Pildil ametnike koolituskeskus.
Evelyn Sepp postitas kardinaalse lahenduse kohta, vältimaks ummikuid Tallinnas teede remondi ajal. Kuigi see keeruline, siis iseenesest peaks minemagi nii kardinaalse lahenduse teed? Sest muu enam ei aita?
Muidugi, palju sõltub ka ametnikest, aga kui nende tase on selline nagu on? Suhtlusmeedias on üks kodanik, kes aastaid esineb "asjatundjana", olles selles vaieldamatult kõigist teistest üle, pika puuga. Tal paistab aga koolkond tekkivat?
Muidugi, palju sõltub ka ametnikest, aga kui nende tase on selline nagu on? Suhtlusmeedias on üks kodanik, kes aastaid esineb "asjatundjana", olles selles vaieldamatult kõigist teistest üle, pika puuga. Tal paistab aga koolkond tekkivat?
Pöördun avalikult Tallinna linnapea poole.
Teie pikaajalise töö ja pingutuse tulemusena on pealinna autostumine katastroofiliselt kasvanud. Sel on tagajärjed. Lisaks - teie pikaajalise tegevusetuse tõttu puudub linnavalitsusel kui organisatsioonil ka mõistmine, et suurte infraobjektide tellijana ei kuulu teie poolt kinni maksmisele mitte vaid ehitaja töö trasside ja äärekividega, vaid ka ummikutes elavate inimeste aeg, mõnel juhul ka ilmselgelt elud, kes ja mis sellest mõjutatud saavad. Aga mitte ainult. See kõik mõjutab nii meie tuvatunnet, ärisid kui ka tervist. Seega on teil taas vähemalt pool lahendust tegemata jäänud. Selle mõistmine ja parandamine on aga oluline. Nagu kaos linnas näitab, siis see katastroof ei lahene ise. See ei lähe ise üle, vaid vajab võib-olla isegi drakoonilisi otsuseid. Selliseid, millel õnneks on pikemas plaanis meid kõiki päästev mõju. Linnas toimuv kaos aga esitleb teile endile veelkord elavalt teie senişte lähenemiste ja põhimõttelageduse perspektiivitust ja tulemust. Kui te nüüd ka aru ei saa ja järeldusi ei tee, siis millal ja kuidas üldse!? Seetõttu pakun omalt poolt mõned lahendused:
1. Hommikul kl 7-10 ja õhtul kl 4-7 sõidavad teesulgudest puudutatud piirkondades (sisuliselt kogu kesklinnas) ainult ühistransport, kergliiklusvahenditega liiklejad (täielikult autode sõiduradadel ehk nende asemel) ja vajadusel päästeautod. Kesklinnast saab ühistranspordi ja kergliiklusvahendite roheline koridor, mis tähendab igasugust ummikutevaba läbisõitu.
2. Ülejäänud ajal säilib kergliiklusele ja ühistranspordile läbivalt eraldi oma rada või rajad, mille prioriteetsus säilib 24/7. PS! Rattureid ei suruta kõnniteedele!
2. Lähipiirkonda jäävate elanike autokasutus toimub tipp-tunnivälisel ajal. Ülejäänud liiklejad kolivad kas rattale või ühistransporti või jätavad oma sõidud selles piirkonnas lihtsalt tegemata. Puudega inimeste liikluskorraldus saab muidugi lahenduse nende puudest tulenevalt.
3. Kauba ja kommunaalteenuste sõidud tehakse tipptundide väliselt.
4. Pargi ja sõida süsteemid lahendatakse erandkorras päriselt ka linna piiridel ja kombineeritakse erinevad kergliiklusteenused ja täiendav ühistransport, et välistada oma autoga sisuliselt ja ilma avaliku huvi või vajaduseta, linna sisse sõitmine. Täiendavad kergliikluslahendused tulevad nii kesklinna sadamasse kui bussi- ja rongijaama.
5. Kuna ilmselgelt tõuseb sellises olukorras ühistranspordi vajadus hüppeliselt, samuti ka kogu rattainfra vajadus, siis see renditakse ja hangitakse ajutiselt mujalt sisse. Vajadusel seatakse viivitamatult sisse rattaostu toetus.
6. Ja veel - ka see tee-ehitus ise ei saa jätkuda "tavalises tempos". Arvestades rahvusvahelist kogemust, siis tuleb kaasata planeerimisspetsilistid ja täiendav ressurss, et kiirendada kogu tööprotsessi määral, mis tähendaks pingelise olukorra jätkumist pigem nädalate, mitte kuude ja aastate vältel. Me kõik teame ja oleme näinud, et see on võimalik.
7. Teha jooksvalt järeldusi ja õppida kiiresti!
Mina: (Tekst mustaga)
8. Kiirkorras alustada linna- ja maakondlike liinide liitmist, et valdav enamik sõitjaid saaks ilma ümberistumiseta.
Lisaks osa mõlemaid liine suunata läbi kesklinna, mitte Balti ja osa suunata Baltist D-terminalini.
H.K.
See on hea mõte. Harjumaa bussiühendused võiksid saada alguse sadama A terminaali juurest
I.S.
See paaniline ümberistumisevastasus on mingi Eesti värk. Suuremates linnades on see täiesti tavapärane, et istutakse 2-3 korda ümber, nii sama transpordiliigi piires kui ka bussilt trammi/metroosse ja tagasi. See peab mõistlikult toimima, aga eeldada et suvalisest punktist A punkti B viib otseliin, ei ole realistlik.
Keegi ei eeldagi, et suvalisest punktist. Peasuundadest on jutt nagu Hobujaama - Vabaduse väljak, Haabersti - Bussijaam ja kaugemale Hoopis see iganenud süsteemi jätkamine on nonsenss!
L.K. (keegi, kes pidevalt linna poolt justkui infot jagab ja vastab küsimustele?)
see tegelikult kõige suurem lollus. Maakondliku liini ainuke ja peamisene eesmärk peab ja saab olla viia inimesed võimalikult kiiresti punktist a liiklusõlmedesse kust edasi saab kiirelt trammi, rongi või kasvõi tõuksiga.
Tundub, et sa ei saa ÜLDSE millestki aru???
Jutt on liinide kokkusidumisest, ehk otse saab sõita kesklinnast või Balti jaamast KAUGEMALE ilma maha tulemata. Kuidasmoodi see ajakulu negatiivselt mõjutab?
Teiseks, kuna liiga palju liine (nt Pirita suunalt eriti) sõidab tühjalt Balti jaama ja vastupidi, siis kesklinnast OTSE edasi liikudes sõidu ajakulu hoopis väheneb?
Tule taevas appi! Kas kogu linnavalitsus sellisel tasemel??? Siis ma ei imesta, et essugi pole muutunud ja liinid 66, 180E vm on mingid äpardused võ?
I.S.
Kõik maakonnaliinid algavad ju kesklinnast, kus siin probleem on täna
L.K.
transpordis ümberistumine sõlmpunktides on täiesti Euroopalik lahendus. Pigem küsimus tulevikus osas on, et kas antud nt. Pirita suunaline liin peaks üldse linna välja sõitma ja selle arvelt liiklusummikuid tekitama kitsaskohtades. Selle asemel saaks otse inimesed juba linnapiirilt linnaliini peale suunata ja kaugliini bussi ummikus seismise asemel uuele maakonnaliinile saata. Kui tramm läheb nt. Baltijaamast sadamasse iga 2 minuti tagant siis milleks sinna 30 bussi tunnis saata 1-2 inimesega, et nad seal ummikus istuksid. Palju mõistlikum on nad trammi peale saata.
kas Viimsi suunalt saab siis otse t Vineeri või Järve peatusesse?
Ja ma küsisin enne ka küsimusi, see kohale ei jõua? Need olidki mõttetegevuse arendamiseks
veel iganenum arusaam,annab ikka sellise peale tulla. Et kui on vaja Viimsist Keilasse, istud kaks korda linnapiiril ümber?
L.K.
Viimsist tuleks inimesed viia trammini, Tramm toob kiirelt Baltijaama kust rong viib otse Keilasse.
E.S.
alternatiiv on istuda tundide kaupa ummikus.
sa ise ütlesid, et eesmärk on võimalikult kiire kohalejõudmine ja siis viid nad aeglasesse trammi? Kiiret pole seal midagi. Võrdle maakonnaliini otse läbi kesklinna trammiga Kadriorust Balti jaama??
alternatiiv on saada ühistranspordiga kiiremini kui täna ja otsemini. See vähendab ka ummikuid.
1. Euroopa ja muu maailm ei saa olla automaatselt eeskujuks ehk juhul sealt püütakse siia eksportida iganenud ja/või sobimatuid lahendusi.
2. Eriti halb on kui ametnike tase on samasugune ja püütaksegi automaatselt midagi üle võtta, ise logistikat mõistmata.
*******************
See näitab sedagi, et on inimesi, kes ei saa jutust aru (viga võib omajagu ka minus olla, sest ise ju tead, mida kirjutad, aga teised igast sõnastusest kohe aru ei pruugi saada). Kuid esimene reaktsioon on ikka rünnak, mahategemine ja vahutamine, lõpuks aga vaikus, sest .... vist jõudis midagi kohale? Viga aga ei tunnistata. Aga vaataks seda stamlause juttu, nagu "kiire tramm"?
Liin 114 Viimsist J. Poska peatuseni 20 min, Mere puiesteeni 26 min.
Viimsist J. Poska peatuses ümber istudes trammi ooteaeg ulaub 12 minutini maksimaalselt.
Tramm J. Poskast Mere puiesteele 9 min, Balti jaama 14. min.
Balti jaamas ooteaeg rongile ümberistumiseks ulatub maks 20 min (väikese kõikumisega)
Seega, sõites bussiga Poskani ja istudes ümber, kuluks Keilasse jõudmiseks halvimal juhul 1 h 40 min.
Liin 149 Virust Keila Jaam peatuseni 54 min, Viimsist seega 1 h 20 min.
Lisaks on Tallinnast Keilasse sõitvatel osadel maakonnaliinidel võimalus jätta välja vähemkasutatavad peatused, nii võiks parimal juhul saada Viimsist Keilasse 1 tunniga.
Edasi-tagasi sõitmisel oleks sõiduaeg, mis päevas kulutatakse kas 3 h 20 min või 2 h 00 min. On erinevus? Ja lisaks millised peatused on 149 jt bussiliinidel samad, mis rongidel ehk kas rongiga on samad võimalused Viimsi SUUNAST tulijatel või saab sõita rongi JA bussi valimisel hoopis rohkematesse kohtadesse?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar