Blogiarhiiv

pühapäev, 6. märts 2022

Kaasamine kui probleem Rohuküla raudteel ning oleme PISA-s esimesed, reaalsuses viimased? 2021.

 

Esmaspäev, 25. jaanuar 2021

Kaasamine on probleem ka Rohuküla raudtee planeerimisel.

 


Äkiline valitsusemuudatus tekitab küsimuse, kas Rohuküla raudtee projektiga minnakse edasi?

Koalitsioonilepingust:
Toetame Rail Balticu ning neljarajaliste maanteede rajamist ning jätkame raudtee väljaehitamist Rohuküla suunal. 
Kohaliku rongiliikluse kiiruse suurendamiseks investeerime uutesse rongidesse, et suurendada reisijate mugavust ja vähendada keskkonnakoormust. Arendame mugavaid rongiühendusi siseriiklikult (sh Tallinn-Rohuküla) ja välisriikidega.

Seega esialgu pole tarvis muretseda? Iseenesest mitte, kuid "pisiasjades" peab ikka muret tundma. Kasvõi seetõttu, et majandusministrina jätkab Taavi Aas, kes pole suutnud ei MKM-i ega Eesti Raudteed panna kaasama avalikkust. Ehk teisisõnu, teavitama neid planeeritavatest võimalustest, mida tähendab "mugavad rongiühendused". Pole ju aastate jooksul ka Elron olnud piisavalt asjatundlik, vältides järjepidevalt vajalikke muudatusi.

KUI TASEMEL SAAB OLEMA HAAPSALU SUUNA RONGIDE SÕIDUPLAAN?

See sõltub paljustki. Püüan tagamaid veidi lahti seletada, kuigi seda ei peaks tegema mina tasuta vaid Eesti Raudtee ja Elroni ametnikud palgatööna. Seni on läinud asjad "nagu lepase reega" ehk Eesti Raudteele läbi aegade omaseks saanud tavapäraselt - tehakse töö ära ja selgub, et ikka ja jälle vigaselt ja saamatult. Näiteks pole Turba suunal sõiduplaanis ühtegi kiirrongi (see andnuks muuhulgas võimaluse n.ö. testida võimalikke peatusevariante), osa ronge sinnani ei sõida jne. Kui samal moel jätkatakse, eirates küsimuste esitamist ja vaikides, võib raudtee ja rongiliiklus sellel olla nii ebamugav, ebaefektiivne, kui ka majanduslikult ebaotstarbekam.

Rohuküla raudtee valmides peab läänesuuna taristul pöörama tähelepanu mitmetele asjadele ja neist ka olulisimate puhul ongi haudvaikus.
Esiteks, rongide sõiduplaan sõltub eelkõige jaamade olemasolust ja asukohtadest. Jaamade all peetakse raudteel silmas kahe või enama rööpapaariga peatuseid, kus siis rongid saavad üksteisest mööduda, nii "sabas sõites" kui ka kohtumistel vastassuundadest.

Enne lisan veel ühe täiendava võimaluse. Läänesuunal Keilani toimib täna juba ammustest aegades, automaatblokeeringuga süsteem. See tähendab, et jaamavahed on fooridega jagatud lõikudeks, seega saavad rongid sõita suhteliselt väikeste vahedega üksteise järel. Kas seda pikendatakse Riisipereni vm jaamani, on teadmata. Mida see võimaldab ja miks see oluline?
Tänase ja homse transpordi puhul on ÜT ülesanne mitte ainult suuremaid asulaid ühendada vaid pakkuda võimalusi ka regionaalpoliitikaga paremaks arenguks. Siinkohal tähendab see võimalusi rakendada ekspress-, kiir- ja tavaronge. Tavaronge, mis peatuks Tallinnast Haapsaluni kõikides peatustes, ei ole otstarbekas kasutada. Eelistatud oleks ekspressid, sarnaselt Tartu rongidele, mis peatuvad 3-5 ning kiirronge, mis peatuks 13-15 peatuses. Esimeste sõiduaeg oleks ca tund, teistel 1,5 tundi. Kui nii aga teha, võivad halveneda TÄNASE jaamade asukoha tõttu väiksematest peatustest sõiduvõimalused.
Automaatblokeering võimaldab aga eelkõige varianti, kus näit kiirrong Haapsalust väljuks Riisiperest vm peatusest, tema järel saab loetud minutite järel väljuda tavarong. Seega saab väiksematesse peatustesse nagu Laitse, Rahumäe vm sõita ka need, kelle jaoks kiirrong või ekspress ei peatu. Ning vastupidi, neist peatustest saaks sõita ka Haapsalu suunas. Väljumisaegade vahe ei tohi olla pikk, piirduma peaks võimalusel kuni 10 minutiga. Siit tuleneb aga siiski vajadus jaamade järele, mille vahemaad on lühikesed, 10 - 15 kilomeetrit. Sest ei tohi unustada, et ka vastassuunas peavad rongid sõitma, seega mõjutab kogu süsteem ka nende sagedust.

MILLISED JAAMAD SAAVAD OLEMA VASALEMMAST HAAPSALUNI?

Mõistagi Haapsalu ise. Turba ehitati välja peatuspunktina, mitte jaamana. Võimalik parim variant tähendab, et ka Risti, Palivere ja Taebla ehitatakse jaamadeks ja see annab üpris hea võimaluse tagada tõepoolest sage liiklus ja head ning mugavad sõiduvõimalused. Selget kindlust selles osas pole aga siiani antud.
 Ka peaks kaheteeliseks ehitatama kogu lõik Keila ja Tallinna vahel ja lisanduma üks sissesõidutee Balti jaama. Kahjuks aga Eesti Raudtee "spetsialistid" ei planeeri Lillekülla lisaperroone teistele suundadele ega kavatse ka lisapööranguid paigaldada. Tavapärane. Hoiatad, selgitad, põhjendad aastaid, aga ikka on vastas vaid tuhmi pilguga näod! Hiljem aga avastatakse, et tõepoolest on vaja ja siis on asi hoopis kallim! Aga see on küll mõjutegur, kuid veidi kaugem.

Hoopis olulisemaks osutub Keila - Turba vaheline raudtee. Hetkel on pikim Vasalemma - Riisipere jaamavahe, kus on ka kolm peatust - Kibuna, Laitse ja Jaanika. Esimesed on n.ö. endiste daatshade peatused, nüüdseks on tegu suure elamurajooniga, kus tegu siis eramajadega. Jaanika on seni väga väikese kasutatavusega peatus. Laitse ja Kibuna puhul tuleb aga tõsiselt arvestada tänase ja homsega (mitte nii nagu Elron "vaatab" Tabiveret, Põlvat, Taevaskoja, Raasikut vm peatusi). Sõiduaeg seal täna, olenevalt peatumistest 13-14 min.. Kui automaatblokeeringut ei ole, ei saa järgnev rong "sabas" väljuda ning vastutuleva rongi puhul (Vasalemmast) väljuda Riisiperest enne kui too kohale jõudnud, ehk et ümberistumisvõimalused Turba - Vasalemma piirkonnas jääb ära. Ei saa ju pidada normaalseks, et Haapsalust jm Rahumäele vm sõitmiseks peaks viitma Riisiperes ligi pool tundi aega! Viies ümberistumise üle Keilasse tähendaks see aga, et pea kõik kiirrongid peaks peatuma Laitses ja Kibunas, mis lisab aga sõiduaega. Ka on oma mõju sellele, millises jaamas vastutulevad rongid saavad peatuda, et siis kaks vastutulevat  "järgnevat" rongi mööda lasta näiteks Keilas ja Vasalemmas.

Kuna ka Laitse ehk täpsemalt Kaasiku asula "venib" pikalt raudteed pidi, on kaugemate majade elanikel rongile üpris pikk maa. Seega on üks võimalus kaaluda uue peatuse ehitamist JAAMANA ca 2 km praegusest Laitse peatusest Riisipere poole, mis võimaldaks ka ilma automaatblokeeringuta tagada sujuva ja aega vähe kulutava ümberistumise ning paindlikuma "mänguvõimaluse" sõiduplaani kujundamiseks. 

Olukorda võib võrrelda praeguse edelasuunaga, kus pikka aega plaanitud Hagudi ja Saku (Männiku) jaamade taastamist, sest praegune olukord kammitseb sealseid võimalusi. Siingi pidanuks asjad läbi analüüsima juba ENNE läänesuuna raudtee remonti, sest ehk olnukski jaamadena õigem välja ehitada Riisipere asemel Turba või seesama Kaasiku peatus, mis ühtlustanuks jaamade vahemaid.

Igal juhul eeldaks, et asjaomased annavad avalikkusele infot, kui hea ja mugav saab olema rongisõit Rohukülla, kõrvaldades kahtluse, et taas võib tekkida "säästuvariandid", mis tolle raudtee otstarbekust kõvasti vähendaks.
 
 

Reede, 12. veebruar 2021

PISA-s esimesed, tegelikkuses viimased?

 

 
Vahel tekib vaidlusi meie marketitest, apteekidest jm kaubandusest, kus rõõmustatakse aina uute kaupluste jm avamise üle. Tabasalus ehitatakse kahte kaubakeskust, oodatakse LIDL-it, praegune keskkonnaminister sai oma kohale hoolimata totakatest väidetest apteegireformi ajal, Meriväljal leidub toetajaid uuele Maximale... Kuhu me tüürime? Vahel juhtub ka eredamaid sähvatusi, tänagi vist keegi ajakirjanik raadios küsis Tõnis Mölderi kohta sama, aga sellised sähvatused on harvad nagu supernoovad. Hoopis rohkem kohtab suhtlusmeedias naeruväärseid väiteid ja põhjendusi.
 
Leidsin sellise väite. Sobib tänase totrusega.
 
Eestis on iga elaniku kohta umbes 0,75 m2 kaubanduspinda, pealinnas - ligi 2,0 m2 igale tallinlasele. Eesti on ostujõu poolest Euroopas viimase kohtade peal, aga kaubanduspindade suhe elaniku kohta esimese kohtade peal.
 

Ma ei tea kui täpsed need numbrid on, aga arvatavasti üsna tõesed. Igatahes kõik kaubanduses on läinud ammu üle võlli ning kaasa on see toonud hirmkõrged hinnad! Ometi, meie haridus on tekitanud inimesi, kes ei oska leida lihtsamaidki seoseid käibe ja hindade vahel, palkadest rääkimata. On see meie haridussüsteemi tahtlik juhtimine või on juhid olnud ise "viimaste hulgas"!?

Eks teema ole laiemgi, ei tunta keskkonda, sh suurimad raiemahuga jätkamise toetajad. Ei suudeta aru saada, mida tähendab mõttetu ehitamine, olgu siis tegu Põlva vallamaja, 4-realiste maanteedega või Rail Balticuga. Ei saada aru võõrliikide ohtlikkusest, seda ka inimfaktorina.

Mulle meeldisid Lembit Tuuri kommentaarid.

Ehitamine on au sees ! Kui vaadata Eesti majandusvaldkondi siis ka jaekaubandus on suutnud eestimaalased EL-s ostuvõimelt viimase 5 hulka suruda ja Baltikumis viimaseks. Aga iga telliskivi, betooni tonni või teekeha on kulu ehitamisel ja järjekordne kulu igal edasisel päeval ja paarikümne aasta pärast taas taastamise kulu. Ja seda väheneva või muutumatu rahvaarvu juures. Selles mõttes on see miljard eurot nagu tuulde lastud võimalus. Eesti eduks saab olla vaid meie inimeste kaasasündinud ande ja õpetatud mõistuse edukam kaasamine majandusse. Eestimaalased peavad õppima looma ja müüma globaalsel turul tualettpaberi ( Majandusunistus Eestis) asemel õpetatud mõistuse loodut.
---------------
Meil on Tähesajus kolm suurt kauplust järjest ja kõrvuti nagu A1000, Selver, valminud Lidl. Kilomeetri raadiuses on täiendavalt Selver, Maxima (2tk), Prisma, Rimi, Coop, Grossi pood, Realiseerimiskeskus ! Enamikus poodides ka apteek.

Ei oska ma vahel ise kaugeltki nii hästi sõnastada. Muide, samas ekspeaminister (ehk ongi hea, et eks, sest ega päris eluvõõras ei tohikski midagi juhtida) postitab uhkesti eurorahastuse teemasid. Raha on tore asi, aga selle laristamine on nõrkus.


1 kommentaar:

Kui panga kaudu pesemine läheb keeruliseks, siis tuleb keerutada raha muudes sfäärides.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar