Keegi kuskil juba hõikas, et promenaad avatud. Tutkit! Ma ei tea, kas sellest või, päike ei soodustanud pildistamist või käigu esimene pool ei pakkunud selliseid vaateid nagu Vana-Kalamaja või millestki muust, aga seekord jalutuskäigul täisvõlu ei olnud. Kuidagi nukram tunne. Siiski, koju jõudes avastasin kohe uudise:
Peaaegu pilt raamis.
Musträsta-härra.
Huvitavad vundamendiseinad. Saab aimu ka savikihtidest.
Pea tühjad bussidki sõidavad, aga samas mõnel on kiirem kui teistel ja tuleb postide vahelt läbi põigata!
Alati tore näha, et osa uusi poste tehti vanade koopiatena. Ja väga mõnus, et ka mõni pink olemas.
On ka sõrestikuga poste alles jäetud. Küll keset teed, aga pole vast hullu.
Siinpool on ka üksjagu uusi puid istutatud, tõsi, selliseid, mis varju ei paku.
Nägin, et istuti ja otsustasin siitkaudu promenaadile minna. Tutkit, sai vaid majade vahel kuni "tupikuni"...
Kalaranna Cafe-Resto
Ega oskagi esimese korraga majade kohta midagi öelda. Vähemalt ei ole klassikalised hallid silemajad, on mingeidki mustreid, eendeid ja värve. Aga kui maja värviks must, siis ei ole mingeid värve rohkem. Igal juhul on need kõige masendavamad, too osaliselt valge igal juhul lahedam.
Sisehoovis paistis ka üks vits.
Võrkaia vahelt sai vähemalt eemalt vaadata.
Ja marssisingi tagasi.
Ühel küljel oli siiski midagi teisiti, kased istutatud!
Ja siiski mõni vits veel!
Kive muidugi väga erinevaid.
Ja ka inimesi liikus.
Kohati põõsad ägedalt võimsad ja varjavad kõik autod!
Kindlasti pole see peegelpilt, sest kolemajad jäävad kolemajadeks.
Mida vähem haljastust, seda tähtsam on iga puuke, põõsas ja heinatutt.
Samas on tõesti tänapäevaseid meeldivamaid maju, aga üsna steriilse mulje jätvad (paremal). Ka haljastus ei aita!
Keegi on tuhatoosi leidnud!
Ei ole ma seekord ka piltidega väga rahul, vähe erilisust. Eks teinekord püüan paremini, viga pole ju Kalamajas.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar