HAAPSALU RAUDTEE - RIISIPERE-TURBA

http://online.le.ee/2011/09/13/raudtee-ootab-ministri-sona/

 

 

Kui majandusministeerium ütleb Haapsalu raudtee taastamisele "jah", võib kümne aasta pärast jälle rongiga Tallinna sõita. 

Haapsalu raudtee tasuvusuuringu tellijad ja koostajad loodavad saada majandusministeeriumilt lähema kahe kuu jooksul vastuse, kas projekt läheb kalevi alla või otsustab riik raudteeliikluse taastada.

Kevadel valminud uuringu kohaselt on raudtee pikendamine Riisiperest Turbani  igal juhul tasuv.

Probleemsem, ent mitte lootusetu on Haapsalu ja Rohuküla lõigu taastamine, selgus projektijuhi Rein Riisalu ettekandest Haapsalu linnavolikogu istungil läinud reedel.

Et valmis ehitada 63 km elektrifitseeritud raudteed, on vaja ligi 70 miljonit eurot. Riisalu sõnul on see ülimalt konservatiivne hinnang — tööjooniste tasandile minnes ja riigihankeid korraldades võib hakkama saada ka odavamalt.

Näiteks on eskiisprojektis ette nähtud rööbas, mille meeter kaalub 60 kilo. Lähtutud on Eesti Raudtee standardist.

Edelaraudtee kasutab aga Türi–Viljandi lõigu remondil 11 kilo kergemat rööbast. See teeb ehituse juba metalli arvel odavamaks.

Türi–Viljandi lõigu 52 km remont algas aprillis. Septembri lõpuks on rööpad Viljandis väljas. See näitab, et Haapsalu raudtee saaks taastada aastaga.

Kui ministeerium ütleb raudtee taastamisele "jah", toob see omavalitsustele üksjagu otsustamist vajavaid küsimusi.

Nii on taastataval lõigul  18 ülesõidukohta, viis silda, 23 truupi. Liiga palju, nentis Riisalu ja lootis, et omavalitsustega koostöös saab nende arvu vähendada. See teeb raudtee–ehituse taas odavamaks.

Poliitilisi otsuseid peab langetama ka Haapsalu linnavõim. Uuringu kohaselt tuleb linna kolm peatust: Kastani, vana vaksal ja Wiedemanni tänava ots Õhtu kaldas, kust rongid Rohuküla poole pööravad. See lõik peaks kulgema praeguse kergliiklustee kõrval. Lõpp–peatus eeldab kooskõlastamist praeguste planeeringutega.

Üldplaneeringus on uue raudteejaama asukoht suure trummi juures. See variant aga välistab Rohuküla raudtee, kui kohalikud poliitikud jäävad üldplaneeringule kindlaks.

Raudteeuuring arvestab ainult reisirongiliiklusega, sest kaubaveoraudtee järele kohalikel ettevõtjail vajadust pole.

„Ükski äriidee ei seisa praegu raudtee puudumise taga,” vahendas Riisalu ettevõtjate küsitlust.

Rong võib vähendada bussiliiklust

Uuring, mis otsis lahendusi kogu Loode–Eesti ühistranspordi parandamiseks, arvestab, et taastataval lõigul hakkavad sõitma elektrirongid. Haapsalust Tallinna peaks saama 95 minutiga, ekspressrong sõidaks selle maa tunniga.  Inimeste liikumist arvestades tuleks eelistada peatusi tegevaid ronge ekspressidele, jahutas Riisalu liigseid lootusi.

Kui arvestada, et bussiliiklus ei muutu, on Riisipere–Rohuküla rongiliikluse tasuvus kerges miinuses. Pluss tekib, kui bussid hakkavad raudteejaamadesse sõitjaid n–ö ette vedama. Et näiteks Kuressaare–Tallinna buss sõidabki ainult Ristini ja sealt minnakse rongile.

See eeldab aga seadusemuudatusi, sest kui bussifirmal on liiniluba Tallinnani, ei saa keegi seda ära võtta. Üks võimalus on, et riik ostab õiglase hinnaga ära liiniloa, aga seda kulu on praegu võimatu hinnata.  

"Me ei taha, et raudtee ehitataks  üle bussifirmade laipade," kinnitas Riisalu.

Kas ministeerium jagab uurijate optimismi?

Linnavolikogu istungil osalenud endine maavanem ja uuringu juhtkomitee liige Neeme Suur toonitas, et Haapsalu raudtee taastamine ei ole Eesti mõistes suur investeering ega võistle prioriteediks võetud Rail Balticuga. Küll aga on see regionaalpoliitiline otsus.

Riisalu lisas positiivse aspekti: Haapsalu raudteel ei ole maaprobleemi, nagu on Rail Balticul, sest tammialune maa kuulub enamalt jaolt riigile. 

Mina ootan ka! Kaks kuud ammu möödas ja pole kippu ega kõppu!? Muidugi on see meile suhteliselt omane, edaspidi peab lootma, et paari aasta jooksul taas keegi võtab kuskil lehes teema üles!? Ja taas vaikus...

Haapsalu raudteel on vaikus, sõna otses mõttes, sest rattaga tammil sõites saab ülimalt puhata autode mürast, kuulata linnulaulu, mõtted seal jooksevad sama mõnusalt kui praegune rattatee pikkadel sirgetel...

Kuid selline venitamine, nagu meil kombeks on kurjast. Jõudsin lõpuks niikaugele, et võtsin rattasõidu ette. Meenutamaks rongiga Haapsallu sõitmise tunnet, vaatamaks, mis alles ja millises seisus. Ära väsitas, aga tegelikult hing on pilvedes!

Ütlen kohe ära, et Haapsalu raudtee minu arvates tuleb taastada ja mitte meile omases tempos, vaid konkreetsete otsuste, rahataotluste jm kiires käivitamises! Mis on oluline, eriti maksumuse seisukohast?

Leidsin viite, et eeldatavalt võib lugeda kilomeetri maksumuseks 740 000 eurot, seda siis koos elektrifitseerimisega. 60 km seega umbkaudu 45 milj eurot. Ma ei tea, mida see kõik sisaldab, aga oletame, et jaamade ehitusega lisandub Haapsalus, ning vajalik veel üks, Palivere või Risti. No läheb maksumuseks 60 milj eurot? Mis siis? Mõelge kui oluline see oleks nii kohalikele elanikele kui turismile!?

Pealegi, kui see hind saavutatud elektrifitseerimisega, siis peaks ehitus muutuma odavamaks kui raudteed Riisiperest (või Turbast) teenindaksid vaid diiselrongid. Ei ole majanduslikult kasulik, kui kontaktvõrk teha vaid kümmekonnale rongile. Palju hind langeks? Poole võrra?

Ja oluline on ju, et tamm on olemas ning truubid-sillad tunduvalt visuaalselt olema väga heas seisus, seega hoopiski ehk hind veidi langeks?

Millised peatused vajavad taastamist? Kindlasti Turba, Ellamaa, Risti, Palivere, Taebla, Uuemõisa. Ümbritsevale tähelepanu pöörates peaks ehk siiski taastama ka Nigula ja kas siis Ridala või hoopiski üks peatus Uuemõisa ja Haapsalu vahel. Need paar platvormi muu hinna sees on juba köömes!

Ja mis väga oluline - reisijate arv! Vaadates kui palju on liiklust maanteel, ei saa normaalseks pidada arvamust, kus keegi kirjutab plärlas, et rongis saab olema 0-20 reisijat. Sorry, selline arvamus näitab vaid teatud taset, mis tegelikult polegi muidugi rohkemat kui nullilähedane iku...

8-10 rongi puhul päevas võib eeldada Haapsalu-Turba lõigult keskmiselt 50-100 inimest rongi kohta, kuigi tegelikult aja jooksul saab see arvolema tunduvalt suurem. Seega, poleks mingi ime, kui päevane sõitjate arv oleks mitme tuhande jagu!

 

Bussiliikluse vähenemine kujuneb vastavalt reisijate nõudmistele. Ning ega see polegi mingi ainult paha asi, sest bussid sõidavad pool teed peatumata ehk reisijaid ei lisandu, rong aga läbib asustatud punkte, millega bussid meid ei ühenda. Ja kõik bussid ju ei kao. Nt Laitse puhul saab kaaluda liini edasi Rummu vm suunal aga ka Ääsmäelt jm võimalust Riisiperes rongidele istuda. 

 

Alles on liiprid, ei oskagi öelda kui keskkonnasõbralik nüüd see mädanemine seal on, aga vähemalt on need kokku kogutud.

 

Riisiperest Turba poole. üldiselt on see raudtee vägagi sirge, on vaid ükikud lauged kurvid.

 

Sillad ja viaduktid tunduvad olevat väga heas seisus ja seda just kividest laotud ning tõenäoliselt väga suure tugevusvaru ning hea aluse tõttu! Arvestades kui palju siiski ronge sõitnud, võib eeldada, et ka uued rongid saaks südamerahuga neid sildu pidi sõita. Ehk mõnel vajalik vahetada vaid betoontalad, see aga tunduvalt odavam kui kõikide truupide ja muu ümberehitus. Jah, mõne truubi puhul ehk tõesti saab paigaldada lihtsalt toru, kuna veekogused väga väikesed, enamus aga maapinna reljeefiga seotud ning vajalik arvestada suuremate vetehulkadega.

 

Kohati alles mõni telegraafiliini post, enamuses aga alles kilomeetri- ja piketipostid. See ka hea võimalus jälgida vahemaid matkajatel.

 

 

Võsa on muidugi üks asi, mille olemasolu ei luba jälgida matkal metsi ja neis liikuvaid loomi. Muidugi on mõistetav, et võsa kasvab kiiresti ja selle mahavõtmine pole odav lõbu, eriti kui võsa alles pisike ja ei kujuta ihaldatud objekti veel hakkepiudu seisukohalt. Ometi tasub teha peatusi ja nautida vaadet puisniidule.

On veel üks asjaolu, mis võib aga päris hea olla, kui rahasid jätkuks. Kui peaks leitama, et pealmine tammi kiht vajab väljavahetamist, siis oleks äärmiselt oluline, et suuremal osal sellega tagataks tammi kõrval nn. juurdepääsuteed. Tegelikult sarnaseid on ka mujal Eesti raudteel, kuid siin oleks muidugi tähtis teha need selliselt, et endiselt jääks alles võimalus sõita rattaga. Kuigi ümbrus enamasti soine või lihtsalt pehme, siis kindlasti saaks sellist võimalust kasutada ja see oleks mitte ainult tänuväärt, vaid ka oluline. Eelkõige matkajatele, kuid ka teetöödeks vms tehnika kohaletoimetamiseks, rääkimata päästetöödest.

 

Turbasse sissesõidul võib näha lagunevaid tööstushooneid, tõenäoliselt endise turbatööstuse omad.

 Turba on koht, milleni raudtee peaks taastama koheselt. Tegelikul pole siin vaja isegi jaamateid, sest on ju võimalus rongil ka niisama kohale sõita ja tagasiteed alustada. Võib üsna kindlalt väita, et regionaalpollitiliselt on raudtee taastamine tunduvalt olulisem kui mõne superviadukti ehitamine. Viadukt annab vaid mõne minuti ajavõitu kellelegi autoroolis ja ehk väike tähtsus ka ohutuse koha pealt. Rongiliiklus linnade vahel ja ka väikeste asulate jaoks tähendab töökohtade arvu lisamist, võimalust ühistransporti efektiivsemalt rakendada jne. Muidugi peab raudtee ehitamisel väga põhjalikult arvestama platvormide asukohtadega ja bussiliinidega sidumisega

Äkki peaks kasutusele võtma sellised ootekojad?.....

 

Tsaariajast pärit isolaatorite asukoht peaks olema sellise hoone küljes, kus neid ka huvilised näeksid, nt postimaja küljes?

 

Kuigi Läänemaa Tervisetee infotahvlilt sai teadam et olenas motomuuseum, siis ühtki märki sellest ma ei leidnud. Ja kahjuks ei pääsenud ka Ellamaa elektrijaama hoonesse.

 

Edasi viis tee juba Ellamaa suunas.