Täna pidin esimest korda poolest päevast töölt ära tulema. Noore pensionärina on üldjuhul 2 tööpäeva nädalas paras, eriti, kui rütmihäirete ehk südamega probleeme. Muidugi võib vahel ka rohkem, aga kui tööpäevad on kõva töötegemist täis ja lähevad pikemakski ning ilm muutumas... Ehk õhurõhk tee oma töö ja nii ei olnud lihtsalt jaksu! Sauelt rongile tulles tahtsin vaid koju jõuda, aga rongis loetud Maaleht pani mõtlema (mõõdukalt), et vaja siiski mõni mõte "paberile" panna. Mõni tund puhatud, Selveri pasta carbonara (mõeldud lõunasöögiks tööl) õhtupoolikul söödud, võin ka arvutis veidi mõtiskleda. Ikka mõõdukalt. Mõned sõnad ja puhkepaus...
Juba teel meenus see pilt, mille siin üles panin, kui sobiv. Kuigi ma ei kavatse siin pikalt rongidest kirjutada, siis midagi ju toimub! Meil hinnatakse peresid ja paljut muud vaid sõnades. Ei ole ka rongides siiani perepiletit.
Ei ole ka paljut muud. Kuigi meil on erakondi, kes on 99,9% aferistidest koosnevad, siis on ka natuke paremaid. Kuid ideaalist kaugel. Isegi mõistlikul määral. Keegi ehitab uue vallamaja, selle asemel, et seal, kus ÜT, kasutada ära ajaloolised hooned. Keegi tellib ronge olematule raudteele, mis viib ei kuhugi! Samal ajal aga kindlasti kiites seda mõrtsukprojekti inimestest mööda, läbi rabade ja metsiste elupaikade, rääkides kui olulised on ÜT ja inimesed. Samal ajal ühed ei huvitu sellest, et siin pildil näha oleva maja ees peatub rong kummaski suunas 2 korda päevas, ja suurema aja hoopis seistes. Tõestus, et ei ole kulutatud raha inimeste heaolu silmas pidades. Ehk vaid sõjarditele paisatakse miljoneid ja lisaks (välismaa) ettevõtjatele.
RB ei ole samuti inimeste jaoks ja ammugi mitte mõõdukas ega mõistlik!
Üks isamaalane aga ütles, et Lääneranna vallas toimuv ei puutu nende erakonda. Mis sest, et vallavanem isamaalane. (Sama muide ka Räpina valla kohta). Et aga Läänerannas hävitatakse maaelu ja koole, neid ei huvita, sest nemad on nii otsustanud, et inimesed päriselt vajavad seda, mida nemad ette ütlevad. Kuni surnuteni välja, sest nood vajavad lageraiet kalmistutel. Vä'he sellest, oma kodust Kihnust kaugel pole vallavanem Saarel aimugi, mis on kodu? Maalehes kirjutatakse, kuidas võeti maha peale maakoolide sulgemist Lääneranna gümnaasiumi ehitamisel kooli vilistlaste lennupuud. volikogu aseesimehe (naise) vedamisel? Ise veel vilistlane! Kas nii käitutakse kodus?
Maalehes on hea ja halb segamini, nagu eluski. Eesti riigis. Hea on lugeda kogukonna hingest, seekord Haibas elavast Kaljo Põldarust. Miks poliitikute hulgas pole kogukonna hingi? Kui siin-seal maal ei jõua paljud ära imestada, kuidas sarnaselt Kaljole mõned jõuavad nii palju inimeste heaks ära teha, siis teisal maaelu aina hääbub. Lehes oli ka küsitlusest selle kohta, kas ja kui palju ikka eelistame eestimaist. Aina vähem, sest elektrihinna ja eelkõige kaupmeeste üüratu ahnuse pärast hinnad aina kasvavad!
Ja siis on Peeter Raudsepp oma kolumnis rääkimas aiaaugust.
Raudsepp ka justkui muretseb selle pärast, et "...hindade tõus aastast aastasse on seadnud sisetarbimise surutise alla...". Mõõdukalt mõtiskledes pidanuks ta jõudma väljapääsuni? Oma arust jõuabki, aga selle asemel, et rääkida ausalt hinnatõusude peapõhjustest, on ta "õnnelik", kui saaksime kasvatada eksporti! Kas see on mõistlik jutt? Kasvatame eksporti ja kui ise siin toodetut/kasvatatut osta ei jõua, kasvatame ka ... importi? Kolumni lõpupoole aga küsib: "Varsti saame me tunda, et meil sünnib liialt vähe lapsi, selleks, et tulevikus asutada ja harida oma maad, kaitsta seda ja kasvatada majandust". Ah et RB, Nursipalu, abirahad sadades miljonites Ukrainast Aafrikani, 5+% sõjavarustusele ja muu säärane - see on majanduse kasv ja meie laste arvu kasvu aluspõhi? Kusjuures mainin kohe ära, et igal juhul on hädaliste aitamine ja abistamine õige, aga ikka mõõdukalt ja mõistlikult. Usk nn majandusvabadusse meid ei päästa, sest ahnus on selle ammu ära solkinud!
Mõõdukas tarbimine ehk mõõdukas majandus - peamegi just mõõdukalt tarbima oma loodusvarasid, sh metsi ja maavarasid ning kahtlemata põhjendatud uuringute põhjal taastama soid ja rabasid. Aga kui palju ja valjuhäälselt osa me oma inimestest räuskavad sellistel puhkudel?
Selline kommentaar ühelt inimeselt: vajate enese ja pere ülalpidamiseks karukellasid ja linde?
Tegu tuntud metsaärikate kukulinnuga, aga see teeb väga ja väga kurvaks. Sellised me olemegi? Eilne Osoon oli taas väga huvitav ja loomulikult hariv. Nii soodest, hanedest ja põllupidajatest (jah, Ivar Ojaste jutustki kumas läbi, et mõneti on asjad üle pea kasvanud). Tõesti, kui su põllul "varastavad" sinu toitu 10 hane või inimest, aga aastate pärast juba 1000, siis... mis jääb järgi? Veel oli juttu kaladest ja soojenemisest ning põnevast väikese tiigi elanikest. Kuigi ka ma ise tunnen loodust ikka veel vähe, siis midagi mõistan. Mõõdukate teadmistega, eks? Ning Osooni vaadates tabasin end mõttelt - ma polegi väga mõelnud, et paisjärvedel on veel üks negatiivne mõju, vähemalt osale meie kaaselanikest siin planeedil. Keegi ehk võidabki, aga kui ka paise on üleliia, siis mõõdukusest on asi kaugel.
Rein Sikk kirjutab aga Ukuarust. Kellelegi jälle miski ei meeldi, seekord Arvo Pärdi keskuse nimi Ukuaru. Minu jaoks oli sellenimeline film liiga sünge ja seega lemmikute hulka ei kuulu. Ometi, Ukuaru valss on oluline ja ka Ukuaru kui me mineviku märgiline teos, mis häda siis on selle nii paljude jaoks olulise nimega?
Veel on mul lugemata Jaak Uibu maaelu memorandumi lugu ja suur osa ühest ääremaal, Vinski külas elavast perekonnast. Tundub huvitav ja sügav! Ehk lugeda ka Kajar Lemberi mõtteid raha ja elu toomisest maale? Kuid selle kõrval Sveta Grigorjeva lugu ma ei loe - autor peab olema ikka inimese hingega, mitte roppusi esiletoov eit!
Lisaks Maalehele leiab huvitavat ka suhtlusmeediast. Minister Leis on varasemalt silma paistnud ideega, et 4-realine Võru maantee viib meid maailmas esimese viie hulka, aga eks selline suurusehullustus ole sageli loomulik. Nüüd ei ole tal niigi palju austust, et tunda huvi RB puuduste vastu, aga vähe sellest, ta tahab ikka ehitada. Mida iganes, peaasi, et saaks loodusvarasid raisata!
Kui lihtne on ikka valetada, kasutades sõnu nagu keskkonnasõbralik? Siis saab juba ka aimu, et ju on kogu jutt vale! Kontrollküsimus valdkonna ministrile: Mitu rongi ööpäevas peaks liikuma kaheteelisel/üheteelisel raudteel, et kontaktvõrk oleks mõttekas ja efektiivne?
Küsimusele ta ei oska/ei taha vastata.
Milliste tootegruppide puhul plaanitakse jäätmeseaduses minna üle standardiseeritud taarale? Nii et näit karastusjookide ja õlletaara puhul saaks korduvkasutusega klaastaarat kasutada kõik õlletehased? Sama ka supi- ja hoidistepurkide puhul?
Mil moel soodustatakse pakendimaksuga korduvkasutatava klaastaara kasutamist plastpakendi asemel? Pakendiaktsiis klaastaara puhul ettevõtetele mitmekordselt väiksem võrreldes ühekordse taaraga?
Kas vastab neile küsimustele? Kindlasti mitte. Miks üldse poliitikuks minnakse? Kui vaadata ükskõik millist tehast,peab mõtlema, jällegi mõõdukalt lähendedes. Kas see või too tehas peaks olema igas (Balti) riigis või üks kolme peale? Sest kaugele kõike vedada ei ole kindlasti mõtet. Aga nagu ka elektritarbimise juures, peaks kõigepealt mõtlema sellele, et vähendada kordades jäätmete TEKET!? Ah et me maksame miljoneid, sest rumala peaga ei oska jäätmeid kasutada? Aga kes on siiani süüdi selles, et neid jäätmeid nii palju üldse tekib?
Inimlikkus, hoolivus, soov anda endast parim - need on väärtused, mida peaks hinnatama. Mitte ahnust, roppust, mahamüüdavust. Kuidas selleni jõuda?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar