Supilinn

 

 

 

Kui uurisin kaardilt kuhu minna ja mida teha, siis üks koht torkas silma - Supilinn! Ma pole siiani kordagi veel sinnakanti sattunud, aga kuulnud sellest palju. Muidugi jaksasin vaid killukese sellest läbi käia ja kevadisemal ajal oleks see eriti huvitav uuesti ette võtta. Just kevadel ka seepärast, et ajal kui puud on hiirekõrvul, näeb kõikse rohkem! Ja mõtle, Väikelinna detektiivide kõrval meil ju ekraanil olnud ka Supilinna omad? Igal juhul on sellistel agulitel oma võlu! Ka siis kui üsna paljud majad lahunemas (lootusetult) ja vähesed saanud uue kuue, see kõik kuulubki sellise "aguliolemuse" juurde. Ja näha saab seda siis, kui olemus on veel alles.

 

 

 

Olla-lal-laa! No liugu ma ei plaaninud küll lasta, olgugi, et alles vastlapäev selja taha jäänud! Isegi selle kõrvale jääva lume peal alla minnes võinuks vabalt käntsu käia! Aga alla ma õnnelikult sain! Ja igal juhul tasub sellised kandid läbi kõndida, kui aega ja viitsimist.

 

 

Täiesti eriilmeline on see maailm siin!

 

 

 

 

Siinsed majaomanikud vist päris suure dilemma ees - milliseid maju saab ja tasub renoveerida? Igatahes jäi mulje, et järskude kallakute peal osa maju ongi aja jooksul üsna kaldu vajunud. Ning mine tea, mis ootab ees kui voodrilauad maha võtta, võib ju all olev olla lootusetult mädanenudki. Kõige muu puhul oleks ju asjad ka hirmkulukad. Väga vahvaid maju on siin aga kindlasti oma välisilme poolest.

 

 

Natuke on mu enda pildid ka vildakad vist. Aga olin väga rahul, et nii pika käigu ette võtsin, sest mida edasi, seda eriilmelisemaid maju silma alla sattus.

 

 Vägev!