2013 ja hiljem - poliitikud ja poliitika

 SUUREM OSA ROHUKÜLA RAUDTEE, LÄÄNEMAA ja HIIUMAAGA SEOTUD POSTITUSED LEIAB IKKA 2012 AASTAST ALATES, OSA ON AGA 2021 oktoober - detsember POSTITUSTE SEAS.

Arvutiversioonis on paremal ka SILDID, nt Rohuküla raudtee jm

Friday, August 14, 2015

Margus Tsahkna kalender.

Lugedes Postimehest seda Margus Tsahkna arvamusartiklit, hakkasin ma mõtlema, ega ometi valimised jälle ukse ees ole!? On ju tavaliselt nii, et ENNE valimisi ilmub väga paljudelt poliitikutelt väga häid ja õigeid arvamusilugsid. PEALE valimisi millegipärast sagel enam samu asju ei räägita. Igal juhul tore, sest see lugu annab väikese kindlustunde, et IRL ja Margus Tsahkna NÄEB maailma ja mõistab seda. Et ollakse ikka õigete asjade eest väljas.

Meie kodu.

http://arvamus.postimees.ee/3293085/margus-tsahkna-salakeele-hoidmine-nouab-tegusid

Kusjuures peab rõhutama, et on tõepoolest kaks väga erinevat kontingenti - rahvuslased (konservatiivse meelelaadiga inimesed) ja maruäärmuslased ehk sisuliselt natsirahvas. Paraku on liberaalide põhitrump alati IGASUGUNE HOOLIVUS TEMBELDADA NATSISMIKS!  Hr Tsahkna on kirjutanud üpriski südamliku ja hea tooniga arvamusloo.

Hea oli kohe loo alguses see, et ta ütles välja ka numbreid, millest sageli ei räägita. Eriti oluline see paarisaja võimaliku pagulaste ehk siis nende arvu valguses. ".....igal aastal asub Eestisse elama pea 7000 inimest, neist 3400 väljastpoolt Euroopat". Mind täiesti huvitab, kuidas see siis nii on, kui väidetavalt meil elamislube antakse mõnisada? Või olen asjast valesti aru saanud? Aga kindlasti paarsada pärispagulast reaalset ohtu ei kujuta. Kui reeglid paigas (keelenõue, burkad jm) tegemist pole sõdalaste ja/või inimkaubanduse produktiga.

Muide, olen mina ja paljud teisedki saanud koslepit selle eest, et väitnud meediale tuginedes, nagu oleks Rootsis kohti, kuhu politsei minna ei julge. See ju nõnna suur laim. Ja näe, nüüd laimab ka hr Tsahkna!Kas äärmusliberaalid ja võltshumanistid tõusevad nüüd tagajalgadele?

Eriti meeldis mulle Tsahkna üks ütlus.
"Küsimus on, kas meil, eesti rahval (Eesti siiski, minu märkus), on enesekindlust ennast mõtestatult kehtestada ning esimesest eitusest üle saades ise oma rahva saatust kujundada. Kui me seda ei tee, tehakse seda meie eest, sest tühi koht jõesängis täiotub veega, kui vihma sajab".

Õige oli ka tõdemus, et Euroopa Komisjon LAJATAS kevadel ettepaneku ultimatiivses toonis, liberaalide jaoks pole see muidugi oluline. Ultimatiivsus on märksõnaks, sest see ongi põhipõhjuseks, mis raevukaid vastusõnavõtte nii palju ja ka räigemas toonis igalpool, ka pläralas, ilmneb. Aga leidub siiski inimesi ja mitte vähe, kes asjadest talupojamõistusega aru suudavad saada. Ja see on tõepoolest lootustandev.
Ja olen igati nõus, et vihale ajab, kui meid nimetatakse pisikeseks, suletud natsirahvaks. Ehk on ohtlikud hoopis need, kes midagi näha ei oska ja mõista ei suuda? Ja kes nii kergekäeliselt on valmis oma keelest ja rahvast ja kodust loobuma?

Tsahkna mainib, et eesmärk (põhiseaduslik) on keele ja kultuuri säilitamine ning, et ta ei näe ühtegi poliitilist jõudu, kes on valmis seda muutma. Siin jään ma eriarvamusele. On neid jõudusid, ka neid, kes avalikult ei muudagi midagi, tegelikkuses aga tegutsevad konstitutsiooni vastu.

Lõpuks ütleb ta: " ..... Avatud maailmas küsiva inimesed üha rohkem kindlate väärtuste järele. Et asemele ei tuleks reaktsiooniline äärmuslus, tuleb tulevikku vaatav konservatiivne käsitlus sõnastada õigel ajal Me tahame olla osa avatud maailmast. kuid me ei taha sellesse lahustuda."
Igati nõus!

'***********************************************************

Kõik võtavad kõik ettepanekud arvesse Elronist Kersalu külani.

Seda, et riigifirma Elron lubas kõik head ettepanekud arvesse võtta, teavad paljud. Seda, et absoluutset enamust ettepanekutest arvesse ei võetud, teavad vist vähesemad. Aga meil pole siiski põhjust muretseda, sest valitsejad on lubanud juba ammu kodanikuühiskonda kaasata ja kordavad seda lubadust igaks juhuk tihtipeale. eriti enne valimisi.

 

Nii lõõmab Paldiskis.

http://majandus24.postimees.ee/3293415/kohalike-pahameel-gaasitoru-trassivalikut-ei-koiguta

Kahjuks ei saa tsitaate välja tuua, sest taas tegu artikliga, mis pole kõigi jaoks mõeldud. ka siis, kui ostad ajalehe, ei anna see õigust artiklit arvutis lugeda.

Aga lühidalt on asi nii: Elering soovib Balticconnektor gaasitoru tuua maa alt välja kas Kersalu külast, kus ümberringi ligi sadakond elamukrunti või LNG terminali asukohas Paldiskis, kus pole ümberringi 2,4 km raadiuses ühtegi elumaja. Küla puhul on aga nii, et kui juhtub plahvatus ja tuul on 18 km/sekundis, võib maha põleda kogu küla Mõjuala on 630 m, mõjuanalüüs aga käsitleb vaid 50 m. Kuidas on see võimalik?. Kusjuures, erilist põhjust eelistada üht varianti teisele ei olegi. Seega pole ka selge, miks tegelikult Elering eelistab küla põlema panemist. Ehk sellepärast, et muidu põleks maha mitte elumajad, vaid terminal?

Artikkel aga äärmiselt huvitav.
Paldiskis toimunud keskkonnamõju hindamise aruande kuulamisel selgitas juhtekspert poolteist tundi, mismoodi mõjub toruplanktonile, hoovustele, hüljestele, unustati peaaegu ära INIMESED. Minu jaoks pole siin muidugi midagi üllatavat, inimeste unustamine on võimukoridorides ju absoluutselt igapäevane, ma ütleks lausa igaööpäevane tava!

Aruande koostajad olid küsinud detailplaneeringute kohta infot Keila vallast. Mingeid detailplaneeringuid ei olevat, kuigi kohalikud ütlevad, et hajaasustus seda ei nõuagi. Kas siis oluline planeering või REAALNE OLUKORD?  Kuidas kommenteeris olukorda AS Elering projektijuht? "EGA MEIE EI SAA KÄIA IGAS VÕSAS KONDAMAS! Meie projekt hõlmab sadu ja tuhandeid ruutkilomeetreid, me ei saa kogu seda ala läbi käia."
Ehk ei peagi? Ehk võiks minna sinna, kus olulised sõlmpunktid, nagu toru väljatulek ja kompressorijaam? Või on siingi tegemist ikka ja jälle sama asjaga - ametnikud EI NÄE!?

Sellele järgneb teine hr Heinla suur ämber. Kuna kompressorjaam asub ametlikult Paldiski linna piires, siis info ongi vaid paldisklaste kanalites üleval ja Kersalu küla elanikud said väidetavalt asjast teada juhuslikult (Eesti riigi puhul täiesti tavapärane asi, mida isegi kogenud ja kogen ka praegu pidevalt).

Priit Heinla tõdeb, et kommunikatsioon on olnud kehv, kuid nii on info avaldamine omavalitsustes reguleeritud. "MEIE EI KÄI PLANEERINGUMENETLUSE KÄIGUS ÜMBRUSKONNAS UKSELT UKSELE KÜSIMAS, KAS TE OLETE SELLISE ASJAGA NÕUS!". 

Mulle tuli kohe meelde, kuidas enne valimisi mõni erakond püüdis lausa rohkem kui kahesaja TUHANDE ukse peale koputada ja seda täiesti TASUTA. Aga palkasaavad ametnikud ei koputa ühelegi uksele? Muidugi siis EI NÄE!  On ammu ja tuhandeid kordi räägitud, et osaleda tuleb elus REAALSELT, ametnikud ei võta aga mitte midagi kuulda. Äkki ollakse praegu just Arvamusfestivalil? Seal ju ka saab ennast tühjaks rääkida, aga kasu pole sest mitte tühjagi! Mis asi on siis kodanike kaasamine?
Aga eks ole ka arusaamisega lati probleeme, nagu ka mina olen kirjutanud muude valdkondade kohta. Nii tõepoolest ka siin. Paldiski linn tegi ettekirjutuse ehitada kinnine kompressorjaam, et müra vähendada. Keila vald aga ettekirjutuse teha  müratõkkeseinad. Heinla aga TÕLGENDAB seda nii, et kui jaam tuleb kinnine, siis seinu pole enam vaja. Ah et tõlgendab? Ei tule pähegi, et lasta uurida, kuidas TEGELIKULT need asjad on? Ahjaa, nad ju kellegi ukse taga ei käi! Ega see mingi mardisandi jooksmine ole.....

Nüüd jõuame aga kõige olulisema juurde!

"Inimlikult saan ma aru - kompressorijaam minu tagaaias ei oleks kõige toredam asi" tunnistas ka Heinla. "Ma EI SAA midagi muud öelda, kui et ME VÕTAME ELANIKE ARVAMUST ARVESSE. Aga Paldiski variandi valime kindlasti, KUI tuleb LNG-terminal".

Nõndaviisi siis. Olemegi jõudnud tõdemuseni, et TEIL ON ÕIGUS TEHA ETTEPANEKUID, MEIL ON ÕIGUS NEED ARVESTAMATA JÄTTA!

Kui terminali ei tule, paneme parem külale tule otsa! Sest tõenäolisem on võimalus, et VALITAKSE ALTERNATIIV ühe POLIITILISE TAHTE PÄRAST! Kelle tahte?

Heinla ütles ka ära, et "võite ju kohtusse kaevata, siiani oleme meie ikka peale jäänud". Vaat nii. Ikka teerulliga üle. Nagu valitsuskoalitsioonile viimasel ajal ikka kombeks. Ei tule kellelegi pähegi öelda, et "Oih, vabandust, muidugi me seisame KINDLALT EDASI INIMESE EEST!"!?

Kui raha (või lausrumalus) ruulib, hoolimatusest rääkimata, siis läheme JUST NIMELT ÜLE NABALA, KERSALU, PÜHAJÄRVE jt kohtade.......

2 comments:

1. 
   Eve PiibelehtAugust 14, 2015 at 9:51 AM

   Võsas kondamas polegi vaja käia, maakataster tellib igal aastal uued aerofotod ja sealt oleks isegi ilma arvuti tagant tõusmata tegelik olukord näha olnud. Seda lihtsalt meelega ignoreeriti lootuses, et Kersalu rahvas ei märka enne midagi, kui kopp maasse lüüakse.
   Teine küsimus, mille peale Heinla peetpunaseks läks ja kokutama hakkas oli, et kas Elering on teadlik, et ALT EST 1 puhul on tegemist ajaloolise sadamakohaga vähemalt alates Põhjasõjast ja et kas nad on oma eelarvetes ja ajagraafikutes arvestanud arheoloogiliste väljakaevamistega, sest niipea kui kopp maasse lüüakse, hakkab sealt kohe muinsuskaitse alla käivat mudru tulema...ma ei saanudki mingit vastust.

   Reply
2. 
   Neeme SihvAugust 14, 2015 at 10:01 AM

   Tänud!
   
   Jah, ignorantsus on võimule väga omane. Aga see pole nende jaoks oluline, sest võim ju käest ära ei kao.....
   
   Vastuste ootamine on muidugi suur naiivsus, olen seda ka ise kogenud. Tihti. Ja miks muretseda, ka meie ajaloost saab teerulliga üle lasta! Võin muidugi ka näiteid hulgi tuua, aga kes NÄEB, teab niigi. Ning ehk polegi see ajalugu nii oluline, kui tulevikus laulukaare alune must nagu sudaani öö, kellele seda ajalugu siis enam vaja!? Ja ehk nii lähebki, sest maheküüditamine jätkub meil ju endiselt, pole vahet, kas pannakse kinni Pühajärve kool või tühjeneb Kersalu küla!?
   
   Jõudu enda eest seismiseks, sest kui me seda ise ei tee, ei tee seda keegi!

Tuesday, March 29, 2016

Aus piim?

 

http://tarbija24.postimees.ee/3622031/muugile-tuleb-pea-poole-kallim-aus-piim 

Aga aru ei saa...

 Järgmisel nädalal saab poelettidelt osta piima, mille iga liitri pealt makstakse Eesti piimatootjatele täiendavalt kümme senti.

Tetrapakend on kallim kilest, aga kas siis ligi 20 senti pakendi kohta?

 «Mittekilest piimapakendid on teinud viimase 2 aastaga väga suure tõusu, peamiselt tänu tugevale tootearendusele turuosaliste poolt ning klientide tarbimisharjumuste muutusele. Näiteks jaanuaris 2014 moodustas tetrapakendi osa kogumahust Coopis 17 protsenti, aasta hiljem juba 22 protsenti ja tänaseks oleme kolmandiku juures. Need andmed on ka põhjus, miks otsustasime Ausa Piima projekti puhul tulevikku vaadates kasutada tetrapakki,» põhjendab Coop Eesti kommuninaktsiooni juht Martin Miido poole kallimat piimaliitri hinda.

 Vihandi sõnul on nii kaupmees kui ka piimatöötleja loobunud oma kasumlikkusest ning tarbijatel on võimalik anda oma lisapanus selleks, et vajalikud kümme senti liitri kohta farmeritele jõuaksid.

Ja ei saa aru, tee, mis tahad!

 Meelis Tasa Mis see piima oma hind siis on... kui Läti piim on 10 senti odavam poes kui Eesti lehmade oma... ja Eesti omad müüvad alla oma hinna... Kõik viitsivad ikka mingit jama ajada. Vähemalt on pakil kirjas, et õiglane hind piima tootjale... ...aga umbes 20 senti ebaõiglane tarbijale grin emoticon

Eemalda lemmikute hulgast · Vasta · 2 · 17. märts kell 15:36

Toeta põllumeest Viimaste kättesaadavate ametlike FADN (põllumajanduse raamatupidamise andmebaas) andmete põhjal kujunes 2014. aastal spetsialiseerunud piimatootjatel (mõeldud on siis põllumajandustootjaid) keskmiseks piima tootmise omahinnaks 0,30 €/kg. Kui väiksematel tootjatel jäi piima omahind alla 0,26 €/kg, siis suurematel tootjatel oli see 0,30 €/kg. Väiketootjate odavam piima tootmise omahind tuleneb eelkõige sellest, et nii väikese tootmise mahu juures ei ole vaja palgatööjõudu kasutada ja tavaliselt endale töötasu ei maksta. Arvestades juurde ka tasu tasustamata tööjõule, kujuneb arvestuslikuks piima tootmise omahinnaks keskmiselt 0,32 €/kg ja kõige väiksemate tootjate grupis 0,52 €/kg. See jutt käib siis toorpiima tootmise kohta. Selle aasta jaanuaris maksti põllumeestele piima eest keskmiselt 0,23 EUR/kg - see on keskmine näitaja, paljud väiksemad tootjad said kindlasti veel vähem.

Meeldib · Vasta · 2 · 17. märts kell 16:13

Neeme Sihv Siiski, siin kaks suurt aga. Esiteks, kui aus, siis aus ja olgu see piim 3,5% minimaalselt! Ning kui praegu on hind keskmiselt 45 senti, siis kuidas 10 sendi lisamine kasvatab hinna 79 sendini??? Rääkimata sellest, et tootja ei too piimakombinaati 2,5% piima ju!?

Meeldib · Vasta · 3 · 17. märts kell 19:37

Martin Madissoon Ammu olen oodanud, et tuleks müüki piim, 10 senti kallim kui muidu ja piimafarm saaks selle 10 senti omale! Hea meelega ostaks! Praegu aga olen pettunud kuna keegi paneb veel vahelt 20 senti hakkama! Kes seda piima ostma hakkab?

Eemalda lemmikute hulgast · Vasta · 1 · 17. märts kell 20:57

Toeta põllumeest Täitsa nõus, et see matemaatika on keerulisem. Farmist tulev piim on ca 3,9%, seega saab iga kilogrammi piima pealt veel ka umbes 17 grammi 82% võid. Või hind on praegu ilma käibemaksuta umbes 4 EUR/kg ehk siis 17g võid maksab umbes 7 senti. Eks või tootmine ja piima pakki panemine ning üle Eesti laiali vedamine maksab ka midagi. Aga paki peal on ka Ausa piima matemaatika kirjas ning kindel on see, et 35 või 45 sendine piim poes tapab põllumajandustootjaid täiega. Selge on seegi, et odavaim kilepiim ei peegelda tavaliselt kunagi toote päris väärtust, sest poed meelitavad inimesi selle igapäevatootega poodi ka teisi asju ostma. Mõni aeg tagasi maksis pea igasugune piim poes 79 senti ja põllumehed said ka oma töö eest õiglast tasu. Vähemasti see Ausa piima teema paneb mõtlema, mis piim tegelikult väärt on. Põllumeeste elu läheb paremaks alles siis, kui piimatoodete hinnad tõusevad nii sise- kui eksportturgudel.

Meeldib · Vasta · 1 · 17. märts kell 20:59

Neeme Sihv Ma olen kindlasti nõus maksma AUSA piima eest rohkem, või pakendamise kulud jäägu ikka või hinna sisse. Kui põllumees saab juurde 10 senti, siis minu käest võtta pea kaks korda rohkem (40 versus 79 senti) ei ole AUS! See, kas poed meelitavad või mitte, polegi praegu nii oluline, oluline on see, et kaupmees ja töötleja siiski püüavad kohe matti võtta sellelt "ausalt" piimalt. Loos on selgelt juttu nendepoolsest "kasumlikkuse loobumisest", mis on siis ju suaselge VALE? Oleks veel tegu TÄISpiimaga, kuid tegelikkuses "kooritakse või" ja järgi jäetakse peaaegu kasutu piimajook. Või näen ma tonti seal, kus ei ole?

Meeldib · Vasta · 1 · 17. märts kell 21:07

Martin Madissoon Maalehe andmetel veebr või hind 6 EUR+KM, 17g võid 10 senti+km. Millest ma aru ei saa on see, et kui 1 liitrist piimast (23 senti) saab toota 17g võid 7-10senti + 1L poepiima 40-50 senti, miks siis ikkagi 10 sendi lisamine piimapakile lisab piimapakile 30senti grin emoticon Võibolla on või tootmine kahjumlik? Või on tegemist teenustootmisega? Või on asi pakendis? Ka 40 sendine piim on pakendatud ja üle Eesti laiali veetud.

Eemalda lemmikute hulgast · Vasta · 1 · 17. märts kell 21:31

Toeta põllumeest Peame vist majandusteadlased appi kutsuma, et seda puslet arutada. 40 sendine piim pole aga kindlasti hea võrdlus, vaatamata sellele, et see poes letis on.

Eemalda lemmikute hulgast · Vasta · 1 · 18. märts kell 11:34

Vello Teor 20% poehinnast on riigi käibemaks.

Meeldib · Vasta · 18. märts kell 12:07

Neeme Sihv Tohoh! Siin oleks vist küll vaja teadlasi või hoopis soolapuhujaid, et tõestada ära, nagu oleks 10 senti põllumehele ja 30 kellelegi teisele AUS kaup!

Meeldib · Vasta · 18. märts kell 12:26

Neeme Sihv Nüüdseks peaks teadlased kohal olema? Või ongi siis selle ülejääva 20 sendi taga tetrapakendi hind??? Igatahes tahan ma osta ausat piima, aga tahan, et kogu asi oleks aus! Kui töötleja ja pood võtab oma osa, siis nii ka välja öelgu. Siis juba otsustan. Praegu jään ootama, et põllumees saab juurde vähemalt 20 senti liitrist

Arutelu FB lehel Toeta Põllumeest.

Loen ja olen ikkagi segaduses. Ma tõepoolest olen igati valmis maksma 10 senti rohkem kui PRAEGU, ehk lausa rohkemgi. Heakene küll, praegu justkui müüdavat alla omahinna, et inimesi meelitada ostma ka muud kaupa. No tühjagi, ega ma ainult piima pärast poodi lähe, ma lihtsalt peangi ostma ka muid toiduaineid. Nagunii nöörivad marketid sageli palju rohkem, kui väidetakse. Üldine juurdehindlus kettide poolt pidi olema 10-20% hinnast, samas ei räägita sellest, palju marketite kesklao juurdehindlus on? Rääkimata sellest, et marketid ise tekitavad ebaausat konkurentsi, nii mõttetult uusi kaubanduspindu ehitades või laiendades, kui ka ebaeffektiivse tööga. Mille põhjus suuresti just juhtimises ja juhtide tasemes. Tagajärjeks viletsad palgad töötajatel. Aga see juba natuke teine teema.

Aga tagajärjed on ammu tuntavad ja näha.

 http://reporter.postimees.ee/3628129/miljoneid-kroone-maksnud-jarvamaa-robotlupsilaut-pannakse-kinni

Samal FB lehel veel teinegi artikkel. Üldiselt aga on leht peaaegu tühi, keegi ei taha isegi aruteludes suurt kaasa lüüa. Nurga taga kirumise asemel tehku aga avalikult suu lahti! 

http://uudised.err.ee/v/majandus/18418915-b2ca-4d21-b22d-9a3b50d19d0f/ebaausate-kauplemistavade-vastu-astumine-kipub-jaama-norgema-lepingupoole-hirmufaktori-taha

Nii et ebaausust ja lausa sigaduseni laskuvat käitumist on (kaubanduses) küll ja veel! Aga kes seletaks lahti, kuidas siis 10 sendi maksmisega lisandub hinnale kolm korda rohkem!? Ärgem unustagem, sendid pole niisama tühi-tähi, kroonides oleks olnud need hinnad palju tuntavamad. Me lihtsalt pole harjunud siiani, et tegelikult on selline hinnatõus päris suur ja tuntav!

Lehmad aga lõugavad, sel ajal, kui Padar valetab ja Rõivas kiidab oma valitsust???

http://uudised.err.ee/v/3e6b906a-c99c-424d-b7c4-c399e0d41379

Thursday, March 31, 2016

Suured tõllas raha järgi, väiksed.....?

 

Tumedate tegude tegijad ei vaja enam pimedust?

Täna Postimehes artikkel. Tõsiselt mõeldakse nii?

http://majandus24.postimees.ee/3636863/gildi-petetud-arimehed-nouavad-riigilt-huvitist

Naljakas, kurb ja ärritav. 14 inimest on kahju kannatanud ja nüüd siis pöördunud kohtusse Finantsinspektsiooni vastu. Minul on kahju, kui keegi headusest ja abivalmidusest on valmis kellelegi raha andma, laenu võtma, tagatist pakkuma. Kahju siis, kui ta seda raha tagasi ei saa. Eesmärgiks polnud ju omakasu, vaid head tegemine. Need 14 ja küllap mõned veel panid aga suured rahad riskifondi GILD, mis siis pidi ostma Azherbaidzhaanis maad, tagama sellel taristu ehitamise ja siis kasudega maha müüma. Finantsinspektsioon aga olevat kohustatud võlakirjaemissioon tõttu teostama järelvalvet. Ei ma tea, kui palju ja kas pidas. Siiani olen harjunud, et uppuja päästmine on uppuja enda asi!? Sest meil igasugust järelvalvet ja mitte vähe. Aga kasu neist vähe, sest "ette võetakse" ikka neid, keda ehk üldse puutumagi ei peaks, et ehk pole selleks justkui põhjustki. Mõnda eramaja ehitajat või kohviku tegijat peedistatakse kindlasti üksjagu. Sest väikeseid ongi hea peedistada, näidata ennast printsipiaalsena! Kas aga Finantsinspektsioon ehk riik kaitseb oma inimesi? Investeerijaid? Aitajaid? Või ei aita mitte kedagi?

Muidugi on oma roll loos "ärapanemisel". Kaebajad kaebavad, et FI juht mänginud SPEKULANTIDEGA (H. H. Luige väljend)  kokku ja FI ei arestinud piisavalt kiiresti Haaveli, Tamme jt kontosid. Võimalik! Haavel teatab aga, et "tema on kuulnud, et nad saavad selle raha, sest praegusel FI juhil on soov endist juhti laimata"! Kus siis tõde?

Minu arust oli siin tegu ikkagi vabatahtliku riskiga. Keegi ei ole sundinud oma raha panema kahtlaste SPEKULANTIDE  taskutesse. Aga heakene küll. Eeldame, et ka järelvalve ei toimi nagu enamus asju siin riigis. Ning ollaksegi "süüdi". Mulle tuleb meelde, kuidas üks tuttav võttis laenu, et aidata sõpra. Sõber ei osutunudki sõbraks. Võiks öelda, et ise süüdi ja "lollidelt tulebki raha ära võtta". Nagu paljud sel puhul ütlevadki. Ehk öelnud kunagi needsamad prominentsed kohtusse pöördujadki? See selleks. Too inimene mõisteti aga süüdi kohtus mitmete inimeste "haneks tõmbamises" ja muidugi kohustati kahjud kinni maksma. Nagu kohustati SPEKULANTE hüvitama kahjud kannatajatele. Kas peaks nüüd hüvitama FI? Ehk AUS MAKSUMAKSJA? Seesama, kelle eest ei seisa riik, prominendid, järelvalve, kohtutäiturid? Arvan, et mite mingil juhul!!! Põhjuseid on palju. Üks väga oluline nende hulgas - pole olnud kuulda, et kohtutäiturid tegeleks tuttava jt võlgade väljanõudmisega pätilt. Kuigi kohtuotsus ju olemas, pätt aga jalutab ikka ringi, nagu õige mees kunagi. Sest tavaliselt pole ju pätilt ka midagi võtta! Nagu polevat võtta ka neilt SPEKULANTIDELT, kes GILD-i asjus süüdi mõisteti. Sest " kohtus süüdi mõistetud isikud on hämmastavalt üheaegselt kaotanud oma vara ja muutunud maksejõuetuks" ütleb Luik. No ja siis? Kui siiani pole keegi abi saanud, hoolimata sellest, et kohtutäiturid on olemas ja peaks tegutsema, miks peaks suurärimehed saama lisaks veel raha nendesamade inimeste arvelt, kes ka kahju kannatanud? Las FI hakkab tegutsema, et siiski SÜÜDLASTELT raha kätte saaks. Mis tähendab, et süüdlased said 7 kuud - 2 aastat tingimisi koos kohustusega maksta tagasi 11, 48 miljonit eurot!?? Sellised suured sulid peaks sõna otseses mõttes  võllas kõlkuma! Spekulante ma pean silmas. Et keegi siin kaheti ei mõtleks. Küllap siis oleks ehk ka maksejõulisus kiiresti tagasi ilmunud. Varastada suudad, siis maksa ka tagasi. Ei suuda maksta oma tegude eest, ripudki võllas. Nagu peaks rippuma ka need pätid, kes tavakodanikele tagasi ei maksa. Aitab sellest võltshumaansusest!

"Kohtutäituritel ja pankrotihalduritel on ametlike menetluste raames  raske leida, kuhu täpselt on nimetatud isikud omastatud rahad paigutanud", tõdes First Telecom Tradingu omanik Marcel Vichmann.

Mh....
See rahade "eiteakuhuliikumine" tuleb kuidagi tuttav ette!
 

Parim äriplaan - lüpsta riiki

27. jaanuar 2006, 00:00

Eestis tegutseb mitu ettevõtet, mille äriplaan on välja rääkida riigilt võimalikult suured dotatsioonid, mis tagaksid ettevõttele mugava toimetulemise ning võimaldaksid toetatava tegevuse kõrvalt nagu muuseas ajada teistsugust äri, mis seejuures esimesega võrreldes on kordades suurem.
Tänane Äripäev kirjutab ühest sellisest ettevõttest ? Edelaraudteest. Varem oleme mitmeid kordi kirjutanud teisest samasugusest ettevõttest ? Saaremaa Laevakompaniist (SLK). Mõlemad on aastatega riigilt saanud dotatsioone miljardi krooni ringis. Kummagi firma dotatsioonide kasutamise sihipärasusest pole riigil adekvaatset pilti.
Edelaraudtee ja SLK on ses mõttes nagu kaks tilka vett ? mõlemast ettevõttest on sisuliselt saanud rahapump, mis paneb igal aastal kümneid miljoneid kroone jooksma riigikassast nende ettevõtete omanikeni. Raha teeb sel teel hulga käänakuid, läbib mitmeid tütarfirmasid ja hajub kusagil nende ja omakorda viimaste omanikfirmade vahel. Sama teed tagasi liiguvad peamiselt kulud ja veidi piletitulu.

 http://www.aripaev.ee/uudised/2006/01/26/parim-ariplaan-lupsta-riiki

On sarnasust? Lüpsad ja pole muret, küll saab veel sama lehma lüpsta.  Minu jaoks on see absoluutselt mõistetamatu. Seda enam, et ei lüpsnud mina mitte grammigi Edelaraudteel! Ja ei lüpsa ka riiki. Ja ei kavatse oma maksudest anda sentigi SPEKULANTIDELE!

Näis kas meil on valitsus ja riik. Või ongi tõsiseim tegija vaid lüpsja......

Aga kes ja millal siis võlla läheb? Kas väike vorstivaras?

******************************************

12. 04

NONNÄEEE!!!
Jälle tuttavad nimed!

http://pluss.postimees.ee/3651799/volausaldaja-marcel-vichmann-jumal-teab-mida-norberg-seal-korraldas

Ja ikka mingi sahker-mahkeriga seoses. Ei mäletata jälle täpselt, mida "midagi" toimus jne. Kui Panama on ehk kübeke, kas siis ikkagi kõik meil kruudatavad? Või vähemalt valdav enamus? Kulukas ju kontrollida tuhandete asju, eriti kui Vichmanngi ütleb, et "peidetakse hästi". Ja küll mõnel ikka jätkub (rahvadotatsiooni raha) igale poole matmiseks!?

Kunagi ju keegi laenas ka Brasiiliasse vist kümneid miljoneid kroone, hiljem saatis paar meili, et küsida tagasi. Nojah, mis ikka rohkem tülitada, eks ole...

http://epl.delfi.ee/news/eesti/ee-seks-tapmisahvardus-ja-bermuuda-miljonid?id=50857891

*****************************************************

25. 04. 16.

Ikka vähe? Püha müristus!

http://uudised.tv3.ee/eesti/uudis/2016/04/25/kas-ligi-8-miljonit-eurot-rumeenia-kinnisvarasse-investeerinud-eesti-arimehed-saavad-oma-raha-tagasi/

No nii palju ei saa ju targad ärimehed alt minna?

*********************************************************************

Wednesday, April 20, 2016

Vägeva linn 2

 

 http://online.le.ee/2016/04/19/maavanem-tegi-ettepaneku-kolida-laanemaale-kaks-ametit-uhe-sihtasutuse-ja-jouministeeriumide-hankekeskused/

Mulle vägagi meeldiks, kui Läänemaale tuleks töökohti juurde!

Aga kuidas oleks, kui ühe ametniku (ametkonna) külastamiseks pead sõitma Pärnust Haapsallu, teise juurde Põlvasse?

Ei, kulla tegelased. Eesti "ametkondade pealinn" peaks olema Kesk-Eestis. Kogu täiega! 

Välja arvatud ehk see. Selle koht peaks ju olema Kagu-Eestis!?

 http://uudised.err.ee/v/eesti/459b95eb-9b87-4599-bf0a-7178c0096665/galerii-selline-hakkab-valja-nagema-sisekaitseakadeemia-uus-peahoone

*************************

3. aug. 16.

Koliks Tallinnast välja, bla-bla-bla...

http://tallinncity.postimees.ee/v2/3787605/tallinna-uue-kohtumaja-29-miljoni-eurone-ehitus-algab-novembris?_ga=1.260389261.1432832443.1466536064

Thursday, April 28, 2016

Presidendi manifest?

Mida arvata, kui äsja kiitis presidendikandidaat sellist kirjatükki?

 https://www.tarand.ee/wp-content/uploads/2012/12/e_manifest_prn-1.pdf

Mina tahaks head, ilusat ja hoolivat Eestit! (need, kes nende sõnade tõelist tähendust ei mõista, üllitasidki selle).

 EUROOPA MANIFEST

(Tõlge eesti keelde. Eesti Maailmavaate Sihtasutus, 2012)

RAHVUSLUSEjärgse Euroopa
moodustamise manifest:
..ALLJÄRGNEVALT ON SIIN MÕNED VÄLJAVÕTTED..
*Pihustage Euroopa-vastaste valelik retoorika. Eilsed
vaenlased on vaenlased ka täna: natsionalism, konservatiivsus ja populism.
*Pidagem meeles, et konservatiivid ja populistid edendavad
üksnes omi fantaasiaid.
*Naeruvääristage neid, kes käsitlevad Euroopat
kui vanade isamaade ühendust. Rebige maskid
konservatiividelt, kelle eesmärgiks on tegelikult
demokraatia likvideerimine. Ja peamine, häbistagem
populiste, kes väidavad, et nemad teavad, mida rahvas
mõtleb.
*Juubeldagem selle üle, et praktiliselt kõik ühiskonnad on
multikulturaalsed.
*Selle asemel, et alistuda oma kartustele ja foobiatele,
peame avama silmad rikkustele, mida multikultuursus
pakub. Me peame tunnustama multikultuursuse
pakutavaid voorusi, näiteks panust ühiskondliku
intelligentsuse arendamisse.
*Kindlasti ei pea olema tolerantne kui
inimõigusi tallatakse jalge alla poliitilise oportunismi
kaalutlustel või mingitel etnilistel /natsionalistlikel või
koguni usuhulluse motiividel.
*Tunnistagem taaskord migratsiooni vajalikkust. Ainult
selle abil suudab Euroopa tulevikus säilitada oma
jõukust.
*Peame meeles pidama, mille eest tuleb Euroopa Liidule
tänulik olla.
*Ei tohi aktsepteerida suurimat valet, mida rahvusriigid
kodanikele jätkuvalt räägivad – valet, et rahvusriigid on
Euroopa Liidu alus.
*Me ei tohi langeda rahvusliku identiteedi lõksu. “Rahvuslik
identiteet” on vana natsionalismi kõige hilisem ilming.
See on natsionalistliku ideoloogia viimane mask, mida on
kasutatud multirahvuslike ja multikultuursete vaenlaste
puhul
*Me peame nõudma endale “Euroopa passi”. Me peame täna
julgema teha isegi veel suurema hüppe, hüppe täieliku
Euroopa rahvuse suunas.
*Seega - viigem lõpule see, mida Euroopa pioneerid kunagi
alustasid. Nende püüdlused olid meeletud. Nende visioon
oli õnnistus. Napilt pool sajandit hiljem saavutatud
tulemused on fenomenaalsed.
*Paneme Euroopa föderalistid tüüri. Need oleksid
poliitikud, kes esindavad ainult Euroopa huve. Meil on
küllalt rahvuslikke ja kohalikke parlamente, kuhu valida
esindajaid, kes kaitsevad rahvuslikke ja kohalikke huve.
Euroopa Parlament peab keskenduma Euroopa huvile,
mitte Liikmesriikide huvidele.

*************

Sallijad? Jah, see ongi nende pale! 

Kui aga valetamisest rääkida, siis selge demagoogiline vale on omane ikka liberaalidele.

 http://objektiiv.ee/kaljuranna-sonul-valjendab-kooseluseadus-eesti-kodanike-enamuse-seisukohti/

Vähe sellest. Ka väärtustest ei teata mitte midagi. Aga on ülitore, et nii Tarand, Kaljurand ja mõnigi teine ei püüagi teeselda.

************

Kõigile teada, miks RAHVUSringhäälingu alandlik teener Reikop nii ründab. Kuigi ERR kaotab aina rohkem ja rohkem usaldust. Tegelikult, paljudel polegi nende vastu enam ÜLDSE usaldust. Taaskord, "sallijate" tõeline pale paljastub iga päeva ja tunniga.

 http://publik.delfi.ee/news/inimesed/kas-koigi-aegade-vihaseim-intervjuu-marko-reikop-mart-helmele-miks-te-nii-vihane-olete-miks-te-armastate-torvikutega-ringi-joosta-miks-te-olete-rassiv?id=74363933#a_emb_146186645336969_4227

*******************************************

Rohelised pole Eestis rohelised vaid vikerkaarevärvilised aferistid.

Rohelised hirmul tõe ees?

 

Tubli, Erakond Eestimaa Rohelised! Just mõtlesin, et viskan pilgu peale, kas keegi Teie raudteepetitsiooni veel kommenteerinud. Ja jõudsin vaevalt mõelda, et äkki blokeeritakse mind ka nende lehel, nagu seda tegid omal ajal sotsid! Kommentaarid muidugi kustutatud.

Katrin Idla See plaan on nii mitu aastat arutluse all olnud. Ma mõtlen et miks varem siis parandusi ei teinud ? Või te arvate et polegi üldse seda raudteed vaja?

1 · 23. oktoober kell 1:15

Hide 55 Replies

Erakond Eestimaa Rohelised Me oleme selle plaani negatiivsetest külgedest ka paar aastat rääkinud... aga petitsioonis on enamus asju kirjas - raudteed on vaja, aga kuniks see pole lennuki kiirusega võrreldav, on liikumispiiranguks o 700, maksimum 1000 km. Seega on mõtekas rekonstrueerida olemasolev raudtee kiiremaks ning oodata tõeliselt kiire tehnoloogia tulekut.

23. oktoober kell 1:23

Katrin Idla Eestist ei lähe ju raudteed lääne euroopasse ... ja rööpalaius on erinev. Kui euroopa raha sellesse projekti ära võetakse siis me ju lihtsalt jääme ilma raudteeta. Mina küll seda ei poolda. 700 km/h raudteed pole ja sellise kiiruse jaoks on üldse vaja mingit muud tee lahendust. Rail Baltica saab konstrueerida selliseks et see ei segajs loomade ja inimeste liikumist.

1 · 23. oktoober kell 1:35

Erakond Eestimaa Rohelised Raudtee Euroopasse on täiesti olemas ja rööpmelaiused on Euroopas erinevad - see pole probleem. RB probleem ongi selles, et ta on ette nähtud teha just sellel kõige primitiivsemal ja loodust kahjustavamal viisil - valli kuhjates ja tara ehitades. Kiire ja reaalselt kasutatava ühenduse saamiseks Euroopaga tulebki hoopis teistsugune asi konstrueerida, kui praegu plaanitud.

3 · 24. oktoober kell 17:13

Katrin Idla Erakond Eestimaa Rohelised - mis jutt see on? Me ei saa isegi Riiga rongiga sõita, mis on olemas?

24. oktoober kell 17:15

Raivo Juurak Erakond Eestimaa Rohelised Kõ

24. oktoober kell 18:21

Raivo Juurak Ehitatakse valli kuhjates? Kas mõtlete, et kaubaraudtee peaks olema postidel?

24. oktoober kell 18:23

Erakond Eestimaa Rohelised Raudtee Riiga on ju olemas - ja on edasigi.

25. oktoober kell 0:55

Erakond Eestimaa Rohelised Jah, uus raudtee uue tehnoloogiaga peab olema postidel.

1 · 25. oktoober kell 0:55

Raivo Juurak Erakond Eestimaa Rohelised Siis peab vist raha juurde küsima? See mõte mulle meeldb. Pariis-Lyon on vist postidel monorelss?

25. oktoober kell 1:03

Katrin Idla Erakond Eestimaa Rohelised - suht mage lugu. Millal homme rong Riiga väljub ja kust?

1 · 25. oktoober kell 1:08

Katrin Idla Mingit mõtet pole tervet teed postidele ehitada. Nonsenss. Mõnedes kohtades küll jah, et oleks tagatud läbipääsud.

Tühista meeldimine · 1 · 25. oktoober kell 1:09

Erakond Eestimaa Rohelised See, et rongi pole mööda 120 km h jaoks rekonstrueeritud teed käima saadud, pole mitte raudtee puudumise viga ju...raudtee on ju olemas! Kaubamahtu pole, raudtee kasutamist soosivaid otsuseid pole, oskusi pole... aga raudtee - aeglane küll - on olemas. Muidugi võiks see olla elektrifitseeritud ja tehtud 160 km h... Mis siin arusaamatut on?

27. oktoober kell 0:30

Katrin Idla ohoh... arvasin et teil on soov oma seisukohti selgitada :) Aga samas, saan aru et rohelisel erakonnal on suht raske seletada miks nad rongiliikluse vastu on ning sellega lennuliiklust toetavad.

27. oktoober kell 0:42

Erakond Eestimaa Rohelised Ei saa aru, kuidas õnnestub sellest petitsioonist midagi niisugust välja lugeda... seal on ju selgelt öeldud, et POOLDAME raudteetransporti -lihtsalt majandusgeograafiliselt on Tartu tee kiiremaksrekonstrueerimine ökonoomsem! u 200 km h raudteeliiklus ei võistle ei täna ega homme lennuliiklusega, kui reisikaugus on üle 700 km.

27. oktoober kell 0:47

Katrin Idla Kas te sellest tõepoolest aru ei saa, et EL toetusel on mingid tingimused ja ajalised tähtajad? Seda vaidlust oleks pidanud mõne aasta eest pidama. Täna pole minu arusaamise kohaselt võimalik alustada kõike taas otsast peale.

27. oktoober kell 0:49

Raivo Juurak Mulle on ka suur üllatus, et rohelised on raudtee vastu ja lennuki poolt. Vaatmata sellele, et lennukitelt puistatakse meile kogu aeg valget pulbrit alla, mis võtab meilt oma tahte ja muudab meid orjalikuks. :-)

27. oktoober kell 0:56

Erakond Eestimaa Rohelised Pole ingit vajadust otsast peale alustamiseks - Tartu trass on erinevatest analüüsidest läbi käinud täitsa ametlikult ning olemasoleva trassi muudatused ei võta kaugeltki nii palju aega. On ikka nii, et paberi ümberkirjutamine ei võta suurt midagi aega - ja projekteerimine ise algab ju alles heal juhul 2017 lõpus.

27. oktoober kell 0:58

Katrin Idla just, Raivo :) taevas kogu aeg triibuline :)

27. oktoober kell 0:59 · Muudetud

Katrin Idla See Tartu või Pärnu vaidlus on ju kestnud pikalt, miks te arvate et seda peaks uuesti alustama? Kui otsustatakse Tartu, siis pole ju Pärnakad rahul ja algab uus vastasseis. Lihtsam oleks ehitada Pärnusse siseriiklik raudtee ja ongi asi lahendatud. Läheks veel läbi Viljandi ka, oleks eriti hea.

27. oktoober kell 1:01

Erakond Eestimaa Rohelised Igaks juhuks siis kordan neile, kes ikka petitsiooni lugenud pole, aga kommenteerivad:) : Ei saa aru, kuidas õnnestub sellest petitsioonist midagi niisugust välja lugeda... seal on ju selgelt öeldud, et POOLDAME raudteetransporti -lihtsalt majandusgeograafiliselt on Tartu tee kiiremaksrekonstrueerimine ökonoomsem! u 200 km h raudteeliiklus ei võistle ei täna ega homme lennuliiklusega, kui reisikaugus on üle 700 km.

27. oktoober kell 1:01

Raivo Juurak Olustverest peab RB läbi minema! 
Sest seal möödus mu nooruspõlv! :-)

27. oktoober kell 1:01

Erakond Eestimaa Rohelised Katrin Idla See vaidlus pole vaibunudki ju - sellest on valitsuse poolt püütud lihtsalt järjekindlalt üle sõita. Pärnusse, muideks, lähebki raudtee. Siseriiklik.

27. oktoober kell 1:04

Katrin Idla raudteeliiklus ei peagi võistlema ju lennuliiklusega, see on alternatiivne võimalus mida paljud kasutaksid kui see oleks olemas. Nõuda Rail Balticu peatamist praegusel kujul tähendab reaalsuses et te tahate alustada uute vaidlustega, mis on ju juba peetud ning tähendab ka seda et Euroopa Liidul võib sellest jandist kõrini saada. Teised riigid võitlevad investeeringute eest, eestlased arvavad et pole vaja, kui ikka enda ukse alt läbi ei lähe.

27. oktoober kell 1:05

Erakond Eestimaa Rohelised http://www.aripaev.ee/.../rail-balticu-rong-kisub...

Rail Balticu rong kisub rööbastelt maha

Äripäeva sõsarleht Delovõje Vedomosti küsis Eesti Raudtee nõukogu endise esimehe ja transiidieksperdi Raivo Vare käest ühe lihtsa küsimuse: kas meile on Rail Balticu…

ARIPAEV.EE

27. oktoober kell 1:06

Erakond Eestimaa Rohelised Katrin Idla, hirmutamiseks tore jutt küll:)

27. oktoober kell 1:07

Raivo Juurak Leedulased leppisid Kaunasega, meie ei suuda leppida Pärnuga.

1 · 27. oktoober kell 1:07

Erakond Eestimaa Rohelised Ei, leedulased ei leppinud Kaunasega, vaid said trassile Vilniusega mõistliku ühenduse:) Küsimus pole Pärnuga leppimises, vaid ökonoomikas!

27. oktoober kell 1:10 · Muudetud

Raivo Juurak Pärnul on ju Tallinnaga mõistlik ühendus.

27. oktoober kell 1:10

Erakond Eestimaa Rohelised Seegi vajab ajakohastamist.

27. oktoober kell 1:11

Erakond Eestimaa Rohelised Katrin Idla Kohalikul tasandil - ja seda kuni 700 km-ni - ei pea raudtee lennuiiklust kartma:) Üle selle ei õnnestu aga u 200-240 km h sõitval rongil reisirongi mõttes lennukile konkurentsi pakkuda. Seda tuleb lihtsalt arvestada planeerimisel, mida seni tehtud pole.

27. oktoober kell 1:14

Raivo Juurak Turist sõidab hea meelega rongiga, sest näeb maastikku ka. Isegi BAM-i sõiavad läbi. Läbi eesti liigub aastas kuskil 1,8 miljonit turisti. Üks osa neist valiks kindlasti kiirrongi. Kui palju lätlasi hakkas Tallinnas käima! Ja Tallinnast Helsingisse! Kui palju soomlasi sõidaks RB-ga Pärnusse puhkama!
Teiseks kaubaveod. Tallinnast läheb Helsingisse aastas 300 tuhat raskeveokti aastas. Berliinist, Euroopa majanduse mootorist saaks RB-ga meile palju tihedam majanduspartner, kes veaks meie majandust jõudsalt edasi.

1 · 27. oktoober kell 1:21

Erakond Eestimaa Rohelised Tore siis! Teeme selle Tartu tee kiiremaks ja saame hulga reisijaid juurde. Raudtee toimib ikka mitte niivõrd turistide, vaid (kohalike) pendeldamise peal. ja kaubaga pole üldse mingit probleemi - selle kiirus ei ületa ka RBl 120 km h. Ainult et esialgu pole ka rekonstrueeritud Riia teele midagi sõitma panna... eespool juba kirjeldatud, miks. Eks enne petitsiooni tegemist ja kõike muud me konsulteerisime ikka asjatundajtega...

27. oktoober kell 1:30 · Muudetud

Raivo Juurak Pärnu maantee on tihedalt rekkasid täis. Sealhulgas ka Läti ja Leedu omasid. Rahvusvaheline liiklus kasvab kogu aeg. Tallinna sadamasse ei mahu praame ootavad autod enam ära - autojuhtidele helistatakse koju, millal nende järjekord praamile minna on käes. 
Ja siis tuleva rohelised ja ütlevad, et teeme aeglase raudtee lihtsa kohaliku inimese jaoks. Kusjuures see aeglane ja lihtne raudtee on tartlaste jaoks juba olemas. Ja miski ei takista seal veelgi aeglasemalt sõitmast. 
Eestile on vaja kiiret rahvusvahelist raudteed.

Tühista meeldimine · 3 · 27. oktoober kell 1:37

Erakond Eestimaa Rohelised Raivo Juurak, teeks nii, et ei kirjutaks sellist.... no ei taha öelda, mida. Loe, palun, petitsiooni! Tahame kiiremat raudteed, kui praegu on! Aga see peab läbima kohti, kust reisijaid ka tuleb piisavalt! Tartu suunal on reisijate "tagamaa" korda neli suurem kui Pärnu suunal - nii lihtne ongi! Kas logistikafirmad eelistavad raudteed või autoliiklust kaubaveoks, ei jää raudtee kiiruse taha, sest see on kaubavedudele maksimum 120 igasuguse RB variandi puhul. Eelistus sõltub tariifidest ja administratiivsetest-poliitilistest otsustest koos(sisuliselt sund autod koos kaubaga või ainult kaup rongile ajada), aga kalli raudtee ehitamisel ei saa tariife kuidagi allapoole lasta. Lisaks tuleb arvestada, et Soome veab praegu pea kogu kauba meritsi (iga ümberlaadimine, eriti teisele transpordiliigile lisab hinda) ja Vene kaubaga on asi samuti kahtlane. Küll aga võiks mõelda reisijatele suunalt Peterburg-Narva- Tapa -Tartu-Riia.

1 · 27. oktoober kell 1:50

Raivo Juurak Nii et Peterburis on hoopis küsimus? Eesti on juba kaks korda Venemaale panuse teinud ja mõlemal korral on sellest jama välja tulnud. Kas tasub astuda kolmas kord samale rehale? Aga kui Venemaa muutub, siis on ka Venemaa kaupadele sirge ja seega kiire raudee läbi Pärnu Berliini ikkagi parem kui Tartu ja Elva vahel loogelda.

27. oktoober kell 1:57

Erakond Eestimaa Rohelised EI OLE Peterburis küsimus! No pole! Kuidas küll õnnestub sellisele mõttele tulla? Loe, palun veelkord... Eesti inimeste ja maksumaksjate huvidest käib kogu jutt!

27. oktoober kell 2:01 · Muudetud

Katrin Idla Erakond Eestimaa Rohelised mis mõttes hirmutamiseks? See on reaalsus.

27. oktoober kell 6:55

Katrin Idla Erakond Eestimaa Rohelised paistab et te ei saa aru yhest olulisest asjast. Nimelt kiirraudtee ei olegi mõeldud kohaliku transpordi jaoks. Kiirrong teeb Eestis yhe peatuse ja ongi kõik. Tallinnast Riiga on kõige otsem tee Pärnu kaudu. Eesti riigi asi on oma sisemaist infrastruktuuri arendada ja ehitada raudteevõrgustik kohalikuks transpordiks. Kiirraudtee ei ole kohalik transport.

1 · 27. oktoober kell 7:02

Katrin Idla Seda raudteed ei ehitata Eesti maksumaksja raha eest. Eesti maksumaksja raha eest võiks ehitada Tartu-Viljandi-Pärnu liini, nii et inimesed saaks kiirrongile minna ja sealt koju.

27. oktoober kell 7:04

Erakond Eestimaa Rohelised Levinud eksiarvamus - ehitatakse ka Eesti maksumaksja raha eest, hooldus jms on aga täielikult Eesti maksta. Ning Euroopa maksumaksja raha kasutamine ei tähenda küll kuidagi seda, et peab tegema midagi raiskavat.

27. oktoober kell 10:12

Erakond Eestimaa Rohelised Pole mitte kellegi huvides, et infrat topelt saaks. asju tuleb lahendada mõistlikult ning nii, et see, mis saadakse, oleks paindliku kasutusega.

27. oktoober kell 10:14

Katrin Idla Erakond Eestimaa Rohelised - ei maksa demagoogitseda. Kui te ei suuda oma seisukohti mulle rahulikult esitada, siis pole te asja väga põhjalikult läbi mõelnud. Kui te peate vajalikuks midagi nimetada ekslikuks, siis korrektne on tuua välja arvud. Projektimaksumus ja Eesti osa selles? Kui teil neid arve pole, siis on teie arvamus ka lihtsalt yks eksiarvamus , kas pole :) ja et kes siin raiskamisest on rääkinud? Peale teie enda mitte keegi. 😂😂

27. oktoober kell 11:24 · Muudetud

Katrin Idla Erakond Eestimaa Rohelised - mis mõttes topelt? Kas tõesti on raske mõista et kõiki rahuldavat lahendust yks raudtee ei saagi lahendada? Eesti peab välja ehitama oma sisevõrgu nii, et kõigil oleks max mugav liikuda. Või peaks teie arvates kiirrongi panema läbi sõitma igast eesti linnast ning seal ka peatuma? Miks Euroopa maksumaksja peaks selle kinni maksma? Vähe ahjualuse moodi on see mõtlemine.

1 · 27. oktoober kell 11:23

Erakond Eestimaa Rohelised Katrin Idla raudtee-infra peab paratamatult olema Eesti suurusega riigis universaalne - seda mööda peab saama liikuda nii kaup kui kohalikud rongid kui kiiremad pikamaa-rongid. Juba praegu on olemasoleva raudtee ülalpidamisega raskusi - ka see aasta ilmselt üle 10 miljoni euro miinust - aga RB praegusel kujul rakendus lisaks Eesti maksumaksjale veel kordades enam hoolduskulusid.

30. oktoober kell 2:38

Erakond Eestimaa Rohelised Lubatud kiirus pole konkurentsivõimeline reisijateveoks kaugemale kui Kaunas-Viln, seegi toimub ilmselt mitmekordse ümberistumisega. Kaubarongid ei liigu aga üle 120 praeguse tehnoloogia juures nagunii - praeguseks sellele kiirusele remonditud TLN-TRT-Riia trassil pole aga märkimisväärset kaubaliiklust siiani... Soome kaup ei hakka liikuma enne raudteetunneli valmimist, Vene kaup liigub aga läbi nende endi sadamate - meeldib see meile või mitte. Samuti pole loota, et endine kaubaveo muster ja nomenklatuur taastuks. Kõige halenaljakam on aga see, et RB praeguste plaanide kriitikute survel on "pro" pool pidanud tunnistama, et ehitus osutub igal juhul kallimaks, kui petis-analüüsifirmade lubadused - algselt lubatud 3,5 miljardi asemel on hind kerkinud üle 5 miljardi ja " ka see pole veel kõik..." Nüüd tuleb veel välja, et ka reisijate numbrid on laest võetud ja kaubavedude osas pole üldse mitte mingeid vähegi mittenaermaajavaid arvutusi. Tõesti ei maksa demagoogitseda - topelttrass Pärnusse - ehk siis lisaks olemasolevale - on RB projektis ette nähtud. Ja Rohelised pole midagi rääkinud igast linnast läbisõitmisest. Raiskamine saab aga olema totaalne - ilmselt nn mullatööde ülisuure mahu tõttu, kust saab miljoneid virutada - see projekt nii magus ongi... Lähtuda tuleb ikkagi ettevaatusprintsiibist - kahju keskkonnale (mitte ainult ehituspiirkonnas, vaid ka kruusa, liiva jm maardlates, ümbritsevas vee-keskkonnas) on vägagi reaalne, majanduslik kasu aga pehmelt öeldes küsitav. Täiesti kindel on aga see, et finantsiliselt ei tasu see ennast kuidagi ega ühelgi juhul ära - seda ka "pro" de arvates. Pole mõtet investeerida hiigelsummasid majanduslikult küsitava väärtusega projekti, kui tehnoloogia muutused on selgelt õhus. Lugemissoovitus hakatuseks: http://arileht.delfi.ee/.../mina-rail-balticu-omanik-ehk...

Mina, Rail Balticu omanik ehk kuidas unistame üle-üleeelmise sajandi tehnikaimest

DELFI.EE|AUTOR: DELFI

30. oktoober kell 3:08

Katrin Idla Erakond Eestimaa Rohelised - sellel teel liiguvadki ju nii reisi kui kaubarongid, milles probleem? Ja mis tähendab miinus? Palju miinust toodab igal aastal Tallinn - Tartu maantee?

30. oktoober kell 8:35

Katrin Idla Kas Tartu-Tallinn maantee on ennast ära tasunud? Miks te toote vaidlusesse argumente, mida muidu teede puhul ei kasutata? Kas Estonian Air on ennast ära tasunud? Miks te selle vastu petitsioone ei koostanud? Kas teie majas trepp on ennast ära tasunud? Äkki peaks trepi ehitamise asemel unistama millestki kaasaegsemast? Ja ma väga loodan et te kõik, kes peavad kiirrongi vanaks tehnoloogiaks , millesse pole mõtet investeerida ... loodetavalt sõidate te kõik elektriautodega ? Kui ei, siis kuidas küll tecolete isiklikult teinud investeeringu nii vanasse tehnoloogiasse? Tegelikult on ju võimalus ka soetada juba isesõitvad autod... mitmel teil see on juba?

1 · 30. oktoober kell 8:47

Erakond Eestimaa Rohelised Maja on elamiseks ja trepp selle lahutamatuks osaks - kui ta võimaldab sul elada tervist otseselt kahjustamata, siis on ta tasuv. Kui on autotee ja seda kasutatakse, siis võimaldab ta inimestel elada - seega on tasuv. RB praegune variant on aga "täiesti udus" oma funktsioonilt, samas hind on tohutu nii keskkkonna kui raha mõttes - kus on tasuvus?

30. oktoober kell 10:42

Aleksander Laane Minuteada pole Eestis võimalust isesõitvat autot osta. Ja tegelikult pole ka elektriauto veel oma kuludepoolelt ja funktsioonilt kogu ekspl perioodi arvestades hetkel võrreldav praegustega. Murdepunkt on aga üsna lähedal. Elektriauto ostaks küll - omadustelt praegustega võrreldava - aga raha pole, kas tead:) Ja kui riik RB ehitab, siis nihkub elektriauto ostmise lootus ainult kaugemale... sest raha läheb lihtsalt mujale. Ah jah - tegelikult on Rohelised teede osas ju pidevalt rääkinud, et enamus Eesti suuri teid ei vaja mitte 4realiseks ehitamist, vaid möödasõiduradade rajamist, mis on ratsionaalsem. Eriti arvestades, et transpordiloogikas toimuvad nagunii olulised muutused.

Tühista meeldimine · 3 · 30. oktoober kell 10:51

Katrin Idla Erakond Eestimaa Rohelised - no sellise argumentatsiooniga te küll pikalt ei sõida. Maantee on tasuv kuna võimaldab inimestel elada ... Raudtee on ka tasuv kuna võimaldab inimestel elada :) kõigis riikides kasutatakse raudteed - seega siis kõik on olnud lollid ja eestimaa rohelised on ainsad targad?

30. oktoober kell 10:58

Katrin Idla Aleksander Laane - eestis pole võimalik osta ka kõiki neid väidetavaid tulevikutehnoloogiaid , mistõttu ei peaks justnagu raudteed ehitama ... selles ongi point. Kui teie loogikast lähtuda, siis ei tohiks keegi endale ka autot osta enne kui saabuvad müügile isesõitvad autod, sest muidu oleks tegemist mõttetud raharaiskamisega... Kusjuures - isesõitvad autod on oluliselt lähem tulevik kui teie viidatud lahenduste võimalused...

30. oktoober kell 11:00

Erakond Eestimaa Rohelised Ega sellise demagoogiaga ka ei veena:) Kordaks siis: Rohelised on raudtee poolt! Aga see ei tähenda, et peab ehitama veel ühe raudtee olemasolevatele lisaks, mille funktsioon on küsitav, tehnoloogia vana, tasuvus misiganes küljest kaheldav, keskkonnakahju suur ja hind "über".

1 · 30. oktoober kell 11:02

Aleksander Laane Roheliste loogikast lähtudes tuleb ressursse kasutada mõistlikul ja kokkuhoidlikul moel. Juba kasutuses olevate autode suurim kahju on tekitatud nende tootmisega ja nende ressurss tuleb lõpuni tarbida, seejärel ümber töödelda. Loomulikult tuleb utilise...Kuva rohkem

1 · 30. oktoober kell 11:09

Katrin Idla Aleksander, kui resursse tuleb kasutada mõistlikult - kuidas te siis saate toetada mõtet et ehitada Tartusse veel yks raudtee? Tallinn-Tartu raudtee on ju just renoveeritud...

Tühista meeldimine · 1 · 3 tundi tagasi

Aleksander Laane Katrin Idla Ma tõesti ei saa aru, kustkohast need sinu ja Neeme Sihvi ideed tulevad - Roheliste omad nad küll pole. Miks peab ehitama veel ühe raudtee Tartusse? Raudtee on renoveeritud kiirusele 120 km h Riiani välja - ehk kiiruseni, millega kaubarongid RBd mööda maksimumiga sõidavad - aga vaja oleks renoveerida 160 km/h ja vahepeal ehk ka kiiremaks. Võrdluses uue trassi ehitamine ja uue katkestuse tekitamine loodusesse vs praeguse, jubaolemasoleva trassi renoveerimine pole ju raske arvata, kumb on soodsam ja keskkonnasäästlikum.

3 tundi tagasi

Aleksander Laane irooniat muidugi ei mõista. Jutt oligi sellest, et raudtee juba OLEMAS ja sel peaks sõitma rongid ning ENNE kiiruste tõstmist on vaja teha raudtee sinna, kus seda EI OLE täna!

*************************************

Thursday, July 10, 2014

Riik mädaneb peast!

Ütlen kohe ära neile, kes süüdistsvad mind vingumises - ma ei vingu. Vaid püüan tuua välja põhjuseid, miks asjad on tihti (nii viletsad) kui on. Kes mõista ei suuda, siis on see Teie probleem. Ja et mõista ei suudeta, see on näha väga paljustki. Ja just see ongi mureklaps - miks me ie suuda kuidagi pead tõsta ja jalule saada. Sest pea ei kanna.

Miks inimesed ei taha sõita Riisperst tühja rongiga Tallinna, vaid soovivad minna Tallinnast Viljandisse täistuubitud rongiga? Käigu jala või telligu loomavagunid, nagu üks raudteelane soovitas!

Kuidas parandada suutlikkust ja asjadega toimetulekut?

1 MKM pakkus oma FB kontol võimalust esitada küsimusi majandusministrile. Ei mina ega mõnigi teine lootnud midagi head. ja täpselt nii läks.

• 
  
• Neeme Sihv Millal hakatakse meil sisuliselt tegelema ohutusprobleemidega raudteel, raudtee signalisatsioon, ülekäikude tõketesüsteem, ülesõitude silmatorkavamaks tegemine, rongide turvanguseadmed (nagu veoblokeering vastu punast sõites) jne?

  Meeldib · Vasta · 4 · 6. juuli kell 17:52
• 

• Urve Palo Ohutusprobleemidega tegeletakse raudteel pidevalt. Näiteks tänavu renoveerib Eesti Raudtee 23 ülesõidukohta, kuhu paigutatakse uued foorid, uus automaatika ja vajadusel lisatakse ka tõkkepuud. Siinkohal sooviksin panna jalgratturitele südamele, et raud...Vaata veel

  Meeldib · Eile kell 11:43
• 

• 

• Urve Palo Vastasin sellele küsimusele juba eespool.

  Meeldib · Eile kell 11:51
• 
  

Eespool siis

Urve Palo Riigikogus heaks kiidetud transpordi arengukava kohaselt arendatakse rongiliiklust põhimõttel, et eelkõige tagatakse teenus olemasoleval raudteel. Rongiliikluse laiendamist uutel suundadel (näiteks Riisipere-Haapsalu, Valga-Koidula-Pihkva), Lelle-Pärnu lõigu rekonstrueerimist ja Tartu reisirongikiiruse tõstmist 160 km/h-ni, kaalutakse edaspidi analüüsides seni tehtud investeeringute mõju reisirongiliiklusele, uute investeeringute sotsiaal-majanduslikku tasuvust ja erinevaid finantseerimisvõimalusi. Lelle-Pärnu lõigu rekonstrueerimise otsustamine sõltub täiendavalt Rail Balticu arenduse ajakavast.
Praegu on mõistlik ära oodata, et uued rongid oleks mõne aasta jooksul käigus, misjärel on võimalik nende mõju, kulude jms osas senisest rohkem teadmisi ja kogemusi. Pärast vastavat analüüsi on tulemusi võimalik kasutada ka potentsiaalse Haapsalu raudtee taastamise otsustamisel.

Meeldib · Eile kell 11:37

• Raul Vibo Käesoleval aastal on juhtunud mitu traagilist avariid, kus kokkuvõtteks on teatatud, et kõik oli määrustepärane ja süüdi oli see, kes ennast enam kaitsta ei saa. Näiteks Raasiku ülesõidu ja Sämi silla juhtumid. 
  Mõlemal juhul on tegemist MKM määrustega. Minu küsimus on, mida kavatseb MKM nende ilmselgelt puudulike määrustega ette võtta? 
  Kuidas mõistate MKMi, kui määruste väljaandja vastutust antud juhtumites? Kas kavatsete ka vabandada hukkunute ja nende omaste ees ning hüvitada hüvitamatut?

  Meeldib · Vasta · 7. juuli kell 9:55
• 

• Urve Palo Ohutus nii maanteel kui raudteel on riigi jaoks väga suure tähtsusega. Kõikide õnnetuste puhul viiakse läbi täpne analüüs õnnetuse põhjuse kohta ja tehakse sealt vastavad järeldused. Kui selgub, et on vaja täiendada ka seadusandliku regulatsiooni, siis seda ka tehakse. Raasiku ülesõidule oli igal juhul plaanis 2014 paigaldada uus signalisatsioon ja tõkkepuud ning tänaseks on see töö ka lõpule viidud. Nagu varem ka öeldud, renoveerib Eesti Raudtee tänavu 23 ülesõidukohta, kuhu paigutatakse uued foorid, uus automaatika ja vajadusel lisatakse ka tõkkepuud.

  Meeldib · Eile kell 11:50

• Ülo Mälgand Millal kavatseb MKministeerium korrastada Eesti raudteevõrgustiku ja liikluse juhtimise adekvaatse hierarhia? Me teame, et Eestis on olemas Lennuamet, Maanteede amet, Veeteede amet j.n.e. Miks pole siiani taastatud Raudteeametit institutsioonina, kes suudaks kõik raudteedega seonduva hoida ühe mütsi all? Vaadates kogu seda kohutavat ebakompetentsust, mis Eesti raudteeliikluse korraldamisele vähemalt selle sajandinumbri sees osaks saanud, tekib küsimus - miks ei suudeta siiani vastavaid institutsioone täita oma eriala spetsialistidega. MKM-i raudteeasju juhivad kohati raudteekauged inimesed ning ka Eesti Raudteed ning Elroni pandi ministeeriumi poolt juhtima nii raudteekauge nõukogu kui sellest lähtuvalt ka juhatus. Vaadates tohutut probleemide rägastikku kasvõi uute reisirongidega seoses, tahaksin küsida - millal algab Eestis see ajastu, mil raudtee asju hakkavad otsustama raudteespetsialistid, mitte auto- või toiduainetööstuse või tont teab millise muu ala asjapulgad? Kui varemalt oli tihtilugu takistuseks Eesti raudteealase hariduse kehv seis, siis viimase kümnekonna aastaga on asjad oluliselt paranenud ning spetsialiste tuleb juba ka välismaistest kõrgkoolidest. Paraku domineerivad meie raudtee-institustioonides endiselt autoasjatundjad. Millal tulevad nii institutsionaalsed kui personaalsed muutused raudtee alal?

  Meeldib · Vasta · 4 · 5. juuli kell 12:11 · Muudetud
• 

• Urve Palo Lähtudes eesmärgist kasutada raha säästlikult, pidas riik otstarbekas ametite ja inspektsioonide töö ühendada. Raudteega tegeleb riigi poolt Tehnilise Järelevalve Amet (TJA), kus töötavad väga kompetentsed raudteespetsialistid. TJA väljastab raudtee-ettevõtjatele ohutustunnistusi, vedurijuhtide lubasid, ehitus- ja kasutuslubasid ning kirjalikke nõusolekuid raudteerajatistele. Samuti kannab TJA raudteed ja veeremit riiklikusse raudteeliiklusregistrisse ning teeb järelevalvet raudteeliikluse, raudteeinfrastruktuuri ja raudteeveeremi korrashoiu ning raudteerajatiste ehitamise üle. Samuti töötab väga palju häid raudteespetsialiste nii Eesti Raudtees, Elronis kui EVR Cargos. Kõikide raudteeettevõtte tippjuhid on suure kogemusega ja saavad oma tööga hästi hakkama. Lennuamet ja Veeteede Amet ei erine oma kompetentsilt Tehnilise Järelevalve Ametist.

Ain Kendra Mitu raudteealase kõrgharidusega eksperti töötab TJAs?

Meeldib · 1 · Eile kell 12:08

Ülo Mälgand Et siis nagu ma nüüd asjast vastuse põhjal aru saan, tegeleb veeteedega Veeteede amet, lennundusega Lennuamet, maanteedel toimuvaga Maanteeamet ning raudteedega Tehnilise järelvalve amet. Et siis otse sõnasabast kinni võttes - kui teiste transpordiliikide puhul lähtutakse tervikprintsiibist, siis raudtee puhul piisab vaid tehnilisest järelvalvest. Aga kust tulevad siis muud raudteed puudutavad otsused, näiteks planeerimist puudutavad? Hetke seisuga tulevad need ilmselt MKMinisteeriumi ühest osakonnast, kus raudteespetsialiste ei õnnestu parimagi tahtmise korral isegi ühe käe näppude jagu kokku lugeda. Siis pole ju ka imestada, miks Elroni ämbrite kolin hetkekski ei vaibu, rääkimata muudest raudteeliiklusele kahjulikest tegevustest.

Meeldib · Eile kell 12:59 · Muudetud

Nonii!

1. Kui küsimustest aru ei saada, räägitakse aiaaugust või jäetakse vastamata.
2. Kui küsimustest aru ei saada, siis sellised vastused näitavad, et tase on olematu. Üks pääsetee - võetakse küsijaga ühendust ja palutakse üksipulgi küsimused lahti seletada. Seda uhkus ei luba.

Võin tuua ühe selgituse - "raudtee signalisatsioon". See ei tähenda ülesõite ega rattureid. Vaid seda, et 90% raudteefooride nähtavusest ei vasta nõuetele. Tagajärjeks võib olla väga traagiline õnnetus ja/või kahju keskkonnale. Materiaalsetest kuludest rääkimata.
Ja teine asi - rongide turvanguseadmed. Vanadel rongidel oli olemas veoblokeering vastu punast sõites, vähemalt autoblokeeringu piirkonnas, nagu läänesuunal ja idasuunal. Uutel "magati see" MKM ja TJA poolt maha. Ometi on punasest läbisõit kõige ohtlikum asi! Eriti ohtlik nüüd veel seetõttu, et kahe mehe asemel porgandites vaid üks. Juba on olnud tööpraaki ja inimlikult see täiesti mõisetav. Sest me oleme vaid inimesed ja eksimine on inimlik! Aga kas see peab ka tähendama seda, et me ei püüagi midagi muuta? Endale suurt ohtu tunnistada? Kas me ootame üliränka raudteeõnnetust? Ma ei taha ära sõnuda, aga ma näen, et selle ärahoidmise asemel pigistatakse silmad kinni!

2. Hea artikkel ja hea plärala.

Ehk täidab hea lõhn kõhtu, kui kolkas rongi ootad?

http://tarbija24.postimees.ee/2850829/toitlustus-elroni-rongides-lukkus-kaugustesse

Üks kümnetest ja sadest lubadustest, mida annavad mittespetsialistid (kuigi pr Palo väitel pidi spetsialistidest kubisema). Tegemata töö juba rongide tellimisest saadik. Aga lubati ju vajalikku asja! Mida aga arvavad murekohast reisijad ja kõrvalseisjad?

maali1 päev tagasi

Appi,pole juba kaks tundi süüa saanud,näljasurm silme ees.

Tanel1 päev tagasi

Rong kaotab oma võlu, kui esimeses klassis hakkab mingi mõttetu söökla olema...seega, palun, sööge kodus või restoranis, mitte bussis ja rongis...

Kaasreisija1 päev tagasi

Mine sõdi paintballis! Oled ikka jobu küll kui ei suuda 2 tundi oma rämpstoiduta olla või veepudelit poest kaasa võtta. Normaalsed inimesed söövad kodus! Ebanormaalsed söövad hamburgereid jms saasta avalikus kohas! Kui oled diabeetik, siis võta oma amps kaasa kui tõesti ei saa paar tundi ilma olla (kuidas varem said??? - peale Moskva rongide, kus sõideti 15 tundi ja oli restoranvagun, pole mingit rongis pudistamist Eestis kunagi olnud)

Nonii...

Rohkem ei viitsi. Sellised olid kommentaarid valdavalt ja andke andeks, need meenutavad mulle samasuguseid inimesi, kes hiljuti ühel teemal näiteid tõid. Ja virisemises süüdistasid. Kui meil on NII palju inimesi, kes asju ei mõista, muredest aru ei saa, kaasinimesi ei taha mõista, asju ei tea (ah, et pole varem toitlustust olnud?), siis pole ka ime, et kõik asjad tehakse meil läbimõtlemata ja poolikult!
Elu on palju keerulisem. Vahel plaanid minna Selverisse, aga plaanid muutuvad ja ei jõua. Pikk päev seljataga. Enamasti polegi Selverit ega muud Erinevaid situatsioone on tohutult ning teisest küljest, kerge eine, kohvi, vesi, need peaksidki rongis olemas olema. Vähemalt diiselrongides, mis sõidavad kaugemale.
Ja oletame, et ei ole ega niipea ei tule. Mis siis teha?
Kunagi kirjutasin muuhulgas ka MKM-le Ühispeatustest, teeäärsetest müügikohtadest - kõik need on riigis arengu aluseks. Vastati, et ega nemad ometi kioskiputkat ehitama hakata. Aga näe, tuleb hakata. Kulutad n15 milj euroraha korralike peatuste infra loomiseks, et tõepoolest oleks võimalik kohapealt kohvi juua jms. Milles on küsimu? Kas tase sama mis Postimehe pläralas?

Vaat selline on meie tase. Ja me valime ikka neid, kes millegagi hakkama ei saa!?

5 comments:

1. 
   AnonymousJuly 11, 2014 at 5:30 AM

   Toitlustuse koha pealt jaamades on imelik, et oleme raudteel hullemas seisus kui 80 aastat tagasi. Tollal oli paljudes väiksemates jaamadeski einelauad, kus muuseas toidu kõrvale müüdi ka õlut ja veini.Isegi näiteks niisugune jaam nagu Risti ( kaugel sellest, et oleks suur magistraaljaam ) Haapsalu raudteel oli einelauaga. Nüüd on isegi varjualuse ja sooja ooteruumi leidmine halva ilmaga jaamades juba raske, rääkimata toitlustamisest.Arvatakse, et raudtee - see ongi rööpapaar ja platvorm lageda taeva all ning sellest aitab..
   
   Eesti on ilmselt ainus Euroopa pealinn, kus pole enam vaksalihoonet. Balti jaam on muudetud putkakaubanduse keskuseks,. Paar istepinki koridoris ja piletikassa ei tee sellest veel vaksalit.
   
   

   Reply
2. 
   AnonymousJuly 11, 2014 at 2:12 PM

   90% fooride nähtavus ei vasta nõuetele?? Niisiis - sissesõidud 1000m, väljasõidud 400m peateeedel 200m kõrvalteedel - 90% pole näha. Kurat, miskipärast tundub see protsent vägagi lahmitud.
   
   Et siis, kas jutt käb kogu Eesti raudteede kohta või on siin mingi vahe näiteks EVR-i ja Edela vahel...

   Reply
3. 
   Neeme SihvJuly 12, 2014 at 4:41 PM

   Tänud, Anonüümused!
   
   Vahe koha pealt niipalju, et erinevalt Eesti Raudteest, on Edelaraudteel uute fooridena olemas LED-foorid, Eesti Raudteel aga lampfoorid, kusjuures nende kvaliteet selgelt viletsam kui omal ajal uutena paigaldatud fooridel. Erit ere näide on Lagedi II tee kordusfoor, mis on ehe säästufoor. Ning muide, mille reguleerimiseks kulus aasta! Oleks see normaalses riigis võimalik?
   
   Kui sõidad kabiinis, siis näed, et foorid peaks olema nähtavad iga ilmaga. Tegelikkus kaugelt viletsam. Jõgeval ja paljudes teistes kohtades foorid olenevalt ilmast nähtavad vaid paarisaja m kauguselt (sissesõit). Sama lugu läbisõidufooridega. Muide, paljudes kohtades ka foorid viltu, suunatud metsa või vajunud kontaktliini postide taha (Raasiku jt) Ja kui on mälu olemas, siis peaks meenuma, et puhastena, reguleerituna jne, olid need foorid hoopis kaugemale nähtavad. Mitte minu nägemine pole viletsamaks jäänud. Manöövrifooridest ma ei räägigi, üks väheseid kohti, kus neid reguleeritakse, on Tartu.
   
   Korduvalt sai sellel teemal ettekandeid tehtud. Oleks ma bluffinud, oleks mõni MKM-i või TJA ametnik kaasa sõitnud ja mind maatasa teinud. Tegelikult kardeti tulla, sest väga hästi teatakse, milline on olukord. Kui ei tunnistata, siis järelikult tegu selgelt ohtlike ehk pimedate ametnikega. Kui tunnistataks...palju see riigile maksma läheks?
   
   Kunagi panin Tartu liinil kirja foorid ühekaupa, v.a. manöövrifoorid. Kogunes 12 lehekülge, see ettekanne peaks olema Edela arvutites alles. Mitte sittagi pole muutunud.
   
   Ja kui ei usu, istume ükspäev rongi, koos "pimedate" ametnikega ministeeriumist ja mujalt, ning vaatame! Kahjuks jääd sa kaotajaks. Kuigi mulle meeldiks, kui tuleksid!? Aga...?
   Ja veel, kas ja millal puhastatakse fooride klaase seestpoolt? Mis aja tagant vahetatakse välja nõgiseks muutunud pirnid? Mitu aastat põhimõtteliselt ei sõida mehaanikud rongidesm kaasa, et kontrollida fooride nähtavust vedurijuhtidele? Või pole oluline, kas see foor näha juhile või metsseale kuskil võsas?
   
   Ma ei lahmi, vaid tean, mida räägin. Kui ühel vagasel vedurimehel Tartu-Tallinn rongis ei toiminud vedurifoor, vaat siis oli ta kiirrongis püsti hädas fooride nähtavusega! Muidu lihtsalt lastakse "üle".
   
   Aga ootan ka Sinult pikemat vastust!
   
   Toitlustamise koha pealt on tõesti asjad hullemast hullemad. Ei saa ju mõelda, et süüa saab ainult Tallinnas ja Brüsselis... Balti jaam on aga häbipklekk, kuhu isegi Barrosot ei lastud. Nende poolt, kes Eesti arengut taevani kiitsid...

   Reply
4. 
   Neeme SihvJuly 12, 2014 at 4:48 PM

   Ahjaa!
   
   Foore ei tohi miski varjata. T-Väikse paaritusuuna hoiatusfoor otse värskelt paigaldatud kontaktliini posti taga? Kas EVR ametnikud ei tea eeskirju?
   Ülemiste matkafoor BM5 jääb viadukti postide taha. Paigaldamisel sai korduvalt öeldud, et vaja tuua mõned meetrid ettepoole. Kas toodi? Vastus selge nagu allikavesi!
   Liiva ja T-Väike siisesõidu foorid paaris suunal ammu viltu ja näitavad ei tea kuhu! Kaua veel?
   Kuigi ka Edealaraudteel kõvasi pohhuismi, siis üldjuhul mõned mehhaanikud ikkagi tasemel. Nagu Pärnus või Viljandis, mida lähemal aga Tallinnale, seda hullem!

   Reply
5. 
   Neeme SihvJuly 12, 2014 at 4:50 PM

   Ministriproua vastus!
   
   Ohutus nii maanteel kui raudteel on riigi jaoks väga suure tähtsusega. Kõikide õnnetuste puhul viiakse läbi täpne analüüs õnnetuse põhjuse kohta ja tehakse sealt vastavad järeldused
   
   Mage! Raasiku puhul ei näinud ametnikud, et foore ei ole näha! No mis järeldusi sa teed, kui oled pime, kurt, ja kirjaoskamatu? No kurrat, kas tõesti on raske olla selgrooga ja aus?

    

   **********************************************************

Kui aga täna 2021 meenutada midagi politseiga seoses ja värskeim lugu oli Lõuna-Eestis, kus pätt aina vabaks lasti, siis meenus mulle üks vana postitus. Muidugi nüüdki ollakse selle retsidivisti, kes naist pussitas ja lõpuks süütu kaasteelise surnuks sõitis, poolt, sest "...nii raske lapsepõlv oli ja bla-bla...". Ja miks politsei ei tee midagi peale esimest, teist või kolmandat rasket kuritegu? Sest politsei on ära nuditud.

Meenutage.

Thursday, July 31, 2014

Ment jääb mendiks....

Kuradi raisad...värdjad....neile endile tuleks nii teha....

Just nii võis lugeda FB-s ja mujal arvamusi politsei väidetava "liigse jõu kasutamise" kohta festivalil Kultuuritolm. Igal inimesel oma arvamus, nii arvasid tõenäoliselt enamuses nooremad (need, kellele tahetakse valimisõigust anda!?) inimesed. Kindlasti ka mõnedki vanemad inimesed, aga millised? Kas need, kelle jaoks "ment jääb mendiks"? Või need, kes liiga palju aktshion filme vaadanud ja naudivat kõvasid mehi ehk pätte? Mina ei naudi. Ja pätt jääb pätiks - võib ju ka nii öelda!?

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/110_112/video-politsei-joulistest-votetest-kultuurifestivalil-valmis-pohjalik-videolugu-kuid-konflikti-algus-on-ikkagi-segane.d?id=69455661

Jõudu kasutati. Kas liigset, seda ma ei tea. Selliste asjade puhul sõltub väga palju algusest ja sellest, kui palju ja mida ütlesid politseile turvamehed. Kas panid "asjale" juurde? Ei tea. Kas leidub pidulisi, kes piiri ei taju, olgu sees 1 või seitse õlut? Jah leidub.
Vaatasin videot ja hoolega. Tänapäeval on vägagi võimalus miksida kokku need lõigud, mis "miksijale" olulised. Oleks aus näitaja, siis kus on algusfaas või vahepealsed lõigud? Igatahes ei lase ma ennast ühestki sellisest videost mõjutada nii, et kohe seisukoha võtaks, kes on süüdi! Jah, usun küll, et võmmud ja koer pole meeldivad asjad. Millal siis võmmu anda? Kas Viljandis anti võmmusid? Või lasti pättidel olukorras võimupositsioon haarata? Ning jõuti sinnani, kuhu jõuti? Mäletate veel?

Muidugi on parem hoiduda "olukorra eskaleerumisest". Seda enam, et kui olnuks vaid üks patrull, mis saanuks siis? Kas kannatanute sõbrad olnuks nii rahulikud kui olid? Ja kes üldse antud situatsioonis olid kannatanud? Ehk need, kelle peo rikuvad ära üle piiride minejad? Miks ei räägita sellest kui väga võidakse perede (ja laste) peomeeleolu ära rikkuda selliste inimeste poolt?

Heakene küll, ehk võinuks vähem jõudu kasutada? Mille järgi selle video vaataja saab teha selge otsuse? Mille järgi? Mina küll ei riski teha!

Meil on olnud küllaga olukordi, kus politsei on liiga pehmalt käitunud, provokatsioonidele n.ö. mitte allunud ja riigi maine kohati täis teinud. Sest turvatunnet ei ole piisavalt! Hoolimata Ansipi topeltgarantiist!

Purjus tatikraed, kes kuskil peol ahistavad teid või teie lapsi. Kutsute politsei? Ja kui politsei tuleb ning otsustab käega lüüa, sest iga väiksemagi võmmu eest võib saada süüdistuse võimuliialduses, vägivalla liigses tarvitamises ja ei tea milles veel. Selles, et pätile silma vaatas? Tänan, ei. Ma parem riskin võimalusega, et korrarikkujate suhtes kasutatakse natuke "liigset" jõudu, selle asemel, et politsei minam läheb või tulemata jätab. Kes meid siis kaitseb? Topeltgarantii, mida ei ole?

Eile öösel oli lahtisest aknast kuulda muusikat ja tänaval kaasalaulmist. Valjusti. Kella kolmeni öösel. Sain magada küll, aga vahepeal oli uni häiritud. Ega mul polegi midagi selle vastu, et pidutsetakse. Kuid ajuvaba röökimist sinna juurde just ka ei taha. Keegi kutsus ka politsei, oli kuulda ka valjuhääldist antud korraldusi. Ei tea, kas seal oli seitse patrulli või üks, kas seal anti liigselt pasunasse või mitte, aga õiget und enne kelja nelja ka ei saanud. Vähemalt häälte järgi üritati kõrtsus ka peale lahkumist musa põhja keerata! Natuke rohkem peaks ikka teistega arvestada oskama küll. Ja on üldse vaja politseid kutsuda kui on pidu? Politsei ei tantsi ju!? Pidutesege ise, aga laske ka teistel puhata. Elada!

**************************

7. 08. 2014.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/delfi-video-prefekt-kristian-jaani-ilma-teenistuskoera-sekkumiseta-voinuks-politseinikud-kultuuritolmul-kolki-saada.d?id=69484665

Kus on see häbiplekk, millest Delfi räägib?