KUS UUED RONGID TUDUVAD?

Tean, et rongid tuduvad depoos ja rongijuhid sealsamas. Vahel ka lõppjaamas.

Kus hakkavad aga tuduma uued rongid?

Siiani on elektrirongide depoo Pääskülas ja diiselrongidel Tallinn-Väikses.

Kui aga uued diiselrongid ei hakka seisma ei ühes ega teises? Hõpoteetiliselt on võimalusi palju. Kui isegi tuleviku depoo peaks olema pääskülas, vajame väga palju ruumi juurde. Sama Tallinn-Väikses. Kas on ka alternatiivseid variante?

Sahinaid on olnud ja erinevad inimesed arvanud erinevalt. Võiks ju
1. Kopli depoos - ütleme kohe ära, et pole paha variant! Vähem hõivavad raudteed sõiduks algjaama ehk Balti jaama (või sadamasse!?). Ruumi on. Raudtee on ja lausa kolmurgasVabandust, tahtsin kirjutada "kolmnurgas"! Kuigi praegu ehk tõesti urgas...

2. Muugal.
Pole kursis kohalike oludega, aga mitte vist parim variant.

Nii võiks ju loetelu jätkata. Ometi kummitab üks mõte, mis tundub hea, kuid tooks kaasa kogu süsteemi ümberkorraldused suures ulatuses kuni Rohuküla raudtee valmimiseni välja...
Püüan järjekorras selgitada.
Üks eeldus oleks selline, et hetkel Aegviiduni sõitvad elektrirongid ja olemasoleva kontaktvõrgu ülalpidamine pole just odav! Ma ei oska kuskilt andmeid välja tuua, aga vanast ajast on mul meelde jäänud, et KONTAKTVÕRK ehk elektrivedu on tasuv siis kui liinil on ööpäevas erinevatel andmetel 60 - 120 rongi. Meil siis hetkel kümne ringis. Isegi kui kulutada meeletu raha kontaktvõrgu remondiks ja pikendamiseks (Tapani, Rakvereni, Narvani, Koidulani?), siis jääb rongidest ikkagi puudu + tuleb osta hulgi elektriveolisi kaubavedureid, mis omakorda veelgi röögatult kallim. Vaid poolele maale pikendamine pole aga otstarbekas! Pole ju nii palju sõitjaid, et panna elektrironge sõitma Rakverre ja Tamsallu iga tunni aja tagant ja loomulikult segaks see tugevalt kaubaliiklust.
Muide, summad ulatuks vist nii kõrgele, et erinevate variantide puhul võiks ehitada hoopis liini Riisipere-Haapsalu-Virtsu-Pärnu-Abja - Paluoja-Valga ja ehk veel Koidulast piki Peipsi järve Narvani!?

Kui aga ehitada lähitulevikus elektrifitseeritud raudtee Rohukülani, saaksid Aegviidu liinile mõeldud rongid sõita hoopiski Rohukülani (kaugemaleulatuvalt miks mitte Virtsuni?). See tähendaks, et vajaksime asendusronge Aegviidu liinile!

Ülilihtne! Eeldades, et Aegviiduni sõitjaid vähem, põhimass Kehrani, siis jääbki PARIMAKS ASUKOHAKS KEHRA! N.ö. algjaama Balti jaama peaks siis rongid sõitma depoost ehk Kehrast ja sellega need asendaksidki elektrironge!

Sellega tabaks mitu kärbest!

1. Kaoks ära vajadus kulukaks kontaktvõrgu remondiks.

2. Tiheneks rongiliiklus Kehra-Tallinna vahel. Tagaks rongiliikluse sageduse vastavalt Harjumaa Maakonnaplaneeringu Teemaplaneeringule ja veel rohkemgi. Samas vähem koormab raudteed kui muidu liikluse tihendamine liinil.

3. Paindlikum sõiduplaani koostamine ja parem kiirrongide osakaal (seotuna näit ümberistumistega aeglasematele rongidele Kehras).

Mis on selle variandi puuduseks? Ei oskagi kohe öelda!
Pealegi võiks see sobida ümbersõidutee ehitusega kaubarongidele, kulgegu see siis Paldiskisse Kehrast, Lagedilt või Ülemistelt. Või kuidas?

Depoo asukohaks kõlbab lage maa Kehrast Tallinna poole koos juurdesõidutee ehitusega.

Olen ka varem koostanud sõiduplaani varianti, kus antud liinil sõidaks vaid diiselrongid ja seda isegi peaaegu praeguste koosseisude arvu järgi, mis kasutuses.

Aegviidu inimestel pole samuti põhjust rongiliikluse hõrenemise pärast muretsemiseks, pigem vastupidi. Vajadusel sab koosseis sõita Kehrast ka Aegviitu ja alustada sõitu sealt. Mis veelgi parem, koosseisud ei peagi soovi korral seisma mitmes pöördepunktis (Tapa, Rakvere, Tamsalu) vaid võib ka sinna sõita otse depoost, kuna vahemaa pole suur. Nii kaoks ära ka mure mitmes pöördepunktis seisvate koosseisude valve pärast! See oleks juba omakorda kokkuhoid, rääkimata teede hõivatusest mitmetes jaamades.

 

Põhimõtteliselt oleks olukord sarnane Tallinn - Pääsküla liiniga!