Siin ei ole paadimeest! Kuid korduvalt olen mõlenud minna ja vaadata seda tuhamägede ala, sest alati on omad võlud sellisel tööstusmaastikul. Ja mulle meeldivad sellised "metsad" ehk et kohad, kus loodus rohkem või vähem võtab taas oma.
Teiselpool jõge on kalda lähedal "triibuviir". Võib tunduda tavaline, aga igasugune erineva taimestik ongi see paljuräägitud mitmekesisus, sest kõik on kõigega seotud. Nii on nt tait sageli sellistest kohtadest huvitatud ja seda lindu hirmpalju just meil ei ole.
Teel jäi aga silma ilus seenepere.
Hmh, lauluik ja kühmnokk-luik lähevad "paari"? Tegelikult oli ikka kühmnokal paariline näha, veidi üllatav oli näha lauluike siinsamas. Pesitseb laululuiki meil üsna vähe, enamus põrutavad ikka põhja ja kindlasti ei vali nad esimese eelistusena jõgesid.
Praeguse aja võlu on ka selles, et kuniks puud-põõsad pole lehes, näeb rohkemat. Nii saab ka paberivabrikut läbi "metsa" pildistada ja muud sellist.
Mida rohkem kordatehtud maju, seda uhkem ja rõõmsam. Ja hea näha, et ka suudetakse oma majaesist ise valgustada, selle asemel, et tuhandeid kulutada tänavavalgustuse peale. Väikesed valgustid on selge loodushoid ja kasutada saab ühte hämaruseandurit paljude valgustite peale, elektrikulu olematu. Alati kui meelde tuleb, vaatan, kuidas keegi asju lahendanud ja tore on selliseid asju näha. Tõsi, niisuguse paigutusega jääb trepp pimedusse?
Varikatused on vahvad!
Varikatused on vahvad!
Paberivabriku seinad on ehitatud/täiendatud erinevatel aegadel.
Sammalde ja samblike järgi võib pigem arvata, et Kohila õhk on aina puhtam. Ülemisel pilil huvitav liik, keegi porosamblikest. Pooleldi loetakse neid seenteks ja eks makropiltidel nähtuna mõnevõrra ka seeni meenutavad.
Saar Keila jõel.
Kahju, et kaasajal enam eriti selliseid maamajasid ei ehitata.
Selline põnev rada algab siis kivitöökoja tagant. Siia on rajatudki kettagolfi rada ja kohalikud võivad selle eest ikka väga tänulikud olla. Kas ka kasutatakse? Kahtlemata, oli tänagi näha. Ja kohati on siinne loodus lausa kunstiline, kasvõi alloleva kasetuka pilt näitab seda.
Igati lahe on ka kõrguste vahe nii väiksel alal.
Kohalik cateringettevõte vist? Igatahes kottide viisi taldrikuid oli kaasas ja et hõigati kohe, nagu pole pildistamine probleem, siis pildistasingi, kuidas nad vist grillima läksid. Nali naljaks, kahtlemata väga ja väga hea puhkuseviis, kombineeritud põnevuse ja adrenaliiniga.
Siin on alati ka kober tegutsenud. (Kober käänatud nagu põder. Ehk kui on põdrad ja põder, siis on ka koprad ja kober...)
Kui alati ei ole nii mugav liikuda mööda käänuliste jõgede kaldaid, siis siin oli hea näide, kuidas igas jõesopis võib olla "nähtamatudid" soikesi, kus on hoopis teine elukeskkond. Ja nii saab aimu, kui oluline on, et inimene ei paneks igal pool käsa külge, õgvendades või lihtsalt sekkudes. Las loodus olla.
Mittekasutatavad kunstmuru lapid peaks küll ära koristama, siit lähtuv (mikro)plasti reostus ei ole teps mitte hea. Ehk Teeme Ära raames? Ja jõe kaldal muidugi rohkemgi, plastpudeleid jm prahti. Kohilas siiski vist üsna puhas, aga üht-teist ikka on.
Tehismaastikul mets ei kasva kiiresti, aga ka tasapisi muutused on head. Iseenesest oleks väga põnev, kui botaanikud siin taimede kaardistamise ette võtaks.
Mükoloogid ka? Vägevate murukarikate mullused viljakehad, täpsemini seeneliha ehk kübaraosa. Üsna kunstilise väljanägemisega.
Looduse loomulikud osad on nii pokud kui kalamehed.
Maapinna tuhasem/kivisem osa omaette taimestikuga, metsmaasikatest kilpsamblike ja muuni. Tuhamäed asuvad iseenesest küll veid eemal, aga mingit materjali siiagi on kokku veetud, ehk ehitusjäätmeid ja pnnast, kohalikud teavad täpsemini.
Miks kivihunnikud on olulised ja miks nende "elusse" sekkuda ei maksa? Põhjus on ka siin lihtne, väga paljude taimede, seente ja fauna elukeskkond. Piltidel näha kiplsamblikke.
Ja siingi porosamblikke.
Kettagolf võib aga osaliselt ka veespordiala olla...
Kahjuks pidin ka kurjategijate tallermaa ära nägema...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar