Põhjapanevaid numbreid 6 - kaubanduse efektiivsus ja palgad.

 

Üks, mida meil kuidagi avalikustada ei taheta, on kaubanduspind elanike arvu kohta. Otsisin.

2001 sellised numbrid.

Eesti kaupluste keskmine müügipind on 100 ruutmeetrit, mis on 14 ruutmeetrit rohkem kui Lätis ja 10 ruutmeetrit enam kui Leedus. Keskmiselt on iga Eesti elaniku kohta 0,55 ruutmeetrit kaubanduspinda.

Profindexi juhatuse liikme Margit Raidi sõnul on Läti ka kogu Baltikumis kaubanduse arengu poolest kõige mahajäänum, kuid tema kinnitusel areneb see valdkond kõigis kolmes riigis kõige kiiremini.

Eestis on kaubandus kõige enam arenenud Tallinnas, Tartus ja Pärnus, mis Raidi kinnitusel on tingitud sellest, et nendes linnades liigub kõige enam raha. Tallinnas on ühe elaniku kohta keskmiselt 0,76 ruutmeetrit kaubanduspinda.

Samas jääb Eesti Raidi sõnul Euroopale veel kõvasti alla, sest seal on elaniku kohta keskmiselt kaks ruutmeetrit poepinda.

 Euroopa Liidule jääme alla ka oma kaubandusturu jaotumise poolest. «Eestis on kaubanduskettide käes kõigest 20 protsenti turust, kui Skandinaavias on nende osa rohkem kui 75 protsendi ja Euroopas üle poole,» lausus ta.

 

Kuidas täna on? Elaniku kohta on kaubanduspinda 5x rohkem? 10? Kas see tähendab ka suuremaid kulusid, eriti kui täna kasvavad elektri, kütuse, seadmete jm hinnad? Ah et Euroopas on kaubanduspinda veel rohkem? On see ikka tõde?Aastast 2000 veel:

 

 

Kaupluste müügipind kokku moodustas 1999. aastal 667.500 ruutmeetrit, aastane müügipinna kasv on alates 1995. aastast olnud keskmiselt 9,4 protsenti.

Tallinnas on kaupluste müügipinda lisandunud keskmiselt 6,7 protsendi võrra aastas, moodustades 1999. aastal kokku 255.800 ruutmeetrit.

Tuhande elaniku kohta on Eestis keskmiselt 4,6 poodi, Tallinnas 4,7 poodi. Toidupoode on 1000 elaniku kohta Eestis keskmiselt 1,6 ja Tallinnas 1,2.

Raid märkis, et toidupoodide arv elaniku kohta on Eestis keskmiselt ja eriti Tallinnas viimastel aastatel kahanenud ning selle põhjuseks on hüper- ja supermarketite tekkimine, mis sunnib lõpetama ümberkaudseid väikepoode.

Uuringu andmetel jäi müügisaali pindala ligi 40 protsendil Eesti poodidest vahemikku 20-50 ruutmeetrit. Kuni 100-ruutmeetriseid poode on 28 protsenti, kuni 200-ruutmeetriseid 14,4 protsenti, kuni 400-ruutmeetriseid 5,7 protsenti, kuni 1000-ruutmeetriseid kolm protsenti ning üle 1000-ruutmeetriseid üks protsent.

Kuni 50.000-kroonisest keskmisest kuukäibest teatas uuringu andmetel 26,4 protsenti poodidest. 24,1 protsendil oli kuukäive kuni 100.000, 22,2 protsendil kuni 200.000, 22,7 protsendil kuni üks miljon, 4,2 protsendil kuni viis miljonit ning 0,3 protsendil üle viie miljoni krooni.

Kettidesse on ühinenud 11 protsenti kauplustest.

Kassaaparaadiga oli varustatud 85 protsenti kauplustest, pangakaardi terminaliga 13 protsenti kauplustest.

Skanneriga kassasüsteem oli 634 kauplusel, nende arv kasvas möödunud aasta jooksul 77 protsenti.

Internetiühendusega kauplusi oli Eestis Profindexi andmetel ligi 500 ehk kaks korda rohkem kui aasta varem.

Profindex koostab kaupluste registrit alates 1993. aastast, kaasates nii linna- kui maakauplused, apteegid ja bensiinijaamade kauplused. Kaupluste register ei hõlma kioskeid ja avatud turgusid.

 2007:
Hiiumaa Selveris on 1650m² müügipinda, uues kaupluses saab tööd 50 inimest.
„Meil on siiralt hea meel, et Selver Hiiumaale ehitatakse,“ lausus Hiiu maavanem Hannes Maasel. „Selveri kaupluse tulekuga laieneb oluliselt saarel pakutavate kaupade ja teenuste valik, kuna lisaks Selverile asuvad uues hoones ka apteek, lillepood, kohvik, pesumaja, mobiilipood ja käsitööpood. Väga oluline on ka, et Selveri rajamisega tekib Kärdla ja Kärdla ümbruse inimeste jaoks Selveris 50 uut töökohta, lisaks samas majas asuvate teenusepakkujate poolt loodavad töökohad.”

„Hiiumaa Selveri kogu keskuse netopind on 3140m², millest lisaks Selveri 1650m² müügipinnaga kauplusele on ca 480m² teiste teenusepakkujate kasutuses. Minu hinnangul on see Hiiumaa 10 000 elaniku kohta täiesti piisav,” lausus Betoneks Ehitus OÜ tegevjuht Rain Airik

 

 2012:

 

 “1000 elaniku kohta on Eestis tublisti üle 300 ruutmeetri müügipinda, selle näitajaga edestame enamikku Euroopa Liidu riike.

 

Paljud nimetaks seda arenguks ja eks osaliselt teatud PIIRINI see nii ka on. Kümmekond aastat tagasi jäime Euroopale alla, nüüdseks oleme ette jõudnud. Viie esimese seas? Ja taas (täna just lugesin jälle hala Prisma sulgemise ümber ja KaKa süüst - jah, on küll süüdi, aga just selles, et müügipind nii ebanormaalselt kasvanud) küsimus . KUI KÜTUS, ELEKTER JM AINA KASVAVAD HINNAS, SIIS KAS MITU KORDA SUUREM MÜÜGIPIND VERSUS MITU KORDA VÄHEM KLIENTE KASVATAB mitu korda kulusid. Kes maksab need kinni? Keti omanik? Või ikka ostja läbi hinnatõusu? 

 

Siin natuke uuemat infot 2016:

 

 Kauplusi ja kioskeid oli 2016. aastal kokku 8123 (vt joonis 3). Kauplemiskohtade arv kokku on viimase kümne aasta jooksul kasvanud 14% . Peamiselt on kasv seotud kaupluste arvu suurenemisega, neid on viimasel kümnendil lisandund üle 900 (ehk 15%). Kioskite arv kasvas samuti, kuid oluliselt tagasihoidlikumas ulatuses (27 võrra ehk 3%).

 

 Kaupluste müügipind kokku moodustas 2016. aastal 1 991 000 m2 (vt joonis 4). Kaubanduspinna ruutmeetrite arvult elaniku kohta paistab Eesti võrdluses teiste Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega silma keskmisest kõrgema näitajaga (vt kaart lisas 9). Alates 2006. aastast on lisandunud üle 750 000 m2 müügipinda, keskmiselt (kokku 61% võrreldes baasaastaga). Kasv oli kõige kiirem ajavahemikul 2010–2014, mil lisandus u 490 000 m2 . Samal ajal on jõuliselt kasvanud ka kaubanduspinna ruutmeetrite arv teenindaja kohta. Kui 2006. aastal oli vastav näitaja 42 m2 , siis 2016. aastaks küündis see juba 80 m2 ehk pea kahekordseks. Paralleelselt kaubanduspinna märkimisväärse kasvuga (üle 60%) viimasel kümnendil näeme teenindajate arvu kahanemist kauplustes ligi viiendiku võrra79

Kaubanduspinna tootlikkus ehk müügitulu kaupluse m2 kohta kasvas ajavahemikul 2002–2008 umbes samas tempos kaupluste müügipinna lisandumisega (vt joonis 5). Alates 2008. aastast aga on müügitulu m2 kohta pöördunud langusesse (2008 vs 2016 kahanemine 14%), samas kui pinda on lisandunud 43%. Veiderpass80 (2017) on Tallinna kaubanduskinnisvara näitel järeldanud, et lisanduva kaubanduspinna suurenev pakkumine ei ole põhjustatud kasvanud nõudlusest, vaid pigem kinnisvaraettevõtete soovist investeerida. Lisaks leiab ta, et antud suundumusega kohanemisel võivad raskused tekkida eelkõige väiksematel kaubakeskustel ja muudel kaubanduspindadel, mis jäävad otseselt suurte keskuste mõjualasse. 

https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2016/12/kaubanduse-rentimise-ja-paranduse-uuring.pdf 

 

Põhjalikumalt kaubanduse kohta

 

https://eestimaablogi.blogspot.com/2022/02/ma-ei-tea-kuidas-pealkirjastada.html 

 

Veel:

 

https://eestimaablogi.blogspot.com/2023/05/coop-edendab-elu-igas-eestimaa-nurgas.html

 

 

**************

Netist:

Õhtulehest loen:

Eurostati äsja avaldatud andmeil kõiguvad miinimumpalgad neis 21 riigis, kus need on seadusega kehtestatud, Bulgaaria 332 ja Luksemburgi 2257 euro vahel. Väiksemate miinimumpalkadega, mis ei küüni 1000 euroni, rühmas on kõik kolm Balti riiki. Parimana Eesti, kus selle suurus on 604 eurot. Suurimate miinimumpalkadega rühmas on Prantsusmaa (1603), Saksamaa (1621), Belgia (1658), Holland (1725), Iirimaa (1775) ja Luksemburg 2257 euroga.

Eesti pensionid on väiksemad, kui miinimum palk.

Ega siin polegi midagi kommenteerida! Oleme isegi 1000-eurose miinimumpalga kehtestamisega hiljaks jäänud ja ei ole see kellegi muu kui valitsuste süü!
Aferistide kamp, kel inimestest tõsiselt pohh!

 

********************** 

25. veebr. (päev peale sõja algust)

Usalduse saab ikka ise ära teenida. Meie maasikakasvatajad, kel aina nokk kärnas ja maa külmunud, seda ära teenida ei tahagi! Ah et eestlane ei tahtvat tööd teha? Ehk on viga ikkagi tööandjas? Ma mõistan kui esimesel või teisel aastal ettevõtte loomisest on kulud suured ja keeruline maksta INIMVÄÄRSET palka. Kui aga juba läheb 10-s aasta ja ees ootab samasugune nagu eelmised a la "maksame 50 kopikat kilost korjamisel", siis on midagi väga mäda!

Hooajatööd pakkuvatele ettevõtjatele sellise suhtumise juures ei peaks tegema mitte mingeid järeleandmisi ja taas tuleb kehtestada vähemalt Eesti keskmise palga maksmise nõue!

Muidugi, üleüldiselt peab Eestis lõpetama ka jamad miinimumpalgaga - see tuleb kehtestada hetkel vähemalt 1000 eurot! Erisused lubatud ehk vaid alustavatele ettevõtetele esimese aasta jooksul.

Ning kui palju on meil inimesi, kes erinevate "argumentidega" veel õigustavad sellist suhtumist? Ma saan aru, kui seda teeb Eesti 200 või veel keegi, kel reaalsustaju puudub, aga kas selliseid inimesi meil tõesti palju?

 

Aga maasikakorjamine konkreetselt, üks küsimus: Kas meil korjatakse tehniliselt samamoodi nagu Soomes või on teistmoodi?

A küsis:

Tere targad. Tea kas see aasta on ukrainlasi lihtsam palgata? On kellelgi värskemat infot?

A: Eestlased pole tahtnud tulla, ukrainlased küll. 5-6€ tunnis olen maksnud, peaks ju ok olema.

B: Kes tööd teha ei taha ,selle jaoks on 10€/h ka vähe.Mina töötasin 5€/h eelmine kevad,ainus mis oli hull et tööl 14h ja üks paus 2min.kui sedagi.5-6€/h on väga hea

Mina: arvata ongi, et teatud tööandjate juures ei ole vaid palgateema see, mille pärast tööle tulla ei taheta?

B: no jah mina teeks sellise raha eest tööd,kui on ka pausid ja normaalne tööaeg

(Mobilisatsioon)

A: see on muidugi halb, noh, meestest on kahju, aga ma võtaks naisi ka, mul ju väike firma, aga see paberitest läbi närimine on ikka peale helmetamist päris raske

C: Kas tõesti on raske maksta oma inimesele väärilist palka. Käib nagu mingi orjastamine. Usun, et leiate ka kodumailt töö tegijaid.

A: väga tore, lepime siis kokku, kunas te tulete ja palju palka soovite, mul algab hooaeg aprillis ja kestab juunini , olete oodatud.

A: hea meelega aitaks kellelegi jalad alla. Ma paremat moodust ei tea, kui töö andmine

Mina: kas töö puhul on ainus kriteerium palk?

A: ma ei saa küsimusest aru

Mina: seda ma kartsingi.

Kas tööletulijate jaoks on ainus oluline küsimus palk või ka tööandja suhtumine, töötingim,used jm?

A: minu juures võib igaüks töötada, kes seda soovib ja ära minna, kui enam ei soovi. Kuidas teiega on? Millist tööd ja töötingimusi teie pakute ja palju palk on?

Mina: ma juba korra ütlesin, et kui tööd pakkusime, siis palk oli hea. Ja teie juurde tööle kindlasti ei tule, sest nagu näha on, siis teie suhtumine töötajatesse on üleolev ja ülbe. Sõnagi ei julge te rääkida tööajast, puhketingimustest, lõunapausidest jm.

aga eestlasi ei aitaks?

(Vastust ei saanud)

Mina: Hea postitus! Küsitakse tarkadelt, kes piisavalt targad, et ise tööle ei tule? Loomulikult pole 5-6 eurot tänapäeval iga töö juures enam raha, mille eest tööd korralikult teha.

A: täitsa valdkonna keskmine, nii nagu seadus nõuab

Mina: seadus ei luba rohkem maksta??? Teie enda kuusissetulek jääb siis ka 1000 euro kanti? Sel juhul loomulikult võimatu rohkem maksta töötajatele.

(Vastust ei saanud)

Mina:  kuidas töö ja tööpäevad välja näevad? Kas kaugemalt tulija saab ka kohapeal ööbida? Kui palju ja kuidas on puhkepause? Kas pakute ka lõunasööki?

(Peale korduvat küsimist)

A: seda on tõesti tunda, et teie kavatsus on ainult vinguda

(Küsisin uuesti samad küsimused, vastust ei saanud)

...

Mina: Meie oma inimesed on sageli samuti abivajajad ja sandipalk ei ole see, mis selleks sobiks. Kuni selleni välja, et .... minnakse välismaale tööle. Kas ei tule tuttav ette?

D: Ja sina sanikopikaid makstes, oled suur heategija????

(Keegi tööandja E sekkus ka ja vastas F-le peale arutelu, kus E ise ei vastanud samuti mingitele küsimustele vaid ajas mingit aiaauku taga ning jutt oli äärmiselt üleolev)

E: ma ei lasku teiega arutellu, kuna te olete lihttööline ja ei taipa ilmselgelt ettevõtlusest midagi. Samuti Te mugavalt unustate ära kuidas eestlased Soomes tööl kunagi käima hakkasid. Samuti te olete rumal, kuna te labaselt solvate võõraid inimesi. Minu viimane kommentaar siia on see, et kohe kindlasti ei teeni Eestis Te rohkem, kui hea tööline Ukrainast samade tundide eest. Miks ma seda väidan isegi teadmata Teie ametit? Teie rumalate sõnavõttude pärast.

G: Just, just. Ega haritud prouadel ei sobi laskuda lihttöölisega arutellu.

Aga ega sa vist ei olegi nii väga proua ega tark ka mitte nagu tahad näidata siin