Blogiarhiiv

Pühapäev, 6. märts 2022

Kevadet otsimas turult Shnelli pargini. Mai 2021.

 

Pühapäev, 2. mai 2021

Kevadet vara otsida?

 

 
Tegelikult juba on kevadet ja seda näeb isegi rongi oodates. Ning rongid ON paljude lemmikud ning just neile ka sageli väga mugavad. Mitte ainult rongi sees olemise mõttes vaid ka rongile tulemine oma "mobiiliga". On ju vankriga nüüd rongi minek igati lihtne, nagu tavaline jalutamine. Muidugi on sageli väikesed põnnid ja tirtsud nõus isegi jala vantsima, peaasi, et sõita saaks! Kui mõelda uutele raudteedele Eestis (mitte RB), siis alati on üks tänulikumaid sõitjate sihtgruppe just nemad! See on ka vastus küsimustele, et "kes nende rongidega (Haapsallu jm) sõidaks, kui raudteid juurde ehitada"! Ning mõttekoht, mida ehitada, kuhu ja kuidas!
Esimese asjana tuleb süvendada mõtteviis, et auto ei ole esikohal ja ei tohigi olla!
 
 
Ja ses mõttes on hea näha, et Balti jaam laieneb, mis sest, et Eesti Raudtee teeb tööd nagu mingi poetaguse firma... Ajast maha on nad jäänud, aga püüavad teha siiski natukesehaaval, et siis püüda PR abil  enne, praegu ja pärast jätta mulje nagu oleks tehtud midagi eriti innovaatilist, tulevikkuvaatavat! Eks sest natukesestki oleks abi, kuigi raha kulub rohkem kui vaja ning peagi oleme jälle lahtise küna ees! Hulleim veel, ühekorraga mitme olulise asja ärategemise asemel tehakse mitu korda ja nii jätkub pidev kammajaa sõiduplaanidega...
Ehk peakski hakkama välja andma Lõhkise Küna auhinda?
 

Tahtmine oli minna nii midagi head ostma, kui ka ehk veidi patseerida. Kuid hommikupoolne kevadilm, see päris või mitte pärispäris, pani kahtlema. Mõneti külmavõitu, kuigi päeva poole kindlasti läheks soojemaks, ei tõmmanud pigem jalutuskäiku ette võtma. Mingi väsimus lihtsalt kallal. Nii nautisingi lihtsalt rongisõitu, kohtumisi toredate vagunisaatjatega ja mõtet, et ostan midagi head, küll see parem kevad ka paari nädala pärast tuleb!

 
Balti jaama tulles vaatasin, et polegi õieti ronge, aga nii hull see asi polnud, õige pea tuli täiendust.

 
Rongiwolt?  Nüüd pildilt näen, et on ikka ratas ka, esmalt tekkis tunne, et keegi veab juba raudteeareaali kullerina tellimusi.

 
Et õiget patseerimistuju ei hakanudki otsima, läksingi turgu. See jäigi täna ainukeseks käiguks, isegi Lihameistri poodi, ammugi siis Väike-Järve Taluturgu mineku mõte kadus vaikselt ära...
Muidugi, Järve männikus ja uutel radadel ning jalakäijate sillal käin siiski varsti ära. Ringi Ülemistele peale just ei tee, aga kuuldavasti on seal aina vahvam ja mõnusam, sest pidevalt püütakse midagi paremaks teha.

 

Eile angersäga-tursa pirukas (oli priiskamine, käntsakad taina vahel) ja kiisast kalasupp, aga ikka kaalusin ja mõtlesin, kas veel kala kotti nihvata. On ju selle firma tooted säilitusaineteta, pilgeni karbid täis ja seega kaua ei seisa (õudne lugu!). Osta või mitte!? Muidugi kaldus kaalukauss ostmise kasuks, seda enam, et praetud tinti ma sellest valikust polegi ostnud. Kusjuures, ma polegi ise väga tindiarmastaja, kuid teades nende toodete headust, tekitas saatan ikka kiusatust!

 
Kiikasin isegi Kalamajakasse, kuigi see liig, mis liig. Ümarmudila filee oli isegi saadaval, oleks praadides ju puhas gurmaaniroog! Ning ostes aitaks ka Läänemerd võõrliikidest puhastada! Kuid las ta olla, jätan ikka teistele kah! Kes kõhkleb, siis pole muud öelda, kui viska kõhklused nurka ja osta!

Hiljem, koju jõudnult, vaatasin Costeau lapselapse saadet, sinivaaladest, krillist jm ning sellest kui vähe me tunneme loodusest, uusi liike avastatakse aina juurde, kuid neid ka igapäevaselt kaob. Paneb ikka mõtlema küll, kui vaadata, ja küllap paljud seepärast ei vaatagi, et mõtlemisega raskusi ning eks see kõik ole ka põhjuseks, et soovitakse juurde asjau, mis meile ja loodusele ülejõukäivad! Läbi aegade on inimene ikka üüratult veekogusid "traalinud" ja paljude liikide seisundi viinud väljasuremisohtu. Võib ju mõelda küll, et kui üks kaob, tuleb teine, kasvõi võõras, aga nii see asi käia ei tohiks! Nagu on lood ka kaladega, me ju armastame neid (paljud meist), kuid kui vaadata kuidas ka Tshiilis on lõhekasvandused juba nii tohutud, et see võib ökosüsteemi pöördumatult rikkuda, tekib küsimus - kas me peame ikka nii palju kasvanduste keemilist kala sööma? Ehk ikka aidata igati kaasa, et kalade populatsioonid looduses kasvaks ja sööks rohkem neid? Inimkond paljuneb küll ülikiiresti ja eks midagi tuleb ka kasvatada, aga kui palju?


 
Kehtna Mõisa toodetele aga konkurente eriti pole, seepärast võtsin terakese ka neid, Lemmikut ja viinereid, väiksest kioskist. Kuigi seal muudki head.




 
Saida, Pajumäe ja Nõmmiku tooted seal ka lahtiselt, aga need pole minu lemmikute kandist. Lihtsalt ei helbi ma hapukoort või ammugi kohupiima. Head need aga ikkagi, nagu kuulukse.

 
Kas iga maasikaleti juures kirjas lisaks päritolumaale ja hinnale sõna MAGUS? Millised need maasikad peaks siis olema? Mõrud, hapud, karrimaitselised? Ma harva ostan, aga enamasti mitte sealt, kus see sõna kirjas või seda "otsen vkusnot" karjutakse! Sest esiteks peavadki asjad head olema ja teiseks, pole need praegu sugugi nii magusad, pigem võiks kirjutada, et "kerge maasikamaitse olemas"!?
Maasikad iseenesest muidugi head asjad, mõeldes kasvõi vanavanemate talule, maasikatele jaanipäeval! 
Küll aga on nüüd eestimaist maasikat raske osta, ka südasuvel. Ei meeldi mulle see enamuse maasikakasvatajate käitumine. Maksaksin või paar eurot kilost rohkem, kui teaks vaid, et palk läinud oma inimestele ja vääriliselt!

 
No ei saa mööda minna, ostmata! Või siiski, mitte osta, mööda minna? Endiselt näevad välja liiga säravad, sätendavad ja sillerdavad! Pean paratamatult veel kuu-kaks ootama...

 
Aga üle pikkade aastate sain siiski osta prooviks kilojagu kartulit "Ando". Pole ammu proovinud ja kuigi nüüd ostnud seni vaid Läti Varajast, siis ometi tahtmine proovida see sort taas ära! Ehk mõni päev ka Adretta? Pole ma gurmaan, aga no ei ole ühegi uue sordi puhul edumaad vanade ees, pigem vastupidi. Muidugi peangi ostma väikesed kogused, sest ei tohi ju palju süüa! Hea oleks kui ka kaalu maha läheks, 1 kilo isegi läinud aprillis. Viimati läksin suure kaalu peale ja avastasin, et nagu niuhti veel 14 kilo läinud, aga siis avastasin, et kaal oli tibake rikkis....
Aga kui palju ei tohi, siis seda enam parem head!


 
Tühi!? Aa, väljas müümas! Eks ta õige kah, on ju väljas arvatavasti rent odavam ja see pole müüjatele kaugeltki vähetähtis. Eriti kui teised nagunii väljas ja tõmbavad viimati kliente ära!


 
Hm! Miski just nagu väga kallis, miski vastupidi, meeldivalt hea hinnaga. Tegelikult pole ka kontsentraat üldse kallis, sest too nii kange, 1:10-le. Ja ma millegipärast arvan, et ka ehtsam kui nii mõnegi suurettevõtja toode?


 
Paremale või vasakule? Rongini tiba üle 10 minuti, järgmiseni palju-palju rohkem. Võiks ju siiski paremale, kaeda ehk korra ka Lihameistrisse, aga mitte kaeda tähendab ka raha kokkuhoidu! Ja eriti kui pole aja paremaks tegemiseks meie päikeseloojanguvalitsuse tegevusetuse tõttu ka võimalust Õnne 13 kohvikus istuda!? Ah ei, seekord vasakule!

 
Nõmmel on jaamahoones restoran, ometi võinuks siin olla paremal perrooni servas ka mõnus ootekoda? Näidiseks sobib Suure-Jaani oma. Kuhu siis ostnuks kohvi kaasa ja istunudki siin, tuulte eest varjatult, samas klaasseinte taga, et ümbritsevat näha? Ma polegi siiani aru saanud, kas kõikjal keeld ootetingimusi reisijate jaoks pakkuda on Brüsselist tulnud? Transpordieksvolinik Kallase juhtimisel? Ma ei imestaks muidugi, seda enam, et nende arvates võibki midagi asjalikku teha vaid siis, kui ehitada midagi 10 miljoni või rohkema eest. Või on see ikkagi hoolimatus? Mõnel pool on siiski hakanud midagi tekkima, just bussipeatustes nagu Tori, Tootsi jt kohad, aga nendegi puhul on suur vahe, kuidas tehakse. Kas käkk või siis juba üpris korralik, tualettide jm. Mis iseenesest ülitore, kuid midagi vahepealset ikkagi ei lubata? Oh õudust, kui samal ajal tead, et keegi ehitaks 55-millise mõttetu monstrumi Lillekülla? Parem olla siis lageda taeva all! Kuid seda peaks olema ka  need, kes vegeteerivad teiste kulul, tööd oskamata.

 
Õnneks palju ei pidanud ootama, kuid vastassuunas jõudis kaks rongi lausa mööda sõita. Teine siis tühjalt ehk siis osa neist ca 400-st tühikilomeetrist päevas! Aga pole midagi, vaevalt mõne minuti pärast tuli minu rong ja see küll tühisõitu ei teinud! Inimesed liiguvad ja naudivad kevadet.

 
Võib olla aga pidanuks väsimusest üle olema? Võib olla aidanukski üks kohv? Lähevad ju ilmad taas külmemaks, pilvisemaks ja sajusemaks, seega, niipea vast loodusesse patseerima ei saa? Tervist peab hoidma, kevad on salakaval, kuigi alati ilus. Eriti siis kui juba tiba soojem ja rohelus sust üle rullub! 

 
Seniks keskendun siis mõnele muule heale asjale. Ja eks püüan ka otsida ikka infot, mida FB-s transpordi arengute kohta inimestele jagada ning samas viidata ka puudustele, sest seda ma ei jäta! Ei saa jätta nii kaua, kui on laisku, ükskõikseid ja hoolimatud, neidki, kes meie raha raiskavad. Ja kui ongi kaloreid mõne hea asja juures palju, siis kahtlemata mu viis tööd teha aitab osagi neist hävitada. Kaloritest ma mõtlen. Töönädal ju varsti algamas.
(teine juust peidus, too kukeseente, puravike ja torbikseentega)

Eile õnneks sai looduses käidud, aga eks iga kilomeeter paraku mõjub ja osaliselt väsimus ongi sellest.  Hea aga näha, et hoolimata praegusest karmimast talvest (millest inimeste jaoks tervise mõttes hullemat pole olnudki) on inimesed nautimas kevadet, isegi tiba kõledama ilmaga. Ja tore, et autosõidud ongi vähenenud ning inimesed ikka ühistransporti hindavad. Seda enam tahaks, et see oleks veel parem.

 

Tuli aga mõte siia lõppu lisada ka Ain Vindi foto FB Eestimaa Seened grupist - minge seenele! Ja kui leiate, ärge unustage kupatamast, korda kaks! Saate lauale midagi veelgi paremat! Looduses olemise tundest ja kauakestvatest emotsioonidest rääkimata! Ning küllap leiate ja märkate muudki!

 

 

Pühapäev, 16. mai 2021

Kevad Shnellil.

 

 


 
Shnelli on igati mõnus paik jalutuskäiguks ja seda on populaarsusest ka näha. Olulised looduse "oaasid" linnamaastikes.

 
Shnelli pargis pidi olema üpris palju taimeliike.

 
Kuum laupäev pole olnud kerge...








 
Settebasseinide järgi tundub, et väga paksu kihti muda ei eemaldatud, pigem pealispind. Kas see piisav või mitte, jääb selgusetuks. Eelkõige oleks tore, kui vee saanuks võimalikult selgeks, aga eks kalade olemasolul pole see ka lihtne. Kui just ei kata põhja liivaga vm moel.

 
Kuuski on siin selgelt erinevaid liike. Võib olla võiks tänavapoolsele küljele mõned puud isegi juurde istutada, aga oluline on, et oleks ka päikselisi murulappe.




 
Muidugi näeb siin musträstaid.


 
Veidi loodist väljas? Ja kasutatud vist ka teist tüüpi paekivi.
































 
Küllap Lasnamäe paas ja paistab ka põhjakihi oma, suurema püriidisisaldusega.















 
 

Esmaspäev, 31. mai 2021

Hommikune Shnelli.

 

 
Et käsk on kasvõi natukene vabas õhus viibida ja kaugele minna hetkel ei riski, läksin Shnelli tiigi äärde istuma.
Hea tunne on minna kodust, pärnade alt. Pärnad olid ka maal osa mu kodust, kuigi lapsena oleksin napilt hukkunud suurtormi ajal pärnapuu läbi. Pääsemine oli napp, mõnekümne sekundi jagu.
 

 
Ohtusid on aga kõikjal. Nüüdseks on FB täis kirumist ratturite ja tõuksiga sõitjate üle ja ega enamusel tõepoolest ei paista mõistust jaguvat. Ei mingit hoo maha võtmist, ei kellakese tilistamist. Ja ei mingit kontrolli. Tõesti on nii raske hoolida? Minul rattaga sõites ei teinud küll raskusi ei pasuna törtsutamine ega hoo mahavõtmine.






 
Shnelli oli pea tühi, vaid üksikud jalutajad ja ka kooliüpilased kehkatunnis.



 
Ka lindude poolest pea tühi.



 
Kuid varblased, vanad nahhaalid käisid uurimas, miks ma siin istun ja midagi ei poeta neile.





 
Jääkosklad püüavad siin ka pesitseda, aga ega neil heäid tingimusi pole ja nii mõnigi poeg pannakse kajakate poolt nahka.



 
Mõni varblane aga ei saa jutust aru ja maanduv sulle nina alla oksale, vaid paarikümne sm kaugusele. Istub, vaatab ja mõtiskleb, et mis krd mõttetud mehed siin töllerdavad?








 
Kas peaks pingid tegema seljatugedeta? No aga selga on ju hea toetada? Kui muidugi istuda sellisele tahad. Vaevalt aga need siin täiskasvanute jäljed on. Meie laste ikka.


 
Ühistranspordiga aga on siin asjad korrast ära, kuigi taas pannakse suuri rahasid arengukavade peale hakkama. Tõesti arvatakse veel tänagi, et see jätab mulje töötegemisest?








 
Koduteel jätsin omale pildid silme ette. Sest ehk on aeg taas jälle kalasuppi teha?

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar