Blogiarhiiv

Laupäev, 2. juuli 2022

Anija Mõis ja Meepäev.

 

 
 
Aruküla.
Kuidas aga saada Tallinnast Anijale?
Kui vaadata busse peatus.ee portaalist täna, siis oleme jõudnud väga innovatiivse ja tervisliku lahenduseni. Sisestasin Kehra - Anija ja tulemuseks oli soovitus "KÕNNI"! Proovisin seejärel Raasikult ja tulemus oli soosiv suhtumine ühistransporti - sõida rongiga Kehrasse ja ... "KÕNNI"! Ka sel liinil (jätkuks edasi bussiliin Jägala-Joa kaudu kasvõi Neemeni) on lahendused riigi laual, aga mida pole, on muutused. Nagu ikka.
Meil aga seekord kombineeritud variant. Ei sõidetud autoga Tallinna mu ukse ette vaid sõitsime rongiga Raasikule ja auto oli seal vastas. Säästetud kütus on keskkonnasõbralik lähenemine.

 
Väga hea tunne oli näha, et veetorn on peremehe saanud!



 
Väga inimsõbralik lähenemine oli siingi, üsna tüüpiline Eesti Raudteele. Kui nõuded näevad ette torude paigaldamist just nii, siis tublid töömehed seda ka teevad. Juhtud lapsevankriga tulema või hoopis ratastooliga, siis võta kurvi hooga, nii et rattad õhus. Et vältida "kraavi" kukkumist! Loodetavasti on kõik asjaosalised ka preemia kätte saanud?







 
Raasiku jaamahoone küll lammutati, aga alles on veel põlispuid. Ja see hõberemmelgas tõeliselt võimas!

 
Ja see võimas elujõud on koduks teisteele eludele - porr pesauksel.


 
Aega tegime parajaks poes.


 
Siin (ja ka Anija mõisas) rattarent võimalik.



 
Bussipeatust Raasiku Jaam ma ei leidnud. Ja muidugi ei peakski see olema siin, kus Elroni asendusbusside peatus, vaid ikka raudtee jurues, vana raudteejaama hoone kohal. Aga mida ei ole, seda ei ole. Muide, repliigi mõttes mainin, et omal ajal lootsin EKRE poliitikutelt asisemat ja inimlikumat suhtumist ühistransporti ja keskkonda, aga ei aita kuidagi seegi, kui ekrelane on vallavanem. Ükskõiksus samasugune. Ei sõltu asjad 100% erakondadest vaid ikka inimestest ja inimlikkusest eelkõige.

 
Vanas meiereihoones aga õlletehas, pitsabaar ja hotell.




 








 
Nii, kohal. Piletid taskusse või õigemini, tempel käele ja edasi!


 
Väga ilus ja lahe kompleks, niisama külastamiseks kui ka ürituste jaoks.


 
Ja ei olnud meepäeval nii, et kümme letti ja paar ostjat. Muidugi paljud selle kuumaga mere ääres vm, aga rahvast oli ja nagu ise näha saate, siis ka pakkumisi ja tegevust.



 
Muidugi oli ka lilli ja lillekesi!



 
ApSelsin oli vägagi mõnus! Muud siiski ei mekkinud.


 
Jäätiseid oli nii Balbiinolt kui ...


 
Näha sai ka "mesiniketehnikat".


 
Või osta hoopis vaipu. On kaltsuvaibad ikka ilusad ja soojad küll.

 


 
Ostsin suitsutatud pikkpoisi küüslauguga. Väga omapärane maitse ja kui Armin esmalt ka ei söönud, siis ära tulles kõtt oli tühi ja haukas küll. 
Ja maitselt ongi väga hea, minu jaoks meenutab hea tasemega lihaleiba.




 
Lauad-toolid olid ka varjus mõnusalt olemas ja pole ime, et inimesed ennast hästi tundsid.

 
Ma pole "jänes" vaid ikka aus kodanik!

 
Keskkonnatelgi juures pakuti tegevust, põnevust ja teadmisi kõigile.

 
Üks-kaks-mitu ostsime.


 
Misasiseeon, mis on keerdu keeratud sai? Palavaga ei tule meeldegi, aga lihaga oli see hea küll. Ja kohvi väga hea ning müüjad tragid ning särtsu täis.







 
Ürituse korraldajad hõikasid kohe algul ka lavalt maha, et joogivett saab siin kraanist ja väravas isegi veepudelid müügil! Supertublid!

 
Kõrvalolija pidi küll "surnud" olema, aga ega see ei sega pilti tegemast...




 
Ja kes ütles, et mõttetu asi ja pole kellelegi vaja? Ootan aega, kus see võimalus hoopis pea kõikjal on.
 
 
Hea kauba letti piirataksegi igalt poolt.




 
Sai ise ka vahaküünlaid teha.




 
Kes sutsamist soovis, sai minna vaatama ka kuidas mett võetakse. Arvatavasti siiski ilma sutsakata. Suure kõrge heina sees oli liikumiseks rada aga muidugi olemas.





 
Läbi pargi oli nii mõnusas varjus muidugi ka äge minna Apiteraapia majakese juurde. Kes soovib mesilasteraapiat?


 
Liblikaid selle kuumaga muidugi palju ei näinud.




 
Jäätis maitses muidugi hea, vaibal lebada ka muidugi hea. Ja päris hea oli kuumast hoolimata, sest varjulisi kohti kül, pinke sai ka vajadusel ümber tõsta. Nii ka müüjad kohati said ümber kolida...

 


 
Sattus ette ka tuttavaid ja/või tuntud inimesi. Väga tore!

 
Maitsvat jagu aga terveks päevaks.




 
Tiigi ääres aga mõnusad pingid. Vist ilma igasuguse hanketa ehk et saab küll! Lihtsamalt ja ka soodsamalt.








 










 
Toimusid ka loengud ja töötoad. Urmas Tartes.

 
Lihtne aga äge saal!


 
Kuidas mett vurritatakse.





 
Ja muidugi väga kihvt paekivihoone! Paekivi killustikuks tegemine hullumiseni pole normaalne, vaatama peab ikkagi laiemalt.



 
Kes puhkas, see puhkas, aga ansambel pani nii mõnegi jalgu keerutama.
 



 
Väga energilised kaljamüüjad, noormees  pakkus kalja isegi vahepeal kogu platsil. Ja kali muidugi hea!


 
Ka nii saab tantsida!




 
Kavas oli ka politseikoera demonstratsioonesinemine. Aga selgus, et see polnud veel päris see...


 
Kui toimetamist palju, on hea kui saab vahepeal ka jalga puhata.

 
Isegi veini oli! Aga lillevaasi taga peidus... Siiski oli vein väljamaine ja sp ma ise mekkima ei hakanud.

 
Head jooki aga ostetaksegi rohkem kui üks. Eriti täna!

 
Ja tuligi Jäpe kord. Jäpe siis keskel.



 
 
Vahepeal pugesin aga väga mõnusasse ja varjulisse kohta.




 
Ahjaa, politseinikuonule sai ka küsimusi esitada ning parimaks küsimuseks, mida polnudki varem küsitud, oli ühe pisikese tüdrukutirtsu küsimus: "Kui palju koer palka saab?"

 
Kui hakkasime ära tulema, jätkas pildistamist Armin. Las aga harjutab!

 
Ära tulels otsustas Armin, et nüüd hakkab tema pildistama. Muidugi teavitasime kõiki modelle, kes, miks ja kus näha saab.











 
Tagasitee rongile Kehras. Kogu pannood, mis sissesõidul oli, ei mahutanud pildile.



 
Mingi buss on ja mingid isegi sõidavad siin kuhugi. Vist isegi rongiaegadega arvestades, aga üldiselt on tase nagu Põhja-Eesti ÜTK-l ikka. Ja karta on, et tasulist transporti laiendab võimalik uus valitsus taas mujalegi...



 
Kehra jaamahoone on äge ja väga stiilselt korda tehtud, siin nii muuseum kui ka kohvik!
 




 
Kohvikus isegi tabloo olemas!


 
ja küll on sellised kohvikud head, kui isegi smuutisid või muud head saab.

 
Enne minu rongi lendas mööda ekspress. Ja mulle vägisi meenus üks juhtum aastaid tagasi. Sõitsime vahetama Aegviitu diidelrongi, millel üks mootor üles ütles. Tahtsime selle lombakaga kohe tagasi sõita, muidu oleksime jäänu Tartust tuleva taha loksuma. Korraldaja avas aga vale foori ja tehniliselt läks mõni minut aega, et viga parandada. Dispetsher kartis aga reisirongi hilinemist ja arvas, et jätab meid ootele. Ütlesin talle nii seisu ajal kui hiljem, juba sõites piduriproovi tehes, et saame eest jalga lastud küll. Ja nii jõudsimegi Kehrasse umbes reisirongi ajal. Kehras olid tollal perroonid kaugemal ja sealsetel inimestel komme alati hilineda ja rongile joosta. Ja kui me siis litsusime, toss taga, läbi jaama, jäid jooksjad seisma ja nende näod....


 
Ekspress tuli ka teiselt poolt.


 
Aga lõpuks, paar minutit hiljem, õige rong. Küll oli hea jahedasse vagunisse minna...
Kuumaga kipub olema mure mootorite jahutusega ja diislid hilinema. Kasuks oleks muidugi see, kui sõiduplaanid ei oleks nii viimase vindi peal, aga meil ju tahetakse näidata alla 2-tunnist sõitu Tartu ja Tallinna vahel...
Aegviidust tulnud rong oli aga üsna tühi.





 Igati ilus päev ja arvatavasti paljude jaoks. Aga ehk veel rohkemate, kui meil poleks aastaid tegeletud ühistranspordi nässukeeramisega? Mis viga sõitja Anija mõisa rongi ja bussiga ning nautida päeva?

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar