Blogiarhiiv

reede, 8. september 2023

Seenenäituse jaoks Tartu Ülikooli Loodusmuuseumi seenelkäik.

 

 
Saab vaid rahulolu avaldada nii mõnusa seenelkäigu üle ja kindlasti rõõmsam ja inimlikum kui samanimeline film! Külli Kalamees-Pani seda seenelkäiku vedas ja kuigi talle ehk see tavapärane ja iga-aastane, siis "külalised" ehk need, kes aitasid seeni korjata, olid siin vast vähem või rohkem käinud või üldse mitte nagu mina! Muidugi sai iga käija ehk ka oma seenekorvi täis, sest reeglid olid lihtsad - näituse jaoks kõik, mida leiab ja nuga unustage ära , aga enda jaoks on vabad käed!
 
Kuigi ma soovitasin selle peale, kui jutuks tulid mürgiseened ja nende korjamine, parimat viisi - roomates mööda metsa, sest siis saab alati ka käed (seente mürgist) puhtaks, siis ega ma ise seda nii hõlpsalt ei saagi teha. Ja seepärast VABANDAN osade piltide udususe pärast! Ei, minu silmad on endiselt üsna terased, aga fotoka ekraan on petlik! Nimelt võib näida, et pilt tuli hea ja terav, aga kui arvutisse laadida, siis on alati vähem või rohkem üllatusi.
 
Kirjutan piltide juurde ka numbreid, sest teadaolevalt olen mina Liivimaa viletsaim määraja ja kellel on aega ning viitsimist saab (siinsamas blogi kommentaariumis) liiginimed kirja panna numbrite järgi. Ehk sest et siinsest võib ju teistelegi kasu olla. Tänud igal juhul ette!
 
Mainin ära ka selle, et kasutasin igaks juhuks Diffusili, puukide vastu. Natuke ka juustele, põdrakärbeste puhuks. Noid aga vist polnudki. Vaid korra kui keegi metsas neist juttu tegi, hakkasin kohe peas sidimist tundma. Pärast jälle ei tundnud.....
Igatahes ühtegi puuki ma kaasa ei toonud.
 
Sõi viis meid aga Vitipalu kanti. Aitäh ka bussijuhile!
 

 
Tatikuid oli hiigla palju ja et need lambatatikud särasid nii nunnusti siin-seal, siis neist ka allpool pilte. Kes tahaks minna korjama, ei siis piisa sõiduauto pagasnikust...



 
Metsa, seltsimehed! Paigalseis on igatahes tagasiminek!


 
Muidugi kutsusid ka mürgised, aga ilusad piibelehe viljad pildistama

 
Ja ka kilpsamblik. Vist.






 
1. 



 
2. 
Leidsin muidugi ka pisiseeni, aga ma arvan, et noid võis seal palju rohkem erinevaid olla. Ma pole ju mingi spets "seenekoer", kes oskab leida kõike, mis on. Ikkagi oli iga kord tore kohtumine.


 
3.
Peaks siis olema pihkane liimik? Ma pole väga suur seenefanaatik kunagi olnud ja suuremas osas piirduvad mu käigud nooruspõlvega ja kodumetsaga, tollal korjasin vaid tavapäraseid seeni ja ei olnud ka väga suurt huvi uurida, kes on mis!




 
4. 


 
5. 


 
6. 
Minu jaoks lihtsalt pilvik


 
7.
Külli Kalamees-Pani ka bussi juures hiljem tutvustas seeni, aga kõike ma ei kuulnud, sest vahepeal siiberdasin ringi. Mureks (minu mure) seegi, et ega mul nagunii nii palju meelde poleks jäänud, et tänase piltide postitamiseni meeles pidada. Parem panna vaid numbrid ja küsimärk kui tähtsa näoga puusse panna!? Isegi puuseene puhul.
muide, kui keegi tahaks, et ma seeni määraks, siis see on väga lihtne - see, mida ma ütlen, on kindlasti vale! Seega, ma itan välistada ehk öelda, mis seenega tegu EI OLE!


 
8.
 
Üks võimalus oleks muidugi pilte võrrelda tänase ehk seenenäituse piltidega, aga kokku ju leiti üle 100 liigi isendeid ja ma kardan, et kui hakkaksin kahe postituse pilte võrdlema, siis saaksin hullema mürgistuse kui seentest... 

Ja üle 100 liigi ei leidnud mina vaid eelkõige minust parema "haistmismeelega" seenelised, kõik need, kes oma panuse andsid!

 
9.



 
10.


 
11.


 
12.
Keegi limakutest? Ehk siis poolloom-poolseen.
 
 
13. 

 
14.


 
15. 

 
16. 



 
17.



 
18.
Vist leekmampel.

 
Eesti on nii suur ja grupp Eestimaa Seened veel suurem (et ehk see suurem asub väiksema sees...) ja nii oli seenelkäigust ka ses mõttes kasu, et lõpuks Ainiga esimest korda kohtusin! Sellised kohtumised alati väga toredad!

 
19.




 
20.
 Suur sirmik. Kuigi leiti ka peaaegu väga sarnane safransirmik, siis nende ebemete tumedus ja ka seenejala erinevus andis üsna selgesti amu, kes on kes. Sellega ei taha ma öelda, et grupiski pidev muretsemine sirmikute (kellest osa tegelikult hoopis ebashampinjonide perekonnas nüüd) vale oleks. Peabki muretsema ja kontrollima, seenemaail pole naljaasi. Kuid kes on või liituvad Eestimaa Seentega - ALATI PÜÜDKE JUBA ENNE SEENELKÄIKU VAADATA GRUPI ALBUMEID! Eeltöö tuleb alati kasuks, rohkem või vähem! Ning spetsidel pole ka ju alati aega seal vastata, vähemteadjad kipuvad mõnikord aga pakkuma pea kõike, seinast seina! Täpsemini, seenest seeneni...





 
21.
Mahalangenud kuusetüvel.


 
22.





 
23. 
Rõngata kärbseseen.


 
24.


 
25. 


 
 
26. 


 
27. 


 
28. 

 
29.


 
30.
(Käbi ma olen näinud, see on raudselt kuusekäbi!)


 
31. 
See siis keegi pisisrmikutest.




 
32.

 
33.
Kas vist ehk kogemata näiteks umbes verev vöödik?


 
34. 


 
 
35.


 
36.
 
Tegelikult ju kaks liiki, aga lõppkokkuvõttes ei tulnud üldse head pildid välja.

 
37.


 
38.


 
39.

 
Ei nummerda! Rõõm!

 
40.
 
 
41.

 
42. 


 
Selline mets.

 
43.
Murumuna.

 
44. 
Teadagi kes. Modellid, alati.


 
43.
Keegi liudikutest.

 
44.
Keegi maatähtedest.

 
Ühel keerasin sussid taeva poole, aga ega see vaadet paremaks tee!

 
45.
Kaseriisikas.


 
46.
Punase kärbseseene poeg...

 
47.




 
48.


 
49.
Pihkase liimiku sain vist küll selgeks?


 
50.



 
51.




 
52.
Tavavahelikku ÄRGE SÖÖGE! Pidevalt küsitakse selle määrangut, aga alati ütlen, et pole ka imestada, sest alati on nad kõikidel piltidel erinevad. Metsas muide tunduvad jällegi alati üsna sarnased. Ja et mul oleks õigus, siis pealtvaade jäigi uduseks. Aga alati eoslehti puutudes muudavad need värvi (tumedamaks ehk tumepruuniks), see on üsna hea määramistunnus.



 
53.




 
Kas eelnevalt olid nt marineeritud tavavahelikud? Krt, miks metsa visata?


 
54.

 
55.

 
56.
 

 
57.

 
Neil piltidel seeni ei paista...


 
58.


 
59.


 
See ongi siis tupp, mille järgi sageli saab ja tuleb ka mürgiseeni eristada. NB! Teadaolevalt ei tee seenemaailmale mitte midagi, kui seeni lõikamise asemel "rebida", nende niidistik on meie jaoks hoomamatult suur.

 
60. 



 
61.


 
62.



 
63.


 
64.


 
65.

 
66.
 










 
Uhkete leidudega tahaks ikka poseerida! Tõesti uhke värk, vist oli läbimõõt 35 sm.


 
(Issver, kui mõtlen ikka sellele popile hüüdlausele, siis selle pildi juures tulid praegu külmavärinad peale! Läbi aegade grupis vist küll hõigatudki iga jumala seeneliigi puhul vähemalt korra!)

 
Vaat kus seened toovad naeratuse huulile!?
 










 
67.

 
68.

 
69.


 
70.



 
71.





 
72.


 
73.

 
74.


 
75.

 
76.




 
Vahepeal oli kuulda lennukitv tiirutamas, aga nii kõrgel Nato Boeing, et pildile ei saanud.



 
77.











 
No on ju uhke saak seeneseltskonna peale kokku?
 
 
Kuutõverohi, viljad ka mürgised.








 
78.
Safransirmik.





 
79.
 
Vasakul suur sirmik, söödav ja paremal mürgine püramiid-soomussirmik. On sarnased ja ja ei ole kah? Tegelikult võrreldes nt safransirmikuga on püramiid-soomussirmik ikka üsna erinev, seega ei tohiks kergesti segi ajada!?
 



 
80. 

Et vaevanägijad nii palju panustasid seenenäituse heaks, siis need puravikud kinkisin ma vaevatasuks. Sellele, kes esimesena hõikas KOHE PANNILE! (Tegelikult nii ei hõigatud, ma tsiteerin seenegruppi suurimat hüüdlauset, millele vastan: Kohe panniga!)





 
81.
 
Teised ikka alles sorteerisid ja õppisid, aga mind ajas hasart ikka siia-sinna tee äärde vaatama, mida leiaks...



 
82.

 

Oleks veelgi olnud vist metsas! Aga kui väga kaua, siis oleksin ma juba külili puhanud vist...

Ilus päev, väga ilus! Aitäh kõigile!
 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar