Maanteed tähendavad alati RAHA ja LOODUSVARASID. Nende raiskajaid on Eestis palju ja nii on ka täna. Ehk isegi juurde tulnud? Hoolivust ega tarkust neist ei paista! Paraku ei õpi ka poliitikud. Või siis saavad nad sellest rahast aina suurema osa?
Nov 2025.
Sunday, February 28, 2016
Peatu, eestlane, ja mõtle!
Kus lõpeb loodus ja algab inimkäsi? Millisel kohal peab olema teelõik, millisel puutumatu loodus?Lõpuks ometi, selge ja konkreetne viide. Mitte jutt, aga viide. Kas oleme veel vanad eestlased, kes oskavad mõelda ja natuke fantaasiat rakendades pilti silme ette manada?
Kindlasti osalt oleme. Või õigemini, osa meist on sellised. Mida väiksemaks see osa jääb, seda mustem on tulevik. Mitte vastupidi. Nõukaajal taheti helge tuleviku nimel isegi jõed vastupidi voolama panna. Ka Lible lubas seda. Kuid tegelikult Lible polnud loll miis! Selline, nagu praegu üksjagu olemas on ja kes ennast lausa rumaluse paistet välja paista lasevad. Ju nad isegi seda ei mõista....
Selline asi peaks peatama eestlase, tõsiselt mõtlema panema. Kas paneb? Minu paneb küll. Tegelikult ma sellele mõelnud juba ammu ja sageli. Kuid loomulikult on sellest mõtlemisest vahel abi. Huvitav on küll, et kui sellest mingi tee-ehituse loo pläralas või suhtlusmeedias kirjutada, siis see lihtsalt "ei haaku". Enamus räägivad ikka edasi globaalsetest vajadusest, kiirusest, ajast, majandusest. Ehk siiski tasub peatuda ja mõelda? Kõik, mis me teeme, mõjutab ja muudab midagi. kas alati paremaks? Ei, mõtlemata tegutsemine teeb ALATI asju halvemaks. Pole vahet, kas tulemust näeme kohe või alles aastakümnete pärast. nagu Naurus fosforiidiga muideks. Majandus õitses, aga lõpptagajärg oli paratamatu. Just sellepärast, et oldi vaimust vaesed ehk siis rahaahned. Mõlemat on selles asjas. Millise suhtega ja kelle puhul, see juba individuaalselt erinev.
Eriti head on siin sotsid, kes nägid aastal 2004 potjomkinlust.
Möödas on sellest ajast rohkem kui 10 aastat, neljarealine maantee on paljude valimisvankri ees justkui võluvits. Põhjenduseks tuuakse ohutust ja palju muud. Mõtlemata või õigemini maha vaikides asjaga kaasnevaid miinuseid. Autode arv lähitulevikus hakkab langema, rohkem hakatakse mõtlema sellele, kas ja kui palju on vaja mõttetuid vedusid. Olen siinkohal toonud ikka näiteks, et Kehra paberitoodetest veetakse 85% välja, samapalju kaugetelt maadelt sisse. Selle asemel, et Kehra toodanguga varustada kogu Eestimaad. See annaks tööd Kehras mitmekümnele inimesele. Muidugi võib ju öelda, et autojuhtidel jääb tööd vähemaks? Aga tootlikkus? Aga taastumatute loodusvarade kokkuhoid?
Paraku ei panustata maksimaalselt ka ühistranspordi arendamisse.
Ja nagu näha, ikka toimuvad arutelud, käega ei tehta aga suurt rohkem kui kärbsepesa. Võimalusi maanteede paremaks ja ohutumaks muutmiseks on teisigi. Hea näide oli muidugi Mäo ehitus. sama raha eest saanuks teha 60 km raudteed...
Peatuge ja mõelge, enne kui tahate Eestimaa auklikuks teha. See maa on ju ka teie järeltulijate maa!
VÕI PLAANITE TULEVIKUS SIIT JALGA LASTA, TASKUD PAPPI TÄIS? KUHU? NAURULE?
Monday, May 30, 2016
Maanteeameti külalaat.
Facebookis läks tuliseks andmiseks! Tegelikult muidugi tegemist erinevate vaatenurkade ja arusaamadega, tulisust aga natuke peabki olema. Jutuks siis maanteed ja peatu(mi)sed. Ega mu argumentide sõnastus pole vast kõige parem, seega toon korraks selle teema nüüd, kui aega mõelda edasi, siia selgituseks.
Tegelikult on mõneti üllatav, et keegi (aruteludes) ei näe asja, mida ma pean absoluutselt ja lausa äärmuslikult elementaarseks! Nii elementaarseks, et seda on isegi raske selgitada. Asja, mis tegelikult välismaal juba tuhandeid kordi ära tõendatud, ehk lausa miljoneid! Tõendeid leidub meilgi. Mõelda tasub kasvõi sellele, miks tehakse laatasid ja mis on nende fenomen!
Teema transpordigrupis oli natuke teine, nimelt mõtlesin uurida, miks on 4-realine Tartu maantee parem kui kaks 2-realist, veidi erinevatel trassidel. Sellistena, mis võimaldaks mõningaid ääremaid paremini ühendada keskustega. See selleks. Teemaks läks hoopis miski muu! Raul Vibo, Ain Kendra jt on palju näinud vaeva, et tutvustada maanteede projekteerimise köögipoolt! Selline vaevanägemine on tegelikult ka väga eriline Eestis, kus enamasti võtavad mingis asjas sõna diletandid (ka poliitikud) ja mitte vähimalgi määral ei huvita neid sisuline arutelu. Asi polegi niivõrd diletantluses, vaid just ükskõiksuses. Ja just see torkab silma igal eluala ja valdkonnas. Olen suuresti ühistranspordi poole pealt keskendunud raudteele ja aastate (aastakümnete) jooksul olen ühe asja selgeks saanud. Selle, et valdavas enamuses ei huvita "pisiasjad" kedagi. On vaid suhtarvuna üksikud ametnikud kogu selle armee hulgas. Tänu neile on paljutki paremaks muudetud, üldjuhul aga tehakse asju suurte kulutustega..
Maanteede suunas olen ikka pilku püüdnud hoida ja üksiti tarkust ning kogemusi hankida. Aega aga vähevõitu KÕIGESSE süvenemiseks. Ja tunnistan ka ausalt, et teatud aspektide koha pealt olen ma lihtsalt nõrk!!! Aga ma pole ükskõikne ja püüan! Ning samas, arvestades, et teede teemat on väga paljude nurkade alt juba aastaid puuritud ja uuritud, siis pilt, mis mulle avanes siin, tegi hirmu rohkem, kui arvata oskasin. Sest õpitud pole suurt midagi! Tehnilise külje pealt vast kindlasti on, kogemusigi ju palju, aga elulised vaated on tahaplaanil ja neid ei peeta lihtsalt oluliseks. Väga vale lähenemine!
Need eelprojekti joonised suurt infot ei sisalda. Aga ühe olulise asja tõidki välja. Selle, mida ei oleks tohtinud TÄNA enam mitte olla! Nimelt, me oleme jõudnud lõpuks arusaamani, et peatuskohti on vaja. Ja selle vastu ei vaidlegi vast mitte keegi. Aga KUHU, KUIDAS JA KELLE JAOKS? Selles on aga arusaam ümmargune null!
Kel huvi tõsisem, võib ju lugeda suuremat osa vaidlusest, sest seegi on kasuks, mingid killukesed siit ikka välja tulevad, mis tausta selgitavad jne.
Neeme Sihv Mind täiesti huvitab, ilma pika projektita, kus on mingil lõigul ette nähtud parklad. Millised on parkla lahendused ja põhimõtted. Kas ja millistes neis on ette nähtud ka parkimisvõimalused karavanituristidele, elektriliikurite laadimispunktid, tualett ja pesemisvõimalused. Ja muidugi, millistel lõikudel kaasnevad kergliiklusteed. Kas on mingit lihtsustatud asendiskeemi?
Raul Vibo Eelprojekt nägi parklad ette iga sõlme juurde Kose-Mäo lõigul. Lisaks suurema puhkekoha teelõigu keskel. Mis tööprojektiga realiseeritakse tahaks isegi teada smile emotikon
Raul Vibo Eelprojekti materjalid on Maanteeameti lehel saadaval, tööprojekti veel mitte.
Kose-Võõbu
http://www.mnt.ee/index.php?id=28528
Võõbu-Mäo
http://www.mnt.ee/index.php?id=28529
Kose-Võõbu
http://www.mnt.ee/index.php?id=28528
Võõbu-Mäo
http://www.mnt.ee/index.php?id=28529
Ain Kendra Elektriliikurite teema ei olnud aktuaalne eelprojekti faasis. Ka täna ei ole see Maanteeameti teema - elektrivarustus on parklatesse mumeelest kavandatud, kuid laadimispunktidel on omad nõuded ja ilmselt tuleb see tööprojekti faasis, elektriprojekti raames lahendada.
Neeme Sihv Tänud. Püüan neid plaane natuke kaeda. Samas peaks see ju Maanteameti rida olema? Kes siis veel kui nemad on "peamehed" maanteedel? Ma ei mõtlegi ehitamist, vaid ikka kogu süsteemi kompleksset lähteülesannet ja planeeringut!. Kõik asjad on ju olulised.
Neeme Sihv Tunnistan, et jään paljudes aspektides selliste skeemide juures hätta. Näiteks, skeemil olev Kose-Risti eritasandiline liiklussõlm. Kas sinna lähedale joonistatud puhkealale pääseb ikka mõlemast trassi suunast sellesama sõlme kaudu? Ning miks pagan ei võiks parkla/puhkeala olla planeeritud BP ehk bussipeatuse juurde 41. km? Kas 43 . km puhkeala juures on mingid muud väärtused? Matkarada, veekogu vm? Bussipeatus tähendab puhkealal/parklas võimalikku müügi vm tegevust. Kuidas on lähtutud sellisest arvestusest? Kas võimalik müügi või teenuskoht peab tingimata olema asulast ehk töötajast/müüjast mitu km eemal või lähtutaks inimesest? Kas bussiootaja ei võiks seda kohta külastada või bussiga P&S süsteemi kasutaja teha oma toimetused sellises kohas, ilma vahepeal autoga sõitmata? (Kusjuures too koht ei jää ehk tema teelegi? Küsimus on selles, et kui soovitakse mingi teenuse või kükigrilliga ellu jääda, siis on kõik need pisiasjad olulised.
Raul Vibo Maanteeamet peaks looma ainult infra. Konkreetsete teenuste osutamine ei ole Maanteeameti rida. Nad on niigi hädas parklate prügimajandusega, sest inimesed kuritarvitavad neid oma olmeprügiga. Kosel paigaldati prügikastide juurde valvekaamerad. Teenuste osas oleks vaja sõlmida lepingud erafirmadega, nagu Skandinaavias. Elu näitab et alati ja igalpool ei ole piisavalt nõudlust.
Neeme Sihv nõus, Maanteeamet ei pea burksi müüma, aga ta peabki tagama EELDUSED! Inimeste ärakasutamisoskust ma usun ja tean. Valvekaamerad on muidugi mõttetu kulu. Ehk viga hoopis selles, et prügile tuleb läheneda teisiti? Metsa alt koristamine on hullem ja kulukam. Üldjuhul ei toodaks hullult olmeprügi, kui kõikides kodudes on leping ja konteiner olemas. Tuuakse küll ohtlikke jäätmeid või mööblit. Põletamisega ju normaalne inimene ei tegele, aga kui vana mööbli äravedu kulutab kümneid eurosid mööblitüki kohta, siis on midagi mäda. Mingid võimalused neist lahti saada (tihedamini) peaks alati olema. Seega, kas kuhugi tekib "teenus" juurde - ehitusprahi jm äraandmisvõimalus? Kardan, et mitte.
Kirjuta vastus...
Neeme Sihv Või kas Vardja oja silla planeerimisel on arvestatud võimalus teha sild sellisena, et suurulukid pääseks ojakallast pidi vabalt läbi?
Raul Vibo Kose-Risti parklasse saab igast suunast. Seal läheduses on krossirada, ehk vana liivakarjäär ja seenemetsad.
Sillad on kõik ulukite kallasradadega, aga kõik ei ole suurulukitele. Jällegi, tööprojektist hetke ei tea.
Sillad on kõik ulukite kallasradadega, aga kõik ei ole suurulukitele. Jällegi, tööprojektist hetke ei tea.
Neeme Sihv Väga tore. Kuid see jätab teeäärsed teenused autojuhist/bussisõitjast kaugemale ja teenimisvõimalused viletsaks!?
Neeme Sihv Jällegi, sama lugu Ardu ristis. Puhkekohana (ka rekkajuhtidele) võib tunduda eemalolev puhkeala parim, samas mingitest teenustest ei saa unistadagi, kui bussipeatus jm sinna juurdekuuluv on kaugel eemal. Miks ikkagi puhkeala ei võiks olla koos bussipeatusega? Seda enam, et P&S süsteemi kasutaja nagunii vajab parklat bussipeatuse juures!? Ma väga tahaks teada, mida ma valesti näen?
Ain Kendra Neeme, ära unusta et rahakott on siiski piiratud.
Neeme Sihv Ma ei unusta. Ära sina unusta ka seda, et millegi tegemine läbimõtlemata tähendab 1. lõppkokkuvõttes suuremaid kulusid ja 2. vähem tulusid nii kohalikule kui riigile. Paljud kuskil olnutest räägivad sellest, kui "hästi oli lahendatud too" ja kui mugav "oli kasutada teist". Ise ma aga ei suuda ega taha sellest aru saada, et iga valismaalse siiatulekul peba tal jääma maksimaalselt mõnus tunne! SIIS räägib ta sellest ka teistele ning need tulevad omakorda. Kui karavaniturist kupatatakse kuhugi lagedale platsile päikese kätte, selle asemel, et suunata ta jõe äärde ja meie maasikate/õunte manu, siis läheb ta siit minema tülpinuna ja tüdinenuna.
Raul Vibo Kiirliinide surumine külavahele kaotab kiirliini efekti. Bussipeatused on kavandatud nii et neile oleks hea juurepääs ja ajakadu oleks minimaalne, st täiendavat teepikkust ei ole. Samal ajal tuleb ümber korraldada ka kohalikud liinid, millest osa võivad ka olla ettevedu.
Parklate ja puhkekohtade teenuseid ei saa planeerida liinibussi kasutajate järgi, kuid neid saab mingil määral siduda. Pargijasõida toimib, aga ei saa eeldada, et autost astutakse otse bussi ja vastupidi.
Ardu parkla on paigutatud selliselt, et ta jääb uue maantee ja aleviku vahele. Seega on ta inimestel loogiliselt tee peal sõltumata sellest, kas nad liiguvad auto või bussiga.
Parklate ja puhkekohtade teenuseid ei saa planeerida liinibussi kasutajate järgi, kuid neid saab mingil määral siduda. Pargijasõida toimib, aga ei saa eeldada, et autost astutakse otse bussi ja vastupidi.
Ardu parkla on paigutatud selliselt, et ta jääb uue maantee ja aleviku vahele. Seega on ta inimestel loogiliselt tee peal sõltumata sellest, kas nad liiguvad auto või bussiga.
Neeme Sihv Vastupidi, ma tahan suunata puhkajaid koos bussikasutajatega ühele platsile! Et liini pikkus ei kasvaks ja ühel platsil oleks maksimaalne kasutegur. Küll aga ei saanud ma praegu ühest asjast aru! Mida siis saab eeldada? Mis jääb auto ja bussi vahele? Ning miks seda ei ole auto ja rongi vahel? Ning veel, ükski lisapeatus ei meeldi ka autojuhile bussipeatuse ja küla vahel, näiteks selles, et midagi osta. ja veel kord iga teeninduspunkt, kiosk, maasikalett vajab maksimaalset arvu peatujaid! See peaks olema kogu süsteemi lähtealus!
Neeme Sihv Võta või seesama Kükita. Kui Kükita ja Tapa Vorsti müügibuss oleks erinevas kohas, kas neil oleks siis selline käive kui praegu on? Mõlemal? Või kas nende mõlema käivet võiks tõsta suurem parkla, veele mingi teenusepakkuja lisandumine? Küla/asula läheduses siis veel ka kalamüüja ja kauplusauto? Või mis iganes, võimalusi on tohutult.
Ain Kendra Puhkekohtade vahekaugus on liiklusohutuse aspektist piiratud. Normijärgne vahekaugus 20-50 km. Kose-Mäo vahekaugus on 45 km ja seega mahub sinna vaid üks peatus. Kohustuslikult sõidukite parkla, puhkeala ja sanitaarala. Muud variandid pole keelatud. Kuid iga teeäärse elamise juurde selliseid ei planeerita.'
Neeme Sihv See on viga. Mitte et peaks iga küla või talu juurde planeerima. Kui keegi arvab, et maaelanik viiks oma aiasaaduste ülejäägid või talutootmine/käsitööline 40 km kaugusele, siis tuleb see inimene (elu)ülikooli saata. Puhkekohad peavad olema seal, kus on selleks sobivad tingimused, olgu vahekauguseks mõnel juhul kasvõi 5 km. Kui on asula, mahasõi jm, siis mismoodi on puhkekoht liiklusohutuse koha pealt riskifaktor võrreldes sellega, et seal on küla, järv või muu?
Raul Vibo Ain tahtis ilmselt öelda, et puhkekohtade sagedus on normeeritud majanduslikest, tehnilistest ja füsioloogilistest aspektidest lähtuvalt. Korralik puhkekoht maksab miljoneid, kasutut infrat ei ole mõtet ehitada. Autosõitja seisukohalt on 30..40km vordne 10 minutiga. Parklaid võib teha tihemini, ehk need ongi iga sõlme juures. Eraldi mahasõitudega oleks nad jällegi kallid ja ka täiendav oht. Maantee ei ole turuplats. Aiasaadusi müüdagu turul, asulatingimustes.
Neeme Sihv Pole siis ime, kui maaelu kiratseb ja asjad toimima ei hakka. Veel kord olulised põhimõtted ehk asja alustalad. 1. ei ole vaja teha miljoneid maksvaid puhkekohti, vaid vaadata eeskirjad üle ja selgeks teha, mis ja kuidas. 2. igal pool asfalteeritud hiigelplatsid? Ei, kohati ehk hoopis killustiku-kruusaga parkimiskohad. N.ö. poollooduslikud. 3. Küsimus pole AUTOSÕITJA jaoks vahemaades, vaid mugavuses. Peatuda üks kord ja sellega teha ära mitu asja, vetsuskäigust kohaliku toodangu ostuni. 4. P&S tähendab parkimist otse ühistranspordi kõrval. 5.kui asula on väike vm põhjusel, siis EI TASU aiapidajal teha miljonilisi investeeringuid, vaid tal tasub midagi müüa vaid seal, kus kõik muud asjad koos on ja onkodu lähedal. Vaadakem ringi neis kohtades (väljaspool Eestit), kus midagi TOIMIB ja mõelgem, MIKS toimib.
Neeme Sihv Nii pikalt ma korduvalt ei jaksa kirjeldada. Toodangut ei tule viia ainult kliendi juurde, vaid tuleb vaadata ka seda, kus klient ON! Ja sageli on k.lient talu lähedasel maanteel, MÖÖDA KIHUTAMAS. Seeg, teeäärsed müügikohad on märksõna ja ka siin peaks kuuldavasti olema välismaalt kõvasti õppust võtta. Ning kui talunik tahab, siis igati bensiini jm kokkuhioid, ajast rääkimata, on loogiline. Jne jne.
Neeme Sihv Seda enam, et vastasel juhul talunikud müüvad traktorid laenu katteks, mitte ei juhi neid kodust. Uuri veidi nende probleemidest marketitega jne.
Neeme Sihv Lisaks on veel ka liiklusohutus. http://eestimaablogi.blogspot.com.ee/.../uhispeatused-19...
eestimaablogi.blogspot.com|Autor: EESTIMAA BLOGI
Ain Kendra See trass läeb asustusest nii kaugelt mööda kui võimalik ja see on ka eesmärk. Asustust teenindab vana trass ja ära tule nüüd rääkima et turg peab tulema kiirtee äärde.
Raul Vibo Neeme tõesti siin lähevad küll nüüd põhimõtted vastuollu. Kui näed tornidega linna/aleviku märki, siis palun tee turuplats. Maantee ei ole turuplats ja ainuüksi sellise tegevuse propageerimine on kuritegelik.
Samas ma nõustun, et meil on palju asju tegemata, maanteed ei ole ohutud. Linnatänavad ka mitte. Sellepärast tegin portaali Liiklus.Ohutus.Audit. Kaardistame ohtlikud kohad ja otsime lahendused. Räägime ka põhimõtted selgeks.
Samas ma nõustun, et meil on palju asju tegemata, maanteed ei ole ohutud. Linnatänavad ka mitte. Sellepärast tegin portaali Liiklus.Ohutus.Audit. Kaardistame ohtlikud kohad ja otsime lahendused. Räägime ka põhimõtted selgeks.
Neeme Sihv Ma püüan sellest õhtul pikemalt kirjutada. Kirik oli vanasti kõrtsiga koos, nüüd on ajad teised. Aga asju kokku peab sobitama.
Neeme Sihv Muide, sa ei pidanud heaks mõtteks ka kaubanduskeskuseid linna veerel, mina aga pean vägagi ja ometi neid õitsevad nii Tallinnas, Tartus kui mujal. Kui KOHT on sobiv ja läbimõeldud muidugi.
Vaadates skeeme, on näha mitmes kohas plaanitavad puhkekohad. Mõne koha juures on "vana karjäär ja krossirada" (!?), nagu Ain täpsustas. Tegelikult, oma silm oleks kuningas, aga..... Pean eemalt "mõtisklema". Ja meie vaidluses polegi ju teatud mõttes vaidlust. On ehk möödarääkimine? Sest.....
* Arvan, et keegi ei vaidle vastu Pargi&Sõida süsteemi vajalikkusele? Seega, esimene lähtepunkt siit on, et bussipeatustes ON VAJA parkimiskohti?
(Suurus/arv polegi siinjures PRAEGU oluline).
* Keegi ei vaidle ehk vastu ka sellele, et bussipeatuses on vaja puhkeala?
(mingilgi määral).
* Keegi ehk ei vaidle ka vastu, et bussipeatuses on vaja sanitaarala?
(Tualet, ka ehk pakendikonteinerid jm).
Jõuame esimese vaidlusaluse punktini. Miks teha MITU parklat ja sinna juurdekuuluvaid asju? Muidugi, kui bussipeatuste vahe on väga pikk või on mõni muu põhjus, siis võib ka vahele teha tõepoolest puhkeala, selle vastu pole midagi. Kuid Mõelda tuleb alati sellele, mida Ain ütles, "raha seab piirid"! Kuid siit tuleneb ju võimalus raha kokku hoida ja/või kulutada seda otstarbekalt!? Seega, vaatame, mida bussipeatuses ehk küla/asula läheduses teha annab. Osa peatusi ju küla/asula piiril ehk et püütaksegi mitte bussiliini pikemaks venitada ja kohati see vägagi õige. Mitte liiga kaugele ei inimesest ega trassist, kuldne kesktee on sageli parim. Seega...
*Bussipeatus ja selle juurdekuuluvad asjad on sama elementaarsed kui selle puhkekoha puhul. Aga, lähtuma peab esimese asjana P&S süsteemist, millest peaks olema räägitud juba piisavalt palju, et selle plussid peaks olema selged. Kus aga peatub rohkem autosid, kas lihtsalt puhkealas või puhkealas/bussipeatuses asula/küla lähedal? Loomulikult on õige teine variant. Seega.....
* Esimene "KASU" on asjast olemas. Parklat, sanitaarala ja puhkeala kasutab rohkem inimesi, et ehk kulutatud rahast on KASU palju rohkematele inimestele!?
Neeme tõesti siin lähevad küll nüüd põhimõtted vastuollu. Kui näed tornidega linna/aleviku märki, siis palun tee turuplats. Maantee ei ole turuplats ja ainuüksi sellise tegevuse propageerimine on kuritegelik.
* Mis on siin kuritegelik? Kui väikeses kohas ei ole mõtet kiriku ja kõrtsi vahele turuplatsi teha, sest pole piisavalt elanikke, siis ei peagi tegema. Aga kui peatuskoht kujuneb hästi kasutatavaks, siis võib maainimesel TEKKIDA soov ja võimalus seda ära kasutada! Ja mis saab selle vastu olla? Kui kuskil keegi, talunik või käsitöö tegija, aiapidaja või seenelkäija saaks teenida midagigi? Ääremaal? Sest seda kõike saab teha vaid siis, kui on piisavalt KLIENTE! Piisavalt kliente on aga siis kui on sobivad TINGIMUSED ja/või rohkem müüki/teenuseid. Siit tulenebki järgmine KASU!
* Kolmas, vahel väikenegi KASU tekib ka kohalikele. Sest müüma sellisesse kohta võidakse tulla ka kaugemalt, seega kujuneb kohast parema valikuga müügikoht. Ja küllap ostaks ka kohalik?
* Ja nüüd jõuame ehk suurima KASU juurde! Asjast võidab inimene, kes muidu aina sõidab ja sõidab. Kes koju jõudes peab ehk minema ostma tomatit või vorsti, kuigi see võinuks tal olemas olla juba koduteel. Rekkamees, kes vajab süüa nagu me kõik. Puhkaja-matkaja-(karavani)turist.
* Viies KASU! Keskkond on oluline. Välismaal (just täna uurisin rekkamehelt) on SELLISTES kohtades (just nimelt sellistes, ka väljaspool asulaid) võimalus saada kaevu- või allikavett. Või lausa erinevat söögikraami! Pesemisvõimalustest ma üldse ei räägi! Kus meil need võimalused on? Või on see võimalus kuritegelik? Jääb otsimata/ostmata uus plastpudel ja kulutamata ehk ka bensiin selle leidmiseks?
* Muide, Eestis pidi olema parklaid päris palju, rekkajuht peab sageli vaatama kella ja peatuma esimeses sobivas, et mitte eeskirju rikkuda. Sageli aga....pole seal kohti!? Suuremas parklas see probleem väiksem ja kuues KASU asjast on ka suurem turvalisus. Kõigi seal peatujate jaoks, sest...peatujaid on ju rohkem ehk nägijaid silmapaare samuti.
* Seitsmes KASU tekib siis kui koht on asulale/külale väga lähedal. Sedasama platsi, täiendustega või ilma saab kasutada teenusbusside, kalamüüjate jt peatumiseks. Samas võib tekkida võimalus ka koostoimimiseks külaplatsina vms. Või isegi korraldada müügipäevi ja LAATASID!
* Kaheksanda KASU võib tuua elekter! Puhkeala võib ju ehk asuda ka pilkases pimeduses, aga kas ikka on hea pimedas peldikusse minna? Elektri tagamine ükskõik kus on kulukas, asulatest kaugemal eriti kulukas. Ühe võimaluse tagamisega aga võivad elektri olemasolust kasu saada väga paljud. Nii elektrisõidukiga sõitja kui lihtsalt telefoni laadida soovija.
KASU on sellistest asjadest seega küll!
Ja nüüd jõuamegi LAADA juurde. Ehk miks on laadad populaarsed? Sest seal ei pakuta ühte-kahte asja, vaid VÕIMALUSI on palju! Väike mudel on seesama Kükita. Ainult söögikoha pärast peatujaid on vähem kui siis, kui juures on ka üks vorsti- jm tooteid müüv buss. Lisanduks veel kolmas, oleks veel rohkem, neljandast rääkimata! NII toimivad asjad! Kui ei usu, uurige eelkõige neilt (juhtidelt), kellele sellised asjad eluliselt vajalikud.
Muidugi, ka siin tuleb paljusid muid pisiasju arendada. On olemas söögikohtade märk, on olemas talukauba märk, parkla märk jpm märke. Need peavadki enne selliseid kohti olemas olema, et varakult teavitada asjadest, mida puhkealas leiab.
Ning veel kaks väikest nüanssi.
* Kui puhkekoht on väljaspool asulat/küla, siis peab selleks olema looduslikult parim koht. Veekoguga jms, mitte teha seda kohta seenemetsa. Seenemetsa sõidetakse mööda kõrvalteed, ühe puhkeala puhul oleks seal seenelisi rohkem kui seeni.
* Mingit juttu ei taha ma kuuldagi, et "maaelu ei kiratse" või et "talunik juhib traktorit arvutist"!. Meie põllumehed on HÄDAS! Ja see, kui ta peab (kasvõi osa) oma toodangut vedama kaugele, marketisse, kes röövellikke tingimusi seab või mujale, siis see ei ole KASU vaid lisaKULU. Aiapidajast mutikesest rääkimata. Talunikud hoopis müüvad oma lautasid ja tehnikat, talude müümiseni välja! See kõik ei ole ENAM jätkusuutlik.
Riigi asi on luua sobiv taristu ja seda võimalikult optimaalselt raha kulutades. Seda saabki teha ainult läbimõeldult.
Keegi ei kahtle enam selles?
Või kahtleme, et välismaal tegutseti läbimõeldult?
**************************************
Tere!
Mul on rekkameestele palve!
Eestis tasapisi arendatakse taristut, nagu tänapäeval kombeks öelda. Plaanitakse Tartu maantee neljarealiseks ehitamist ja veelgi jugemates soovides teisigi teid. Nagu eelprojektidest näha võib, siis plaanitakse ehitada ka ebamäärase terminiga "parklaid koos puhkeala ja sanitaartingimustega". Mida see täpsemalt kaasa toob, on mulle hetkel teadmata.
Siiski olen märganud teatavaid vastuolusid, näiteks selles, et need alad plaanitakse suhteliselt läbimõtlemata, suvalistesse kohtadesse ja mitmekümnete km vahedega. Mul on väga oluline teada, milliseid häid külgi, aga ka puudusi näevad rekkajuhid Eestis sel teemal? Millised on head näited välismaalt? Kuidas on olukord siin kui seal pesemisvõimaluste, söögikohtade, joogivee ja kõige muuga, mis seondub?
Muidugi võite kirjutada ka karavanituristi või elektriautojuhi või ka lihtsalt matkaja vaatenurgast.
Tänud juba ette! Loodan aktiivset kaasalöömist!
Mul on rekkameestele palve!
Eestis tasapisi arendatakse taristut, nagu tänapäeval kombeks öelda. Plaanitakse Tartu maantee neljarealiseks ehitamist ja veelgi jugemates soovides teisigi teid. Nagu eelprojektidest näha võib, siis plaanitakse ehitada ka ebamäärase terminiga "parklaid koos puhkeala ja sanitaartingimustega". Mida see täpsemalt kaasa toob, on mulle hetkel teadmata.
Siiski olen märganud teatavaid vastuolusid, näiteks selles, et need alad plaanitakse suhteliselt läbimõtlemata, suvalistesse kohtadesse ja mitmekümnete km vahedega. Mul on väga oluline teada, milliseid häid külgi, aga ka puudusi näevad rekkajuhid Eestis sel teemal? Millised on head näited välismaalt? Kuidas on olukord siin kui seal pesemisvõimaluste, söögikohtade, joogivee ja kõige muuga, mis seondub?
Muidugi võite kirjutada ka karavanituristi või elektriautojuhi või ka lihtsalt matkaja vaatenurgast.
Tänud juba ette! Loodan aktiivset kaasalöömist!
(Minu postitus - Neeme)
Tänud veoautojuhtidele (FB_st) esimeste arvamuste eest!
Rootsi, E4 maantee, esimene metsakas Soome poolt tulles, platsil nimi Aavajoki, wc+infa wc. Laste mänguväljak, pingid-lauad ja muu vajalik.
Foto FB-st.
************
selline parkla normaalse talvel sooja wc, puhta vee ja ideaalis pesemise ning söömis võimalusega parkla kuhu mahub ikka rohkem kui 5 masinat korraga seisma peaks olema iga 40 km tagant
******************
Idee on muidugi asjalik,kuid seda mitte ainult Tln.-Tartu teele vaid ka Tln-Pärnu-Ikla ja ka Tln-Narva mnt.Iga 30-40km.tagant võiks olla parklad mis võimaldavad elementaarseid hügieeni teenuseid soe wc.(mõeldes ka invaliididele ja ka mida regulaarselt koristatakse)puhas vesi,prügikastid mida ka koristatakse ja paha poleks kui söögikoht sinna juurde kuuluks. seda ca.20-30 autole ja kuskil 50-60 km raadiuses peaks olema kindlasti pesemis võimalused dušš või isegi saun korralik söögikoht suurem parkla ja see projekt saaks iiresti heakskiidu. Sellega saaksid paljud inimesed omale töökohti ja olex meeldiv ka autojuhtidele! Julget pealehakkamist!!!
********************
tere! loogiline oleks kui auto sõidaks parklasse ühest otsast ja teisest välja, st., et poleks vaja hakata puksima joonte vahele. ja kui võimalik, siis peaks olema kaitstud teemüra eest. olemas peaksid olema prügikastid, sest ka autojuht toodab prügi. 24/7 avatud korralik vets. ka pesemisvõimalused sooja veega pole liiga palju küsitud. söögikoht oleks ju ka tore. kui on parklaid piisavalt tihedalt( ca 20 km järgi), siis ei pea need ka ülemäära suured olema.
*************************
Võimalusel oleks hea, kui saaks ka ülegabariidilise koormaga seista! Pidev probleem, et pikkusega, laiusega kuskile sööma minna ei saa, pead jätma kuskile laiema kohapeale seisma, et siis saateautoga minna einestama!
Narva poolt tulles, enne Aegviidu peale mahakeeramist, 3,7 kilomeetrit, on viimane parkimis koht! muidugi saab seista ka vana Nehatu platsil, peale Pirita jõe ületamist!'
****************
Neeme Sihv Pesemisvõimalused. Milline võiks olla sobiv hind, juhul kui sellist teenust pakuvad mingid ettevõtted (majutus, pubi vm) sellises peatuskohas?
soomes-rootsis pesemisvõimalus maksab ca 3-5 euri. sõltub mida sisaldab(duss, saun). on kasutusel ka kokkuleppelised ajalimiidid, et mõni ennast sinna ei unustaks enda subjektiivne arvamus on, et ennem olgu tsipa kallim ja korralik kui et solgiauk.
*************
Kui sellist asja ettevõtta,võiks see olla näitex üle eesti ühe ettevõtte business teha kasvõi erinevate varustus astmetega neid hüvesi,see suht kiiresti selekteerib välja mis sobib,mis mitte ja siis step by step liikuda edasi. autojuhid suht suhtlev rahvas ja ino liigub kiiremini kui arvata oskad ja ka negatiivne!
********************
****************
ja kui rajategi parklaid või siis n.n.metsakaid, siis oleks hea kui kalasaba oleks poolpõiki tee suhtes.ja autod peaks paiknema mitte kabiiniga tee poole vaid metsa poole. s.t. haagiste tagumine ots teepool.siis tekibki juba 13 m haagisega väike müratõke mis selja taga. ja loomulikult eest ja tagant läbisõidu võimalusega ja servadesse võiks jah teha ca30 m pikkused taskud pikkadele vedudele.. miks ma pean puhkeajal veel kuulma möödasõitvate autode müra või lugema neid?? saksas ongi see suur viga et teeäärsed peatuskohad ninaga tee poole ja katsu siis seal puhata kui koguaeg üks undamine käib.üks saksa politsei isegi suurendas kunagi mu trahvi numbrit,et julgesin öelda et parklad valesti tehtud.pidid olema parimad saksa projekteerijad!! ütlesin et pange see projekti autor siia teeäärde magama selle müra kätte-nii kohe väänati mu trahvile 30 euri juurde. edu tegemistes!
(Kindlasti peaks olema võimalusel hekk/metsatukk vahel vms - Minu märkus)
*****************
Muide, see postituse pilt ongi se k6ige hullem n2ide, mida sa otsid...
(meelega postitasin teema just SELLE pildiga. Minu jaoks ongi see koostöö ja ettekujtlusvõime puudumise musternäide Eestis)
***********************
Oleks mul võimalusi ja vahendeid, ehitaks ise ühe korraliku parkla, täpselt sellise mis vaja! Kunagi paari tuttavaga arutasime asja, tegin visandi, kuid jäi asjaajamiste taha pidama!
*************************
Väga tuntud metsaparkla Rootsis Eestlaste jaoks. Parkla küll väike aga korralik tualett vähemalt. Talvel suisa soojendatud.
****************
*******************
Niisugused on esimesed kommentaarid. Ja pole midagi parata, ühes asjas saanud veendumud kinnitust. Ükskõik kui head spetsialistid meil oma aladel on, siis koostoimimise, seoste jms koha pealt ollakse sageli väga eluvõõrad. Ollakse kinni mingites mallides, mudelites, visioonides, välismaistes näidetes. Aga meil on oma elu ja omad yingimused. Sh ka kogukondliku elu arendamine. Ja rahalisest küljest tuleb pigem korraga panustada, et keegi saaks ka külaplatsi, mida muidu ehk ootama jädaksegi....
*****************
Aitäh, Sven Lusmägi!
***************
Tere!Nonii siis,Sõidan aastaid juba algusel venemaale sai konteinereid vedada ja seal hakkas juba parkimine paremaks muutuma 90ndate algusel,Tver juures olid väga korralikud parklad ja mujalgi paljudes kohtades ,ma nyyd ei mäleta kas pesu sai pesta aga enda pesemiseks olid korralikud saunad ja korralik köök oli ka seal. praegu sõidan Iiri ja Itaalia vahet. Itaalias on Peaaegu igalpool tanklates autojuhil võimalus käiia dušši all,korralik WC ja ka näksimist saad ka.muidugi kui tahad korralikult süüa siis peab mõne restorani juures pidama ja seda kiirteelt ikka maha sõites.mitmes kohas maksad söögi eest ja see on ka parkimise tasu,seal kohtades on ka Dušši võimalus ja WC,teeäärsed niinimetatud metsakaid on ka itaalias aga seal enamuses ma pole seisnud ja ka tihti peale pole seal ka wc enam avatud.aga seda vist sellepärast et ka autojuhtide seas on sigu kes situvad potist mööda või kõrvale. Prantsusmaa on küll kaetud nii metsakate parkimisplatsidega korralikult kus on ka WC ja hooldab neid maantee amet.iga päev käib koristaja läbi. Tanklates on duššid olemas aga seal enamuses tasulised aga see 2-3 eurikut ei tapa.Asuvad vaheldumisi nii tankla kui parkla ca iga 20-30 km kaugusel, inglismaal metsakaid vähe tanklates saab seista 2 tundi tasuta kui ööbid siis maksad. Iirimaal on öldiselt vähe tanklaid parklatega aga neid tuleb juurde.Kui ma 2004 läksin iiri siis seal polnud suuri kiirteidki aga praegu aina ehitatakse ja tee äärde on ka mõnedsellised parkimis koha moodised asjad tehtud et päris tee peal ei seisa ja magades ei tundu nagu oleksid tormisel merel..
Rootsi on ka väga palju nii metsakaid kus on korralikud WC milles isegi talvel soe sees.ükskord juhtus nii et kui hommikul ärkasin siistahtsin vetsu saada aga meeste omas oli too hetk kinni invaliidide omas magasivad poolakad.
Thursday, June 2, 2016
Parkla kui puhkeala.
DSV "peakorter" Tallinnas. DSV kirjaga autosid liigub meil palju. Kuidas hoolitakse kaugsõiduatojuhtidest mujal?
NB! KINDLASTI VÕIKS SIIN KOMMENTEERIDA VEOKAJUHID ISE, NII JÕUAKS "KOOSMÕTTED" PAREMINI AMETNIKENI, SEST KINDLASTI MA NEID BLOGI TEEMASID NEILE KA EDASTAN. JA NENDE ASI ON JUBA ETTEPANEKUTEGA ARVESTADA. SELLEKS, ET EI TEHTAKS VIGU JA/VÕI LAUSA LOLLUSI
Nagu öeldi ühes vene kultusfilmis, siis "teema mõtlemiseks".....
See on üks tankla Soomes, on kolme erineva kütusefirma tankurid ja veokatele kaks "kalasabarivi", kummaski nii 15 kohta pluss tanklamaja taga sellised lühiajalised seisukohad söömas käijatele.
Nn "metsakad" nagu mõningaid parklaid kutsutakse, ei pea asuma tingimata metsas, samas üldjuhul on need mõni km asulatest eemal. Pigem tähendab see "kõrvalist" parklad, kus siis on mõnes vaid tualett, samas on ka selliseid, kus on olemas väga korralik söögikoht. Üldiselt võib neis seista nii lühemat kui pikemat aega. Rootsis on sellised sageli mõnisada meetrit (kiir)teest. Tee ja parkla vahel võib olla ka mõnekümne meetrine metsasiil. Sageli on parklas ka WC soendusega, joogivee võimalus, samuti pesemisbvõimalused, kohati siis tasuta või ka väikese tasu eest, kõik oleneb ikkagi konkreetsest parklast. Seda siis just Rootsis, Soomes vähem. Eriti uhked on Poola uued "metsakad" kiirteede ääres. Mõningates piirkondades võivad parklates seista ka haagissuvilad, kuid teises kohas võib see olla ka keelatud. Eks haagissuvilaparkide loojad tahavad ju ka teenida.
Et Eestis midagi väga muutuks, seda ei oska lootagi. Meil ju tavaliselt küsitakse kohe, et "kesse maksab ja kus on kasum"?
Aitäh, Urmas Virveste!
Palusin kaugsõiduautojuhtidel saata võimalusel pilte erinevatest peatuskohtadest välismaal, võimalikult erinevate vaatenurkade alt. Mida nähakse? Mida soovitakse? Mida meil oleks üle võtta? Mida teisiti teha? Ise olen ma parklatele tähelepanu mingil määral pööranud küll, enamasti siiani küll ühispeatuste raames. Aastaid on meil ju räägitud ka sellest, kui vajalik on "Pargi & Sõida" süsteem. Tegusid on, aga vähe. Omal ajal kui rongipeatuste parklad teemaks olid, siis selgus, et Eesti raudtee nagu väga ei hoolinudki neist. Ka remonditakse meil igal aastal kümneid kilomeetreid teid, nende puhul aga ei tehta P&S süsteemist väljagi. See näitabki, et jutt, arengukavad ja planeeringud on rohkem linnukeste jaoks. Õnneks oli surve siiski rongipeatuste puhul nii tugev, et need parklad tehti. Kohati on need nüüdseks jäänud väikeseks.
Kaubanduskeskuste parklad ei ole oma planeeringult väga sobivad kaugsõiduautodele (ometi, öösel oleks seal ju ruumi üksjagu!?) ja paljudes parkida ei lubatagi. Samas ega seal pole ka mingeid võimalusi, isegi tualetti mitte! Minu jaoks on aga tualetid elementaarsed, nii parklates kui muidugi ka peatustes.
Mingid reeglid näevad ette, et suurte maanteede ääres peaks parklad olema maksimaalselt 50 km järel. See on ju nonsenss? Needsamad bussipeatused peaks kõik omama parkimiskohti, mida sõiduautode puhul saaks kasutada näiteks ka veoautojuhid, näiteks kui on mingeid tehnilisi probleeme. Praegu jääb üle ainult suvalises kohas teeveerde tõmmata või suurelt maanteelt maha keerata. Needsamad peatused koos vähe lahedama parklaalaga oleks ka sobivad aeglasele tehnikale lühikeseks peatuseks, et pikki kolonne mööda lasta. Jne jne.
Mis tunde tekitab ülaltoodud pilt minus?
1. Tore, et tanklad on koos. Kuigi, kas ikka on see konkurents või pigem teise nina alt püüd napsata? Tanklad puhtalt eraomandus, ometi näeks ma parema meelega seda, et ühe tankla rajamise rahadest saaks teha hoopis rohkem "kõrvalsaadusi"! Puhtalt rahalises mõttes! On ju kahe tankla ehitus ja ülalpidamiskulud ka põhimõtteliselt kaks korda suuremad!?
2. Meeldiv on näha siiski, tehtud on ka veidi ilule mõeldes, vahepeal on väike puudesalu.
3. Huvitav, kas pildil näha olev hoone on ka kaheosaline ehk siis mõlemal tanklal oma osa ja teenused?
4. "Kalasaba" minusugusegi diletandi jaoks igati mõistlikum, kui tavalised parkimiskohad, kuhu peaks manööverdama . Või siis teatud peatuskohtades üksteise "järel" peatumise võimalus, sest manööverdamine on ja jääb ebamugavaks. Sellele olen saanud kinnitust juba esimeste suhtlemistega.
5. Kes maksab, seda ma ei tea, kuid kindlasti võiks mõelda rohkemalegi. Kui oleks minu teha, siis mõneski parklas ma teeks kalasaba lausa nii, et iga auto vahel on mõned keskmisekasvulised puud. Privaatsus, päikesevari ja muud kasulikud omadused oleks väga inimlikud. Ja "metsakates" ei ole ju vast maa ka nii suur defitsiit!?
6. Üldjuhul pidavat olema nii, et sellistes parklates haagissuvilad ja muidu autosõitjad ei pargi ega ööbi. Aga miks ka mitte? Muidugi tekib tegelikkuses ka küsimus rahastuses, kuid, kas ikka peab alati kõigest kasu saama? Ehk on kasu ka see, kui sinu riigis on head võimalused ja külalised räägivad neist isegi kodus?
7. Ergav Eesti päike! Kas projekteerijad mõtlevad näiteks sellele, et parkimiskord tagaks päikese kõrgseisu ajal olukorra, kus päike on auto taga? (Aitäh , kes sellele tähelepanu pöörasid, ma ise ei osanud niipidi mõeldagi).
Eelkõige lähtun ikkagi sellest, et meil, Eesti riigil, ei ole raha nii palju, et seda laristada. Ning seepärast tulekski väga põhjalikult mõelda, kuhu, mida ja kuidas teha. Samas on loomulik, et tuleb teha väga einevaid parkimisvõimalusi, kõige lihtsam on alustada kohe just teede remondi raames. Vaadata lõigul üle kõik bussipeatused ning arvestada igal pool ka mingite kohalike vajadustega, kui neid on. Siin võib piltlikuks näiteks tuua Märjamaa risti. Kus on tanklaid, aga vastupidiselt, pole isegi bussipeatust. Ometi saaks selle edukalt teha tee vastaskülge. Ning kuhugi sinna kupatada ka aastakümnete pikkuse traditsiooniga luuamüüjad. Sest no ei ole normaalne, kui IGA ASJA jaoks tuleb uuesti ja uuesti peatuda. Kui vaja, visaku või loosi, kumb luuamüüja kummale poole teed koha saab!
Ja kindlasti püüan järgmistel matkadel jm ikka veidi rohkem "selle" pilguga ringi vaadata.
Rootsi, E4 maantee, esimene metsakas Soome poolt tulles, platsil nimi Aavajoki, wc+inva wc. Laste mänguväljak, pingid-lauad ja muu vajalik.
Eestlaste jaoks tuntud metsakas Rootsis. Parkla küll väike, aga tualett korralik ja talvel soe.
Vaasa lähedal, ca 5 km linnast.
Pood sama suur kui keskmine Eesti säästukas, kaubavalik paraku kvaliteetsem, süüa saab nii kiirtoitu või rämpstoitu kuidas keegi soovib, või siis ka praadi ja päeviti on rootsi laud löunasöögiga, lastele on sees vähemalt, vist ka õues mängunurk. Seina ääres mõned raha kulutamise automaadid. tasuta avar wc nii naistele kui meestel ja lapse tuba ja veokajuhtidele, saun, dušš ja pesupesemise võimalus, puhketuba suure teleriga. Veokajuhid eelkõige Soome enda omad, seotud ametühingutega.
(Kui meil on nii kangesti EL, nagu poliitikud aina rõhutavad, siis peaks EL-i "ametiühing" rahastama ka siin autojuhtide inimväärset tööaega? - Minu märkus, N.S.)
Esimesed elamud on siit linnas, seega elamurajooni siin küll pole, mõni ladu ehk teisel pool kilomeetri kaugusel, täiesti eraldi seisev kompleks. Pood on avatud 24/7.
Vahel müüakse platsil ka suitsukala (autohaagisest) või midagi muud. Selle ostmise ja müümisega on nii, et kuidas on hinna ja kvaliteedi suhe, kui ikka hind sama või pea sama mis poes siis ostetakse ikka ennem poest, üldiselt olen seda teeääre kaubandust peale maasikate ja murelite näinud vaid aastate jooksul Poolas mõnes piirkonnas, kus on suuremad puuviljakasvatuse piirkonnad. Ja kui Poolas osta tee äärest õunu, siis need ei ole need, mis on meie poes, Poolast toodud. ...
See mängunurk, ikka neile peredele, kes linnast siia sööma sõidavad, ega siis lapsed kogu selle aja kui täiskasvanud söövad suuda lauas istuda.
Vana-Pääsküla. Ühel pool linnaliini peatus, teisel pool kaugliinid. Söögikoht ruumides remondi teinud, võimalik oleks ehk ka bussipeatus siia ette tuua ning leppida eraettevõttega kokku, võimaldamaks, ühte väikest nurgakest kasutada ooteruumina. Aga seda kartust meil muidugi pole...
Taga asub tankla, kiirsöögi võimalus olemas, küll aga vist ei mingit pesemisvõimalust!?
Mingi koht P&S jaoks, mingis kohas seisavad haagised, aga ööbijate kohta mul andmeid pole.
Eesti parkla!
Tegelikult see lihtsalt mulle teele jäänud näide ja tegemist siiski peatuskohaga lühikese peatuse jaoks, pigem hädajuhtudel. Ometi, ei mingit (joogi)vett ega ka tualetti! Kui kunagi tehakse, siis mitte tee remondi käigus, vaid rahvusvahelise hanke korral....
Saksamaal Autohof on veoautode parkla, mis on erakapitali poolt majandatav ja sageli tasuline parkimine, mille väärtuses saab sees ka süüa.
Söögikoht, parkla, kui tasuline, siis ka valvega, pesemisevõimalus nii enda kui pesu, tankla, vahel ka veokapesula, eks seal käivad ka sõidukate ja bussidega rahvas, aga neile puudub seal ööbimise võimalus, kui just pole juures motelli. Aga Saksas tavaline et õhtul peale tööd, nii 50-100 km linnast välja tanklasse või hofi, need üldiselt suuremad ja mugavamad, sööma ja siis koju tagasi linna.
Kas meil oleks lootust sellistele või ka väiksematele erakapitaliga kohtadele? Kas oleks kliente? Ja kas meil tuldaks linnast sellistesse kohtadesse õhtustama? Muidugi, ma usun, et meil piisaks ka millestki väiksemast, vähemalt esialgu, peaasi, et midagi oleks!!! Nagu näiteks Leedus.
Seal on ka söögikoht ja tankla ja veokatel parkimine tasuline, kunagi, kui olid piirikontrollid, oli see eestlaste seas popp koht, enam vist mitte. Siin on ka sõiduka juhtidele ehk siis tavamotell kõigile, kel vaja ööbida.
Foto: Arvo Tarmula.
Kuidas on aga väikeäridega maal? Meil on pagariäri, aga Haapsalu kesklinnas. Kas tekivad ka mujale? Kindlasti on ka maakohtades neid, kes sellise äriga tegelevad või kes tahaks tegelema hakata.
Mis sai aga sellest? Kas raha ei saadudki kokku? Kas riik pani õla alla? Toetatakse ju väikeettevõtlust, nagu poliitikud väidavad!?
Olen sealt bussiga mööda sõitnud, paraku..., aga kindlasti lähen kaema, sest koht tundub super! Maanteeamet aga keeraks kindlasti asjad pea peale, kui 4-realine Via Baltica tuleks!? Või teen liiga?
Koht siis Rootsis Sala lähistel. Wc-d, pikniku ala, laste mänguväljak. Veokitele kohti 10 poolhaagist või 5 25meetrist autorongi. Sissesõidul võimalus ka kaugemale jääda, seal ajalimiit 1h, et saaksid 45min pausi teha.
Fotod ja tekst: Mirko Aaspere.
Metsaparklad, Saksamaa.
Aitäh Fotode saatjale!
Metsaparkla, Holland. Mõlemad riigi poolt tehtud.
Metsaparkla Saksamaal. Koos korraliku tualetiga.
Kindlasti peab meil selliseid olema tihemini, kohati piisab ka kõige lihtsamat. Võimalusel tuleks aga siiski püüda parkla teha veidi eemale nii, et väike metsatukk eraldaks seda maanteest.
Üks asi, millest mulle kirjutati on "kalasaba" parkla puhul vist väga oluline. Et juhi uks peaks jääma haake esiseina kohta, mitte vastupidi, nii et oluline siis kumba pidi kalasaba on!? Sest vastasel juhul võib kergesti töötava mootori ving tungida teise auto kabiini. Eks sedapidi ka privaatsus veidi suurem, nagu arvati.
Kui nüüd vaatan neid pilte müügivõimaluste koha pealt, siis tundub, et müügikoha olemasolul oleks kindlasti vaja ka möödasõitjat varem teavitada. Aga kuidas seda teha? Kaugele mingit infot panna on keeruline, samas, mismoodi sa üldse reklaamid, kui keegi vahel vaid maasikaid müüb? Ei saa ju siis panna "talukaubad" silti!? Sissesõidutee otsa juures peaks siiski olema mingi alus, standartne, millele müüja saaks soovi korral asetada mingi suurema sildi? Ilma reklaamita on aga pea võimatu, sest siis sõidaks suurem osa potentsiaalseid kliente lihtsalt mööda. Peale selle, et kliente siis vähem, pole ka möödasõitjal aimu, millest heast ta ilma võis jääda?
Samas tuleb muidugi seda kõike arvestada ka parkla ehitusel, sest kui lihtsalt ostmise pärast hakkavad paljud parklasse keerama, siis häirib see (müra) ju mingil määral puhkavaid juhte!?
Üks oluline asi on vasakpööre.Sest enamasti on vaja ikkagi tagada ka vastassuuna autodele pääs parklasse, kuigi mõnes kohas võib sellest ka loobuda, eriti kui vastassuuna parkla lähedal olemas. Me ei tohi unustada ka seda, et ükskõik kes millist teenust sellistes kohtades pakub, siis talle on olulised MÕLEMA SUUNA KLIENDID! Olgu see siis tankla, söögikoht või muu. Ka kohalikelt kõrvalteedel tulles võidakse tahta tanklasse vm pääseda, ei pea ju selleks kilomeetreid teise suunda sõitma!
Selle kohta kirjutas üks juht nii:
Vasakpööret ikka tehakse teele, teelt ära juba harvem, see sageli haagiga paremale ja siis risti üle tee. Kiirusepiiranguga neil pööretel on kord nii kord naa, uus trend on see, et on elektrooniline märk, mis näitab kiiruse piirangut, siis kui pöördel on kedagi, kui ei, siis võid anda sama kiirusega mis teel ennem oli.
Eks alati ole need pöörded ohtlikud, kuid igal pool ei saa teha kindlasti ka viadukte, see ei ole lihtsalt otstarbekas ja tegu ju ikkagi väga kallite ehitistega. Siit tulenevalt, ehk saaks või peaks parklad planeerima väiksemate teede ristumiste juurde? Kus nagunii on vaja tagada pöörde-, aeglustus- ja kiirendusrajad!?
Alati aga jääb küsimus, mis peaks parklas olema. Kaks asja on kindlad, joogivesi ja tualett. Kui aga tualett olemas, siis....võiks olla ka ruumid pesemiseks? Nii enda kui pesu. Kui juba seegi olemas, siis ka puhkeruum? Mida rohkem "asju" on, seda olulisem oleks, et keegi oleks ka pidevalt kohal!? Ehk peaks olema kohapeal ka n.ö. peremees/perenaine? Äkki siis juba mõnes kohas, kus vajatakse üüripindu (nagi Imavere või ka mõni teine), võiks siis üürielamu ollagi sellises kohas? Üks tegemine, üks ülalpidamine jm? Muidugi, võib mõelda, et kes ikka tahab enda ukse alla mürisevaid autosid. Aga tegemist ju eeldatavalt igaühe jaoks ajutise elamispinnaga, seega saadakse ehk asjast üle? Ja keegi seal elavatest inimestest olekski n.ö. vastutav peremees? Ma ei tea, kui hea selline mõte on, aga keegi võiks ju kohal silma peal hoida, kui "asju" rohkem. Niisama parklas seda muidugi vaja pole.
Või siis ehitadagi hoone, kus midagi muudki vajalikku küljes? Ja mis see vajalik/sobiv võiks olla?
Infoks: Kehra ja Aegviidu vahel selline koht!
Kodukohvik R-P
Huvitav, kas seal olemas ka parkla? Kui palju meil üldse riik/Maanteeamet tavaremontide käigus selliseid asju tekitanud? Kas üldse? Või ikkagi öeldakse, et SEE pole "meie" asi?
..........Näiteks Riiast läbi Valga Tartuni pole norm. parklat (wc ,duss ja isegi autot paigutada. Valkas midagi tehakse linnaservas,ootan huviga. Isegi kuulsas Alko 1000 pole norm WC,ometigi veokaga saaks seal seista aga see on siis viimati Läti mure.........
Minu teada Taru ja Valga vahel küllaga teeremonti tehtud ja ähmaselt meenub nagu olla kunagi ka miskit valmis saanud.
Mida veokajuhid parklas teevad? Kas peale magamise ka muid tegemisi? Suheldaks sageli omavahel? Küllap vist. Seega, mõelda tuleb ka pinkidele-laudadele ja katusealustele.
Ehk on siingi mõttekoht? Miks viia vanad vagunid vanarauda, kui need saaks ideaalselt ära kasutada?
Kas nii. Või teisiti.
Järgmine nüanss. Kui parkla tehakse lähimast asulast väga kaugele ja sinn tekivad mingid teenused, siis kohalikul on ebamugavam ka sinna tööle minna. Lihtsalt mõtteaineks, et me ei pea ise punnima kõike selleks, et aina rohkem autosid teedele meelitada! Kõik sellised asjad on pisiasjad, aga mitte väheolulised.
Ometi, ei saa öelda, et meil Maanteeamet parklates ei käiks.
Tartu lähedal näiteks on parklaid. Ei tea, kas Maanteeamet kohal olles ka tualettide ja pesemisvõimaluste olemasolu kontrollib või nad ei tule selle peale enne, kui kusehäda kõrvulukustav?
Rootsi parkla koos korraliku tualetiga. Tualetis ka talvel soojendus ja puhas vesi ning kätekuivatus koos tualettpaberiga alati olemas. Riigi poolne asi.
Praegu hakkasin mõtlema, et kas meil Maanteeamet jt kursis ka sellega, mis mureks turismibussidega? Sageli soovitakse "metsapeatust", kui see aga tehagi kuskil, kus tualett olemas ja mõni pubi vm lubabki seda kasutada, siis bussitäie turistide jaoks on üks tualett kuidagi nadivõitu! Seega, tualetid rivis on vajalikud mitte ainult (veo)autojuhtidele, vaid teema palju laiaulatuslikum. Ükskõik, kus nurga aklt ei vaata, ikka jõuan selleni, et teeveeres on vaja komplekse. Mitte nii, et igaüks planeerib mingi asja OMA kohta ja siis......
"Häda ei anna häbeneda," peab tunnistama ka kõige seaduskuulekam autojuht, kui keerab oma sõiduki tee äärde ja jookseb võssa. Õnneks on Eesti metsariik ja enamiku maanteede servi katavad varjuandvad puud, mille all häda õiendada.
Eesti ei ole suur riik. Üht- või teistpidi on läbi sõita vaid 300 kilomeetrit ja hea tervisega autojuhil ei tohiks selle läbimiseks võtta rohkem kui ühe peatuse. Kuid ikkagi – parklaid puhkamiseks on, aga neis viisakat WCd mitte. Ei jäägi muud üle, kui esimeses teeotsas kinni pidada ja metsa joosta.
Mõnel pool on sellele mõeldud. Tagajärjetult. Annikoru külas Tartumaal ei ole ühtegi nõuetele vastavat puhkekohta (WC, piirkonna kaart), mida külast läbi sõitjad kasutada saaksid. Külaselts kirjutas selle juba 2008. aastal oma arengukavasse. Praegu ütleb seltsi eestvedaja, et kuue aastaga ei ole midagi muutunud. Muid asju on arendatud tublisti: näiteks paisjärve renoveerimine ja taldrikugolf. Toetust nendeks on saadud vallast ja mujalt. Aga kempsu tee ääres ikka ei ole.
Tõsi, Annikoru puhul ei ole tegu väga sõidetava teega, aga sama mure on ka Eesti ühel kõige kasutatavamal maanteel Tallinna ja Tartu vahel.
Vallavanem: võiksime olla aktiivsemad
Tallinnast Tartu poole sõites on esimene puhkekoht juba 24 kilomeetri kaugusel Saulas. Kõik on tehtud, nagu projekteerimisnormid ette näevad. Teineteisest on eraldatud sõiduautode ja busside parkla. Ainult et laudu-toole, nagu näitab ka parkla märk, seal ei ole. Käimlast rääkimata.
Maanteede projekteerimisnormid ütlevad küll, et puhkekohti peab olema põhi- ja tugimaanteedel iga 20–50 kilomeetri tagant. Seal peab olema parkla sõidukitele, puhkeala laudade-toolidega ja sanitaarala käimlaga. Häda on selles, et normid ei ütle, kes seda kõike tegema peaks. "Puhkekohti tuleb ette näha," sõnastatakse dokumendis. Maanteeametile annab see võimaluse öelda, et nemad teevad parkla, lauad-toolid toob aga omavalitsus, kes hooldab ka prügikaste ja kempsu.
Maanteeameti ehitusosakonna juhtivspetsialist Tõnis Tagger: "Maanteeameti ülesanne on välja ehitada parklad ja luua puhkealade tekkeks võimalused, et autojuhid saaksid vajalikke peatusi teha. Neid on vaja, et kinni pidada töö- ja puhkeaja seadusest ja vähendada väsimusest tingitud liiklusriski."
Tartu maantee lookleb läbi Kose valla, mille vallavanem Merle Pussak ütleb valla ja maanteeameti koostöö kohta nii: "Pean tunnistama, et ei ole seda koostööd sellel pinnal olnud."
"Ise võiksime ka olla aktiivsemad. Mulle ei meeldi, et need autod seal pargivad, kui WCd ei ole," ütleb ta Kose-Ristist mõnisada meetrit Tartu poole oleva teelaiendi kohta, kuhu mahub seisma mitu veoautot. Miks nad seal seisavad, on selgelt näha metsa vonklevate radade järgi. Laiemad teekesed lõpevad juba esimeste puude juures, häbelikumad üksikud jalajäljed viivad kaugemale.
Kuigi kahel pool maanteed olevates parklates on mitu prügi mahapanekut keelavat silti, eiratakse ka neid. "Seal olid prügikastid küll, aga need ajavad alatasa üle," tunnistab vallavanem. Inimesed hakkasid sinna oma kodustki prügi tasuta ära viskama.
"Kose ristil on eraomandis parkla, kus on söögikoht Tareke ja hamburgeriputka. Mõlemas on WC olemas, aga me oleme mõelnud, et sinna võiks teha ka avaliku käimla," ütleb vallavanem, et avalikku väljakäiku on plaanitud Kolulegi, kus on bussidelt ümberistumine.
Teelised lasevad majagi täis
Eraomandis parkla, millele vallavanem viitab, kuulub ühes kahe sealse toidukohaga ettevõtja Kalle Pormannile. Tema ei ole sugugi seda meelt, et peaks ainult läbisõitjate kempsuvajadusi rahuldama. Tarekeses WC kasutamise eest küsib ta 50, väiksema burgerit pakkuva söögikoha omas 30 senti.
"Tulevad sisse ja siis on järjekord ukse taga. Muidu ei küsiks 50 senti, aga see on selle pärast, et näiteks tuleb neid siia poolsada, midagi ei osta, seisavad järjekorras, tirivad paberit, kasutavad vett. Pärast jääb laga maha. Minu õlule aga koristamine ja kulud. Kliendile on see tasuta ja kui tuleb üks-kaks inimest, siis ega keegi seda senti ei küsi ka, aga just see, kui neid on palju ja nad ei osta midagi ja ainult kasutavad kempsu, hakkab vastu," räägib Pormann. "Muist ei mahu ja ei viitsi siin seista, siis nad käivad ümber maja ja teevad igale poole," pahandab ettevõtja. "Pange sinna (maantee äärde) kas või automaat, et olgu see siis tasuline, aga et nad jooksevad siin ümber maja, see tüütab ära. Suure bussiga on tuldud ja siis nad on pahased, et küsin raha. Aga inimesed ju ei mõtle, et mul on vaja koristada ja seda käigus hoida."
Peab vahel kabiiniski häda tegema
Pormanni burgerikioskil ja trahteril ei ole tsentraalset kanalisatsiooni ja kogu reo läheb kogumiskaevu. Tühjendama peab seda iga nädal. Turismihooajal lausa kaks korda nädalas. "35 eurot on iga tühjendamine," toob Pormann välja vaid ühe kulu, mis tekib talle seepärast, et avalikke kempse ei ole. Võiks kah kütuseaktsiisist osa endale küsida, mõtleb ta.
Kaks aastat tagasi (2012. aastal) kirjutati logistikauudistes, et Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon (ERAA) sisenes kinnisvaraalale ja hakkas Eestis maalappe ostma. Uppuja päästmine on uppuja enda asi, mõtles assotsiatsioon, ehk pikamaa autojuhtidele pole parklaid ja loota nende ehitamisel ei saa ka kellelegi. ERAA oli sunnitud neid ise ehitama hakkama.
Kaugsõidu autojuhtide pissihädale mõtlemine ei ole siiski ERAA ainus põhjus parklate ehitamiseks. Nad peavad arvesse võtma ka turvalisust, sest pargitud veoautost kraami varastamine on endiselt valus teema.
"Inimesed ei kujuta ette, milline probleem on neile juhtidele WC. Nad on sunnitud mõnikord häda lausa kabiinis kilekotti tegema. Lääne-Euroopas ka neid WCsid nii palju ei ole. Häda ei hüüa tulles, kus ta siis läheb? Kõik on viisakalt ära koristatud, ei tohi autost välja puu najalegi minna. See on tegelikult tõsine probleem, aga sellest ei räägita. Naerame küll, aga päris jama on," muretseb ERAA peasekretär Toivo Kuldkepp kutseliste autojuhtide põie pärast.
"Kui autod Vene piiril seisid, siis me vaidlesime, kes peavad sinna WCd panema, kas kohalik omavalitsus, siseministeerium või keegi kolmas. Tükk aega vaidlesime ja siis paigaldati. Siis oli suur jama, tee ääres seal ju põõsaid ka ei ole. Kujutate ette, et inimene peab, püksid täis, jooksma vaata et kilomeetri, et ennast kergendada."
Kuldkepp kahtleb, kas kuskil teeäärses parklas on mõni WC või mitte. "Ega vist ei ole küll," ütleb ta, miks ERAA ka ise parklate ehitusele mõtleb.
"Ühe parkla me oleme ehitanud Luhamaale. Väga korraliku. Seal on dušš, WC, söök-jook. Muidugi me ei ole nii võimekad, oleme ju MTÜ. Meil oli plaan rajada see ka Narva sissesõidule. Maatükk ja kinnitatud detailplaneering on seal olemas, aga praegu ei jaksa."
Kuldkepp seisab just kutseliste juhtide eest, sest neil ei ole tihti võimalik teeäärseid bensiinijaamugi kasutada. "On olukordi, kus tanklatest aetakse minema, sest neist seal tolku ei ole. Mõned tanklad on lahkemad, siis lubatakse neil seista."
Kuldkepi sõnul ei ole mujalgi maailmas kempsude ja turvaliste parklatega lood hästi. "Ega Rootsis ka neid parklaid ei ole. Nad olid harjunud enne Euroopa Liitu astumist suhteliselt turvalise keskkonnaga, nüüd on ise hädas. Arenenud riik küll, aga parklatega on neil probleem. Hullemini kui meil üritatakse tent ära lõhkuda ja haagistest midagi ära virutada. Muide: Ameerikas ei näe ühtegi presendiga haagist, neil on Sandwich-paneelid, millest noaga läbi ei lõika," räägib ta.
"Lihtne kemps tee ääres ei teeks paha. Mitte ainult veosevedajatele, vaid ka tavainimene tahaks vett lasta. Mõnikord on mul endalgi vaja. Siis tavaliselt sõidan metsa ja sortsutan seal ära, aga iseenesest neid võiks olla küll," arvab Kuldkepp.
Maanteeamet: peame pingutama
Maanteeameti sõnul on parklaid ja puhkekohti ehitatud siis, kui raha on.
Parklate ja puhkekohtade asukohad nähakse ette planeeringutega, nagu maakonna teemaplaneeringud Via Baltica, Mäo-Tartu, Jõhvi-Narva ja osaliselt teeprojektide koostamise käigus, nagu näiteks Kose-Mäo uue tee projektis.
Ka kavandatakse parklaid ja puhkekohti koos omavalitsuste detailplaneeringutega: Märjamaa valla Orgita ettevõtluskompleksi ja Via Baltica äärde jm.
Maanteeamet on kaardistanud parklad Tallinna–Narva ja Tallinna–Pärnu–Ikla suundadel, kus iga 20–50 km vahemaa tagant on need olemas. Et liiklusohutust parandada, kaalub maanteeamet iga töösse mineva rekonstrueerimis- ja ehitusprojekti juures peatumis-, parkimis- ja puhkekohtade vajadust. Peamiseks eeltingimuseks on see, et oleks teada teenuse pakkuja.
Maanteeameti ehitusosakonna juhtivspetsialist Tõnis Tagger: "Kui rääkida normidest ja rahvusvahelisest praktikast, siis Eesti põhi- ja tugimaanteede parklavõrgu tihedus iga 20–50 km tagant vastab neile igati. Ja uusi kavandatakse – Tallinna (Väo sõlm) ja Tartu ümbersõitudel ning Kose–Mäo uue tee trassil. 2015. aastal renoveeritakse Vedu parkla Jõhvi–Tartu–Valga maanteel.
Kui aga rääkida puhkekohtade turvalisusest ja mugavusteenustest, siis selle koha pealt on kindlasti parandamisruumi ja peame pingutama, et koostöö kohalike omavalitsuste ja ettevõtjatega paremini toimiks. Kompleksteenuseid (tankla, väike kohvik, WC ja puhkekoht) peab maanteeamet otstarbekaks arendada maanteeäärsete teenindusjaamade koosseisus (sarnaselt põhjamaade praktikaga). Kohalikud omavalitsused ja ettevõtjad on teretulnud teenindusjaamade arenduste plaanidega tutvuma.
Samuti on maanteeametil koos Balti Teedeliiduga plaanis välja arendada kogu Via Baltica ääres olev parklatevõrk ning kui see on majanduslikult mõistlik, siis laiendada projekti teistelegi põhitrassidele."
See on väärt kopeerimist!
Kui loed, siis näedki, et kommenteeritakse ja räägitakse, mida PLAANITAKSE teha, aga enamsti vaid sõnadeks need jäävadki. Vallavanem ütleb, et alatasa prügikastid ajasid üle. No siis on ju selge, et asi on viletsasti organiseeritud! Kuigi mitmedki autojuhid öelnud, et vaevalt kolleegid viitsivad asju sorteerida, siis ikkagi, pakendikonteinerid peavad olema! Ja PEAB sorteerima. Tavaprügiga peaks nüüd olema lihtsam, sest kõigil ju oma konteinerid? Ja see, kas paned selle poolenisti või täiesti täis, maksesumma on ju sama!? Seega ei tohiks enam põhjust olla, et viia oma prügi ühiskonteineritesse? Ja parem on kui ka teel olles viiakse, selle asemel, et metsa alla poetada!?
See, et Maanteeamet peab pakkuma võimalusi (millest minagi räägin), on siingi jutuks. Laudade jm eest peaks aga hoolitsema omavalitsus? Eks see natuke keeruline küsimus ole. Aga ikkagi, kas midagi (koostöös) tehes plaanitakse ikka sobivasse kohta. Praegune Tartu planeering näeb ette, et Koselt alates uus maantee läheb AINULT uut trassi pidi. Mul pole neid plaane, kus oleks näha, kuidas ja kust täpselt, võrreldes olemasolevaga. Kas millesti juba olemasolevast aga minnakse kaugelt mööda või planeeriti trass nii, et mõni sellistest sobivatest kohtadest jääks võimalikult uue tee lähedale?
Toidukoha omaniku jutt muidugi õige. Siin ehk olekski vaja mingit "dotatsiooni" või soodustust neile, just selle eest, et tauletid (ja ka siis n.ö. ühiskondlikud) oleks nende hoole all. Nagunii on ju koristaja olemas, Maanteeamet, KOV või keegi teine maksab lihtsalt teenustasu!? Tegelikult pole vahet, kuidas seda tehakse, peaasi, et tehtud saab!
Omaette huvitav teema on, et "tulevad ja ei osta midagi, tahavad vaid kempsu". Milles siis on põhjus, et möödasõitjad midagi osta ei taha?
Mida siis teinud Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon?
Aga kui edasi lugeda, siis..... on kõik ju hästi??? Sest Maanteeamet planeeribki iga remondi puhul, kas ja kuhu on mida vaja. Ainult, et TEENUSEPAKKUJA PEAB TEADA OLEMA!??? Tule taevas appi! Seda on väga raske teada, pigem tuleb läbi mõelda, MIDA sinna võidakse tahta tulevikus teha.
Kui aga ikka ja jälle asukohtadele mõelda, siis siin, juba aastaid tagasi, kirjutasin ma parklatest, mis sobivates peatustes oleks täislaks! Kasutajaid igast valdkonnas ja KASU neist oleks paljudele. Aga kas Maanteeamet, kes kutsub ettevõtjaid ja KOV-e kaasa lööma, ise lõi selle pilguga kaasa mõnes rongipeatuse renoveerimises? Ja kas MKM lõi tingimused "tualettide tekkeks mõnes rongipeatuses"?
Autojuht kirjutas:
Aga asi hakkab sellest, et tuleb leida hea koht parkla jaoks
Endal mitmeid kohti meeles mõlkumas kuhu korralik parkla teha Eestis ja äriga alustada.....
Endal mitmeid kohti meeles mõlkumas kuhu korralik parkla teha Eestis ja äriga alustada.....
Kas Maanteeamet on küsinud ka autojuhtidelt, uurinud, millisena nemad näevad tulevikus kohti, KUHU midagi teha?
Pole midagi parata, tuleb punti kuskil koguneda, et näha NÄGEMUSI!
Kirjutasin ja loodan ka pikemalt suhelda ERAA-ga.
Parklad Soomes. All söögikohaga.
Olen selle foto eest Janek Liivile väga tänulik, aga teiste eest ka muidugi!
Umbes midagi sellist mõtlesin ma sobivaimaks ka ise. Esiteks, nii palju kui ma aru saan, siis on siin kalasaba valepidi?
Teiseks, nii, paari auto kaupa parkimine on sobivaim, kui vaheplatsidel oleks keskmisekasvulised puud. Kindlasti aitaks nad kaitsta kabiini päikese eest, sest, kes kogenud, see teab, KUI palavaks võib päike meil autokabiini kütta!
Muuhulgas tekib siin mõtteid ka valgustuse üle. Sellest küljest, et need kõrgpostid peaks olema ajalugu, nende hooldus ja muu on keeruline ja kallis. Teiseks, ehk peaks tänasel päeval mõtlema päikesepatareidel töötavate LED-ide peale?
Alumisel pildil on siis söögikohaga ja kindlasti saaks siin ka muid võimalusi pakkuda, müügikohtadena. Kuid oluline on, et see oleks siis möödasõitjale ka teada.
********************
14. 07. 2016
1. Kuidas leida skeeme, kus näha Kose-Mäo ümberehitamisel plaanitavad parklad?
2. Kellega tehakse koostööd, et kindlaks määrata kohad parklatele koos külaturgude, teeäärsete müügikohtade, bussipeatustega jne?? KOV-id? Külaseltsid? 3. Kes esindab kaugesõiduautojuhtide huve? Tagamaks neile inimväärsed puhketingimused, alates tualettidest ja lõpetades (joogi)veega.
4. Kas parklate vahe kuni 50 km on ikka normaalne?
5. Millistena parklaid plaanitakse? Haljastusega, mis kaitsebpäikesekiirguse eest?Millises kauguses põhitrassist?
Kas Maanteeamet plaanib kaasata autojuhte, huvigruppe jt ka avalikku arutellu, näiteks siinsamas FB-s?
Maanteeamet:
Tere!
Väga vabandame, et läks aega vastusega.
1) Hetkel avalikustatud projekti joonistega saab tutvuda siin:
Kose-Võõbu: http://www.mnt.ee/index.php?id=28528
Võõbu-Mäo: http://www.mnt.ee/index.php?id=28529
2) Teeninduskohtade (parklad, puhkealad, SOS taskud) ning teiste objektide (tee ehitus, rekonstrueerimine jne) arendamisel on lähtutud ehituseadustiku § 31 toodud põhimõttest, kus kaasatakse puudutatud isikud. Peamiselt on Maanteeamet pöördunud KOVi poole, kes vajadusel on infot kohalikele elanikele ning erinevatele seltsingutele edastanud.
3) Kaugsõidujuhte esindavad erinevad organisatsioonid – Transpordi Ametiühing, Autovedajate Liit, Eesti Rahvusvaheliste Autovedaja Assotsiatsioon jne.
4) Parklate ja puhkealade vahekaugus riigiteedel tuleneb Majandus- ja taristuministri 5. augusti 2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisast Maanteede projekteerimisnormid punktist 7.5. Vahekaugus 50 km tähendab lubatud sõidukiiruse 90 km/h puhul ajalist vahet 33,3 minutit. Arvestades lähiriikide kogemusi siis peatumisvõimalus tuleks tagada iga 45 minuti tagant, mis antud puhul on tagatud.
5) Maanteeamet on kaasanud erinevaid osapooli puhkealade arendamisse. Kohtud on erinevaid kaugsõidujuhte esindavate organisatsioonidega, Õliliiduga, MTÜ Liikumisvabadusega, Politsei- ja Piirivalveametiga. Käesolevaks ajaks on Maanteeameti hinnangul saadud piisav info, mille põhjal teha otsuseid puhkealade arendamise osas.
Väga vabandame, et läks aega vastusega.
1) Hetkel avalikustatud projekti joonistega saab tutvuda siin:
Kose-Võõbu: http://www.mnt.ee/index.php?id=28528
Võõbu-Mäo: http://www.mnt.ee/index.php?id=28529
2) Teeninduskohtade (parklad, puhkealad, SOS taskud) ning teiste objektide (tee ehitus, rekonstrueerimine jne) arendamisel on lähtutud ehituseadustiku § 31 toodud põhimõttest, kus kaasatakse puudutatud isikud. Peamiselt on Maanteeamet pöördunud KOVi poole, kes vajadusel on infot kohalikele elanikele ning erinevatele seltsingutele edastanud.
3) Kaugsõidujuhte esindavad erinevad organisatsioonid – Transpordi Ametiühing, Autovedajate Liit, Eesti Rahvusvaheliste Autovedaja Assotsiatsioon jne.
4) Parklate ja puhkealade vahekaugus riigiteedel tuleneb Majandus- ja taristuministri 5. augusti 2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisast Maanteede projekteerimisnormid punktist 7.5. Vahekaugus 50 km tähendab lubatud sõidukiiruse 90 km/h puhul ajalist vahet 33,3 minutit. Arvestades lähiriikide kogemusi siis peatumisvõimalus tuleks tagada iga 45 minuti tagant, mis antud puhul on tagatud.
5) Maanteeamet on kaasanud erinevaid osapooli puhkealade arendamisse. Kohtud on erinevaid kaugsõidujuhte esindavate organisatsioonidega, Õliliiduga, MTÜ Liikumisvabadusega, Politsei- ja Piirivalveametiga. Käesolevaks ajaks on Maanteeameti hinnangul saadud piisav info, mille põhjal teha otsuseid puhkealade arendamise osas.
Mina:
Arvestades seda, et sageli võib väiksem parkla olla täis, ei ole see vahekaugus piisav. Järgmisse parklasse sõiduks sageli aega ei kipu jääma, lisaks võivad takistuseks olla "ootamatud" teeremondid, ümbersõidud jms. Nii et parkimiskohti (kasvõi paarile rekkale) peaks olema ka maakohtade bussipeatustes jm, eriti kui arvestada, et "P&S" süsteemi peaks nagunii rakendama.
Wednesday, June 15, 2016
Tallinn-Tartu maanteel ja kaugemalegi.
Rõugesse sõites istusin bussi esiistmel, et vaadata ja mõtiskleda. Üks asi oli mulle enne selge ja sai veelgi selgemaks. Eestis mõeldakse parklatele, müügivõimalustele ja paljule muule ainult hangete raames. Natuke. Kompleksseid lahendusi ei ole ja nende saavutamiseks oleks vaja kogu ladvik välja vahetada. Maanteeametist valitsuseni! Sest see valitsus ega (enamus) ametnikke ei mõtle grammigi riigile ehk kodanike võimalustele ja vajadustele. Väliskülalistest rääkimata!
Ülimalt tore, et pildil näha olevas kohas, parklakökatsis, müüakse kala. Aga, kui mitusada korda on räägitud, et sellised müügikohad peavad VÕIMALUSEL olema seal, kus nagunii peatutakse!? Koos elektrivarustuse (kala ja külm!) ja varjualustega ja paljude muude asjadega!
Miks ma tundun selliste teemade juures aga kuri? Sest aastaid on räägitud sellistel teemadel, väidetavalt olla "P&S" ning muud asjad elementaarsed ja pidevalt ka ametnikud toetavat neid. Lisatakse arengukavadesse jm. Aga kui sõidad mööda Eestit, näed, et aina remonditakse teid, kuid parklaid ei taha mitte tekkida! Nii ei saa ju!? Kui midagi teha, siis teha korralikult! Ükskord peab selle "arengukavamentaliteedi" aeg otsa saama! Kui aga ikka tehakse nägu, et PROBLEEMI EI NÄE, siis ükskord muutudki kurjaks!
Jube Juss on selle hästi kokku võtnud!
Parkla Eesti moodi! 110 ja puuduvad mahasõiduteed! Kuiv nagu kõrb!
Kus on parkimiskoht siin? Jah, Tartu maantee plaanitakse 4-realiseks ehitada ja praegu siin enam midagi muutma ei hakata. Aga kui Eesti riik plaanib pakkuda 50 km tagant mõne metsaka parkla ja ei muud, siis on see riik häbemata nõrk! Kuidas mõtlemisvõimet parandada? Kurrat, aastaid kirjutatud Maanteeametile jt, mida VAJA teha ja KUIDAS teha. Ei mingit koostööd, ei mingit arutelu, ei mingit huvi. Kas tõesti on põhjus selles, et Maanteeametis saab miinimumpalka? Vilets palk ei tohiksju olla viletsa töö põhjuseks? Kui ikka aastate jooksul pole suudetud ennast muuta, siis oleks mul õigus siin lausa ropult sõimata ja kiruda. Aga ei, ma sõiman ja kirun võimalikult viisakalt!
Muidugi pole ka kahtlust, et ohtlikkus Tartu maanteel kujuneb eelkõige inimesest. Sellisest lollimast inimesest. Äkki samasugused ongi kõik need, kes ei oska hoolida ega teistele mõelda?
Rekkaid sõidab ja mitte vähe! Seda imelikum, et siiani ei huvita see teema suurt kedagi!
Tegelikult, kui võõras siin lugema satub, siis võib imestada küll, kui palju ma virisen ja vahutan ja kirun. Tegelikult on selle taga teatud mõttes inimlik raev, et aastaid on tõesti kirjutatud sellest ja mitte ainult minu poolt. Paraku, tuhandete kirjade puhul on sageli vastuseks (kui vastus üldse tuleb) kuiv viisakus. Enamasti. Ei mingit soovi lükata ametniku poolt mu seisukohad ümber. Kui ümber lükata ei suuda, siis selgita, miks ei saa või hetkel ei saa, või et kus siiski midagi tehakse. Küsi, miks ja mida seal teha tuleks kõrvaltvaataja arvates. Küsi rekkajuhilt, küsi kohalikult talunikult, küsi külaseltsist. Neilt, eks REAALSET elu näevad ja mõistavad. kelle ellujääminegi võib sellistest asjadest sõltuda. Lõppude lõpuks, ilma maainimesteteta peagi olete nälgas või sööte odavat ersatsi, mida välismaalt siia koormateviisi tuleb!
Tüüpiline söögikoht. Omanik või maa omanik ei suudagi teha siia suurt parklat, rääkimata mahasõidurajast. ja omanik ei peakski pakkuma elektrit karavanituristile või elektrirolleriga sõitjale. Võiks muidugi, nii palju kui suudab. Tegelikult, ka meil on, nagu Euroopas, ametiühingud ja muud ühingud, kes seotud näiteks rekkajuhtidega. Mida nad teevad? Palju üldse suudavad? Kus on TÖÖANDJATE LIIT?
Nagu näha siis niisama toimetamiseks siin isegi midagi parklataolist on. kas aga ümbruskonnas pole ühtki talunikku, kes tahaks midagi müüa? Ühtegi töötut, kes oleks nõus kioskis töötama? Ühtegi potipõllumeest, kes tahaks midagi müüa? Aga kas seda peaks tegema lageda taeva all?
Kui nüüd keegi arvab, et 50 km on möödas...... Tegelikult, on siililegi selge, et põhjusi peatumiseks võib olla kümneid! Ka seekord oli muuhulgas mitmeid traktoreid teel, kellel sageli polnud kuskil kõrvale võtta, kiiruseihalejad aga andsid lapatsit. Laipu küll seekord ei näinud!!! Aga mõtlema peaks küll panema. Äkki kohustada Maanteeameti ametnike iga päev sõitma virtuaalselt 100 km? Muidugi, sest ei pruugi abi olla, sest ülisageli riigiametnikud EI NÄE!
Tartu maantee on eksisteerinud kogu eesti aja ja rohkemgi. Aga siiani pole siin näha kiirendusrada parklast. Muidugi mitte, see maksab ju RAHA!.
Siin aga ometi näha ka üks teatud määral etalonparkla Pole küll varju, ega tualetti ega joogivett, pesemisvõimalustest rääkimata. Aga parkida saab siiski pea igaüks. Lühemaks või pikemaks ajaks. Tõsi, valgustus on suunatud unessõudjatele, mitte peatusesse! Isegi prügikast on olemas! Muide, pakendikonteinerite tihedam olemasolu tähendab muuhulgas ka pakendikogumise puhul lühemaid ehk siis säästlikumaid ringe!? Seda teadsite?
Ja ma ei kahtlegi, et möödasõitjatele, kes soovivad peatust, meeldib alati veekogu. eriti kui seal on ujumisvõimalus. Ning kes teist teadis, et muideks, peatumiskohti on vaja sageli ka tuhandetele seenelistele? Mitte et ma arvaks, et seda on vaja iga seene juurde või et oleks mõttekas neid igale poole teha. Kuid iga ohutum peatuskoht tähendab ka ohutumat liiklust! Ohutumat elu!
Saab peatuda. Iseasi, kas see võimalus piisav. Ja kui natuke edasi mõelda, kus on siis ikkagi tualetid? Kas metsade ja põldude "väetamine" on ikka õigustaud? Või nimetaks seda reostamiseks? Sest inimliku vajadused ju jäävad!? Nagu ka lihtsalt peatumised, jalgade sirutamiseks või mobiiliga rääkimiseks. Huvitav, kas Maanteeamet teab, et ligi kolmandik juhtidest peab roolis mobiiliga rääkimist normaalseks? Või kas meie nuditud politsei ikka tegeleb liiklusohutusega?
Vaidas käib usin töö. Et teha uuesti ja.....? No ma tahan ikka uskuda, et vigadest õpiti!
Mis turg?
Igatahes natuke liiga kaugel maanteest. Kas uus maantee tehakse lähemale? Kas sinna tehakse ka rekkade jaoks parkla?
Päris kobe parkla. Mõõtudelt. Aga tingimused on nagu ikka. Muide, ma ei pea absoluutselt normaalseks, et pea alati tuuakse põhjuseks raha, Tegelikult on paljude asjade muutmise taga tahtmine. Õigemini, selle puudumine.
Turismiobjekt! Eesti ainus ökodukt!
Kui juba mahapööre, siis....võimalusel ka parkimiskoht!
Äkki oleks mõni aimaa suurem, kui toodangut saaks müüa? Ja mõni "maakas" saaks natuke rikkamaks? Et ehk elaks inimväärsemalt?
Lõpuks üks tõsisem söögikoht. Üldiselt, söögikohti natuke nagu oleks, aga kui eestlase maksejõud oleks suurem (mitte viimase viie piirimail), siis oleks ka neid rohkem. sest kõik sõltub käibest. Ja küllap kunagi ka taibatakse, et enda juurde tuleb meelitada ka teisi müüjaid.
Aga põhipunktid on kirjas. Edasi mõelge ise. Ehk ütleb ka mõni rekkajuht oma arvamuse, mida, kus ja kuidas on vaja muuta.
Näe, ühes kohas mitu asja. Uskumatu!
Sõisin ka Võrust Põlvasse....
Ja lõpuks ka kauaoodatud võimalus külastada Põlva talupood-kohvikut! Igati tore, kuigi Eestis toodetavat arvestades võiks olla valikut palju-palju rohkem!
Joogivett ei olnud ka Põlva jaama parklas ega kuskil mujal.....
Üldiselt on mul aga sageli õigus olnud, mis sest et korduvalt ka öeldud, et ma olen lihtsalt ajast ees! Vahel tuleb isegi hirm peale! Õigus ka selles, et ametnikud EI NÄE!
lk 9 : Tulenevalt Eesti territooriumi suhtelisest väiksusest ja maanteetransiidi väikesest osakaalust võrreldes Lääne- ja Kesk-Euroopa riikidega, on nõudlus turvaliste parklate järele sedavõrd madal, et turvalisi parklaid Eestis rajatud ei ole. Eestit läbivad veokid pargivad reeglina sadamates või piiripunktides. Maanteel peatutakse lühiajaliselt ning selleks on maantee ääres piisavalt avalikke parkimis- ja puhkekohti.
No ei näe ju!? Turvalisus meil nagunii aina väheneb ning parklaid (mitteturvalisi?) on meil tegelikus elus vaja ja mitte vähe! Lihtsalt selleks, et olla normaalne, inimlik riik!
*******************
14. 07. 2016
Maanteeametile (FB_s).
1. Kuidas leida skeeme, kus näha Kose-Mäo ümberehitamisel plaanitavad parklad?
2. Kellega tehakse koostööd, et kindlaks määrata kohad parklatele koos külaturgude, teeäärsete müügikohtade, bussipeatustega jne?? KOV-id? Külaseltsid? 3. Kes esindab kaugesõiduautojuhtide huve? Tagamaks neile inimväärsed puhketingimused, alates tualettidest ja lõpetades (joogi)veega.
4. Kas parklate vahe kuni 50 km on ikka normaalne?
5. Millistena parklaid plaanitakse? Haljastusega, mis kaitsebpäikesekiirguse eest?Millises kauguses põhitrassist?
Kas Maanteeamet plaanib kaasata autojuhte, huvigruppe jt ka avalikku arutellu, näiteks siinsamas FB-s?
Tere!
Väga vabandame, et läks aega vastusega.
1) Hetkel avalikustatud projekti joonistega saab tutvuda siin:
Kose-Võõbu: http://www.mnt.ee/index.php?id=28528
Võõbu-Mäo: http://www.mnt.ee/index.php?id=28529
2) Teeninduskohtade (parklad, puhkealad, SOS taskud) ning teiste objektide (tee ehitus, rekonstrueerimine jne) arendamisel on lähtutud ehituseadustiku § 31 toodud põhimõttest, kus kaasatakse puudutatud isikud. Peamiselt on Maanteeamet pöördunud KOVi poole, kes vajadusel on infot kohalikele elanikele ning erinevatele seltsingutele edastanud.
3) Kaugsõidujuhte esindavad erinevad organisatsioonid – Transpordi Ametiühing, Autovedajate Liit, Eesti Rahvusvaheliste Autovedaja Assotsiatsioon jne.
4) Parklate ja puhkealade vahekaugus riigiteedel tuleneb Majandus- ja taristuministri 5. augusti 2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisast Maanteede projekteerimisnormid punktist 7.5. Vahekaugus 50 km tähendab lubatud sõidukiiruse 90 km/h puhul ajalist vahet 33,3 minutit. Arvestades lähiriikide kogemusi siis peatumisvõimalus tuleks tagada iga 45 minuti tagant, mis antud puhul on tagatud.
5) Maanteeamet on kaasanud erinevaid osapooli puhkealade arendamisse. Kohtud on erinevaid kaugsõidujuhte esindavate organisatsioonidega, Õliliiduga, MTÜ Liikumisvabadusega, Politsei- ja Piirivalveametiga. Käesolevaks ajaks on Maanteeameti hinnangul saadud piisav info, mille põhjal teha otsuseid puhkealade arendamise osas.
Väga vabandame, et läks aega vastusega.
1) Hetkel avalikustatud projekti joonistega saab tutvuda siin:
Kose-Võõbu: http://www.mnt.ee/index.php?id=28528
Võõbu-Mäo: http://www.mnt.ee/index.php?id=28529
2) Teeninduskohtade (parklad, puhkealad, SOS taskud) ning teiste objektide (tee ehitus, rekonstrueerimine jne) arendamisel on lähtutud ehituseadustiku § 31 toodud põhimõttest, kus kaasatakse puudutatud isikud. Peamiselt on Maanteeamet pöördunud KOVi poole, kes vajadusel on infot kohalikele elanikele ning erinevatele seltsingutele edastanud.
3) Kaugsõidujuhte esindavad erinevad organisatsioonid – Transpordi Ametiühing, Autovedajate Liit, Eesti Rahvusvaheliste Autovedaja Assotsiatsioon jne.
4) Parklate ja puhkealade vahekaugus riigiteedel tuleneb Majandus- ja taristuministri 5. augusti 2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisast Maanteede projekteerimisnormid punktist 7.5. Vahekaugus 50 km tähendab lubatud sõidukiiruse 90 km/h puhul ajalist vahet 33,3 minutit. Arvestades lähiriikide kogemusi siis peatumisvõimalus tuleks tagada iga 45 minuti tagant, mis antud puhul on tagatud.
5) Maanteeamet on kaasanud erinevaid osapooli puhkealade arendamisse. Kohtud on erinevaid kaugsõidujuhte esindavate organisatsioonidega, Õliliiduga, MTÜ Liikumisvabadusega, Politsei- ja Piirivalveametiga. Käesolevaks ajaks on Maanteeameti hinnangul saadud piisav info, mille põhjal teha otsuseid puhkealade arendamise osas.
Mina:
Arvestades seda, et sageli võib väiksem parkla olla täis, ei ole see vahekaugus piisav. Järgmisse parklasse sõiduks sageli aega ei kipu jääma, lisaks võivad takistuseks olla "ootamatud" teeremondid, ümbersõidud jms. Nii et parkimiskohti (kasvõi paarile rekkale) peaks olema ka maakohtade bussipeatustes jm, eriti kui arvestada, et "P&S" süsteemi peaks nagunii rakendama.
********************
5 comments:
Tere
Reply
Aitäh küsimuste eest.
Veokite tankimiseks sobivad teenindusjaamad on leitavad meie kodulehelt https://www.statoil.ee/et_EE/pg1334081232381/ariklient/Jaamadev%C3%B5rk/Teenindusjaamad/veokitetankimiskohad.html.
Teenindusjaamades on WC-d kätepesemisvõimalusega. Pesupesemise ja duši võimalust meil kahjuks ei ole.
Suuremates jaamades on istumisala poes ja väljas.
Maanteameti plaanide kohta info puudub.
LugupidamisegaMinu küsimused:
Reply
Tere!
Palun infot!
1. Kui palju on Teil Eestis (väljaspool Tallinna) tanklaid, kus saavad pikemaajaliselt puhkamiseks peatuda kaugesõiduautod?
Kui neid pole palju, siis palun võimalusel nimeliselt välja tuua.
2. Kui paljudes nendest saavad kaugesõiduautojuhid kasutada pesemisvõimalusi?
Võimalusel palun need nimeliselt välja tuua.
3. Kui paljudes saavad kaugesõiduautojuhid kasutada pesupesemisvõimalust?
Palun kohad nimeliselt välja tuua.
4. Milliseid võimalusi tanklates/parklates veel kaugesõidu autojuhtidele võimaldatakse?
5. Kas Teiega on kontakteerunud ka Maanteeamet või keegi teine, näiteks arutamaks võimalusi selliste teenuste jm loomiseks plaanitaval Kose-Mäo maanteelõigu neljarealiseks ehitamisel?
Teistel maanteedel?
LugupidamisegaNeste vastus:
Reply
Tõsi, lingilt ei leia ma mingit pesemisvõimalust, kui autopesu välja jätta.
Mind paneb muide hämmastama, kuidas näiteks ERM-i toitlustuse jm asjade puhul sageli nõutakse valjuhäälselt eraettevõtjate eelistamist ja kaasamist.!???
Tere Neeme
Mul on hea meel, et pöördusite tekkinud küsimustega meie poole.
Kogu soovitud informatsiooni leiate meie koduleheküljelt siit http://www.neste.ee/ee/content/neste-jaamad-eestis .
Lisaks soovin täpsustada, kas soovite ka ettevõtte nimele pakkumist saada? Sellisel juhul palun täpsustada ettevõtte ligikaudset kütusetarbimist kuus. Sellisel juhul koostame pakkumise koheselt.
Jään tagasisidet ootama.
Ilusate soovidegaÜks "uudis" FB-st
_______________________
Olen Eestimaad tutvustanud maailma eri otstes kõige positiivsemas võtmes ja arvasin, et tunnen oma kodumaad detailselt. Seekord suutis aga Eestimaa ka mind üllatada. Nimelt, ei lubatud mul eelnevalt viisakalt küsides Orissaare ALEXELA tanklas oma joogiveenõud kraaniveega täita. Müüja teatas, et firma peab kraanivee eest makama ja seetõttu ei tohi tema tilkagi vett kellelegi tasuta anda. Olen jalgrattaga matkanud 118 riigis ja pole isegi kõrbepiirkondades olnud juhust, kus keegi oleks joogivee andmisest keeldunud. Küsimus pole rahas, vaid inimlikus suhtumises. Sellist ebameeldivat kogemust ma Eestimaad külastatavatele turistidele küll ei soovita. Muuseas, selle kraanivee hind oleks olnud märksa alla 1 sendi.
2021.
Paldiski.
Seos pildi ja pealkirja vahel? Vihjeks ütlen veel ka, et roll on siin meie puursüdamikel, mille eesmärgiks siis teada, mis meil maapõues olemas. Põhjalikuma seose saamiseks tasub lugeda värsket, novembrikuu Eesti Loodust. Alvar Soesoo artikkel "Väärt metallid Eesti maapõues" annab aimu, kuhu suundume. KUIDAS suundume, on iseasi. Esmalt tuleb mulle meelde fosforiit ja mitte ainult omaaegse "sõja" võtmes, vaid ka see, et aastaid tagasi ühes telesaates Mart Helme poetas kohe alul, et "muidugi peaks me kaaluma kaevandamist". Tänaseks olen ise EKRE ridadest ammu lahkunud ja osalt on nendes pettumuse põhjuseks ka nende keskkonnaalane tase alla Kroonlinna nulli. Kusjuures ma ei vaidle üldse vastu, et igasuguseid maavarasid tasub uurida, kaevandada ja töödelda. Vastupidi, peabki seda tegema, ainult et kuidas ja millal?
Soesoo: "Paaril viimasel aastal oleme arutlenud rohepöörde üle ning soovime puhtama ning mõistlikuma maailma nimel sellesse panustada... Siht on tunduvalt vähendada keskkonda paisatavate heitmete kogust ning muuta kasvuhoonegaaside heide lausa olematuks aastaks 2050. Seda ei suudeta teha, kui eeldame, et majandus peab üha kasvama.
See eeldus on saatanast! Iga mõtlev inimene peaks eeldama, et kasvatama peame kõike ja igas mõttes jainult VAJADUSE järgi! Ning kõik, kes rõhutavad pidevalt just majanduskasvu olulisust, tuleks kooli tagasi saata. Me ei tohiks ammu enam rõhuda majanduskasvule vaid selle asemel on vaja efektiivsuse kasv muuta eesmärgiks. Kohati väga radikaalsete meetoditega, nt vähendades kaubanduspindu vähemalt poole võrra. Konkurents pole ka enam ammu edasiviiv jõud vaid on muutunud vastupidiseks. Tapmiseks. Nii majanduse, keskkonna kui inimeste. Põhitõeks on, et efektiivsuse kasv on see, mis hoiab majandust inimeste heaolule vajalikul tasemel, kuid samas vähendab loodusressursside tarbimist, mille tulemusena väheneb ka saaste.
Üle kuuekümne riigi on andnud teada, mil moel nad plaanivad rohepöörde ellu viia. Saaste, iseäranis atmosfääri paiskuva saaste, vähendamiseks tehakse ümberkorraldusi transpordis, energiatootmises ning ruumide küttes ja jahutuses Et neid ülesandeid seniste teadmistega lahendada, vajame mitu korda rohkem metalle, kui praegu kaevandame. Võimalik, et ka Eestil on oma osa kasvaval metalliturul.
Kui esmalt mainiti, et oluline osa turust on Hiina käes, siis selgelt peab neist hoidma nii kaugele kui võimalik või õigemini neid meist ehk Eestist. Piltlikult öeldes, kui sõjapiirkondadest kliimapagulasi võime mõned kümned aastas enda juurde lubada, siis hiinlasi küll mitte! Aga sellest lõigust saame aimu hoopis rohkemast, sh sellest, et rohepööre on kaval asi, mille vett sogavad erinevate valdkondade hiiud, sest raha lõhna haistatakse kaugemale kui keskkonnasaastet. Ning et väga palju tuleb meil ehitada midagi uut või vähemalt renoveerida ja seda just nende huvides Meie huvides see ei ole, aga ..... Rahale see meeldib!
Meil, Eestis, ei saa mõistlikust rohepöördest juttugi olla, kui asju tõsiselt võtma ei hakata. Ükskõik kes hakkab rääkima Rail Balticust, lennujaama alusest tunnelist, täies ulatuses uutest 4-realistest maanteedest, kogu raudtee elektrifitseerimisest jm hulluprojektidest, tuleb rohepöörde kavandamise juurest sõna otseses mõttes kohe minema peksta.
Tuntuim on meil ehk must kilt (varasemalt erinevate nimetustega nagu graptolliitargilliit jm), mis sisaldab uraani, vanaadiumi, tsinki ja molübdeeni, nende sisaldus on paarisajast grammist kuni paari kiloni tonni kohta. Seda kivimit on meil üle 60 miljardi tonni ehk kogu sellest kättesaadava uraaniga
võiks kogu inimkond toimetada sajandeid. Niisugune ettekujutus annab ehk selge pildi, kui vähe meist järgi võib jääda, kui eesmärk on nauru-sündroomi järgi talitada.
Kilda peal asuv glaukoniitliivakivi aga sobib kaaliumi tootmiseks. Järgmine, fosforiit, on haruldaste muldmetallide ja fosfori allikas. Fosfaatne aine peitud brahhipoodide kodades. Veel uuem avastus ja olulisem on neis leiduvate muldmetallide sisaldus.Lantaani sisaldus 40-800 grammini, tseeriumi parimal juhul kuni 3 kilo, neodüüniumi 1,8 kilo tonni kohta. Selliste metallide tarneprobleemid Euroopas on kõige teravamad. Nende metallide tootmisega on Euroopas suured probleemid, olulisim tehas asubki Sillamäel, tooraine tuuakse kaugelt välismaalt. Nähakse ette, et kui hakata kasvõi fosforiiti tootma, peame kompleksselt ka muu väärtusliku kätte saama. Autor toob näite, kus keskmise suurusega maht tähendaks 5 miljonit tonni tooret aastas, siis saaksime peale fosfori 120 tonni uraani, 27 tonni tooriumi, ja kuni 900 tonni haruldasi muldmetalle. Hetkel on roodiumi hind üle 430 000 dollari, pallaadium üle 60 000 kilo eest jne.
Kilda peal asuv glaukoniitliivakivi aga sobib kaaliumi tootmiseks. Järgmine, fosforiit, on haruldaste muldmetallide ja fosfori allikas. Fosfaatne aine peitud brahhipoodide kodades. Veel uuem avastus ja olulisem on neis leiduvate muldmetallide sisaldus.Lantaani sisaldus 40-800 grammini, tseeriumi parimal juhul kuni 3 kilo, neodüüniumi 1,8 kilo tonni kohta. Selliste metallide tarneprobleemid Euroopas on kõige teravamad. Nende metallide tootmisega on Euroopas suured probleemid, olulisim tehas asubki Sillamäel, tooraine tuuakse kaugelt välismaalt. Nähakse ette, et kui hakata kasvõi fosforiiti tootma, peame kompleksselt ka muu väärtusliku kätte saama. Autor toob näite, kus keskmise suurusega maht tähendaks 5 miljonit tonni tooret aastas, siis saaksime peale fosfori 120 tonni uraani, 27 tonni tooriumi, ja kuni 900 tonni haruldasi muldmetalle. Hetkel on roodiumi hind üle 430 000 dollari, pallaadium üle 60 000 kilo eest jne.
Väärtuslikku metalli saaks ka merepõhjast ja jäätmemägedest., ainuüksi Sillamäe "rohelises mäes" on uraani umbes 1200 tonni, Maardus aga hinnanguliselt 3650 tonni. Uued telerid, (elektri)autod, arvutid, telefonid jm kõrgtehnoloogiaseadmed on ju majanduse edu võti? Need jpm vajavadki neid kallihinnalisi metalle. Ka suuremad tuugenid vajavad kuni kaks tonni haruldasi muldmetalle tuugeni kohta (kuigi veidi on see väide kahtlane just sõna HARULDASTE muldmetallide kohta, vask jm nende hulka ju ei kuulu).
Aga lugege ise, põhjalik artikkel tänases võtmes ja ei tohi unustada, et EL-il on strateegilise toorme kaevandamiseks luba "olemas". Ehk nad ei pea asukohariigi käest midagi küsimagi! Kas keegi on meid juba maha müünudki?
Küll aga tasub mõelda igal inimesel, kes 4-realiste maanteede arutut ehitamist propageerivad, et iga (uus) auto meil ja neil tähendab suuremat tooraine vajadust. Nagu kõik muugi meie ümber. Siia sobib tuua ka ühe tipp-poliitiku arvamus lennujaama tunneli loodusvarade kasutamise mahu kohta: "aga milles probleem, kõik on ju hinna sees"! Kooli, tagasi kooli!
Igasugune uue tootmine, ehitamine jm peab olema selgelt läbi mõeldud ja põhjendatud. Ah et me oleme nii väikesed ja mis see aitab, kui oma teedel piiraks autodevoolu? Ja vähendaks igasugust tootmist ning kahtlase väärtusega kaupade vedu (kaugelt)? Maapõuevaradelt oleme suured ja kaevandama peame vaid nii palju kui on hädapärast vaja, mitte selleks, et tööstushiiud saaks saasta tootes keskkonda saastada. Isegi näiliselt heasoovliku rohepöörde raames. Seega, tulevikus ehk ainult ISE kaevandades enda jaoks ja veidi ka müügiks!
Aga lugege ise, põhjalik artikkel tänases võtmes ja ei tohi unustada, et EL-il on strateegilise toorme kaevandamiseks luba "olemas". Ehk nad ei pea asukohariigi käest midagi küsimagi! Kas keegi on meid juba maha müünudki?
Küll aga tasub mõelda igal inimesel, kes 4-realiste maanteede arutut ehitamist propageerivad, et iga (uus) auto meil ja neil tähendab suuremat tooraine vajadust. Nagu kõik muugi meie ümber. Siia sobib tuua ka ühe tipp-poliitiku arvamus lennujaama tunneli loodusvarade kasutamise mahu kohta: "aga milles probleem, kõik on ju hinna sees"! Kooli, tagasi kooli!
Igasugune uue tootmine, ehitamine jm peab olema selgelt läbi mõeldud ja põhjendatud. Ah et me oleme nii väikesed ja mis see aitab, kui oma teedel piiraks autodevoolu? Ja vähendaks igasugust tootmist ning kahtlase väärtusega kaupade vedu (kaugelt)? Maapõuevaradelt oleme suured ja kaevandama peame vaid nii palju kui on hädapärast vaja, mitte selleks, et tööstushiiud saaks saasta tootes keskkonda saastada. Isegi näiliselt heasoovliku rohepöörde raames. Seega, tulevikus ehk ainult ISE kaevandades enda jaoks ja veidi ka müügiks!
Pildil olev Paldiski aga on ju Pakri poolsaar ja seal paljanduvad mitmed kihid oluliste maavaradega. Valmis laevadega või isegi ainult kohvris maavarasid välja vedama ollakse kärmed. Nii seostubki meri ja laev (muld)metallidega jm maavaradega.
Kommentaare FB-st:
ReplyHea lugemine koos heade küsimustega aga kas keegi teist on kunagi mõelnud kuidad asjad Tallinna siseselt on?Võtame Tallinna ringteest allapoole kuni mereni välja.Kus on need kohad kus oleks võimalik oma päevane 45 äraolla ja samas ehk ka süüa ja vett lasta?Lühemate autodega veel aga poolhaaked?Enne vanasti oli võimalik Järvel vanas nestes puhata,täna ei ole seal soololegi õieti kohta.Pakute ehk võimalusi siin.Smuuli marketi platsil nagu võikd samas märgid nagu keelaks,veel keelelgi ideid?
Nii vaatame siis suunal kopli,haabersti,mustamäe,järve,ülemiste kus on võimalik poolikuga istuda ja süüa?Kopli,linnahall,lauluväljak,sõjamäe? Isegi mitte niivõrd söögikohad aga kui on vajadus aega parajaks teha?Alati ei saa kohale sõita,poolikuga linnas pole mingit kohta sul,sõiduaeg hakkab täissaama aga kuhu minna?
bekkeri sadama sissesõidul kannatab suure hädaga olla (marati tänav vist kui mälu ei peta)... järvevana tartu poolses otsas statoilis olen ka suuri näinud aga pole kunagi ise seal käinud, enamasti ikka tartu peale olerex või see teiselpool teed tankla sealsamas...
üks suurem võiks olla jüris
selline kuhu vähemalt paarkümmend suurt igal aastaajal seisma mahuks ja ka talvel soe wc. kui seal süüa, pesta ja tankida saab siis need on puhtalt plussid, praegustest tanklatest midagi sellist raske aretada, maa pärast, neisse hea kui suur tankima mahub
Jüris on Alexela, Jüris on Olerex, wc on, süüa saab.
aga mitu masinat seisma, ööbima mahub?
mõlemasse mingi 6-7, pluss sama palju veel sinna tanklasse, mis Olerexist üle Tartu mnt asub.
olerexi mahub 6 veokat seisma ja alexelas võib 6 ööbida? siis pole ju midagi öelda
No minu meelest ei mahu küll sedagi. Eestis püüad auto ruttu kuskile platsile saada. Mis parklatest te plärate.....
Kui jutt käib jüri olerex tanklast siis sinna mahub 7 autot, seal wc ja saab süüa, aga pesta ei saa. Aga üle tee tanklas lubatud parkida 4 autol, ja seal alatasa wc remont või avarii.