Kalamaja tuhat nägu 2/25

 

 

 

Hea on sellistel üritustel käia, kui vahepeal saad lipata koju jalgu puhkama, see ju nurga taga. Ja tagasi plaanisin tulla selleks ajaks, kui kutsuti muuseumiõue kala mekkima. Jah, praetud ümarmudil. Et anda panus Läänemerre ning et kalamehed ei peaks seda kala kuhugi laiule hunnikutesse kallama. Ja et kormoranidele vähem jääks.

 

 

 

No see oli nii armas pilt!

 

 

Kooliõuel tehti soojendust.

 

 

Ei veel, see ei ole võrku sattunud kala...

 

 

Oleks ette teadnud, et just ümarmudil selle päeva staar on, oleksin võinud pajatäie suppi keeta! Sest ümarmudil (Neogobius melanostomus)  ei ole ainult praadimiseks vaid ka võrratu supikala.

 

 

Üks, millega Vana-Kalamaja tänava uuendamisel tillist tõmmati, oli kraanivesi. Pidi tekkima 3-4 joogiveekraani, aga ei ole kahjuks ühtegi. Siiani.

 

 

Võtsin ka ühe kohvi. Ei mäleta kuhu enda uhke kohvitopsi panin, seega pidin jalajälge suurendama.

 

 

No näed, on ju hea jalga puhata. Ja mis veel olulisem, varjus.

 

 

 

 

Kui Kalamajas on väga palju vanu või veel uhkemaid renoveeritud uksi, siis see ehmatab ikka ära küll.

 

 

 

 

On kraan, ei ole kraani, on kraan, ei ole kraani...

 

 

Super oli muidugi see, et ei mingit tümakat. Keelpillikvartetti oli väga nauditav kuulata. 

 

 

Põikasin ka turule. Kala manu.

 

 

Ja veel üks Kalamaja nägu - kastiratas. Aga.... 

 

 

Mis asus kunagi selles majas?

 

 

Just nimelt. Olen siin mitmelgi korral käinud, kuigi ega meeles ei ole, kas lõpuklasside ajal tundus see saal suur või väike. Igatahes filme sai nähtud (veel ka Oktoober, Pioneer ja Sõprus) nii et igal juhul nostalgia.

 

 

Ekraanilt ootasin küll veidi rohkem Kalamaja kaadreid, aga küllap neid pole veel "kätte saadud". Siiski pole siin kahetseda midagi, hea tunne oli saalis istuda.

 

 

Korraks fiilingu pärast põikasin ka muuseumist läbi.

 

 

Juba aga anonüümsed "arvamusliidrid" on sae käima tõmmanud, et väga mage värk oli, polnud fuudtrukkimist ja programm nadi ja... Tule naudi olemist Kalamajas, sest ei olnud ka ilm sugugi halb. Jaluta, vaata ja ... söö. Kohvikuid on, isegi üks uus ja kuigi võinuks ehk midagi veel olla (järjekorrad olla pikad olnud, ma ei näinud), siis nälga ei jäänud. Mõnusaid nostalgilisi ja n.ö. tavalisi võileibu näiteks ostaks küll. Mul pole igatahes küll midagi ette heita.

 

Muffinitest ja selle tegija kriitikast selle pihta, et tal takkajärgi osalustasu küsiti (nimetas trahviks) ma kommenteerima ei hakka. Pealegi, ei saa ju kunagi kindel olla, kelle postitus/kommentaar see päris tõene. Oleks muidugi väga tore, kui olekski siin-seal hoovikohvikuid läbi suve ja ka lapsed saaks tööd teha ning teenida - miks mitte maksuvabalt? Kuid ei saa me maksudeta läbi ja see kui laps "õnnetu", et "trahvi" tehti, siis see ikka lapsevanema süü, sest peaks ju teadma, et üldjuhul on vaja ka osalustasu maksta? Aga kindlasti on küllaga kaasatundjaid, mis sest, et see kõik üsna kahetine asi. Homme aga peaks süüa küll saama. Küllap mõnes kohas hea hinnaga, mõnes on ehk kallivõitu, aga ette ei nurise.

Ühte asja mainiks küll. Kinos nägi vanu, mõnekümne aasta taguseid kaadreid Kalamajast. Palju maju olid ikka väga räämas, tänaseks kui hakata sellele mõtlema, on aga väga-väga palju saanud imeilusaks. Kellegi töö ja vaeva läbi. Tore!