Blogiarhiiv

pühapäev, 8. märts 2026

MÄRTS - kõigest, aga Protost alustades

 

Et mingil ajal saime Arminiga kuskil loterii-allegriiga tasuta pääsmed Proto keskusesse, siis aeg need ära kasutada. Ja hea kah, no nii laisaks olen läinud, et välja ei viitsi minna.

 
Kui bussijuht peatub hooletult, on selline olukord halva liikumisvõimega inimesele katastroofiline. Nooremad seda ehk ei mõista, aga asi on naljast väga kaugel! 

 
Kalaranna piirkond on väga erineva olemusega, kõrvuti üsna vanad majad ja tänapäevased ning väga erinevad. Ometi see eriti ei häiri, pigem on kohati põnev. Sest pole ju tegu  päris miljööväärtusliku alaga. Ning kahtlemata erinevad ajastud kõrvuti on ka turistile omamoodi huvitavad.








 
Tänavapilti rikastavad ja isegi inimlikustavad kõikvõimalikud vanad ajaloolised esemed, mootoritest korstendeni. 










 
Sama on ka külastuskohtades - mida enam ajalugu, seda huvitavama. 
 
 
Suveniiripood siin ka üsna mitmekesine. Küll aga tahaks, et rohkem oleks naturaalsust, vahvad mütsid 100% akrüülist ongi kenad, aga... pole päris need. Ehk tõesti villast ei õnnestu teha nii värvikirevaid ja muidugi ka odavaid. Aga on siis mõttekam ehe asi või keemia? 

 
Mõnus lamp. 

 
Proto on igatahes kirev ja äge koht! Ainuke asi, mis ei istu, on tavapärane hinnastamine - perepilet on kallis. Ehk võiks igapäevaselt küsida täiskasvanutelt 20 eurot, pensionäridelt 12 ja teha perepilet 50% tavapileti maksumusest? Maksimaalselt siis 2 täiskasvanut + 2 last ehk 40 euro asemel ca 25 euro ringis? Ehk pakuks ärimees rohkem võimalusi lastega kaäia erinevates kohtades?






















 























 







 
Igati äge koht, pildid näitavad ise juba paljutki ja tasub tulla küll. Ka söögikoht siin väga mõnus. Kalasupp oli väga hea ja portsu kohta väga hea hinnaga! Kuid ahjukartuliga hakklihakaste maitsetu salatiga ei ole minu maitsemeele järgi kohe mitte kuidagi! Ehk ei peaks vana head hakklihakastet (saaks valida keedukartuli, praekartuli ja makaronide vahel?), guljashi, biifsteeki munaga vm rikkuma? Eeskuju saaks võtta Sõõrikukohvikust, mis on Tallinnas parim näide kodusest toidust!











 







 Aeg läks nagu lennates!

 
 
Nüüd kui kõmmutamine Araabias on ajanud kütusehinnad jm üles, on paras aeg mõelda, kas ikka peab igasugust kaupa kaugelt kohale vedama ja sellises sortimendis? See on ju vaid üksikute friikide või kaupmeeste huvides, kes peavad oma üleliigsed kaubanduspinnad millegagi täitma?
 
Märts on aga väga soe, jälle arvatavasti uued rekordid? Muidugi, tõelist kevadet siin oodata ei saa, tuleb veel lundki ja soojad vihmad on kaugel. Nii et ka rohelust tuleb oodata. 

Ralli.
 
Taka - Keenia kunn! Pisarates.
 
Virves - mõtles õudusega esimesest Keenia rallist. Tulemus? Ka kuningas? 


 Kes kogub münte? Kirjutage ja leiame teile midagi.
 

 Imetlusega vaatan aga alati ka kõige väiksemaid. Jäta betoonist rattahoidja looduse kätte ja loodus tuleb su juurde.
 
Inimeste arvamused ja arusaamad on alati väga erinevad. Minu jaoks on näiteks tulevikku silmas pidades oluline igasugune kasutus vaja muuta minimaalseks. Lähtudes ükskõik mille VAJADUSEST, mitte majanduse "edendamisest", ärikate soovist teenida jne. On ju teada näiteks, et loodusvarade kättesaamine läheb aina keerulisemaks ja kulukamaks - Arktika tingimused, maavarade asumine keerulisemates tingimustes jne.
 
Keegi aga arvab, et peame ehitama ja ehitama, tuumajaamadest vertikaalfarmideni ehk kõike, mis on meeletult maavarasid raiskav. Teema tõusis siit:
 
“Masstoodetud tomat on suurepärane näide inseneri tunnelnägemisest. Kasvab ilus tomat põllu peal ja insener tahaks viljeleda masstootmist. Kui sa korjad metallkäpaga tomati ära, siis ta teeb tomati katki. Järelikult tuleb välja aretada kõvema nahaga tomat, mis maitseb nagu kummipall. Siis on pikk protsess sellest, kuidas üks lahendus tekitab järgmise probleemi. 🍅 Ahela alguses oli maitsev tomat ja lõpuks aktsepteerime, et on mingisugune tundmatuseni muutunud moodustis, mille eest me oleme nõus väga palju raha maksma." - Laur Kanger, "Plekktrumm" 23/03/2026.
 
 Jah, plastmasstomateid toota ei ole mõtet, maitse on oluline, rääkimata "sisust". Veel hullem on neid vedada väljaspool meie hooaega ülikaugelt siia. Pean silmas plasti, mitte tomateid.
 
Keegi Ilmar Selter on aga pimedusega löödud ja jaurab lõputult!
 
Maitse ei ole üldse oluline, paljud organismi funktsioneerimiseks kasulikud puhtad toitained, toidulisandid ja ravimid on vastiku maitsega.
Emissioonivõlg: Talvisel perioodil on Hispaania tomat vaatamata transpordile süsinikuefektiivsem "toitainete tarnija", kuna Eesti kasvuhoonete kütmiseks kuluv fossiilne energia on ebaproportsionaalselt suur.
Optimaalne valik: Maksimaalse toitainetiheduse ja madalaima emissiooni suhte annab kohalik pärandsort vaid selle loomulikul valmimisajal (juuli-september).
 
....... 
 
Jutt on endiselt isiku- ja liigikeskne ning subjektiivsest tundemaailmast lähtuv.
1. Tuumaenergia kui ökoloogiline ja strateegiline vundament
Tuumaenergia pole pelgalt valik, vaid paratamatus süsinikuvaba ja ressursitõhusa ühiskonna saavutamiseks. Eesti laiuskraadil on taastuvenergia varieeruv – talvised pimedatunnid nõuavad kas fossiilset varuvõimsust või stabiilset tuumaenergiat.
- Maakasutus: Tuumajaam vajab murdosa maapinnast, mida nõuaks sama koguse energia tootmine tuuleparkidega. See võimaldab jätta suurema osa loodusest puutumata .
- Suletud süsteemid: Tuleviku toidujulgeolek ei asu lagedal põllul, vaid vertikaalfarmides ja täppisfermentatsiooni tehastes, mis vajavad toimimiseks stabiilset ja odavat tuumaenergiat.
2. Toiduainetööstuse müüdid vs süsteemne efektiivsus
Romantiline ettekujutus hoidistest ja väikesemahulisest kasvatusest ei taga elanikkonna tervist ega toidujulgeolekut.
- Toitainetihedus: Paljud vitamiinid on termolabiilsed ja hävivad hoidistamisel. Importtoit talvel on kriitiline mikrotoitainete allikas.
- Ressursikulu: Mahuefektita väiketootmine on keskkonnale kurnavam. Vee, väetiste ja isikliku logistika kulu ühe omastatud toitaine grammi kohta on hobiaednikul kordades kõrgem kui tsentraliseeritud süsteemides.
- Reostusvõlg: Eesti avamaapõllundus on Läänemere peamine reostaja. Meie pinnas on ebaefektiivne ja kliimamuutuste süvenedes on ikaldused vältimatud. Ülejäänud ühiskond ei peaks jätkusuutmatutele praktikatele peale maksma.
3. Maitse, portsjonid ja sotsiaalne reaalsus
Väikeste portsjonite ja naudingupõhise söömise argument eeldab kõrget elatustaset ja privileegi, sellega kaasneb suurem reostus.
- Glutamaat: See on looduslik aminohape. Selle demoniseerimine on teaduslikult alusetu. Tööstuslik kasutus võimaldab teha toitainerikka, kuid odava toidu maitsvaks ka neile, kes ei saa endale lubada gurmeerestorani kogemust.
- Sünteetiline bioloogia: Täppisfermentatsioon võimaldab toota valke sadu korda väiksema maa- ja veekasutusega, säästes loodust massiväljasuremisest.
4. Kliimastabiilsus ja logistiline resilientne süsteem
Globaalne suurtootmine ei ole vale lähenemine, vaid mastaabisääst ja riskide maandamine.
- Mitmesuunaline logistika: Päris julgeolek on võime tarnida toitu mitmest suunast. Ainult kohalikule toidule lootmine teeb meid haavatavaks üheainsa ikalduse või rünnaku suhtes. Näljaga seotud suremus on globaalselt langenud 0,09 protsendini tänu globaalsetele võrgustikele.
- Taasmetsastamine: Põllumajandusmaad tuleks taasmetsastada süsiniku sidumiseks ja elupaikade taastamiseks. Puuvõrad pakuvad erinevalt põldudest varju ka termodroonide eest.
5. Hajaasustuse varjatud hind
Eesti reostusvõlg on maailma tipus. Taristu ülalpidamine hajaasustuses on äärmiselt ressursimahukas ja ebaefektiivne.
- Optimeerimine: Elanikkonna koondumine tiheasustustesse ja suletud ringmajanduse rakendamine on ainus viis vabastada vahendeid riigikaitseks ja innovatsiooniks.
Lokaliseerimine ja isatallu tagasipöördumine on emotsionaalselt sümpaatne, kuid tehnoloogiliselt ebaefektiivne ja keskkonnavaenulik. Kestlikkus saavutatakse läbi energiatiheduse, suletud süsteemide ja looduse aktiivse taastamise.
 
Sageli ollakse "progressist" nii löödud, et ei saada arugi, kuidas enda jutt on vastuoluline.
 

 
Indrek Hargla "Apteeker Melchior ja Pilaatuse evangeelium" oli hea lõik. Isandaks peaks siinkohal pidama poliitikuid ja valitsejaid, aga ka tööandjaid. Kas meil on selliseid? 

 
Kuhugi minnes püüan ÜT-ga saama kohale võimalikult lähedale. Pääsküla rappa minnes säästsin jalgu kahest kilomeetrist ja vedas, rongi saabumisel jõudsin "eelmisele" bussile ning tagasiteel tuli buss kohe kui peatusesse jõudsin. 



 

 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar