Mustpeade Majast Kalamaja Muuseumini

 

 

 

Kultuurikolmapäev.
Kuna Kalamaja muuseumis siiani minul käimata (kuigi siinsamas ja ammu plaaninud), siis täna minek. Lapselaps ju ka vaja vedada kultuuri juurde! Ja mõte ka mündipoodi hüpata.

 

 

 

Ilm rohkem tuulisem kui eeldasin, aga päike soojendas muidugi hästi Ja nagu alati öelnud, on vanalinna minek jälle võimalus kasvõi natuke pilte teha. Kõrgete majade ja kitsaste tänavate tõttu on ka varjude mänd piltidel alati erinev, päeva pikkusest ehk päikese asendist sõltuvalt.

 

 

Ajaloomuuseumi filiaal - Mustpeade Maja. Viimase seosena paljude jaoks apteeker Melchior. kes ju filmis just mustpeade huvides asju uuris.

 

 

Olid ikka uksed vanasti! Armini nügimise peale uks isegi ei aevastanud!

 

 

Varasemalt korra olen siin ka käinud (täna peasaal suletud), aga ikka uue ja värske pilguga vaadata.

 

 

Ja kuigi ruumipuudus võimaldab vaid ülevaatliku "jooksva kokkuvõtte" ajastutest, siis ikkagi huvitav

 

 

Muide, kuigi klassika oli ses osas mummulised karbid, siis tõeliselt ilusaid ikka tehtud küll ja rohkem kui üks-kaks varianti.

 

 

Müntidest aru saada muidugi üsna keeruline, aga ikkagi huvitav näha nii palju erinevaid stiili läbi aegade.

 

 

Vanalinna kaubandus on orienteeritud välismaalastele? Kas siis surnupealuudega vihmavarjud või muud eksklusiivsed  ning ka ülikallidkaubad neid tõmbavad? Või on meil nendele kaupadele piisavalt ostjaskonda?

 

 

 

 

 Müntide jaoks oli kiletaskuid juurde vaja ja puhtalt kollektsiooni jaoks ostsin ka ühe värvilise mündi. Veidi omapärane siiski, et tegu pole maksevahendiga ja ehk pidanuks tagakülg olema ikka originaalkujutisega 1005 värvilisena? On see ikka õige numismaatiline mündi stiil? Ilus on muidugi.

 

 

Viru tänaval aga imestan alati - kes ostab kõik need lilled? Väga kallid ja kohutavates kogustes, toodud suuresti siia Aafrikast ja ehk veel kaugemaltki? Kus siinkohal rohepööre on? Kardan küll, et neist suur osa läheb prügimäele või ehk vähemalt kompostigi, kuigi eks siingi ole taimemürke ja muud keemiat?

 

 

Muidugi on siingi tohutult ilu. Kuid ikkagi...

 

 

Oo, üle pika aja tramm nr 6!

 

 

Kommenteerisin seda jõledust (minu jaoks ta seda on ja mitte vaid jõledas vaatepildis pole asi, vaid ka jõledates inimestes) ja Armin ütles: "Lollid, oleks siis kirjutanud, et teil ilus maja ja süda"!

 

Selliste tatikraede (võin ka julmemalt öelda) vanemad peaks panema omal kulul neid likvideerima, siis ehk ka kaoks see "kultuur". Kuigi see jube keeruline, aga asjad kohati üle igasuguse taluvuse.

 

 

Kalamaja muuseumis siis lisaks tavapärasele väljas sel nädalal ka osa Vana-Kalamaja tänava remondi käigus leitud artefakte ja killukesi. See oli lisapluss seekord tulemaks vaatama. 

 

Muide, majal on selline aura, mis kutsub ütlema "Selle maja ma võtan"!

 

 

Leiti ikka ülimalt vanu münte!

 

 

Ja selline kogukonnamuuseum ikka ülimalt armas, pealegi kui inimesed ka väga armsad, aitamas ja selgitamas, lastega ka tegelemas.
Mis aga omapärasse veel puutub, on paigutus. Ei ole püütud (ruumikitsikus seda ei võimaldakski) mingis kronoloogilises järjestuses ajalugu eksponeerida. kuidagi segasummasuvilana saab isegi rohkem aimu, kui "kihiline" on siinne elustik olnud ja on isegi täna. Ja nii ongi väga erinevaid eksponaate rohkem kui muuseumisse muidu ehk mahuks.

 

 

Hoov muuseumi osana on ju ka osa Kalamaja elustiilist, mis sest, et tegu  puitterassiga. Aga siin ju vist ei peaks muru vastugi? Igatahes vaated akendest on nii mõnusad.

 

 

Ja näitus Kalamaja tapeetidest ju ka puhas ajalugu. Mõelda, kui sageli kleebiti uus tapeet vana peale ja tekkisid omamoodi kultuurikihid kuni allolevate ajalehtedeni välja.

 

 

Väga ilus! Ma pean silmas ikka kuivainepurkide disaini.

 

 

Elu võiks ja peakski olema puhas ilu ja armastus!

 

 

Kindlasti tasub kõigil ise minna! Sestap ka pilte vaid natukesest (ning peegeldusigi peal) ja saate ise kena osa järjekordsest päevast.