Raplamaal muutusteta.

 

Jagan nagu ikka ka infot bussiliikluse muudatuste kohta, ÜTK-d ju seda eriti ei tee või kui teevadki, siis kommenteerimise puhul võid bloki saada. Nii et tuleb panustada sellele, et ise rohkem infot levitada.

Muidugi pole IIL (hüüdlause - IIL Ühendab) järjekordselt mitte midagi Raplamaal paremaks teinud. Sama käib tegelikult ka Raplamaa omavalitsuste kohta, pole uhtegi erakonda või ka erakonnata poliitikut, kes selle eest natukenegi seisaks. Lisaks teadlik ja laiaprofiiliga eiramine ministeeriumi jt poolt, jutt rongide ning busside ühendamisest on kestnud juba paarikümne aasta ringis, kuid kellegi huvides seda jutuna vaid jätkataksegi. Ükskõik mis tasandil. Paarikümne aastaga on raudteejaama suunatud vaid mõni buss(iliin).

 Tekkis mõte googeldada, kas jääb midagi uut silma, nt Rapla bussijaama üleviimise kohta. Natuke lõbusamat ka, sattusin mingile eiteamis lehele.

Liini kirjeldus

Reisi algus: Buss liiniga 1, mis sõidab Rapla raudteejaamast Rapla bussijaama, on tõeline seiklus, mis algab just seal, kus raudtee ja bussiliiklus kohtuvad. Rahutud hääled ja ootused täidavad õhku, kui reisijad kõnelevad ja naeratavad, valides oma istmed ning valmistudes teekonnaks.

Teekonna esimene pool avab looduse ilu, kui buss hakkab liikuma. Päike tõuseb lavas, valgustades maastikku, mis uinub ja ärkab korraga. Teed looklevad läbi metsade ja põldude, pakkudes silmadele rahu ja rahuldust. Inimeste jutud sulanduvad ühte, luues sõbraliku atmosfääri.

Vahepealsed piirkonnad toovad esile, kuidas Eesti loodus on mitmekesine ja lummav. Buss sõidab läbi väikeste külateede, kus majad on kaunilt paigutatud, ja kus loomulik ilu kohtub inimeste igapäevaeluga. Väikesed järved peegeldavad taevast, kui buss läbib neid, pakkudes hetkeks rahu ja vaikust.

Lähenedes sihtkohale, tunnevad reisijad, kuidas elevus kasvab. Viimased kilomeetrid on täis ootust; buss viib meid lähemale Rapla bussijaama, kus teekond pea juba lõppeb. Inimesed vaatavad aknast välja, lastes oma mõtetel rännata, ja valmistuvad lahkuma bussist.

https://marsruut.com/buss-1-rapla-raudteejaam-rapla-bussijaam/ 

Aga nüüd tõsisemalt

* Rapla vallavalitsus ei suuda ikka kuidagi bussipeatuste nimesidki korrastada. Kirjutades peatus.ee portaali RAPLA, ilmub ühena esimestest nähtavale Rapla Jaam. Inimesed võivadki selle planeerimisel aluseks võtta (isegi minul oli kord peaaegu selline apsakas), kuid see ei ole peatus, mis annaks kindlustunde, et seal rongid ja bussid kohtuvadki. Ei, see on peatus, mille nimi peaks olema RAPLA JAAMATEE. Ja Rapla Raudteejaama nimi RAPLA JAAM. Nii nagu kombeks arenenud maades ja nüüdseks ka mõnel pool Eestis.

* Kui te otsite sõiduvõimalusi Raplasse, siis te ei pruugi taibatagi, et Kesklinna asub ka selles linnas? Miks nii suur hirm on nimede, nt Rapla Keskus, vastu? Miks reisija ei tohi portaalist kohan imega leida rohkem peatusi ja selle asemel pakutakse hoopis soppa, nagu erinevad apteegid jm?

* Raplas on vaja tagada (vallavalitsus ei saa vist ka 20 aastaga hakkama, olgu eesotsas kui suur lubaja tahes, enne igakordseid valimisi?) bussijaama kui sellise üleviimine raudteejaama, tagades seal ühtlasi mingidki võimalused lühikese puhkeaja kasutamiseks bussijuhtidele. Osade liinide kulgemisega pole probleeme, saab sõita jaamast nii Mahlamäe kaudu kui ka Viljandi maanteed pidi kesklinna. Kuigi Viljandi maanteed pidi sõites pole enam nt Maidla/Hagudi peale suundudes bussipeatustki enne silda enam olemas, seegi vajab lahendust. Sest mõnel puhul on ehk vajalik, et mõni liin jätab Mahlamäele sõitmata?

* Märjamaa, Raikküla vm suuna puhul buss alustaks ka samast Rapla Jaam peatusest, läbiks Rapla Keskus peatust ning jätkaks sõitu. Keskuse peatuses peaks peatuma ka Vändra - Tallinn jt liinid, tagamaks võimalikke ümberistumisi.

* Tänini eraldi bussiga jaamast bussijaama sõitmine, et istuda ümber nt Juuru liinidele, on hea näide ajast ja arust süsteemist. Kodila suunas ju süsteem toimib?

* Muidugi oleks kohati vaja vaadata juba veelgi kaugemale, nagu erinevate maakonnaliinide ühildamine, aga et see oleks IIL-i jaoks juba üleliia keeruline, jätame selle praegu ehk kõrvale. Mis sest, et Kehtna - Rapla Jaam - Alu oleks vägagi mõttekas, samas siin on ka väikseid takistusi (bussid peaks mõlemalt poolt sõitvate rongide üheaegsel saabumisel jaamas seisma mitmeid minuteid).

* Variant, et liinid osaliselt alustaks ja lõpetaks kesklinnas ning jällegi ei seota rongidega, on see, mida peab kartma. Sest selleks võib vallavalitsus küll võimeline olla. 

Isegi Kohilas suudeti 30 aastaga keskuses üks puuduv bussipeatus valmis teha, Raplas kulub 50 aastat? Millest üldse tuleneb selline töötegemine, oma rahva raha arvelt antava palga eest? Pole üldse hoolimist?

Natuke nalja ka. Aastaid tagasi sai juba teavitatud IIL-i, et Kohila Jaam - Juuru - Rapla bussiliin oleks vaja suunata Rapla raudteejaamani. Mida arvas IIL-i ametnik? "Meie küll ei usu, et Kohila inimene tahaks sedakaudu Tallinna sõita...." 

Metsade seisu näeb (rongi)aknastki.

 

 

 

Metsateema on Eestis (tahtlikult) lükatud seisu, kus kaks vastaspoolt räägivad sisuliselt vaid äärmuslikest mõistetest. "Meil on vaja majandust kasvatada, sest tuhanded saavad töö" versus "metsa ei peaks raiuma". Õnneks on palju rohkem mõistlikke arvamusi, kus jutuks vajaduspõhine raiemaht ning puidu reaalne väärindamine. Muidugi see äärmuslastele ei meeldi, sest rumalus (nõrk loodusetundmine) ja ahnus (2 harvesterist oli vähe, ostsin 4 juurde) on iseloomujooned, mis eiravad mõtlemisvõimet. 

Sajandis algusaedel sõitsin palju jalgrattaga ringi, hiljem ühistranspordiga ja liikusin ka jala. Ning juba siis sai aimu, et VAATED annavad tegelikult väga hea pildi sellest, mis seisus on mets.

 

Kui keegi arvabki, et ei saa näha teel olles kaugele, sest metsa taga on mets, on see siiski vale. Iga vaatlev ja mõtlev inimene saab näha palju "sügavamale" metsa. Mõistab sedagi, et metsa taga võib olla hoopis raiesmik või noorendik. Kuigi seegi on laiemas tähenduses kõik mets, siis küsimust ei saagi sedapidi tõstatada. Oluline on hoopis märgata, kui palju on raiekpset metsa, kui palju selliseid, kus raieküpsuseni kulub 10 - 80 aastat. 

 

Väga ammu oligi juba märgata, et "tühjust" tuleb liiga kiiresti juurde ja seda ei varja ka kümmekonna aastased puud ega ka mitte 40-aastane kasvujärgus puuderinne. Tänaseks ongi jõutud olukorda, kus lähima 30-40 aasta sees pole suurt midagi raiuda. Pean silmas metsa ja palgivõimalusi, mitte kaigaste mahasaagimist ja puiduhakkeks tegemist. 

 

Siinsed pildid ei ole muidugi õppematerjal, aga kes järgmine kord rongiga Tallinnast Tartusse sõidab, võiks vaadata küll selle pilguga kogu teel nähtavat. Metsaärikad muidugi irvitavad siinse üle, aga eks (vaimu)pimedus ole selle all kannatajate endi jaoks ikka mõistetamatu olnud....

 

 Jätan ka need viimased pildid alles - majanduse kasv on ju samuti nii lai mõiste, et selleks peetakse ka täiesti mõttetut ja lubamatut raiskamist. Aga ka siin räägib raha! Kinni maksavad selle nagu ka metsade hävitamise teised, mitte kasusaajad.

 

Öös on hääli.

 

 

 

Nagu ikka, ükskõik, mis ja kus meil midagi toimub või ei toimu, kirutakse ikka. Nii ei meeldi paljudele ka Tallinn - Tartu  - Riia rongiliikluse käivitamine, millest meie inimesed justkui midagi ei võida, küll aga maksavad. Muidugi on pisuke tõetera selleski jutus sees, sest ka lätlased võiks oma öise Valga rongi vähemalt Tartuni suunata. Kuid siiski oleme me ise süüdi selles, et see rong käivitus vähemalt 20 aastat hiljem kui oli vaja ja siiani pole käivitunud nii nagu vaja, minimaalselt 4x ööpäevas.
Ja rongid pidavat tühjad olema? Ka seekordses Vilniuseni sõitva rongi meie osas oli kindlasti üle 10 välisturisti. Ning unustada ei tohi sedagi, et iga rong on ka meie inimeste jaoks oluline, isegi siis kui see peatub Tartu ja Valga vahel vaid Elvas.  Ahjaa, me suudame ju muudki moodki valetada ja hämada, sest ministrite ja poliitikute jutt turismist, busside sidumisest rongidega jm on phas jama! Siiani pole isegi selle rongi puhul Valgas ja elvas mingeid busse Otepääle, Tõrvasse, Võrru ega mujale.

 

Palju on vaja panustada selleks, et me poleks ka turistidele vaid transiitmaa! Kui me aga isegi Balti jaamas ei suuda reisiraamatukogu kõrvale paigaldada riiuleid koos üle-eestiliste turismivoldikutega (peal kiri - Kui olete tutvunud, jätke need järgmisse jaama!), siis miks me loodame, et taas tahavad inimesed tulla? See, et turismiTV siiani loomata ja rongisõidulgi seda ei näe, ei maksa üldse rääkida. Eestlaste jaoks tundubki olema loomulik teha palju lihtsat jampsi, kus aga liiguks rahad, tõsiselt olulisi ning palju tööd nõudvaid asju ei tee. Kuidagi nõrk on see mõtlemisvõime ja iseloomud....

 

 

 

 

Ning Puhka Eestis (sh regionaalsed) ei saa aru, et sellest pole kasu kui voldikud jm on Kuremaa lossis jm, aga neid pole Riia vaksalis ega ammugi Vilniuses. Või Valmieras, Cesises ja Kaisadoryses. 

 

 

Kuniks rong puhkab, on varblastelgi nokad-jalad tööd täis. Putukad või seemned rongi või üldse liiklusvahendi küljes on sageli tänuväärne söögilisa.

 

 

Ülemistel näeb mastaapset ja kuritegelikku raha ning maavarade raiskamist, ainukesed kasusaajad on välismaised suurfirmad.....

 

 

Naudin parem Eestimaa vaateid. Iga sõit, kus mitu sihtmärki silme ees, on mõnusalt eripalgelised. Nii seekord mõte minna ujuma, Kuremaa lossi ja põigata ka Muuseumiöösse. Suuri rahvarohkeid üritusi ei poolda. Näis, kuidas edasi, ehk saan minna ka pühapäeval Vaiatu külapäevale, sellised väikesed kohad on väga erilised. Kõik. 

Tapal oli hea näha busse ootamas, loodetavasti siin ümberistumised ikka toimivad. Paraku pikk raudtee remondiperiood ei lase täies mahus neid võimalusi kasutada, sest sõiduplaanid muutuvad äärmiselt tihti, nii tihti, et vahel pole mõtet bussiaegu muutagi. Näis, kas ja millal jõuame stabiilsuseni.

 

 

Kavassaares on meil väga võimas kitsarööpmelise raudtee muuseum. Kuid pole külastajaid nii palju kui võiks ja saaks. Mis viga oleks tulla peredel rongiga siia, situda muuseumirongi ja sõita Järva-Jaani? Lisaks (kahes otsas asuvale?) raudtee eksponaatide pargi külastamisele saaks käia ka Järva-Jaani Vanatehnika muuseumis ning Kinomuuseumiski. Ehk lausa ööbidagi, seal või teel, mõne väikese küla võõrastemajas? 

 

 

Praegu aga taas kollaste rapsipõldude aeg. Loodetavasti tuleb lähiajal ka vihma, sest nii kuiva mullastikuga kevadet pole ammu olnud. Talv oli üsna lumine, aga see kadus vara ning muldadesse niiskust on jäänud vähe. 

 

 

Jõgeva üks võlu on suhteliselt palju rohelust, kuid ehk on aeg kõrghaljastust hakata välja vahetama madalama vastu? See vareslaste kraaksumine on ikka päris räige! Nad hõivavad pea mistahes liiki puid. 

 

 

Ja mida veel on Jõgeval palju - värvid aedades! Ei ole vaid plsikud inimesed, kes on vaeva näinud oma aia imeliseks muutmisega, neid koduomanikke on palju! Praegusel korral sain neist mõnedest vaadetest täieliku positiivse laksu.
Ja istutatud on siin ka palju puid. 

 

 

 

 

Paraku on alati ka tõrvatilku ja see ei pruugi olla isegi kohalike süü. Eesti raudtee räägib palju ohutusest, mida see nende arvates tähendab?

 

 Rongipeatuste ühendamine erinevate liikumisviisidega? Ülimalt tore, eriti kui sellesse ka süvenetakse. Juba 2010-ndatel, kui planeeriti uusi perroone, ei suutnud Eesti Raudtee asjadele pihta saada. Õnneks õnnestus meeletu kirjavahetuse, üle Eesti sõitude ja mõnegi kaasteelise kaasabil paljut muuta. Ikka paremaks. Muide, Tapa ja Tartu vahel tähendab see enamuste peatuste planeeringute muutmist ja ei kujutaks ette, kuidas täna ilma selleta asjad toimiks.

Pigem ei toimikski. Nagu seegi, et Eesti Raudtee, viadukti alla ülekäigu (või hoopis liftiga ülepääsu?) ehitamise asemel ehitati aed ette, tagades nii aleviku- ja linnaelanikele jalgsi liikudes võimaluse näha raudteejaama rööpaid. Kus siis olevat justkui ohutum ka üle raudtee minna? Kuidas see inimeste liikumist mõjutab, see ei huvita innovaatiliseimat raudteefirmat. Nii nad ise ennast nimetavad, mina nimetan teisiti....

 

 

Enne bussile minekut vaatasin ka ringi. Mulluse aasta lõpus saadi valmis kauaoodatud uute bussipeatuste planeeringutega. Suur suvi välja, kas neid paari peatusesilti pannakse juba üles? Oh, ei veel! Jõgeva vallavalitsuse jaoks näivad ka kõige lihtsamad tööd võtvat aega aastaid! Umbes nagu paneks vallamajja uued tualetipotid, aasta hiljem ühendaks torustikuga....

Tõsiselt või? Jõgevamaa Ühistranspordikeskuse juht on tänaseks suutnud bussiliiklust palju paremaks muuta, aga sõitjad peavad ikka kõmpima? 

 

 

Palju kortermaju on siin renoveeritud ja see on suur pluss. Ka on nende majade jurde üksjagu puid erinevatel aegadel istutatud. Aga ehk "vahetaks välja", enne kui ka siin paljud paarikümne aasta pärast kõrged ning hakke pesitsemas veelgi rohkem? Ma muidugi ei tea, võib olla enamik elanikke eelistab kortermajade vahel just kõrgeid puid? Mina nt kortermajutuse puhul ellistaksin küll akna tagant linnulaulu jubeda kraaksumise asemel?
Muidugi on hakid jt ka omajagu armsad linnud, aga tegu siiski pigem põllumaastiku lindudega? 

 

 

Siin siiski bussid ei peatu... 

 

 

Jah, bussipeatust ei ole ikka veel! Sellistel puhkudel saaba alati kahtluseuss sisimas jõudu juurde - lubatagu valimistel mis tahes, võimul olles venib töötegemine nagu.... 

Tänaseks on teada seegi kurb fakt, et aleviku bussipeatust siia silla juurde ei tule. Olevat kulukam, vaja kergtee alevikku ehitada jne. Kui aga alevikuu sissetiirutavaid busse saab vähe olema, kas siis on tulemus hea? Tiirutavad, viidavad teiste aega, kuid väheste busside tõttu kohalikud kasutada ei saa? Või planeerib vald valdava osa Torma/Kuremaa suuna bussidest sealt Seemne peatusest läbi suunata? 

 

Õnneks vist sõiduaega palju ei lisandu, seega saaks enamuse busse sealt läbi suunata? Igal juhul oleks see suur samm! Nagu ka 2 ülejäänud peatust. 

 

 

Palju ilusaid vaateid ja maju. 

 

 

Kuremaa aga paraku ei arene. Poodi ei ole, mõnedki kortermajad kasutuseta ja sama ka mitmete mõisa kõrvalhoonete puhul. Selge see, et nende millekski toimivaks muutmine on ülimalt kulukas ja keeruline, kuid tegu võiks olla samas ühe eriliseima puhkepiirkonnaga? Lisaks praegusele ujulale mõni privaatsem spa? Mõni hoone muuseumiks, olgu siis tegu talumuuseumi vm? Lihtne aga populaarne söögikoht? 
Midagi sellist, mis tekitaks sünergia nagu tänapäeval poliitikud armastavad öelda. 

 

Isegi tahan uuesti minna ja kindlasti ka veskit külastada. 

 

 

 

Park on aga võimas ja vaat et üks parimaid, kus puhates lihtsalt jalutada. Pinke vaja veidi juurde, mõni avalik joogiveekraan ja ... järve ei maksa unustada, see oleks ja juba praegu mõneti ongi tõmbenumber! Ja kui palju oli praegu päise päeva ajalgi seal linnulaulu? 

 

 

Tühjad on isegi täiesti kordatehtud majad? Mis nendes oli, on ja ei ole? 

 

 

Mini-spaa siin majas on üks ilusamaid Eestis üldse, igasuguse kahtluseta. Ja praegu mõningatel ajahetkedel ka tühi ning vaikne, mis mõneti minu meele järele.
Muide, spaas peaks kindlasti "mullitaja" tegema sellisena, et seda saab ka välja lülitada. Üsna müratekitav (akustika aitab kaasa) ning absoluutselt mittevajalik, kui seda parajasti keegi ei kasuta. Olen kindel, et kui Kuremaal oleks mõni privaatsem mullivannide ja pisibasseinidega spaa, siis seda naudiks väga paljud puhkajad. Aroomisaungi ju hea asi, aga see ükski "eestimaist mediteerimist" ei võimalda.

 

 

Ja suur külalistemaja - kui tihti on siin ikkagi piisavalt külalisi? Vaja on põhjuseid, et siia tuldaks rohkem, oleks ka ettevõtete kasum parem? 

 

 

Suvel lahtiolekuaegadel on ka mõisas väike kohvik, sinne aga avatud pikemalt ja pakub üsna häid (kiir)toite. Võtsin paneeritud lestafilee ja see oli päris maitsev, kugi ma ise alati ootan maitsekamat ja "saagihooaja" kohast valikut. Kui ei ole ikka suvesalati-, kurgi- või tomatiaeg, siis võiks keskenduda hoidistele, peedile, sibulale jm. Pildistasin ka luba küsides kellegi teise shnitslit. 

 

 

Pargis puude all ka palju meelespäid, nende hulgas võib otsida roosasid või valgeidki. Kogu park on absoluune nautimise tipp! 

 

 

 

Olen varemgi siin mõisas käinud, tegu ei ole muidugi väga vana hoonega ja sisustuses algsest pole suurt midagi alles. Kunagi oli ka suur põleng. Kuid siiski on siin ruumides hea vaadata, eriti kui giidituuri raames asjad natuke lahti räägitakse. 

 

 

Muutuvad maalinäitusedki on midagi, mida vaadata.Pole just Veneetsia kunstibiennaal ja hea ongi, sest siin tegu ikkagi kunstiga 

 

 

Lühtrid on väidetavalt saadud Ermitaazhist nii et tegu vast tasemel töödega. Laed jm on aga taastanud asjatundjad Poolast peale põlengut, puittaladel lagede asemel siiski betoon. 

 

 

 

 

Siingi saab aimu, et ka kõrvalhhonete muuseumiteks loomiseks võib olla ju eksponaatideks asju väga erinevatest valdkondadest. 

 

 

Siingi pingil oli ülihea istuda ja vaadata. 

 

 

 

 

Natuke ootamist ja algaski väike taimemeloodiate õhtu Betti Alveri muuseumis. Lootsin kuulda ka "hääli" Triinu Taulilt, aga kahjuks oli ta haigestunud (Head paranemist!). Lindistuselt seda ka kuulsin, aga see pole teadagi päris see.

 

MUUSEUMIÖÖ „ÖÖS ON HÄÄLI“ programm Jõgeva vallas 16. mail

Kell 20 kutsub Betti Alveri muuseum kuulama helisevaid taimemeditatsioone, mis on inspireeritud Eestimaa väekatest ravimtaimedest. Need on sõnalisse vormi põiminud taimetark Irje Karjus. Helitaustasid loob Triinu Taul. Pilet 1€.

Kell 18–21.30 algab Palamuse muuseumi öö Tootsi peenra rajamisega, koostöös METKiga istutatakse peenrasse kohalikud sordid, sh kartulisordid Joosep ja Teele. Kell 18.20 rikastab loodusjuttudega õhtut retkede korraldaja Vahur Sepp. Kell 19.40 toimub töötuba “Umbrohtude hääled taldrikul” Ülle Jukki eestvedamisel. Muuseumiöö lõppeb kontserdiga „Hääled öös“. Esinevad Kalle Sepp ja Johan Randvere. Kohal on muuseumi OTT ja vanavara müüjad. Tasuta.

Kell 17–21 on avatud Kuremaa lossi kõik korrused. Saab külastada muuseumituba ning uudistada raamatuvahetusriiulit. Avatud on lossikohvik ja toimuvad giidituurid (5 eurot). Lossi sissepääs on tasuta. Avasta Kuremaa lossi lood ja legendid. Kohtume Kuremaa lossis.

Rohkem infot https://muuseumioo.muuseum.ee/programm/jogevamaa/

 

Nagu kohapealgi öeldi, pole meie n.ö. mediteerimine sama, mis Indias vm ja see loomulik, lausa väga hea ja õige! Kuna ma siiski olen veidi teistsuguste huvidega, siis see polnud päris minu jaoks, kuigi kuulata mõnusat juttu, juua teed jm oli väga tore. Pole ma ju ka luulelugeja, aga siinne maja mulle meeldis. Kui seinad oleks hoopis puidust, siis oleks see ka autentsem? Igal juhul, sellises majas elaks isegi. 

 

 

 

 

 

Kaskesid toas oli hea tunda. Tegime ju nii isegi ammustel aegadel maal. 

Taimed. Aeg. Inimesed.

 

 

 

 

Päikest, südant ja lilli igasse päeva! 

 

 

Maju renoveeritud pole Jõgeval niisama plirts-plärts, mõnegi fassaad on lausa kena! 

 

 

 Mõned elanikud aga renoveerivad oma elu ise!

 

 

Uus söögikoht. Burks oli aga päris hea ja ka kohvi joodud. Ilm kiskus siiski märjaks nii et Vaiatusse minekust loobusin. Kahju küll, oleks tahtnud tõesti rohkem siin olla. 

 

 

Praegu on keskväljaku ümberehitamisele veidi pidurit tõmmatud ja kas ongi mõtet? Saaks selle, tulevikus ehk veelgi rohelisema väljaku asemel järjekordse betooni ja asfaldi segu? Rapla, Põlva jt on piisavad eeskujud mõtlemiseks. 

 

 

 

 

 Ohoh, kas keegi on kõik raamatud kuhugi müügiks tassinud? Alles oli vaid paar võõrkeelset raamatut! Loodetavasti jõgevalased võtavad asja käsile.