pistelistki kontrolli teostada jaamades!? Sest kevad käes ja ikka istuvad õhtuti kalkunite-tolkanite karjad jaamades, õlled-siidrid-viinad käeulatuses. Ja teevad lausa lõket platvormidele! Suutmatu riik?
Raudteeohutusele kulutatakse üksjagu raha. Raudteel käimist keelavad plakatid maksavad palju, aga tulemus sellest pokazuhhast on vaid puruks pekstud plakatid ja olukorra mittemuutumine! Ehk võiks selle raha eest raudtee turvateenistus tabada pätte jaamades ja kasseerida hoopiski trahve? Kui on öeldud, et avalikus kohas alkoholi ei tarvitata, siis peaks selle eest ka lajatama. Täie rauaga! Sest näpuvibutamine ajab noored kuked vaid veelgi rohkem ülbust täis!
Ja seondub veidi ka see nüanss, et ülesõitude lähedal (kus muidugi sobib) olev platvorm on turvalisem! Rohkem nägijaid ja ka jaamateedel vähem töllerdamist. Eriti kui aedadega piiratud.
Aga ükskõiksust näitab see küll. Nüüd siis vähendame veel tulumaksu? Ja koondame politseinikke?
http://www.tallinnapostimees.ee/?id=428786
Ehk leiduks noorte hulgas keegi, kes vahel teeks või anonüümse vihje. Mitte ainult preemia pärast vaid ka selleks, et hoida oma kodu puhtana! Kuigi, kui grafititeemaliste kommentaaride suhet vaadata, siis pigem tundub, et meil polegi koduhoidvaid noori?
Muide, Teeme Ära talgutele praeguseks registreerunud üle 7000 inimese! Seega, kui väikelapsed ja vanurid välja arvata, siis u 700 000 inimest on ükskõiksed? Loodetavasti osavõtjaid muidugi tuleb rohkem. Aga ehk peaks 7. mail rakendama sundkorras tööle just need, kes lagastamise, grafiti, prahi maha viskamisega jms vahele jäänud? Ei ole kuulda olnud, et meil üritataks neid rakendada! Muidugi, ka vange, maksumaksja kulul elavaid, ei pane keegi tööle...
Ja kuhu läheb talgutele kasiinokülaline Viiol?
Sama huvitav muidugi küsimus, kus osalevad raudteejuhid? Või õigemini kas osalevad?
***************************************
On tore tõdeda, et kohati siiski asjad muutuvad. Ja kui mitte hullemaks, siis paremaks! Mulle meeldib MKM-i poolt valitud Kärkna ooteplatvormi asukoht. See on parim, mis sellises kohas võib juhtuda. Kuigi Pedjal pole bussiliiklust, oleks sealgi olnud selline lahendus parim. Siiski selgunud, et ehitusluba väljastatud ja ehitus algamas. Pole õnneks ka väga hullu, sest platvorm tuleb teedevaheline. Muidugi seal 3. kõrvaltee ka suhteliselt viletsas seisus ja tänu tee nihutamisele saab üksiti see viga kõrvaldatud.
Palupera. Foto ülesõidusuunast. Väga suur ala rööbastee ja maantee vahel. Platvorm veidi kaugel, kuid ülekäik teisel pool otsas parandaks asja. Piisav ala kõikvõimalike lisandite jaoks. Foto: minaKüll aga probleemid jäävad endiselt Orava, Veriora ja Vastse-Kuustega. Halvim see, et nendes jaamades pole tulevikus võimalik vajadusel teha reisirongide vahetust ja jääb endiselt oht, et rikete korral peavad reisijad rongist väljuma ja sisenema platvormita teel. Ning et Orava ja Veriora (oli vist?) kõrvalteedel. Pole ma prohvet, aga head see ei tähenda!
Üldse tekib huvitav lahendus. MKM on asju arutanud ja lähtutakse AS EVR Infra ja KOV-i soovidest. Orava puhul põhjuseid mitmeid: kombineeritud teeblokeering, mis väidetavalt ei võimalda jaama seadmetega töötada (või siis midagi muuta pöörangutes jne), kui rong sisenenud jaama... Püüdsin leida kirja, et täpsustada sõnastust, kuid paraku ei leia. Siis soine maapind. Jne
Kohapeal käies ja ka suheldes rongibrigaadidega on aga selgunud, et inimesed paljuski tahaksid väljuda just ülesõidul. Ja mõistetamatu, miks kaks bussipeatust parem kui üks!? Ja miks ei taheta rongide vahetuse võimalust? Ja miks peab sõitma kõrvalteel? Eriti imelik see Veriora puhul. Või oli see Vastse-Kuuste? Näh, olen ikka vanaks jäänud, ajan aina segamini, kummas tehakse või tahetakse teha kõrvalteele, kuigi peateele teha imehea. Verioras saaks pealegi nihutada ülesõidule lähemale, visuaalse kontakti ulatusse bussipeatusega.
Orava puhul (ja ka Vastse-Kuuste) peaks jaam algama sissesõidufoorist. Seega, kui platvorm on sissesõidufoori ja ülesõidu vahel, asub see endiselt jaamas. Rongi platvormi äärde sõitmiseks Koidula poolt annab loa avatud foor. Rong peatub ja peale seisu suundub jaamateedele. vabastades kõriku. Kas ka siis ei saa teistel teedel olevatele rongidele avada foori? Kui see nii, siis väga imelik süsteem. Kui see aga pole nii, siis...mis takistab tegemast platvormi sinna, kus ta õige koht!? Miks vaja üldse platvormi jaamateede juurde kui see vaid tõstab inimeste liiklemise ohtlikkust?
Muide, KOV-i poolt vist väidetud, et ohtlik kui inimesed rongist väljudes soovivad raudteed ületada. See on selline jama, et... Muidugi ohtlik! Aga kordi vähem ohtlik kui ukerdada jaamateedel!
Ohtlik ülekäik. Hagudi. Kui ohtlikkusest rääkida, siis selline lahendus üliohtlik. Torude kõrval kitsas ala, kus võib lapsevankrigi kraavi kallata. Kaksikute vankrist rääkimata. Mopeedi pea võimatu lükata. Torude vahe liiga lühike. Inimene tegeleb oma probleemidega, rongide jälgimiseks aega ei jää (ka kõver väga lähedal). Seega ohutust ei ole garanteeritud.Seega on Orava puhul eiratud ohutust, arengukavasid, valitsusliidu programme, kodanikuühiskonna arvamust ja ei tea mida kõike veel. Silmgi ei pilgu!
Täna lugesin uudist Vudila Mängumaa kohta. Asub Tabivere lähedal. Võistlus "Hõbekala". Toimub samas kandis. Elistvere Loomapark. Samas. Jääaaja teemapark. Planeeritud samasse. Saadjärv. Raigastvere järv. Kaiavere järv. Soitsjärv. Elistvere järv. Kalevipoja lingukivi ja säng. Elistvere õpperajad. Saadjärve Looduskeskus. Soomepoiste muuseum. Samas.Mõisad, kividjm. Samas. Vooremaa MKA. Samas.
Vudila Mängumaa kutsub kooliõpilasi ja lastekodulapsi külla. Kas Eesti Maaturism, Jõgeva Maakond ja Tabivere Vallavalitsus on süvenenud ühistranspordi võimalustesse, eriti kui arvestada kogu piirkonda hõlmava bussiliini käivitamist? Muide, kindlast ka kohalikele. On kuidagi nadi kui Voldi bp piirkonnast peab Jõgeva vm bussile kõmpima pika maa, kui peatus väga lähedal Jõgeva-Tartu maanteele. Kuigi keegi naljavend küsis vastuses mult, ega ometi ei pea hakkama maanteed rongipeatusesse tooma. Nalja ma hindan. Kuid ei pea muidugi.
Kui käivitada bussiliin Tabivere rdtj-Elistvere-Juula-Mäe-Lähte-Äksi-Tabivere rdtj. Siduda see võimalusel rongidega. Pakkuda turistidele võimalust (isegi kui tullakse autoga ja pargitakse nt Elistveres) sõita päeva jooksul ühest kohast teise ja taas bussile-rongile? Ei saa seda aga teha kui bussipeatus rongipeatusest kilomeetri kaugusel. Tallinnast tulev sõitja saab bussiga Äksi ja Äksist tulija taas Tallinna rongile!? Või mil viisil ja mispidi iganes.
Kuidas aitavad kohalikud kaasa oma piirkonna külastajatele? Kas pakutakse võimalusi või oodatakse vaid piletiraha ja muid sissetulekuid? Lühinägelik suhtumine sel juhul!
Aga väga soovin kohalikele edu! Ja külastan ka.
******************************
5. postitus.
Mis juhtub kui...
...kui ooteplatvorm lühikeseks jääb...
6, osa.
Sõidame. Kuhu? Rongiga. Pärnu. Või Torisse. Või Kadrinasse.
Viluvere. Kunagine raudteelaste elamu. Jaamahoone maha põlenud. Praegune platvorm elamute ees.Mõned näited. võimalustest.
Vaade ülesõidu suunas. Hetkel pinnasetee autode ümberpööramiseks. Uuel platvormil parem koht ülesõidule lähemal ja piisav ala parkla ning bussipeatuse tegemiseks. Ka jätkub ruumi müügikohtadele, kuid see peaks olema maksimaalselt ülesõidu lähedal. Vajalik platvorm pikkusega 100 m.
Koogiste. Platvorm jaamahoone ees. Uue asukoht ülesõidule lähemale. Piisab 35 m ja paarist parkimiskohast.
Tori. Kahjuks tehti 30 m, mis toob tulevikus kindlasti probleeme. Praegu ringtee, plaanitav väike parkla pole piisav, vajalik piisav ruum busside ümberpööramiseks.
Lohu. Ilus lahendus - platvorm vanade puude all. Parkla 3-le autole, kuid tulevikus jääb kindlasti väikeseks. Bussipeatuseni mõnisada meetrit.
Kadrina. Ideaalne asukoht Ühispeatuseks. Platvormi pikkus vajalik 100 m. Vasakul olev ala võimaldab parkla-bussipeatuse koos juurdekuuluvaga - seisukoht teenusbussidele, müügikioskid. laadimiskoht elektrimopeedidele, infostendid, katusealused, ootepaviljon...
Vaade teiselt poolt.
Kabala. Ideaalne koht ooteplatvormile ja bussipeatusele peatee ääres, erinevalt praegusest asukohast kõrvalteel. Bussipeatuse saaks teha kohe platvormi vastasküljele. Parem oleks muidugi "kärkna-tüüpi" lahendus, mis võimaldaks kasutada läbisõiduks ükskõik millist teed.
Türi. Väga hea lahendus just bussijaama ületoomise tõttu. Ühine ootesaal, söögikoht ja info. Samuti parkla.
Käru. Ülesõidu juures. Kuigi vana jaamahoone aknad sisse löödud, siis Genat hoitakse. Ilus näide omapärasest lahendusest. Vajalik parkla ja bussipeatus.
Vana jaamahoone7. OSA.
Koidula. Kindlasti üks sajandi ehitisi. Ühe puuduse ehk mainiksin. Jaama ees puudub bussipeatus. Praegune peatus umbes 1,5 km kaugusel, piiripunktini jääb veidi üle kilomeetri. Ometi sõidab mööda rohkem kui 10 bussi päevas! Ootekoja saaks Nõnovast. Kui lisada tahvel, et tegemist ajaloolise ootekodade arhitektuuri näidisega Lõuna-Eestist. Maantee tehti ümberehitamise käigus kapitaalselt ümber, bussipeatuse puudumine tõenäoliselt sellest, et ... ma ei tea.... pole ehk jõutud veel teha! Tõenäoliselt see tehakse koos kergliiklusteega jaamast piirini, sest vaevalt, et ohutus ära unustatakse. Parkla ka nagunii suhteliselt uudne asi, nii et seegi võis põhjustada bussipeatuse ümberprojekteerimise ning valmimise venimise. Sest siis võimalik parkida nii töötajatel kui reisijatel. Ja hea ka ümber istuda näit Koidula-Võru bussile, ning põrutada sellega kasvõi Obinitsa. Piusa muidugi Obinitsale lähemal, aga kes neid reisijate soove teab...http://foorum.msts.pri.ee/viewtopic.php?f=24&t=827&start=15
Koidula näol tegemist tõepoolest eelkõige kaubaveotaristu osaga. Ning ooteplatvorm (ja asukoht) võib osutuda esmapilgul vähetähtsaks. Siiski, ka Koidula töötajad võivad hakata tööle sõitma rongiga või bussiga. Tulevikus. Ja kaugrongidel tekib tolli- ja piirivalve toimingud? Kes teab, mis tulevikus välja kujuneb!
Hr. Tess! Aga platvormide asukoha igas jaamas ja teivaspeatuses otsustab EVR. Tehakse (eel)projekt, saadetakse kooskõlastusringile, iga osapool vaatab seda oma mätta otsast. Lõpuks jõuab see KOV-ni. Kui nüüd KOV, reisiveoettevõte, Lambakasvatuse Eelmise Sajandi Moodi Arendamise MTÜ, Puhta Looduse Imetlejate Unioon ehk PLIU, personaalblogi kirjatsura või kes iganes soovib asukohta muuta, siis... Inimlikult täiesti mõistetav, et see parema meelega lastakse kõrvust mööda! Sest tooks see kaasa ju maaküsimused, uued kooskõlastused, projekti muutmise või uue tegemise, ühesõnaga aja- ja raha lisakulu.
Põhiliselt ongi kaks viga tehtud. Enne projekteerimist peaks kohtuma kõigi osapooltega ja meeterhaaval üle vaatama kõik variandid ning Arengukavad, kohalikud Teemaplaneeringud, bussifirmade soovid jne. Ning seda peab tegema KOHAPEAL, mitte kabinetis või seminaridel.
Muidu tekibki nii, et reaalsusega puudub vähimgi kokkupuutepunkt!?
See ütlus täiesti õige ja eelnevas tsitaadis olemas!Näiteks nagu just Kagu-Eesti jaamades - Orava, Vastse-Kuuste ja Veriora. Kusjuures halvim selle juures, et kaks kolmest ehitatakse kõrvaltee äärde! Hoiatav näide meil olemas - KEENI! Vestlesin kohalikega ja parema meelega oleks nad näinud peatust ülesõidul. Vestlesin KOV-iga. Ka nemad arvasid, et see oleks parem lahendus. Aga seda varianti neile ei pakutud. Nii ongi nüüd ligipääs peatusesse maanteest kaugel, ja võib öelda, et läbi teiste hoovide. Millele pole põhjendust. Tark õpib oma vigadest, loll teiste vigadest! Või vastupidi. Kõige targem õpib mõlema poole vigadest!?
Vana-Kuustes inimene jäi bussilt maha, sest süsteem ei toimi. Bussijuht küsis: Miks ta ei lehvitanud? Reisija: Miks peaks lehvitama? Ja kui lehvitaks bussijuhile, siis ehk bussijuht lehvitab vastu ja...sõidab minema? Kas sellest reisija kaebusest on õppust võetud?
Aga Koidula platvormiga (asukohaga) vast polegi probleemi. Peaasi, et ka oma töötajad saaksid ootekoja. Kus halbades ilmastikutingimustes rongi ja/või bussi oodata. Või samas ka parklasse auto jätta. Või istuda rongilt ümber Petserisse (piirile) minevale bussile.
Või reaalsuses pole seda vaja?
Tore, et teema ka raudteehuviliste vaateväljas! Ning loodan, et teemal jätkuvalt arvamust avaldatakse!?
Ahjaa! Hr H. H. Luik väljendas kindlasi üldiselt ja lubas väikese ebatäpsuse. Sest Raadio 2-s on tümpsu vahele ka suhteliselt palju mõttetut mula. Ei ole selle raadio eriline kuulaja, sest seal pole eriti midagi mõistlikku kuulata. Nii muusika kui jutu koha pealt. Nagu ka MTV muusikaauhind Bedwettersile pole mingi eriline näitaja! Aga see muidugi maitseküsimus!
Uuemat:
http://www.postimees.ee/?id=447702
Ja veel üks huvitav teema:
http://www.e24.ee/?id=447862
Hanked, võimatu saada kiiresti laadimisseadmeid... Siin pole ma teemaga kursis, aga minu arusaamist mööda pole vaja neid seadmeid välja töötada. Nad peaks ju olema olemas, Mitsubishil või kus iganes. Järelikult tuleks praeguste erinevate asjade juures koheselt mõtlema elektriprojektidega seoses, et vähemalt vool oleks olemas. Ka Ühispeatuste parklates. See võib hiljem olla vajalik nii elektriautodele kui -mopeedidele, haagissuvilatele kui müügikohtadele, külade plaanidele kui projektidele. mõeldes.
**************************************
Pean mõnevõrra täpsustama. Foorumis väike ebatäpsus. Muudatused pole vaid tänu minule, sellist au ma endale võtta ei saa. Ega soovigi. Ülenurme, Kärkna jpt puhul on muudatuste taga inimesed, kes teemasse süvenenud ja teinud omalt poolt PARIMA. Olgu siis nendeks mõni ühistranspordihuviline, MKM ametnik, KOV-i ametnik või kes iganes.
Tänu sellistele inimestele muutubki midagi paremaks. Teiste heaks ja hüvanguks.
Meditsiini koha pealt ei hakka ma polemiseerima. Podagra on probleem kuid see mõjub vaid jalale. Kes mis tasemel on või kuidas mediteerib, see ei puutu asjasse. Selgrootus on samuti üks terviseprobleem. Ja see palju laialdasemalt levinud. Nii et mind igasugused nimetamised ja klassifitseerimised ei häiri.
Aakre. Foto: Henri.Ja olekski Tabiveres vaja bussipeatust platvormi kõrvale. Millest ma rääkisin?
http://www.tartupostimees.ee/?id=452546
Bussile minejate hulk Veriora rdtj peatusest õhtuti ning väljujate hulk hommikuti pole massiline, kuid stabiilne, tavaliselt 4-6 inimest, aga on ka paremaid päevi. Eriti esmaspäeva hommikul ja neljapäeva-reede õhtul. Kusjuures Orava rongi kasutatavust on see buss kindlalt tõstnud, sest need inimesed ilma etteveoliinita rongi kindlasti ei kasutaks.
********************************
8. OSA.
Mõned pildid Taevaskojast, Kiidjärvest ja Holvandist. Fotod Mati R. (gallery.balticrailpics.net).
***********************************
9. OSA.
Sõidaks, ikka sõidaks. Kui vaid Narva poole rohkem ronge oleks. Rakvere rong Kundani või hommikul ja päeval Narva. Foto: mina.Mingil hetkel on välja pakutud (korduvalt) ka peatust Kohtlast Jõhvi poole Kohtla-Järvele viiva maantee ülesõidule. Ühes vastuses viidati sõitjate puudumisele Järve linnaosa piirkonnas ja kasutajate vähesust. Kas tehti uurimus? Vaevalt. Nagu muide ka Paalalinnas Viljandis.
Samas
http://pr.pohjarannik.ee/?p=1274
Kas läbimõtlematu tegu? Või bussifirma erinevalt kohalikust võimust uuringuid teinud? Kui aga sama bussiliiniga saaks tulevikus (tihenenud) rongiliikluse siduda? Ja kaugemalt tulija Aa randa? Või Kohtla-Järvele?
Või ikka keegi ei taha sõita? Ega peatust?
Uuringuid tehakse palju. Arengukavasid ka. Ometi pole otsustajate poolt vastust ka ettepanekule teha Vaeküla asemel rongipeatus Sõmerule. Kuigi kohalikke küsitletud ja peatust ka soovitud.
Millised peatused peaks taastatama? Või milliseid juurde tegema?
Sõmeru?
Vorbuse?
Kalevi?
Mullavere?
Energia?
Kõnnu?
Midagi Tartu-Valga vahel?
Või teeks ikka võimalikult väheseid asju?
*******************
10. OSA.
Vaadake galeriid!!!
http://www.virumaateataja.ee/478872/avinurmes-leidis-aset-traditsiooniline-tunnilaat/
Ja nüüd proovigu keegi öelda, et ühispeatustes pole midagi müüa! Kurat, kõik mida tegusad eestlased teinud/kasvatanud, vajaks mitte tillukesi platse, vaid just nimelt selliseid avaturu katusealuseid, nagu on Paluperas! Tuleb vaid läbi mõelda, kuidas neid paigutada, jaotada ja eksponeerida. Muidugi see veidi kulukas. Aga millise naudingulaksu saaksid sellistest kohtadest välisturistid!!??
Või kõik möödasõitvad külalised? Olgu või Paluperas rongilt tulijad ning Otepää bussile ümberistujad.
Nii tundub, et Ühispeatustes peaks ümberistumisaegasid hoopis venitama, et jõuaks kaubaga tutvuda, kann koduõlut või külma piima juua, midagi mautsvat süüa, paar head folgilugu ja linnulaulu kuulata...
Kadrina. Sobiv koht ühispeatuseks
Uksi avataks reisijatepealetulekuks/mahaminekuks. Reisijate puudumisel osutuvad need nupud ja ka rongid mittevajalikuks...Maikuus panin siia üles Ühispeatuste algse analüüsi. Tänu suhlemisele ametkondadega ja omavalitsustega olen nii mõneski osas seisukohti muutnud/täiendanud. Samas aga kohati vastatakse mulle või teistele endiselt väga ümmarguselt, kohati lausa vastuoluliselt. Teen siin lühiülevaate.
Tapa-Narva lõigul vajalikud pea kõikide peatuste säilimine. Vaeküla järele vajadus pea olematu, samuti kahtluse all Auvere ja Soldina. Kui lähtuda mitmete peatuste (ärakaotamise) loogikast, siis nende peatuste kaotamine vähendaks sõiduaega! Mis tänase seisuga paljudele väga oluline, olgu tegemist või mõne minutiga.
Vaeküla asemel oleks vaja rajada SÕMERU peatus. Reisijate arv võib seal olla vägagi suur ja peatuse vajalikkust tõestanud ka küsitlus vallaelanike hulgas. Ja seda kohalike võimude poolt! Mitte pole see minu luul.
Auvere ainuke mõte ühendus Sinimäega. Kui on piisavalt hea bussiühendus ja tagatakse selle kestmine, pole rongipeatust vaja. Vajaduse korral ainuke reaalne asukoht ülesõidust Narva poole peatee ääres. Äärmisel juhul, kui ehituse käigus plaanitakse ehitada uuesti ka 2 tee, võib vajadusel ehitada teedevahelise võimalikult ülesõidu lähedale, koos parkla, bussipeatuse jms Ühispeatuse põhimõttega. Muul juhul on platvormi ehituse kulud mõttetud ja võib kvalifitseerida raiskamisena suures ulatuses... Kõlab vahvalt?
Soldina (suvila)elamurajoon reisijate arvu koha pealt suhteliselt mõttetu. Võimaliku asukohana võiks kaaluda paari km ulatuses Soldina jaamast Narva poole, mõningast olulisust võib olla planeeritaval tööstuspargil, lennujaamal ja olemasoleval bussipeatusel. Vastasel juhul peaks kasutama oponentide poolseid põhjendusi Pärnu liini kohta: ehk teha busside juurdeveoliinid? Narva või Vaivarasse?
VAIVARA peatuse puhul nõustun tagantjärele, et asukoht väljaspool jaamateid on halvem, ja seda just, viadukti puudumise tõttu. Viadukti ehituse korral tuleks arvestada juurdepääsuvõimalusi Sillamäe teelt, sest tõenäoline on, et tulevikus tegemist absoluutselt Ühispeatuste põhimõtetele vastava peatusega. Seega vajalik teedevaheline platvorm või äärmisel juhul peateeäärsega, juhul kui likvideeritakse hetkel kasutuskõlbmatu 1. tee. Raudtee haruteed mõnevõrra segaks platvormi ja juurdekuuluva ehitust väljaspool jaamateid. Kuigi Vaivara vv poolt võib öelda, et tegemist veidi leige suhtumisega, siis nende kiituseks peab ütlema, et kohatine kirjavahetus ja seega ka arvamustevahetus siiski toimib. Kuigi nagu vanasti öeldi, väikeste aseasjurite tasemel ja seegi näitab midagi. Mida, jääb lugeja otsustada.
Platvormi asukoht sarnaselt praegusega aga tagaks ka haruldaselt hea võimaluse parkla, bussipeatuse jm rajamise otse vallavalitsuse "nina alla"! See tooks vv sõna otseses mõttes kohaliku rahva hulka!
Muide, huvitav fakt! Kuigi sageli toodi asukoha vaidlustes põhjenduseks tiheda liiklusega ülesõidud ja OHUTUSE, siis Auveres on ohtliku ülesõidu signalisatsioon juba kuid (kes mäletab täpselt, ehk juba aasta?) "rongi kokkupõrguse tagajärjel" korda tegemata.!!!??? Või tegemist tüüpilise näitega, et me ei vaheta kõrghoonest hotellis ühtegi põrandaliistu, kuna valmib uue hotelli projekt? Aastaks 2030+...
Sellel ülesõidul juba korduvalt olnud ohtlikke situatsioone (jah, see on seesama ülesõit, kus külili keerati rahvusvahelise, Tallinn-Moskva rongi vedur ja kraavi sõitsid ka vagunid). Kokkupõrguse tagajärjel. Mis saab nii uutest, ülikallitest eurorongidest? Kui viaduktide ehitamine ulmelises tulevikus jõukohasem lihtsa ja odava ülesõidusignalisatsiooni taastamisest?
Kusjuures huvitav ka see, et OHUTUS nõuab "ohtliku koha tähistamist ohtliku koha märkide ja kollaste kilpidega" olenemata, kas põhjuseks tee seisukord või signa rikked. Kuid siiani(!) ei ole kaks eduka lahtusprotsessi tulemusel sündinud üksust suutnud kokku leppida isegi selles, kes, kas ja kuidas peaks märgid paigaldama! Võimalik, et kahe eri üksuse puhul vajab kokkulepe nelja märgi paigaldamise kohta ülisuuri investeeringuid. Või ei olnud selle õnnetuse puhul tegemist märkimisväärse hoiatava näitega eksimustest liikluses või millestki muust...
See teema läks kaugele Ühispeatuse teemast. Ometi on mitmete, et mitte öelda, paljude, arengukavade, uuringute, planeeringute (tasulised!) tegemisel jõudnud eri alade eksperdid järeldusele, et eri ühistranspordiliikide ühildamine ning "pargi ja sõida" süsteemi rakendamine on OLULINE, VAJALIK jms.
Seega peaks küsima KOV-idelt, miks on huvi LEIGE ja miks "soovitakse säilitada olemasolevat korda"? Iga poliitiline rezhiim ja ja diktatuur on soovinud säilitada olemasolevat korda! Miks? Parafraseerides Ühispeatusi, kas on karta masside rahulolematust ühistranspordi halva korraldusega? Kas on karta, et uute rongide, lühema sõiduaja, "mugavate vagunite", eri ühistranspordiliikide ühildamise ning mis mitte vähetähtis, soodsate piletihindade puhul võib oodata mässavaid rahvamasse uutele platvormidele ja piimapukkidele? Kas sooviksid KOV-id, et rahva liiklemisvõimaluste vähendamise puhul õnnestuks maaelamikke hoida oma "karjaaedade piires?
http://www.youtube.com/watch?v=NmmUOpLQnLs
Keegi väliseestlane tõstatas ükspäev küsimuse, kas see laul ikka sobis laulupeole? Kas sobis? Või kardame uut ärkamisaega või lauluväljaku rahvamasside tungimist rongidele? Või jääme orjadeks ja maksame kümnist swedseb võõrastele, kes puhkavad ja meie teeme tööd?
"Ma siit põgeneda võiksin lausa joostes...miski tagasi hoiab mind..." Kust tuleks need maksumaksjad, kelle arvelt ehitada valmis Rail Baltica III etapp, võimaldamaks sõita üksikutel eurosaadikutel Brüsselisse? Isegi nende sekretäride maksudest ei piisaks. Eriti, kui "koduigatsuse" tasudelt ei tule tulumaksu oma riigi eelarvesse... Või tuleb? Rein Järvelill kirjutas, et "võõrad, kes puhkavad", pole maksnud sentigi Eestimaa kaukasse!? Kas pole see üks põhjusi, miks meil mugavate rongide asemel endiselt sõidavad need plekist künad?
Isegi nendega sõidetakse!Keda võiks siin leiguses ja ükskõiksuses süüdistada?
Rahas ei peitu õnn, jagan seda seisukohta. Kuigi saan Kreeka vedurijuhist üle kümne korra vähem palka ja ise olen loll, siiani olen pesnud käsi ilma preemiata! Miks siis ennastki pesta? Sest ennast pestes, arvestades võimalikke "pindalatoetusi" pesemise eest, oleks mu lisatasu lausa 10 000 eurot, ehk üle 150 000 krooni...
Vabandan, et olen läinud emotsioonidele toetudes asja sisust niiii kaugele...
Mil moel küsitles ja suhtles Maanteeamet KOV-idega? Miks mina olen aru saanud, et leige (kohatise) suhtumise asemel mõnedki kohaliku võimu esindajad tahaksid, et nende inimestel oleks MUGAV, LÜHIM ja KIIREIM võimalus ühistranspordiga liiklemisel? Miks ei tekita ametnikel kahtlusi kellegi leige suhtumine OMA, EESTIMAA inimestesse?
Hea küll, lähen peatustega edasi.
ORU. Toila vald teatas ammu, et nemad pole vastu platvormi toomisele ülesõidu juurde. Oru asula, kui eraldiseisev, lagunevate kortermajadega enklaav, on vastanud vaid lühikeste, mittemidagiütlevate kirjadega.
Ka Kohtla(-Järve) rongipeatusel poleks ju kasutajaid!? Veidi külmem kui leige tundub tõesti Kohtla-Järve suhtumine oma elanikesse!? Või tegemist Jugo-Vostotshnõi oblastiga?
(Oru turbatööstuse pilte vaadake eelnevatest teemadest).
JÕHVI. Paar sotsiaalmaja elanikku või kolme töötajaga firma ei ole põhjuseks, miks peaks kulutama raha KAHE platvormi ehitamiseks vanasse asukohta. Sest INIMESED liiguvad Jõhvi bussijaama, kaubanduskeskuse ja promenaadi piirkonnas. Küsimust, kas ehitada (Ühis)peatus agulisse või linna südamesse, ei oleks tohtinud tekkidagi! Olgu siis põhjuseks leigus või asjatundmatu suhtumine. Sest tekib küsimus, kas on asjatundmatud ametnikud pealinna kabinetirägastikus või teevad säästva eluviisi uuringuid diletandid? Mina ei usu siiski päris täielikult kummatki! Kuigi, eks natuke leigust ole ka pealinnas...
Nii et panema Jühvi teema lukku?
KOHTLA. Platvormil vahel mitu inimest, kuid rongile tuleb vähemus, enamus on saatjad. Ligipääsutee ebamugav. Vajalik on kaks peatust, Üks Kohtla-Nõmmele ja teine Kohtla-Järve teeristile. Nii kohalike elanike kui turismimajanduse jaoks. Seikluspargid, Kaevandusmuuseum jms... Millist vana olukorda siin säilitada?
PÜSSI. Natuke ülesõidu poole tuleb uus platvorm. Ühispeatus võimalik ja vajalik. Paneme lukku.
KIVIÕLI. On toredaid omavalitsuse ametnikke, kes püüavad süveneda asja olemusse. Ja kes teavad, et peatus vajalik elanike jaoks. Ja elanikud, kellega vestelnud, loodavad sama. Koht on, ruumi on, sõitjaid on. Milles küsimus, ei saa aru.
SONDA. Mitmeid võimalusi. Ehk vaja uus peatus veidi Kiviõli poole? Et ohutuse tagamiseks ei peaks inimesed ronima üle kaubarongivagunite?
KABALA. Ehk tõesti pole mõtet viia peatust ülesõidust Sonda poole, sest sellelgi omad miinused. Aga vaielda vastu asukohale peatee ja maantee vahel - seda võib teha vaid täiesti asjatundmatu inimene. Või ametnik. Ja usun, et keegi ei taha tunnistada oma asjatundmatust. Sest kui seda asukohta peab õigeks ka endine kohalik ja hiljutine asjalik raudteelane*!? (*Raudteelane - raudteed ja sellega seonduvat tundev inimene).
VAEKÜLA /SÕMERU. Vaeküla oli juba nõuka ajal tühi peatus. Kord väljus libedale platvormile üksik naisterahvas ja käis siuhti pikali, mii piik kui lai! Küsisin jaamakorraldajalt, et kas tõesti pole inimest, kes liivataks natukenegi? Vastus oli, et see oligi koristaja, kes pidi platvormi korras hoidma...
Sõmeru peatuses võiks kindlasti näha rohkemgi kui üksikut koristajat...
RAKVERE: Teedevaheline rahvusvahelise pikkusega platvorm, ootesaal avada, ühendada iga kell linnaliiniga, pikendada jaama maaliine...või säilitada olemasolevat korda?
KADRINA. Üle või alt ukerdavad reisijad. Kaubarongide puhul. Mahajääjad. Munakivitee. Või plats ülesõidu juures, kus lausa lust parkida autot, oodata rongi, peatuda bussidel...
Ka Kadrina ja Sõmeru puhul on vägagi oldud huvitatud peatustest paremas asukohas. Kes siis suhtub asjasse leigelt? Millised omavalitsused? Ja milles see väljendub?
ENERGIA. Projekt tehtud, raha kulutatud, kas projekt veel kehtib? Kas peatus tuleb?
Kaheldava väärtusega VESSE peatuse ehitamsie asemel peaks nendest rahadest piisama platvormide ehitamiseks: Energia, Sõmeru, Kalevi, Mullavere...?
Lühiülevaate asemel läks asi veidi emotsionaalseks, aga miks ka mitte? Vaidlustes sünnib tõde!? Kui vaidluspooled just ei vaiki või leigust ei ilmuta?
Pakkusin siia-sinna välja ettepaneku teha väljasõidu seminar Tapa-Narva liinil. Eks näis kui osavõtlikult sellesse suhtutaks. Või läheb vastusega ja seminari käivitamisega niikaua aega, kuni peatused välja ehitatud, säilitades vana olukorra. Idarindel muutusteta...
Sõideti ka sellistega...
***************************************************
12. OSA.
Kaotame aina rohkem oma omapärast. Tavaliselt toimub see progressi nimel. Eks õigustust leia ikka ja ega siis keegi tahagi "progressi vastu" sõna võtta, tümitatakse maatasa. On meil pagana palju mõnusaid metsaseid teid ja alleesid. Ainult, et alleede arv väheneb. Jah, mõistan, et suure liiklusega maamtee äärde ehk allee ei sobi ohutuse tõttu. Väikse liiklusega maanteedel võiks aga alleed täiesti olla. Koos peatuskohtadega. Oleks ju mõnus palava ilmaga teha peatus roheluses? Ega "parke" pole ainult linnas vaja.
Uute ühispeatuste ja ka lihtsalt teeäärsete müügikohtade kavandamisel peaks kindlasti, kui vähegi võimalik, planeerima ka puude istutamise. Või vanade säilitamise. Kena näide on Kärust, kus isegi paljude vanade puude mahavõtmisel on ikka rohelust. Eks pean ka sealt mõned pildid tegema.
Ja ei maksa unustada, et ega ainult ausambad ei tuleta meelde minevikku. Suured puud, mille all hea jalgu puhata, on ise heaks mälestusmärgiks need istutanud inimesele ja, uskuge mind, Teid tuletatakse hea sõnaga meelde väga kaua...
**************************
11. 07. 10224
Jõudsin töölt koju ja palav on irmsaste! Aga tänud Tiberile, kohe viide olemas!
http://www.virumaateataja.ee/494542/raudtee-ooteplatvormid-ehitatakse-umber/
Kiltsi. Koht sobib enam-vähem hästi Ühispeatuseks. Teisel pool ülesõitu olnuks ainuke parem osa ehk see, et parimal juhul ei pidanuks bussid (läbisõitvad) n.ö. sisse keerama. Usun, et Väike-Maarja vald teeb kindlasti otse raudtee kõrvale parkla ja bussipeatuse. Ehk isegi ootekoja!? Aga millal? Ja kas piisavas mahus + pingid-lauad, varikatused, müügiletid?
Ma ei oskagi midagi öelda! On see teadmatus või... Ja mis saab omavalitsustega, millised ei paikne raudtee ääres? Ja miks mõni ametnik väidab, et Eesti Raudteega koostöö olematu? Nagu SIIANI olnud, siis kooskõlastusest kui sellisest on kohati küll valesti aru saadud! Ehk NÜÜD tõesti midagi muutunud. Peale Veriora vallaga jt toimunud nn koostööd.
Õigus avaldada arvamust!!!??? Mul ei jätku sõnu...
*************************
Kui oma mätaste otsast alla ronida ja õues natuke ringi vaadata, siis on platvormide asukoha valimine palju keerulisem. Keegi kirjutas vastuses, et ega platvormi asukohta ei saa otsustada kaardi järgi. Täpselt!!! Just seda ma olengi üritanud aina selgitada! Mitte mina ei otsusta kaardi järgi!
Rakke peatuse puhul on muidugi aastate kaupa olnud probleemiks ülesõit keset jaama. Kuna tagasi lükati kõik ettepanekud selle kohta, kuidas saanuks uue platvormi tuua jaama ETTE, siis pigem olukord halveneb. Kusjuures Kõigil peaks olema õigus teha ettepanekuid. Ja kellele ettepanek tehakse, see võiks kasvõi soliidsusest vastata. Mida pole muidugi mõtet loota, aga ikka lootsin. Ei vastataud ega võetud arvesse...
Parkla ja bussijaam jääb Rakkes teisele poole. Üks kaubarong ja reisijate ümberistumistega või autoni minekuga on jokk. Sest isegi ülekäiku POLNUD ETTE NÄHTUD platvormilt bussijaama! Seega peaks reisija "võimalikult otsest ja lühimat teed" pidi minema mitmesaja meetrise ringiga... Eks näis, kas on Pressiesindaja sõnades natukenegi tõtt ja arvestatakse
ettepanekutega...
Muidugi võib juhtuda, et ka reisijate liikumisest on arusaamad erinevad, eriti kui pole ka isegi mööda sõitma juhtunud...
Samas, kui ehitamise käigus nihutatakse kõrvalteed, siis loogiline oleks, et nihutatakse ka foore ja pööranguid. Näiteks niipalju Tallinna poole, et kaubarongid EI SULGEKS enam ülesõitu!?
Eks näis...
***************************
Läheme tagasi. Või õigemini edasi.
Üks mõnusamaid ooteplatvorme just palavate ilmade puhul, on Lohul! Ja mitte ainult. Vaid lihtsalt paganama ilus!?
Olemas ka väike parkla. Ainult üks imepisike puudus - invateelt tuleb parklasse sõita ratastooliga üle muru või kruusatee. Või jätta auto seisma pea ülesõidule.
Käru. Osa põlispuid küll võeti maha, aga siiski kena. Ja peatuse juures siis terviserada jne. Gena valvab.
Hea on ka ratastega liigeldes või jala või rulluiskudega või lapsevankriga kergliiklusteel kui kasvõi hõredad männipuud kaitsevad natukenegi päikese eest. Ka pingil istudes. Kuigi ma ei tea, kas Männiku ja Saku vahel paigaldatakse pingid. Näiteks rulluiskude jalgapanemiseks, autos on nendega vist paha gaasi-pidurit panna? Kasemetsa ja Kiisa vahel küll erilisi pinke pole. Nagu ei planeeritud ühtegi parklat ka autodele. Kuigi Männiku karjääride juures palavate ilmadega autode arv kaugelt üle saja...
Kuidas tagada seaduste täitmist (autode kaldale parkimise suhtes, kui selleks pole võimalusi? Meil ju teedeehitajad näevad unes ja ilmsi vaid kihutavaid autosid... Nagu robotmaailm juba!
Õnneks samas vähemalt käib uue ülesõidu ehitus ja kaks vana äärmiselt ohtlikku ülesõitu likvideeritakse. Kas siis tõkestatakse ka pääs autodega karjääride juurde? Ei tea.
Et kõnnitee aga kitsas ja suht viletsas seisus ning ka teiselt poolt raudteed ei suudeta jupikest teed teha staadionist rongipeatuseni, siis võiks ju siit, raudtee ja kastanite vahelt minna kergliiklustee?
Ka tunnel (päkapikkudele) on olemas.
Ühispeatused vajavad paljutki. Põlispuud oleks vaid kingitus, kindlasti ei tohiks neid võimalusel maha võtta. Kasvõi selleks, et külaplatsil vahel väikest kontsertigi kuulata, olgu see siis külalaat või muud sündmused.
Rakveres jaamahoone tagune päris kena, isegi purskkaev olemas.
Kiviõlis ainuke mõeldav koht ülesõidust Püssi poole. Väga sobiv raudtee ja tänava vaheline ala, olemas puud, mida tuleks maksimaalselt säilitada. Küsimus vaid selles, kas platvorm teha ülesõidu taha või mõned sajad meetrid kaugemale? Kuidas liiguks bussid ühele linna või teisele poole raudteed? *********************
13. OSA.
Friday, February 21, 2014
Ühispeatuste ootekojad.
Et meil siis olemas vähemalt 15 milj eurot, ühildamaks rongiliiklust ja busse. Mis nüüd siis saab? Kas kulutatakse raha mõne suurema koha ehk omavalituse poolt või püüakse jagada piskut igale peatusele? See peab muidugi sisaldama ka mõtlemist matkajatele, parklatele, kohalike aiasaaduste ja käsitöö müüjatele, kaevule, pakendikonteineritele, infostendidele jne. Kõigele, millest siin korduvalt kirjutatud. Ja millele muide Parts viitas oma intervjuus Postimehele.
Aga kes teeb? MKM juba ammu öelnud, et ega nemad ometi mingit putkamajandust hakka ehitama. Täitsa usun seda. Kuid jälgida võiks küll, et rahad läheks ikka asja ette...
Monday, July 8, 2013
Kohila jaam juba üks asjalikumaid ühispeatusi.
Sel ajal kui kohati kõik laguneb või lammutatakse, on kohti, kus tehtud ka edusamme. Muidugi jääb ikka väike kahjutunne vanast jaamahoonest, kuid kõige olulisem see, et reisija peale siiski mõeldud.
Probleemiks on endiselt arusaamine infost, selle süsteemist ja vajalikkusest. Kahel pool jaama on infotahvlid (kaks kulukam kui üks). Kuigi pakkusin võimalust neid jaama otsaseinale paigutada. Mis aga veelgi halvem, on see, et kohapealt väljuvate busside sõiduplaan vaid ühel pool jaama, teisel see puudub. Ja otse loomulikult puudub muu Kohila bussiinfo. Just sellised on näited läbimõtlematusest ning sellest, et midagi muuta ei kavatse enamasti enam keegi. Reisija ebamugavus või probleem info saamisel ei ole kellegi teise kui reisija enda mure.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar