PEÜTK äpardunud muudatused Kloogal. Veebr`20.

 

Pühapäev, 2. veebruar 2020

PEÜTK äpardunud muudatused Kloogal

Plaan oli ära näha äsja käivitunud liini 127 pikendus, Kloogani. See, mille vajalikkusest olen korduvalt rääkinud.

Laagris ka nv parkijaid.

Ka seekord ei näinud Keila jaamas ühtegi bussi.

Mida rohkem Paldiski poole, seda tühjemaks rong loomulikult jääb. Kui Kloogarannast aga raudtee läheks Laulasmaa, Tabasalu jm kaudu tagasi Tallinna....

Kui hakkasin rongipeatuste planeerimisse sekkuma, oli läänesuunal enamus asju juba paigas paraku. Nii ka lood Klooga-Aedlinn peatusega, mille asukoht pidanuks olema mõnisada meetrit Klooga poole ehk asukohaga siis enam vähem asustuse keskpaigas. Aga nüüd paraku hiljavõitu vist midagi muuta?

Sõitjaid siin aga siiski on. Muidugi, tulevikku silmas pidades peaks rongide intervall olema siin 30-40 min, mitte rohkem, tipptundidel. Ehk peakski olema 30 min ja üle ühe siis kiiremad rongid?

Vaade Klooga poole.

Väga hea on muidugi, et siin pikalt kergtee olemas.

Kloogal kaks poodi.

Ning siin muidugi omanäolised hooned!

Mis võiks selles hoones olla?

Klooga järv muutunud aina populaarsemaks puhkekohaks. Kuid enamasti tullakse muidugi autodega nii et teeääred sageli parkivaid autosid täis.

Täna pole miski raie eest kaitstud. Mõte käis peast läbi, et kui siingi raie tulemas, siis sellistes kohtades ei tohiks mitte mingil juhul rohkem puid maha võtta kui 50%. 

Taamal paistab bussipeatus. Kas imestada, et see tehtud siin kõige halvemasse võimalikku kohta? Mind siiski see imestama ei pane. Bussipeatus pidanuks olema igal juhul ülekäigule maksimaalselt lähedal. Kas siinpool või siis teisel poole, jaama juures parkla asemel. Auto rongilt tulijalt eest ära ei sõida, buss aga võib küll. Ja iga meeter on ümberistumiste puhul oluline, eriti kui tegu ristümberistumise ja ootava bussiga. Ja õnneks on see võimalik ka ümber paigutada, kuigi selge, et selliseid asju tuleb kohe ja ühekorraga teha.

Hoovidest väljatulevad teed võivad muidugi veidi korrektiive teha, aga võib olla saab siiski mõlema suuna bussid panna peatuma teest raudteepoolsesse külge? Siis pole ka karta ohtlikke teeületusi? 

Ühe suuna peatus siia- teise suuna teiselepoole kõnniteed?

Või õigem ikkagi siia, parklasse? Ning autodele uued kohad piki raudtee ja tee vahelist ala?

Mingil põhjusel siin tehti perroon kahe kõrvaltee vahele! 

Uuesti tagasi Klooga-Aedlinna peatuses. Post tähistab mingit kaitseväe maa piiri.

Siin aga tee sellesse kohta, kus umbkaudu võinuks perroon asuda. Raudtee kohe metsatuka taga.

Liin 127 ja 127A sõidavad siis Klooga Pood peatuseni. Paraku pole seal ümberpööramisvõimalust Ehk siis juba pikendada Klooga - Aedlinn peatuseni? Kui buss jõuab Klooga Jaam (bussipeatus küll veel ümber nimetamata) peatusesse 5-10 min enne Tallinnasse sõitvat rongi, siis saab ka tagasisuunal juba Klooga-Aedlinnas ümber istuda rongilt bussile, sest tagasi väljumine oleks sealt mõned minutid peale rongi?
Tõsi, seal võib murekohaks (kaitseväe maa) osutuda bussi ümberpööramiseks sobiva koha tegemine?

Ja nagu näha oligi, pidigi buss sõitma kaugemale, et ümber pöörata! Mis aga talvel saab? Kui juhtub ikka lumi maha tulema? Aga peaasi, et buss ikka tuli! Mine tea, kas kõikidele juhtidele üldse sõiduplaanide muudatused teatavad!

Kuid jama igal juhul nende plaanidega on. Kuigi korduvalt sai selgitatud, peaks bussid olema rongidega ühildatud. Ometi on valdavas enamuses bussid paika lükatud lausa kahe rongi vahelisele ajale, nii, et tekivad väga suured ooteajad! Ja seega Keila -Joa jt jaoks sisuliselt puudub neil mingigi mõte! Kas PEÜTK teeb meelega lollusi?
Muide, nagu meelega on tehtud ka sõiduplaanid erinevad töö- ja puhkepäeviti. Milleks seda vaja on? Peaks aga olema võimalusel just nende rongide ajal, mis Klooga jaamas üheaegselt, nii et vajadusel saaks Keila-Joa poolt tulles ümber istuda mõlema suuna rongidele ja vastupidi!
Ja lisaks kõigele, Vääna-Jõesuu bussid ikkagi ühendamata!?

Hea aga kui kergteid siia ikka rohkem tehakse. Sellisel teel rattaga küll hea sõita pole.

Ilma pööras küll ära, aga plaan oli siiski ka Lohusalu sadamasse põigata.

Enne aga lõuna Laulasmaal

Päris maitsev sägaburger!

Jõudsingi kiiruga burgeri söödud ja buss juba tuli.

Hoolimata käänulisest teest ja halbadest ilmastikuoludest, paistab siinkandis lolle autojuhte üksjagu olevat!

Aga peale Lohusalut jõudsin Vääna-Jõesuusse. Siin siis nüüd kaks poodi ja väike baar.

Kohv ja pirukas. Päris hea kusjuures.

Tahtsin ka Djubekki osta, aga ei müüdud....

Edasi siis juba Tallinna poole. Tõsi, hilinemisega,s est ATKO buss oli jälle katki, bussijuht aga sõitis ettevaatlikult ning kuna ta selge häälega ka põhjuse välja ütles, ei pahandanud vast ükski reisija. Sest bussijuht hoolis, inimeste ohutust kohaletoimetamisest.

Kohilas aga samuti bussipeatus ikka veel ümber nimetamata!

**************************

Lääne-Harju vallaleht:

https://laaneharju.ee/documents/17842239/26366024/01_2020_l%C3%A4%C3%A4neharju+leht_est_veebi.pdf/a4520968-db56-42df-b869-41027e4bf1f5

Paljud meist annavad iga aasta alguses uusaastalubadusi. Mina
lubasin kasutada senisest enam ühistransporti. Kui tööle jõudmiseks piisab jalutuskäigust, siis muul ajal on võimalik lubadust ellu
viia. Ühistranspordil on peale liikumisvõimaluste tagamise oluline roll ka transpordi keskkonnamõjude vähendamisel. Ühistransport on kõige säästlikum liikumisviis pikkadel vahemaadel, mille
läbimine jalgsi või rattaga ei ole otstarbekas.
Koolipõlves oli ühistransport ainus liikumisviis ning maksimaalselt kahe ümberistumisega oli võimalik liikuda Lääne­Harju
vallast teekonda alustades Tallinnasse ilma eriliste tõrgeteta. Ka
täna ei ole olukord teistsugune, aga võiks olla. Suurim väljakutse
ning samas potentsiaal peitub tõsiasjas, et vallas toimib nii rongi­ kui ka bussiliiklus. Väljakutse seisneb selles, et kaks erinevat
transpordiliiki konkureerivad omavahel, potentsiaal aga selles, et
nad saavad teineteist täiendada.

Lääne­Harju vallavalitsus on teinud Elronile ettepaneku muuta osa rongidest lühema sõiduajaga ekspressliinideks, mis võimaldaks Vasalemmast, Paldiskist ja
Kloogalt jõuda Tallinnasse maksimaalselt 30 minutiga. Sünergia
bussiliiklusega tekib sellest, et
vahepeatustest ekspressrongidele reisijate ette
veoks saab käima panna bussiliinid. Lühemate
vahemaade puhul on võimalik
rongile jõuda ka kergliikluse võimalusi kasutades. Selline ajavõit
on kaalukas argument autoga
sõitmise asemel rongi kasuks otsustamisel.
Riigi transpordi arengukava
järgi arendatakse rongiliiklust
põhimõttel, et tagatakse teenus
olemasolevas teenindusareaalis
juhul, kui sellega on võimalik
saavutada kiirem ühendusaeg kui
maanteetranspordiga. Elroni esindajad ettepanekuga esialgu siiski
ei nõustunud. Vaatamata Elroni
seisukohale on sarnast sünergiat
bussi ja rongi vahel võimalik ära
kasutada juba täna. Kohtadest,
kuhu raudtee ei vii, on mõistlik
tuua bussiliinidega reisijad rongipeatustesse, eelistatult linnadesse.
Idee on lihtne, kuid väljakutseks
on rongi­ ja bussiliikluse ühtse strateegilise juhtimise puudumine
riigis. Omavalitsusena saame teha ettepanekuid.
Lääne­Harju vald on käivitanud valla siseliinid, mida peamiselt kasutavad õpilased, kuid mis on mõeldud kõikidele elanikele. Informatsioon graafikute kohta on lihtsalt leitav infosüsteemis
www.peatus.ee. Liinid kannavad tähiseid VV1, VV2, VV3, P4
ja P5. Neist kahe viimase puhul katsetame nõudeliini toimivust.
Nõudeliini tellimiseks tuleb eelneval päeval esitada telefoni teel
tellimus ning järgmisel päeval sõidabki buss graafikujärgsel liinil kas või ühe inimese pärast. Vajalik telefoninumber on eelpool
viidatud internetileheküljel välja toodud. Nõudeliinid muutuvad
tulevikus kindlasti tavapärasemaks.
Transpordi kavandamine käib käsikäes maakasutuse planeerimisega ja vastupidi. Seetõttu tuleb uute elamu­ ja töökohti loovate alade planeerimisel alati silmas pidada tulevasi liikumisvõimalusi.
Rida tänaseid ühistranspordiga seotud probleeme on põhjustatud
just sellest, et uued elamualad asuvad ühistranspordivõrgust kaugel või ebaloogiliselt.
Majandus­ ja Kommunikatsiooniministeerium ja Tallinna linn
allkirjastasid 8. oktoobril 2019 liikuvuse koostöömemorandumi
eesmärgiga tihendada koostööd ning leppida kokku põhimõtetes,
millest lähtuda ühiskonna vajadustele vastava kvaliteetse ruumi
ja liikuvuse taristu kujundamisel Tallinna regioonis. Strateegiliste
eesmärkideni jõudmine vajab regiooni omavalitsuste head tahet
ja koostöövalmidust ühise, mugava ja mitmeviisilise liikuvuskorralduse saavutamiseks. Lääne­Harju vallavalitsusele on samuti pakutud võimalust memorandumiga liituda, mida me kindlasti
kaalume.

Väga tore, et abivallavanem sellise arvamusloo avaldanud! Enne selle loo kommenteerimist mainin, et on ka teine lugu ja seal ka Ago Kokserile viidatud. Kuidas ikkagi juhtub nii, et suurte kogemustega transpordispetsialist ei märka asju, millele eespool viitasin?

Erki Ruben, loo autor, ongi hea näide sellest, mismoodi nähakse sageli asju meil omavalitsustes. Loo alguses võib üldjoontes ju kõigega nõustuda. Kuid kui asi läheb konkreetsemaks, siis on nõustuda juba raskem. Kui Vasalemmast ja Kloogalt peaaegu võimalik ja ka mõttekas lähitulevikus Tallinna jõuda 30 minutiga, siis Paldiskist ei ole see mitte kuidagi otstarbekas. Ükski mainitud kohtadest ei ole nii oluliselt suur või suuresti oluline, et eesmärk rongide puhul saaks olla just Tallinna jõudmine ülikiiresti. Sama viga teinud väga paljude omavalitsustegelased - vaadatakse asju oma mätta otsast ja piltlikult öeldes - Tallinn ei ole ka oma mõistes üksainuke peatus! Transport valitakse mitte ainult kiiruse ja aja järgi algpeatusest lõpp-peatusesse vaid ka selle järgi, kas SOBIVASSE peatusesse jõudmiseks on ka tihe sõiduplaan!? Ning ei saa soovida ronge, millega sauekatest jt üle ehk mööda sõidame, rääkimata sellest, et ei paku oma inimestele olulistesse tööpiirkondadesse jm PEATUVAT rongi. Ka kiirrongi!
Või siis 30 min plaan nii, et Paldiskist Keilani peatume ja edasi juba järgmine Tallinn? Parem variant?

Ülalpool ma just kirjutasin põhimõttest, kus Tallinn - Keila täielikult kaheteelise lõigu puhul peaks eesmärgiks seadma kaugemate, Turba ja Paldiski suuna rongide intervalliks tipptundidel 30 min. See eeldab muidugi ka Pääsküla depoo kolimist. See annaks ümmarguselt võttes võimaluse, kus kordamööda sõidaksid aeglane ja kiire rong. Asja lihtsustamiseks pakungi ümmargusi numbreid. Ehk et Paldiskist ja Turbast saaks sõita suurematest peatustest 30, väiksematest 60 min intervalliga. Ehk et halvemaks ei muutu olukord kellegi jaoks tänasega võrreldes. Kuid mitu peatust teeks Paldiski kiirrong? Ma ei usu, et oleks otstarbekas vaid 2-3 peatusega sõita!? Jääma peaks ju 8-10 peatust, sest muidu võib liiga palju potentsiaalseid kliente rongi tulemata jääda!? Ei taha ju keegi valida Hiiule sõitmiseks kiirrongi, kui selleks tuleks Laagris või Nõmmel ümber istuda bussile? Seega maksimaalselt saaks Paldiskist Tallinna ehk 40 minutiga, aga kõva sõna oleks seegi!Ruben näeb siin "sünergiat" veidi liiga lihtsameelselt! Eriti kui pead Kloogale ettesõiduks valima bussi ja Balti jaamast Tondile jõudmiseks jälle midagi!? Aga et Elron täna ei nõustu, pole mingi ime. Kui nad isegi sellest aru ei saa, et Pääsküla depoo asukoht "solgib" läänesuuna liikluse paranemist....

Omamoodi iseloomulik on aga jutt, et seda sünergiat saame ka täna ära kasutada, aga liinide 127 ja 127A puhul tehti kannapööre ja rikuti selle kasutamine "parimal" võimalikul määral ära? Siin tekib jälle igivana küsimus: Miks jutt on nii sorav, aga tulemused hullemad kui kesised? Või on viga teistes? Omavalitsusena saab teha ettepanekuid, aga olgem nüüd ausad ja vastakem: Kas PEÜTK-le tehti ettepanekud, mida ju varemalt kordi Lääne-Harju vallale tegin?

Huvitav on vaadata ka jutuks olevaid nõudeliine. Nagu aru saan, siis P5-ga on küll võimalik Vasalemma Jaam peatuses rongile sada, aga vastupidi? peatus.ee ei näita isegi Atküla peatust, et otsida? P4 aga jõuab Klooga Jaama muidugi siis kui tallinna rong juba ära läinud?

Memorandum? Veel üks asi lisaks arengukavadele jm, aga tulemus? Kus on L-Harju valla parem koostöö? Kus on vastused küsimustele? Kogu lugu on iseenesest üpris hea ja tarku väljendeid on ülipalju välja kirjutatud, aga no ei ole kaasnev töö suurt seda, mis peaks olema. Miks, Erki Ruben?