neljapäev, 25. aprill 2024

Kestlik Eesti - tõde või pettus?

 

 
Väga huvitav üllitis sattus kätte! Seda lugedes saab väga mitmetahuliste asjade üle mõtiskleda. Juba väljaandja, Delfi Meedia (erilahenduste ja sisuturunduse osakond) on väga eritahuline. Näiteks hõlmab Delfi  nende oma sõnutsi " sõltumatut faktikontrolli", mida aga keegi pole tellinud, keegi ei pea sõltumatuks ning mille puhul tegu pigem anonüümsete tsensoritega, nii et siin on kohe pettuse hõngu. Seda on rohkemgi ja kogu meedias ehk et artiklite lugemise eest küsitakse tasu mitu korda. Maksab ju lugeja kinni neis ilmuva reklaami, aga sellegippolest enamjaolt midagi lugeda ei saa - maksa veel! Kusjuures on teadmata, kas lugu üldse sentigi väärt on! Delfi puhul siiski on teada (ka Postimehe, Äripäeva jt), et üldjuhul pole nende üllitised essugi väärt.
Nii on ka see ajakirjalaadne "Kestlik Eesti" puhtalt kirjastatud inimeste rahakoti arvelt ehk et need sisuturundused jm maksab kinni ikka inimene ehk klient. Mida siis selle eest vastu saab? Rohkem või vähem pettust, vaat mida!

1. lugu - "Kliimamuutused jõuavad hinnatõusuna poelettidele". Tekst Gerly Mägi.
NB!
TEGU ON OSALISELT VALEINFOGA! 
(Erinevalt neist "sõltumatutest" põhjendan ka oma arvamusi)
Loos on "tegelasteks" nii Prisma, Coca-Cola, Maag Food. Esmalt mainib Prisma üks direktoritest Niitaru apelsinimahla ja kakaosortide hinnatõuse ja loomulikult on põhjuseks kliima soojenemine! Kas see on tõde? Ei, see on pooltõde!
Prisma kui ka teised ketid Eestis on ise suured süüdlased hinnatõusudes. Võib ju rääkida kuitahes vahutavalt sellest, kuidas kogu tarneahela "objektiivsed" muutujad hinda kasvatavad, aga Niitaru ei maini sõnagagi seda, et suurim hinnatõusu põhjustaja on kaubandusketid ise. 
Vahele mainin, et ka RegMini nõunik Sandra Salom on ebatäpne - tema sõnul äärmuslike ilmaolude sagenemine ja uued taimekahjurid/haigused muudab olukorda tulevikus. Uued? Ehk ikka põhiliselt olemasolevad haigused ja kahjurid jõuavad senivallutamata piirkondadesse? Uusi liike ja haigusi nii lihtsalt ikka ei teki, seega võiks nõunikel terake rohkem haritust olla! See selleks.
 
Maag Food "tunneb kliimasurvet eelkõige energiahindade ja riiklike regulatsioonide kasvu kaudu". Näiteks väidetakse, et soojatootmiseks ja toodete valmistamiseks põletatakse fossiilseid kütuseid ja sellele pole head alternatiivi. On ikka. Meie oma puitu veetakse kolossaalsetes kogustes välja ja veelgi enam, töödeldakse kulukalt pelletiteks jm. Osaliselt saaks sellega aga siin, meil, asendada fossiilseid kütuseid. Teine aspekt, mis nii selle kui muuga seondub, on tootmise maht.
Mainimata jäetakse, et kulude kasv on praeguses mahus just seetõttu, et toodetakse vast liiga palju? Kui toota vaid oma turul ja lähimatele naabritele (üks olulisemaid ongi n.ö. talupojamõistuse olemasolu kõiges, ehk et mitte püüda toota üle ja/või parseldada seda ebamõistlikult kaugetesse maadesse), vähenevad kardinaalselt ka kulud ning keskendudes oma toodete müümisel just siin, vähenevad ka teiste (Poola ja kõigi teiste riikide ettevõtjate) toodete veod siia ehk siis taas kaugete vahemaade tagant. Kõik need kulud tuleb meil kinni maksta k.a. mõttetult kulutatud kütus vedudeks ja selleks autode tootmiseni välja. Nii kulutataksegi asjata fosiilseid kütuseid, toodetakse rohkem autosid, püütakse "hankida" odavamat tööjõudu teistest riikidest vedajateks jne.
Tõsi on muidugi see, et nõudeid tunnetatakse ka riigi poolelt tänu aina suurenevatele nõuetele, kasvavatele maksudele, uutele (kestlikkuse)aruannetele jms. Kahtlemata on siin ka riigi süüd.
Kas aga karmidest regulatsioonidest saab ka võita? Et nt Coca-Cola saab raporteerida, nagu just tänu sellele ja koostööle pakendiorganisatsioonide jt ollakse saavutanud ca 90% pakendite taaskasutuse ehk seatud eesmärk 2030. aastaks on juba täidetud. Aga on see tõde? Oh ei! Juba üsna konkreetselt on tõestatud, et ühekordsed pakendid tootmisest kuni taaskasutuseni on tegelikult väga suur raiskamine - kogumine, vedu ehk autod/laevad + kütus, kallid tehased, koormus keskkonnale, mürgisus tervisele jm võiks olla olemata, kui Coca-Cola (ja teised) oleks ausad ning kasutaks hoopis klaastaarat, mille puhul olulisematest toimingutest on vaja ainult tagasivedu tootja juurde ning taarapesu. Unustada ei tohi sedagi, et praegu tuuakse tooted küll kaubandusse, aga sageli tagasisõit toimub tühja autoga. Seega on juba kõvahäälselt kiidetud eesmärk vale ja pettus?
Maag Food juhatuse liige Martin Küüsmaa toob välja ka positiivset (looedetavasti ausalt), nagu korstnast ja reoveest soojuse väljavõtmine et seda uuesti kasutada (teadmata jääb kas selleks tehtud kulutused ennast õigustavad, sest väita ja pajatada võib kõigest? Võrdluseks võib tuua vast Eesti toimuva eredaima petusüsteemi - uuendatakse tänavavalgustust, milleks kulutatakse miljoneid ja vastavalt miljonile võidetakse ehk säästetakse mõni tuhat eurot aastas!
Jahutatakse ka tehast ning selle jääksoojusega nt köetakse kontoreid. Kahtlemata on seegi osaliselt, rohkem või vähem tõene.
Olulisena toob ta välja ka pakendites plasti vähendamise ning olen üsna veendunud, et selleski on suur osa tõtt! Samas aga jätkatakse raiskamist, pakendades näiteks 200-250 gr mahutavatesse pakenditesse tooteid kaaluga 80 - 120 gr? Pean täpsustama, et siinkohal ma ei räägi üldjuhul konkreetsetest ettevõtetest, sest laias laastus on kõik valdkonna ettevõtted sarnased, seega kehtivad väited kõikide ettevõtete kohta. Või teab keegi mõnda lihatootjat, kellel ei ole ühtegi toodet nii väikese kaaluga pakendites?
Prisma/Niitaru toob välja ka ostjate käitumise muutuse tänu ülikiirele hinnatõusule, kuid taas ei maini ta sõnagagi selle kohta, et Eesti on juhtpositsioonil ehk esimeste hulgas euroopas kaubanduspindade suuruselt 1000 elaniku kohta? Oluline oleks just väga täpsemalt tuua välja erinevad kulud nii mahult kui hinnalt küttele, valgustusele, külmikutele, arvutitele, kassaaparaatidele jm vastavalt kaubanduspinnale ehk et kui nt 5000 ruutmeetri suuruse poe puhul oleks võrdluses 1 ja 2 poe kulud ning klientide arv 1 või 2 poe puhul. Loogika ütleb, et kõige ausam olekski selliseid numbreid välja tuua ja siis saab uskuda, et tegelikult ka püütakse keskkonda hoida. Täna on tegu pettusega!
 

 
Üleval oli ka veidi infot numbrite kohta. Püüdsin RegMini lehel otsinguga "Eesti koguheide) leida sedasama, aga tulemuseks oli null! Naljaga pooleks - kas seda "tõde", mis siin kirjas RegMini lehel tegelikult polegi? 


2. lugu.
Paulig sammu teenäitaja teiste ees.

Selle loo kohta polegi öelda muud, kui et täiesti sisutühi mula ja enesekiitmine!

3. lugu.
Jätkusuutlik tulevik tehnoloogias vajab uute arusaamade kinnistumist. Tekst: Georg-Marten Meumers.

NB!
KAS TEGU TÄIELISE TÕEGA VÕI PROMO- JA LOBBILOOGA?
Tarkvarateenuseid pakkuva Helmese arendusjuht Meelis Lang räägib et esmane keskkonnasääst tuleneb äriprotsesside digitaliseerimisest. Kindlasti on sel tõepõhi all, aga kas kõik mida tehakse on vajalik ja kas tegijad on tasemel? Kui palju vilets "toode" reaalsuses asju kallimaks ka keskkonnale mõnegatiivsemaks muudab? Siinkohal Lang täpsustabki, et teisane keskkonnasääst tuleneb sellest, kui tarkvaralahendus oska targalt andmeid koguda ja... Aga kas alati oskab?
Näiteks annab arvuti lahendusi logistikaprotsessis erinevate asjade kohta. Võtame näiteks kaupade paigutamise sõltuvalt lao/riiulite mahust. Jah, meil kasutatavate lahenduste puhul on neist kasu, kuid samas võib pakutav reaalses logistikalaos ulatudA totrusteni välja, nt "surudes" kaupu suvalistele riiulitele mitmes osas, sest mahu järgi on seal ruumi". Reaalsuses muudab see aga ladustamise või komplekteerimise sageli hoopis kulukamaks ja aeganõudvamaks. Logistikas sõltub siiski suur osa efektiivsusest hoopis inimeste mõtlemisest ja analüüsivõimest, seda siis alates tellimisprotsessist, jätkates vedudega ja lõpetades kauba toimetamisega klientidele. Väga palju sõltub sellestki, kui palju ettevõtjad näiteks oma laoseisu lubavad hulgiladudes ninge alati ei ole otstarbekaim püüda laoringlust ülimalt kiireks ajada, sest killustuvad tellimused ja tarned, mis omakorda toovad kaasa tihedamad veod jpm.
Lang jõuab ka järgmise sammuni, et "digilahendus oleks võimalikult energiaefektiivne ega toodaks elektroonilist prügi". Sellega saab kindlasti nõustuda, sest prügi on alati koormaks ja probleemiks, olgu see prügimäel, kosmoses, ookeanis või arvutis. Telia raporteeris, et digikoristuspäeva raames kustutati oma seadmetest ja süsteemidest Eestis ühe päevaga kümneid terabaite kasutut materjali. See peaks panema mõtlema! Uuringu järgi on ühe keskmise e-kirja failimaht 75 kilobaiti ja miljard kilobaiti annab kokku ühe terabaidi. Mingi aeg tagasi võtsin ka käsile oma meilipostkasti tühjendamise ja kui arvestada, et mul oli seal tuhandeid meile (nii kirju kui ka linke ja fotosid) ehk siis miljon või kordi rohkem kilobaite. Meie kortermaja elanike arvutites võib see kokku ollagi näiteks üks terabait?  Ma muidugi ei tea ega hooma kuivõrd palju "teri" on hoiul mingis keskserveris kuskil kaugel, aga see võibki hoomamatu olla - nii nagu ei hoomata ka miljardite galaktikate olemasolu ja suurust. Mainitaksegi siin mitte ainult ettevõtjaid ja eratarbijaid ning viimaste puhul enamasti ei aimatagi, kui palju infot ja pilte nende arvutisse jõuab ja hiljem salvestub pilve. Eks ma ise olen oma blogiga üks suur patune, aga võrreldes kõikide inimeste arvutis (ilma digikoristuseta) võimaliku salvestatu mahuga ja vajalikkusega, on siinne siiski suuresti asja eest tehtu ning olen ka väga palju vähemolulisi pilte alati ära kustutanud. kas teie olete oma arvutis tänavu digikoristust teinud?
Sõnagi ei räägita siin aga selelst, et kogu arutimaailm oma digitaliseerimisega on siiksi igal juhul üüratu koormus keskkonnale ja mõjutab ka hinnatõuse. Eestiski surutakse läbi tuumajaama rajamist ja mitte üks neist aferistlikest tegelastest ei räägi sõnagi tarbimise kardinaalsest vähendamisest. Ning kuivõrd kaugele ikka tasub minna aina kallineva digitaliseerimisega ja pealesurutavate "säästvate" lahendustega?
Lõpus konstanteeritakse, et "maailma mastaabis toodavad andmekeskused igal aastal kokku umbes 330 miljonit tonni süsihappegaasi"! Ärge unustage, me vajame elamiseks siiski eelkõige hoopis hapnikku!

4. lugu.
KESKKONNAKASUGA EHITUSMATERJALIDEST. Tekst: Kadri Hurt

"Puidust toodetud ristkihtpaneelidel on väiksem süsinikujälg kui nende alternatiividel (raudbetoon koosneb betoonist ja terasest".
Seda võib nimetada sisuliselt tõehetkeks ja asi ei ole vaid süsiniku sidumises. Kuigi kaudselt on, sest betooni ja terase tootmine on igas mõttes kõige keskkonnavaenulik tegevus ehituses üldse, alates kaevandamisest ja lõpetades ümbertöötlemisega. Jaan Kers mainib sedagi, et puidu puhul mõeldakse aina rohkem demonteerimisele mõeldud projekteerimisele ehk et juba kasutatud detaile saab hoone demonteerimisel uuesti kasutada teistes rajatistes. Muidugi o kõige mõttekam püüda ehitada just palgist, sest see nõuab kõige vähem kulusid võrreldes erinevat paneelide jm ning sageli saab ka vana hoone palke uuesti kasutada. Ja kui ei saagi, siis soojuse saamiseks on puidu põletamine peale kasutamist kõige otstarbekam.
Iseparanev betoon minu jaoks on liiga keeruline teema. Muidugi peab ka seda lugu vaatama selle nurga alt, mida meil üldse on vaja ehitada ja millises mahus.  Kuid sellel artiklil on igatahes mõte, erinevalt teistest Delfio Meedia soperdistest.

5. lugu.
SÜDALINNA KERKIV GOLDEN GATE PÖÖRAB TÄHELEPANU NII KESKKONNALE KUI KA INIMESTELE. 

See on puhas reklaamlugu populistlike loosungitega ja puudub igasugune konkreetsus keskkonnaga seotu kohta. ... % vähem.. jne väljendid ei veena. Kindlasti ei tasu aga unustada, et aina suurem kesklinna täisehitamine tähendab ka suuremat koormust tänavaruumile ja ihalust ehitada aina keerulisemaid reerajatisi, sh tunnelid, kahetasapinnalised teed jne. Kaasnev mõju on seega kapitaalselt keskkonnavaenulik.
Valglinnastumisel on muidugi omad probleemid, aga keskkonnasõbralik viis seoses töökohtadele jõudmisega oleks ja ku ilma kesklinna täisehitamata võimalik? Ehk oleks hoopis mõttekam ehitada büroohooneid (muidugi kordades vähem kui täna, sest übervajadust nende järgi ei ole) näiteks raudtee äärde Tallinnast välja, kuni kilomeetri raadiuses mõlemale poole raudteed? Ehk et inimestel ongi võimalus tööle sõita valdavalt sellesama ühistranspordiga, mis nagunii olemas? Rongi on meil pealegi ületäituvusega ikka hommikul Tallinna ja õhtul maale, seega pakutud variant soodustab ka vastassuuna rongide efektiivsemat kasutust.  Vähe sellest, büroohoonete jm "väljavenimine" kaugele Tallinnast soodustaks ka kodude loomist maakohtadesse, kus töölepääsemine võtab lühikese aja. Nagu ka ... rongilepääs, juhuks kui osa inimesi ikkagi linnas töötab!? Milline oleks sellistes "bürookoridorides" töökeskkond? Naturaalselt looduslahedane, sest kunstpalmide ja kliimaseadmete asemel annak jõudu pauside ajal puhtamas looduskeskkonnas viibimine.
Tulemuseks võiks olla parem töö- ja elukeskkond linnas, sest Golden Gate asemel oleks roheala. Või nagu Majesteet M-Klubis ütles - 7 hektarit haljast muru! Hoonetesse "tassida" head töökeskkonda on kulukam, kui viia töökeskkond puhtamasse loodusesse.

6. lugu.
KUIDAS TOOTA ELEKTRIT KUI UNUSTAME PÕLEVKIVI. Toimetas Kadri Hurt.

NB! Sõltumatu faktikontroll - LUGU SISALDAB AFERISTLIKKU PROPAGANDAT!
"Riigikogu on seadnud Eestile eesmärgi saavutada aastaks 2030 taastuvelektri tootmine mahus, mis moodustab vähemalt 100% elektri summaarsest lõpptarbimisest" selgitab Eleringijuhatuse esimees Kalle Kilk.
Ütlen ette ära, et seda lugu lugema asudes on äärmiselt põnev ette ennustada, kas loos võetakse jutuks ka kõige olulisem - arendada majandust, töökohtades elumajadeni nii, et vajadus elektri järgi oleks nii madal kui üldse saab!? Sest mida väiksem on elektritarve, seda vähem on vaja ka taastuvenergia rajatisi. Olgu roheline energia nii roheline kui tahes, siis keskkonda mõjutamata seda luua ei saa nii kui nii! Kui aga vaadata tänaseid "majanduse edendajaid", siis on suund hoopis arutule tarbimise suurendamisele , ise seda mõistmata, jõudes lõpuks tuumajaama ehitamiseni.
Utilitase juht Priit Koit alustab juttu energia salvestamisest võimalikult optimaalselt ja efektiivselt ning nutikate tarbisrakenduste arendamisest. Soojus-, elektri- ja transpordisektorit peame dekarboniseerima ühiselt.
Dekarboniseerimine - puhtale energiale ja vähese süsinikusisaldusega kütustele üleminekuga, suurema efektiivsuse ja väiksema jäätmetekkega kõigis sektorites ning süsiniku talletajate (metsad jm taimestik, pinnas) parandamisega viiakse CO2, aga ka atmosfääris lühiajaliselt püsivate kasvuhoonegaaside nagu metaani heide looduslikku, tööstuslikku jm süsiniku sidumist arvestades null-tasemele.
Järgmine lõik on juba konkreetsem, võrreldes eeelneva pika ja lohiseva loosungijutuga. Eestis vajame talvel umbes 3x rohkem elektrit kui suvel, seega ei tohi me unustada, et põhisiht peaks olema võimalikult vähene millegi rajamine, mis just talvel kasvatab elektritarbimist. Tööstus vm pole nii suure erinevusega, küll aga elamu- ja kaubanduspind. Ja nii on ka loomulik, et läbi aegade on põhjamaades elanike arv madalam, kui seal, kus suuri kulutusi eluruumide kütmiseks teha pole vaja. Selle tähendus ulatub  välja isegi selleni, et meile ei tohi vägisi "eksportida" illegaale rahvastiku arvu suurendamiseks.
Edasi läheb jutt põhiliselt tuuleenergia peale ja meil olevat kõige madalamate elukaarekuludega just maismaatuulepargid. Usutavasti võib seda tõeseks pidada küll.
Valitsuse tuumaenergia töörühma koordinaatori Reelika Runneli loodab, et juba tänavu jõuab Riigikogu tuumaenergia kasutuselevõtus otsusele. Sulaselge survestamise ja pressinguga on tegemist, maakeeles öelduna tallalakkumisega! Seda tõestab järgnev: " ... juba käitamisfaasis tuumajaamast tulenev aastane tulu 5,5 kuni 19 milj eurot aastas ... energiamahuka tööstusekäima lükkamisega ka erinevad kaudse tulud....". Mõistlik suurtööstusest loobumine ei paista tulevat kõne allagi, majandust ju ilma selleta ei saavatki edendada!? Tüüpiline aferistlik rahaahnete ettevõtjate propaganda!
Raporti järgi läheks tuumajaama rajamine maksma 127 miljonit eurot - kui palju selle eest saaks kaasaegseid energia salvestusseadmeid? Naljaga pooleks võib aga öelda, et selle numbri lõpust on üks 0 ära jäänud!
Avalikku arutellu kaasatavat rahvas alles siis, kui asukoht on kindlaksmääratud. Kuidas meil kaasatakse, on juba ammu teada, tegu on 100% petuskeemidega ja valeväidetega, nagu selline asi meil üldse reaalsuses toimiks. Fermi Energia juhatuse esimees Kalev Kallemets (no teadagi...) väidab, et tuumaenergia elektrihind oleks praegusest tunduvalt odavam. Kui teile tuleks tänaval vastu petis ja aferist ning väidab teile midagi pähe määrides, et tegu on odava ja hea asjaga, siis kui teie ei kaalu oma reaalset vajadust selle järgi, siis loomulikult lähetegi õnge! Just nii aferistid ja petised käituvadki! Ja tuumajaam varjatud kuludest meile kindlasti e räägita!
Kui roheline on aga energia salvestamine? See on üks suur rohepöörde osa, TTÜ professor ja füüsik Jaan Kalda on öelnud, et tuumajaama propagandas puudub laiem vaade. On võimalik, et 20 aasta pärast on salvestustehnoloogia tasemel, mis välistab vajaduse tuumajaama järele! Seega, kui salvestustehnoloogiaid on nagunii vaja, siis milleks tuumajaam ehk üüratu lisakulu?

Mainisin eespool ka kaubanduspindasid. Tänase seisuga on meil seda normaalsest rohkem vähemalt 2 korda, kui mitte rohkem. Seega saaks juba mittevajalike (ning hindu tõstvate ja palkasid madalal hoidvate) kaubanduspindade, tanklat jm kinnipanemisega vähendada ülimalt suurel määral elektritarbimist. Sellele lisanduvad veel liigsed tööstused, nt liha- ja pagaritööstused, sest me toodame liiga palju, kulutades lisaks energiat ületoodetu liiga kaugele vedamiseks (ja sealt tagasi). Toidutööstused on suuremad tarbijad (peale elektri veel kütus, gaas jm) kui me neist väljas olles üldse adume!
Üldjoontes on aga lugu pigem positiivne, sest taastuvenergia versus tuumajaam kaldub asi siiski tuumajaama kahjuks. Aga nagu arvata oli, ei näe Delfi Meedia vajadust rääkida 10-20% elektritarbimise vähendamise vajadusest vaid nende energia on suunatud raiskamise jätkumisele ja teadagi kelle huvides.

7. lugu.
JÄÄTMED POLE PRÜGI. Tekst: Martin Hanson.
 
Koomiline on näiteks (ma ei jäta seda kunagi ütlemata), et omaaefgne Circle K juht Kai Realo on taas taritud "arvamusliidriks", nüüd siis mitmenda-setmenda ettevõtte  ehk Ragn-Sellsi juhina. Realo, kes ei suutnud ega suudagi aru saada, et juba tanklate alal ta oli selge kaasaitaja raiskavale ja ebaefektiivsele majandusele. Nüüd siis temast jutustava loo pealkiri on "Jäätmed pole prügi". Kuna jäätmed on vast maakera suurim probleem, peaks selle valdkonna tegijad olema asjalikud ja teadlikud inimesed. Käimas on mitmeid projekte - kütteõli tootmine rehvidest ja plasttaarast, reoveemudast fosforiidi kättesaamine jne. Juttu on ka sellest, et juba täna on väga halvad lood kriitiliste toormaterjalidega, aga kas Realo pajatab ka vajadusest mitte kulutada loodusvarasid jäätmete loomiseks ja ümbertöötlemiseks, asendades need pea igavese kasutustsükliga klaastaaraga? Loomulikult ei sõnagi! Ja sellist raiskamist ei soodusta isegi see, et jäätmetuhast võiks saada tsinki, rauda, räni, alumiiniumi, kulda jm. Seda siis muide ajal, kui oleme ca sajandijagu hävitanud metalle kohutaval sulgal sõjategevuses, alates II ms laevadest/tankidest ja lõpetades kaitserajatiste ehitamisega. Loomulikult loll enne tapab ja hävitab ja seejärel püüab s... saia teha!
Loos püütakse viidata ka sellele, et vaid 3% probleemist on olmejäätmete tekitatud. 80% meil tuleb põlevkivist ja 8% nii tööstusest kui ehitusest. Aga proprtsionaalselt püüame rohkem ja kulukalt tegeleda just vähese osa ümbertöötlemise ehk plastiga? Küll aga mõtlema me peame ka selle üle, et nii põlevkivi kui kõik teised (meie) maavarad on hoolimata suurest tagavarast vaja töödelda igal aastal vaid murdosa ja enda tarbeks. Mitte maailmaturule suunamiseks. Sest mida rohkem me fosforiidist muldmetallideni maailmaturule annaksime, seda suurem on nende raiskamine.
Elektroonikat ümber töötlev WeeReci juht Hans Talgre ütleb, et nemad saavad käsitsi töötlemise abil kätte 12-16 materjaliliiki. Üks näide on kineskooptelerite ekraanide klaasmatejali kasutamine ehituses betoonis paekivi asemel ja nii jääb ... umbes 1000 tonni paekivi kaevandamata! See meenutab lugu Coca-Cola kinnitembitud pudelikorkidest versus korduvaksutatav klaastaara. Ehk et pisku saamiseks ja säästmiseks raiskame tohutult ressursse, aga samal ajal kulutame sadu miljoneid tonne mittevajaliku ehituse ja tee-ehituse tarbeks, sh kümnetele viaduktidele?

8. lugu.
BOKASHI KÖÖGIKOMPOSTRIS VALMIB KOMPOST KIIRELT JA EBAMEELDIVA LÕHNATA.

Üsna huvitav teema!selgub, et nii saad kiiresti tekkiva komposti maasse kaevata ja keskkonnasõbralik on seegi kui hiljem sisu vaid prügikasti tühjendada! Ehk siiski peeti silmas biojäätmete konteinerit? Prügi, mis suures osas põletamisele läheb, ei peaks kindlasti komposti sisaldama? Aga huvitav fakt on seegi, et selle seadme puhul tekkiv vedelik sobib taimedele väetiseks kuid ka lahjendamat kulul toimib vannitoa äravoolu orgaanilise puhastajana!
Muidugi on tegu taas reklaamtekstiga, aga huvitav on see teema igal juhul. Mis sest, et lisaks pead ostma Bokashi kliisid ja see on juba puhas äri!

9. lugu.
RAIL BALTICA PROJEKT PANUSTAB JÄTKUSUUTLIKKU MÕTTEVIISI. Tekst: Kati Saarem, RB keskkonnaekspert.

Ma arvan, et siinkohal tasub ajakirja lugemine lõpetada! Sest kui Eesti jaoks kõige koormavama (keskkonnast finantssektorini) ja lausa kuritegeliku tapmisprojekti kajastaja on "Kestlik Eesti", siis on kogu see ajakiri bluff...
Reklaamida kõige hävitavamaid, kulukamaid ja idiootlikke lahendusi kui kestlikke - no selle peale ei oleks isegi Ostap Bender tulnud!

Kel huvi, lugege ise edasi, mina loobun...










Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar