2013 - Rohuküla raudteest.

 Korra olen juba blogi 2. ja 3. osast postitusi ümber tõstnud, aga 2021 oktoobrisse ja sealt edasi läks liiga palju postitusi. Osad neist täna ka mõtte ja väärtuse kaotanud, osa aga sinna jätangi. Mõned koondan aga tasapisi kokku. Vabandan segaduse eest!

************************************************


 

Esimene tund.

http://online.le.ee/2013/03/05/aleksander-kaasik-iga-asi-omal-ajal-ehk-uhendustee-nostalgiasse/

  See on üks päris hea näide olukorrast, kus süüdistatakse teisi selles, et nad ei saa asjadest aru ja ei oska piisavaid argumente tuua. Kirjutades asjadest nii, et
1. arusaamine puudub
2. argumendid puuduvad
3. ümbritsevatest seostest arusaam puudub
4...ja veel paljud asjad puuduvad...

 Kui küsida, miks vurab inimene Haapsalust, Martnast või mis tahes Läänemaa osast Tallinna, on vastus ühene — leivapalukese pärast.

Kui asjale sellise mõtlemisega läheneda, siis peaksid tõepoolest Haapsalu ja Läänemaa külalised tulevikus parem Haapsallu sõitmata jätma. Sest kui seal pole töökohti ega investeeringuid, seega pole seal ka midagi teha. Kahjuks ei mõista Aleksander seda, et investeeringuid teha saab vaid siis kui on lootust klientidele ehk tarbijatele. Kuna aga Aleksandri arvates sõidavad rongid vaid ühtepidi, tuleb kindlasti teha hoopis uhkem raudtee - ringraudtee ümber Eesti!!! Tallinna - Haapsalu - Pärnu - Viljandi - Valga - Põlva - Narva - Tallinn. Isegi jaamasid pole vaja, sest rongid ei pea üksteisest möödagi sõitma....
Siis ongi hea pühapäeva pärastlõunal sõitma hakata, küllap hommikuks ikka töökohta jõuad! Ja reede õhtu tagasiteel juba sõit hoopis lühem! Oleneb muidugi sellest, kus su elukoht ja töökoht...

olaf

6. märts 2013 - 08:53

Tänud Aleksander Kaasikule. Hea lugu. Hakka või uskuma, et Läänemaale on jäänud veel reaalselt mõtlevaid inimesi.

Olaf peaks muidugi ka peale tunde jääma...

Vaatame korraks ka vastukirja.

http://online.le.ee/2013/03/06/kaspar-ojasoo-iga-asi-omal-ajal-ehk-keskenduda-olulisemale/

Mis iin ikka kosta, Kaspar Ojasoo võib peale tunde rahulikult koju minna!

Istu, Aleksander Kaasik - kaks!

Kaspar Ojasoo

8. märts 2013 - 20:32

Tänan kriitika eest. Mõned mõtted teema laienduseks.

Teemal, kas üldse oleks inimesi, kes sõidaksid, soovitan lugeda seda Lääne Elu artiklit: http://online.le.ee/2013/01/29/laanlased-kaivad-koige-rohkem-valismaal-tool/. Lisaks faktidele, et Tallinnaga ühendust vajavate inimeste hulk on suur, annab artikkel hästi edasi ka inimeste suhtumise sõidu ajalise kestuse olulisusesse.

Tasuvuse teemal ei saa piirduda vaid otseste tuludega reisipiletite müügist ja kaubavedudest. On mitmeid olulisi kaudseid tulusid, mis annavad oma regionaalpoliitilise efekti ja mingil määral ka üle Eesti tulu toova efekti.

Nagu oma arvamuses kirjutasin, pean neist oluliseimaks ajavõitu Tallinnasse reisimisel. Just see saab olla katalüsaator elanike jäämisel või kolimisel Läänemaale. Kui igapäevane Tallinnas tööl käimine ei võtaks meilt rongiga oluliselt kauem aega, kui Tallinna lähivaldadest autoga ummikus istudes, oleks see oluline argument elukoha valikul. Sealjuures just elanike arv on kriitiline selleks, et a) laekuks maksutulu kohaliku elu arendamiseks ja b) oleks tarbijaid kohalikele kaupadele ja teenustele, mis üldse looks mõtte arendada siin ettevõtlust ja luua töökohti.

Viimasega kaasnev efekt tuleneb tööjõuressursi efektiivsemast paiknemisest. Läbi igaühe individuaalse suhtelise eelise, on tänu kiirele transpordivõimalusele oluliselt lihtsam leida individuaalselt sobivaim võimalus töötada või tegeleda ettevõtlusega. Tulemuseks on tööpuuduse vähenemine, tootlikkuse ja seeläbi ka palkade kasv, majanduskasv. Seda nüüd eelkõige Läänemaal, aga läbi efektiivse jaotuse ka suuremas pildis.

Täiendavalt võib veel välja tuua keskkonnasäästu ja maanteede liiklusohutuse paranemise eeldusel, et enam inimesi valib ühistranspordi Tallinnasse sõitmiseks auto asemel.

Seega, kes kinni peaks maksma? Jah – maksumaksja. Läänemaa maksumaksjad, Eesti maksumaksjad ja ehk mingis ulatuses ka Euroopa maksumaksjad. Sealjuures on oluline mõista, et need maksumaksjad – ja eelkõige läänlased – peaksid selle üle veel õnnelikud olema. Just tänu nendele kaudsetele efektidele peaksid õnnelikud olema ka need maksumaksjad, kes ise rongiga ei sõidaks. Elanike arvu kasv Läänemaal, maksutulude kasv, tööpuuduse vähenemine, ettevõtluse areng ja palkade kasv on tulemused, millest võidaksid kõik Läänemaal – ka need, kes ise rongiga ei sõida.

***********************

Thursday, March 14, 2013

Peotäis minevikuunistust?

Väiksed peod, sul, Malle-Liisa Loodus!

http://online.le.ee/2013/03/14/malle-liisa-loodus-rongiliiklus-peotais-minevikuunistust/

Hommikul sain kirja, kus inimene ütles, et vihastas ennast siniseks taas üht arvamuslugu lugedes. Mina õnneks ei saanud seda lugu kohe lugeda, kuid nüüd teen seda.

Olgu. Rööpad tulevadki uuesti maha ja rong hakkabki sellel sõitma. Mida see muudab? Esimene nädal, kuu, pool aastat valdaks kohalikke elanikke eufooria — kõik sõidaksid rongiga Rohukülla ja tagasi, Riisiperre ja tagasi või suisa Tallinna ja tagasi. Sõit lihtsalt sõidu pärast. Ajapikku eufooria vaibuks, elu läheks vanasse rütmi tagasi, rong tühjeneks.

Rongisõit on mingis mõttes eufooria küll. Ainult, et need, kes juba harjunud rongisõiduga, ootavad vahel ka oma tuttavaid-sõpru rongiga külla.  Ja küllap sõidaks ka ise kui vähegi asjajamisi. Isegi nii, et võtavad lapsed käe otsa ja sõidavad Tallinnast edasi Kiisale. Vembu-Tembumaale. Või paljudesse teistesse kohtadesse.

Raudteeliikluse pooldajad väidavad, et peamiselt Tallinna tööle sõitvad elanikud hakkaksid auto asemel hoopis rongi kasutama, sest rong kiirendab kohalejõudmist. Diiselrong, mis hakkaks Haapsalu vahet sõitma, võib maksimumkiirusel liikuda kuni 120 km/t — ka pidevalt maksimumil sõitev rong jõuaks Tallinna 50 minutiga. Peale selle veel peatused ja fakt, et rong ei sõida terve tee maksimumkiirusel, kui üldse sõidab.

Ajaliselt jõuaks rong küll kiiremini pealinna kui buss, kuid kaheldav on see, kas kiiremini kui auto, sest rongiga pealinna sõitev tööline peab Tallinnas veel sihtkohta jõudmiseks sealset ühissõidukit kasutama, võimalik, et ka mitut, mis on ebamugavad. Kuigi rongisõidu ajal saab inimene muid toimetusi teha, ei pruugi rongi väljumise ja saabumise ajad talle kuidagi sobida — võib sihtkohta hilineda või liiga vara kohale jõuda.

Autoga töölesõitja ei saa samuti terve tee kihutada. Jah, teatud mugavus ja vabadus sellega kaasneb, kuid, kas pole see kohati liiga kulukas? Tallinna sõidu aeg peaks olema u 1,5 tundi. On see siis vähe või palju? Ja kas vahepealsetes peatustes ei tahetagi maha minna. Kas poleks hea käia tööl Keilas või Sauel, kuhu sõit saab olema palju lühem? Ei maksa unustada, et ka autoga minejad peavad tipptunnil venima ummikutes, ümberistumise asemel trammile tuleb tal venida ehk hoopis Lasnamäele?
Kenad väited muidu, aga on näha, et rongisõidust ja muudest seostest Malle-Liisa eriti ei tea. Ei tea ka seda, et tööle Tallinna sõidetakse ka Tamsalust, Türilt, Kadrinast. Mis pole ka teps mitte lähedal. Ja sugugi mitte üksikud inimesed...

Ja sõidetakse ka kooli. Bussid ja rongid käsikäes, mis võiks õpilasele veel parem olla!?

Samuti peaks rong rohkem turiste linna meelitama. Arvan, et kui turist tahab Haapsallu tulla, siis ta ka leiab tee. Jääb arusaamatuks, kust peaksid äkki ilmuma turistihordid, kes on ainult ja ainult rongiga nõus sõitma?

Eeldusel, et rongipileti hind tuleb võrdväärne bussipileti hinnaga (Tallinna–Tartu suunal on võrdsed), leian, et kordi lihtsam, odavam ja mõistlikum oleks panna Haapsalu ja Tallinna vahet liikuma korralikud bussid — sellised, nagu väljuvad igal täistunnil Tallinna–Tartu suunal.

Kas Malle-Liisa pole kuulnud midagi kuupiletist? Kuupilet on igal juhul tunduvalt soodsam kui bussipilet. Muide, ühes normaalses riigis oleks näiteks perepilet vähemalt 50% soodsam ja seda ka bussides. Aga ei ole. Veel. Ja rahaline nüanss väga paljudele tähtis. Nagu minule ka vähem autosid maanteedel...

Kuid turistide koha pealt soovitaks Malle-Liisal minuga ühendust võtta. Viiksin ta rattamatkale suvel või kutsuks rongiga sõitma. Näitaks, kuidas tullakse, ratastega ja ilma suvel rongidele. Nii nagu kunagi ei tulda bussile. Huvitav, kas Sina, Malle-Liisa oled mõnda rongiliikluse teemat mu blogis juhtunud lugema? Oskaksid vastu vaielda? Arvan, et oskaksid ja see, kui seal arvamust avaldaksid, oleks igati tore. Saaks diskuteerida ja see tuleks igati kasuks, mitte ainult meile.

Jah, tunnistan, et saaksin rongiliikluse taastamisest aru, kui rööpad oleksid veel maas, need tuleks vaid korda teha, ja raudteetammile ei oleks leitud uut funktsiooni. Ma ei näe põhjust, miks tuli rööpad üles võtta, raudtee asemele tervisetee teha, mida elanikud meeleldi kasutavad, ja seejärel rööpad ligi 30 miljoni euro eest tagasi panna. Ka juba nimetatud tegevus nõudis raha.

See lõik näitab, et kodutöö on Sul tegemata. Miks see lõhuti, selle kohta päris palju arvamusi. Sest mitte kõik ei hooli meil inimestest. Sinust aga võib loota, et hoolid!? tulevikus veelgi rohkem. Seda, miks oli vaja lõhkuda toimiv süsteem, pead küsima riigisadelt? Küsi ja kirjuta ka teistele, mis sulle vastati. Kui üldse vastatakse...
Või olnuks parem olnud kui oleks lasknud tammil laguneda? Tore, et tehti tervisetee, selle hooldajatele tänud, et see tamm heas seisus. See aga tähendab, et taastamine on odavam kui võinuks.

Ja ma ei viitsi ikka ja jälle korrutada seda, et needsamad rattamatkajad sõidaksid Vormsile ja Hiiumaale kordi rohkem kui nad ei peaks lisaks väntama üle 50 Riisiperest. Ning seesama äralõigatud Hiiumaa elanik ei pea autoga seiklema, kui tal hea ja mugav koju tagasi tulles rongis lihtsalt aeg maha võtta. Ja nautida aega ning olemist. Võib-olla ehk mõned noored ei oska aega maha võtta. Kuid paljud mõistavad kvaliteetaja väärtust. Ja küllap nemad ühed neist, kes mõistavad rongisõidu erilisust. Sest seda peab tunnetama ja tunne annab hoopis teise pildi....

Peab mainima, et arvamusloo pläralas oli üks imehea arvamus ja see ütleb palju lühemalt ja konkreetsemalt ära kogu mu jutu...

2.kodanik

14. märts 2013 - 17:34

Mis aga minu pähe ei jõua, on see, miks liikuvat rongi tulihingeliselt oodatakse.

Üks põhjusi võib äkki olla see, et liikuva rongiga on suurem lootus kuhugi jõuda, kui seisva rongiga. Kuigi ka seisval rongil on omad eelised. Ei raputa ja sõiduplaanist kinni pidamine ei ole eriti oluline….

Ahjaa, kui oleks rong, sõidaks ma hea meelega vahel lihtsalt Paralepa randa või Fra Maresse või üritustele... Raudkindel! Küllap sõidaks ka Malle-Liisa Tallinna suvitama või asju ajama või külla või....tööle....

 Nii et kui soovid, Malle-Liisa, kirjuta! Siia või FB-sse.

****************************************

 

Friday, July 12, 2013

Ikka tasa ja targu...

Pikemalt kommenteerin hiljem....

Puhkusereis või siis tööreis, kuidas võtta, viis bussis istudes mööda ka siit. Polnud aega arvutis eriti olla ja ega väga ei kiskunud ka. Küll aga ümberringi räägiti raudteest. Vist rohkem nädalaga kui varem 17 aastaga...


http://uudised.err.ee/index.php?06283297

Midagigi asjalikku Partsilt. Küll aga jääb asi taas poolikuks. Kogu praamiliiklus peaks olema, nagu muugi ühistransport, ainult riigi käes. Koos tiiburitega. Sain tiiburite teemadel veidi ka mõtteid vahetatud ja selgus, et äärmiselt paindlik (sadamate ja liinide valik lai ning reisijale sobiv) tiiburiliiklus koos muu ühistranspordiga ja "Pargi ja Sõida" süsteemiga oleks täiesti mõeldav. Kuidas on aga võimalik, et selliseid asju isegi ei kaaluta?

Ehk tulenevad paljud puudused ikkagi viletsast kaptenist?

Hr Siitan siiski mõnevõrra näeb asju valesti. Kaubaliiklus, tänu pikematele rongidele, segab praegu reisiliiklust väha ja vastupidi. Ka saaksid praegused kaubarongid tunduvalt kiiremini sõita, mitte venides ja tööaega pikemaks venitades...

Ka ei ole oluline, kas Tartus sõidab rong 1 h 45 min või veerand tundi kauem. Oluline on täpsus (varuaeg), sidumine bussidega, ootetingimused, peatuste tasemel seisukord koos kõige juurdekuuluvaga. Ainult kiirusele rõhudes võib leida ennast lõpuks soos...

Hannese artikleid ja arvamusi võiksid asjapulgad rohkem tähele panna. Olgu siis ametnik või professor. Rongiga võib ju mõnus olla sõita seenele, kuid mõttetult kulutada raha liinide elektrifitseerimisele võib kõhu (riigil?) lahti lüüa!? Kui Tapani on asjal veel mõtet, siis Rakvere kuulub ulmevaldkonda. Jah, kui leitakse, et elektriveol kogu lõik Tallinnast Peterburini, siis....tasub vähemalt arutamist. Eriti siis kui sama kontaktvõrk võimaldaks ka kaubarongidel elektrivedureid kasutada. Muul juhul läheb ülalpidamine niivõrd kalliks, et tasub vaid loota praeguse olukorra jätkumisele. Kaaluma peaks ka vastupidiseid variante. Ehk hoopis avada Tallinna lähedal uusi, elektrifitseeritud liine, Aegviidu liinil aga kontaktvõrk likvideerida? Või vähemalt Aegviidu ja Kehra vahel!? Küsimus ongi selles, et asju tuleks kaaluda tervikpilti nähes, mida enamus meie asjapulkadest näha ei oska. Kuni PARIMA tulemusni jõdmiseni ja SIIS alles midagi teha. Mitte rääkida mitukümmend aastat. Esialgselt arvasin ka, et Haapsallu piisab diiselrongist. Kuid parem oleks elektrirong. Ega ümberistumised Riisiperes vm ei ole parim variant. Ka tuleb meil diiselrongidega tulevikus kitsas kätte, elektrironge saab aga vajadusel ehk EL-i toel muretseda.

 Majandus ja kommunikatsiooniministeerium praeguste liinide marsruutidesse lähitulevikus muudatusi teha ei kavatse. "Esmajärjekorras tuleb keskenduda taristu ja teenuse arendamisele nendel lõikudel, kus reisirongiliiklus on juba praegu olemas," ütles ministeeriumi pressiesindaja Rasmus Ruuda ERR-i uudisteportaalile.

 "Reisirongiliikluse käivitamisest uutel lõikude ei saa rääkida enne, kui rongiliikluse roll teenusega praegu kaetud lõikudel on suurenenud ja reisijate arv oluliselt kasvanud," lisas Ruuda.

Selline lähenemine on aga absoluutselt vale!!! Juba see, et mitte kuidagi ei leita raha uute peatuste tegemiseks või vanade taastamiseks, nagu Sõmeru (Vaeküla asemel), Vorbuse, Kalevi, Energia, on häbiväärne! Riispere suuna renoveerimine ilma Haapsalu ja Rohukülata on suurim viga, mida tehtud. Hea küll, kui 17 aastat ei suudetud ega tahetud midagi teha, siis just selle renoveerimise puhul oleks pidanud KOHE asja käsile võtma. Seda enam, et olemas on kontaktvõrgu paigaldamise tehnika ja mehed.

Selline lähenemine ükskõik mis teemal ongi üks põhjusi, miks areng on aeglane ja rahvas lahkub!

Kas Läänemaa juba tühi? Või hoopiski oodatakse uusi elanikke ja seni müük vaibumas?

http://uudised.err.ee/index.php?06283267

Aasmäelt hea lugu. Iseaasi muidugi, kas ühendada kahte raudteed Rahumäe kandis või mujal. Aga kuni me ei suuda ega taha isegi Lilleküla ühispeatust valmis teha, mida siis rohkemat oodata...

http://uudised.err.ee/?06283160

http://arvamus.postimees.ee/1295520/hardo-aasmae-elektriraudtee-edu-voi-nurjumine

Küll aga taas mul õigus. Kui Partsu juttu natukenegi tõepähe võtta, siis...miks venib üks planeering kolme aastani, mõni aga tehakse tuuletiivul!

 http://uudised.err.ee/?06283276

 "Praegu ei eksisteeri elektriraudtee Haapsaluni pikendamiseks mingisugust projekti," ütles majandusminister Parts ERR-i uudisteportaalile. Kuid kuna avalikult on küsimus üles tõstetud, siis tasuks sellega ideega edasi tegeleda.

Tema sõnul võiks elektriraudtee Haapsalu suunas pikendamiseks tekkida initsiatiivrühm, kes seda teemat veavad. "Kui ministeerium koostab raudtee arengukava ja see projekt esitatakse, siis ei saa välistada, et see projekt läheb ka käima," jätkas Parts.

Kas Parts ei teagi, et initsiatiivrühm loodud? Tõsi küll, tulemusi ei ole... Seega Partsil ka kohati õigus!?

Raplasse ja Rakverre sõidavad diiselrongid ning nende vahetamine elektrirongide vastu on eelkõige Elektriraudtee otsustada.

"Loomulikult, ideaalis võiks olla elektrifitseeritud kogu raudtee, aga see nõuab väga suuri investeeringuid, mida ei saa teha uisapäisa," ütles ta.

Äärmiselt.... ma ei tea, naljakas või imelik on selliseid asju lugeda!? Kuidas saab see olla Elektriraudtee otsustada? Eriti kui arvestada, et Elektriraudteed absoluutselt Eesti asjad ei huvita? Pean silmas sidumist bussiliiklusega, peatuse juurde kuuluvat jms. Oleks naljakas ju kui Leedo otsustaks, kas edaspidi saab saartele parvlaevadega või seakünadega!?

 Tema sõnul on ministeerium mõelnud ühe variandina 2014. aastast alates pakkuda omavalitsustele rahalist tuge investeeringuteks, millega luua võimalusi erinevate transpordiliikide koostoimimiseks. See tähendab, et näiteks bussigraafikud koordineeritakse edaspidi paremini rongide väljumise ja saabumise aegadega.

"Me ei saa kellelegi öelda, et ta peaks tulema bussist maha ja minema bussist rongi peale. Aga kui meil on hea teenus, siis ta võib seda varianti eelistada," ütles minister. See aga eeldab tema sõnul Elektriraudtee koostööd omavalitsuste ja bussiettevõtetega.

"Siin kindlasti on võimalus, ja see ei puuduta ainult Läänemaad, see puudutab täpselt samamoodi teisi Eesti kante. Kui me räägime uutest rongidest ka kaugliinidel, siis puudutab see ka Lõuna-Eestit, Ida-Virumaad ja Viljandimaad," ütles Parts.

Investeering peaks haarama enda alla mitte ainult bussipeatuse sildi, vaid hoopis rohkemat! Õnneks on Parts jt siiski midagi mult õppinud. Sellest, millest kirkuatn talle jt juba kolm aastat! Ja millest teisedki head pead rääkinud!


 Majandusministeeriumi ametliku seisukoha järgi ei käivitata lähitulevikus reisirongiliiklust uutel lõikudel plaanis enne, kui rongiliikluse roll teenusega praegu kaetud lõikudel on suurenenud ja reisijate arv oluliselt kasvanud. 

Kui nii jääbki, siis tuleb aga Majandusministeeriumis täiega plats puhtaks lüüa!

 

Parts esirattal ja kõik ametnikud sappa! Kaheks nädalaks! Töö ja puhkus käsikäes...

Aga vähemalt ei räägita asjast enam üks kord aastas...

Ja nüüd siva planeeringut tegema. Risti platvorm peab alguse saama siit platsilt.

 

**************************

http://online.le.ee/2013/07/15/jaanus-karilaid-haapsalu-raudtee-projektikirjutamise-taha-ei-jaa/

Tundub ülilihtne. Milles siis asi, et 17 asta jooksul midagi peaaegu tehtud pole? Ja pange tähele, artiklis ei mainita sõnagi trassiplaneeringu komisjoni tööst! Seega mul õigus, et laiseldakse... Komisjoni tegemine ei aita, tööd on vaja teha!

 

*************************************** 

 

Thursday, July 25, 2013

Pikatoimelised lontiskõrvalised...

See väljend tuli M-Klubist.Pidi olema eesti meeste kõige levinum tõug...

http://online.le.ee/2013/07/23/hardo-aasmae-raudtee-mineviku-taiustamine/#comment-11287

Aasmäe kirjutab mõnusasti. Pläralasse minnes tuleb aga masendus peale. Üle aasta on kümneid, võiks öelda juba et sadu kordi seletatud lahti üksipulgi asju. Millist kasu raudtee annab. Milline võiks olla tulude-kulude osas. Jne.jne. Mina ka ei jaksa igakord ühte ja sama korrutada, ma ei ole papagoi. Jutulind ehk küll, aga mitte papagoi.
Nii mõnigi targana paistev kommentaar kaotab oma särakui näed, et inimene pole vavanud ennast elementaarseimate asjade selgekstegemisega, kuid tuleb õpetama...

1. maltswet
   

   23. juuli 2013 - 17:05

   

   Muidugi on palju asju mis ei tasu end majanduslikult kunagi ära,aga on ikkagi suur vahe kas tasub 75% ja ülejäänud maksavad piirkonna 100000 maksumaksjat või tasub 15% ja ülejäänu tasuvad piirkonna 10000 maksumaksjat.Siis lihtsalt saavad viimased veel ühe tõuke rahvusliku liikumise(piiri taha)toetamiseks ja asi toimib pöördvõrdes sellele mis plaanis oli.
   Aga heakene küll,teeme ta ära-sest ega mingit muud plaani ka kellelgi läänemaa elu turgutamiseks ei ole ja midagi tuleb ometi teha.Siis huvitab mind kui palju peatusi saab rongil olema ja kui palju ülesõite pannakse kinni võrreldes praegustega?

   Vasta
   • mää
     

     24. juuli 2013 - 10:09

     

     aga muidu sa tead, kuhu sinu kui maksumaksja raha igapäevaselt kulutatakse ja mis kasu sa selelst üldse saad? ja kuidas puudutab see kalevipoegi?

     Vasta
     • maltswet
       

       25. juuli 2013 - 08:18

       

       Peris täpselt ei suuda seda muidugi keegi jälgida,aga meil ju ikka mingi kord toimib-koolid lastele,poliismänne on näha,päästeteenistus on Haapsalus.
       Meil on järele jäänud nii vähe neto(neid kelle töö tulemusel tekib mingi lisaväärtus-tootev töö-ja kelle poolt makstavad maksud ületavad temale tehtavaid kulutusi maksukassast)maksumaksjaid,et minumeelest peame olema väga ettevaatlikud selliste uute asjade käivitamisel,mis tulevikus jällegi maksurahadest ülalpidamist vajavad.Iseasi on praegu need eurorahad-eks neid ike tuleks kasutada,aga samas peaks tegema nendega midagi mis ka majandama hakkab,muidu satume musta auku,sest euroopaga ju sama lugu ,et netomaksjaid napib progresseeruvas tempos.
       Üheks oluliseks põhjuseks mujal töötamisele on ju siinne maksukoormus-hakkad näiteks fie-ks maksad lõviosa teenistusest maksudeks,samuti kui oled keskmisepalgaline(mediaan-5-600)kui lugeda maksud kokku oled rohkem maksnud kui järele jääb.Eks samad maksumäärad on mujal ka,aga vahe teebki sisse see kas maksad 60-70%sadadest või tuhandetest.

       Vasta
       • HRT
         

         25. juuli 2013 - 15:04

         

         Eestimaa Blogis olen sellest piisavalt kirjutatud,sadu kilomeetreid Läänemaal läbi käinu, inimestega kohtunud, kolmkümmend aastat raudteel tööatanud ja võin julgeltöelda, et tasub ära. Mitte ainult võimaldamaks tööle-kooli sõita, vaid Läänemaale ja saarteletuleks tuhandeid lisakülastajaid. Koormuse vähenemisest autoteedel (Läänemaa omadele plaanitakse raha vähem eraldada) rääkimata.

         Vasta
2. ätt.
   

   24. juuli 2013 - 08:39

   

   Aasmäel on muidugi õigus aga??Kõik see eeldab pikaajalist arenguprogrammi,meie elu käib kahjuks valimistest valimisteni,pikemas perspektiivis osutuvad suure käraga valitutest suur osa laias plaanis võimetuteks sahkerdajateks.

   Vasta
3. Ats
   

   24. juuli 2013 - 13:08

   

   Nüüd ja kohe on Haapsalu raudtee rajamist vaja alustada. Ei saa aru miks kõik võtab alati nii kaua aega. Asjaomased asutused,ministeeriumid,ministrid saaksid ju kohe alustada? Haapsallu Elektriraudtee ja kohe !

   Vasta
   • ei tule, tule ta
     

     24. juuli 2013 - 13:56

     

     raudtee ei tule iial tagasi (ennem tuleb taas vene tsaar)

     Vasta
4. hea uudis
   

   24. juuli 2013 - 16:05

   

   http://www.ohtuleht.ee/534716

   Vasta
5. mujalt
   

   25. juuli 2013 - 01:23

   

   Ikka veel pole ma näinud ammendavat põhjendust, MIKS on raudtee Haapsallu parem kui bussiühendus? Lihtsalt sellepärast, et tore oleks? Ei kõla nagu eriti usutavalt.

   Vasta
   • abc
     

     25. juuli 2013 - 11:36

     

     Idee on lihtsalt sama, mis totalitaarrezhiimidel välisvaenlaste pidamine – tähelepanu kõrvalejuhtimine reaalsetelt murekohtadelt. Maksukoormus on väike, reaalne töö KOV poolt maksejõulise ettevõtluse siiameelitamiseks puudub, puuduvad ideed kuidas pidurdada rahvastiku väljarännet ja kuidas teha uusi investeeringuid senist võlakoormust arvestades. Ollakse hirmus uhked suvise turistidevoo üle, aga unustatakse ära, et kogu üritusmajandus, toitlustusasutuste äri jms on hall majandus ehk siis paberite järgi tegelevad kõik heategevusega ja “tulevad ots otsaga kokku”. Nii on lihtne kõik siduda mingi ühe helesinise unenäoga, mis hoobilt kõik need mured lahendaks kui ainult neid kurjasid jõude poleks, kes takistavad puu otsast miljonite noppimist. Samas ei tasu unustada, mida ütles Einstein – igale probleemile on olemas lihtne lahendus, kahjuks enamasti ei ole see õige. Ma olen täiesti päri, et transpordiprojekte ja ka muid suurprojekte tuleb tänapäeval kalkuleerida ka kaudseid tulusid silmas pidades ja ei saagi iga silla või teelõigu netos kulude katmist nõuda, aga antud projekti puhul puuduvad igasugused numbrilised prognoosid ka kaudse tulususe kohta. Seega kuulub kõik kategooriasse “ümmargune jutt”.

     Vasta
     • HRT
       

       25. juuli 2013 - 15:06

       

       Oled sa neid ammendavaid vastuseid otsinud? Kuskohast? Ja näita mulle üks koht, kus ainutõde on arvutustes? Kogemused ja silmaring on need, mis pildi välja toovad.

       Vasta
       • HRT
         

         25. juuli 2013 - 15:10

         

         Ja üks asi veel. Kui ei suudeta mõista (või ei taheta?) kus on murekohad, siis järelikult ei saa ka arvamust tõsiselt võtta. Nii et enne sellise arvamuse (tähelepanu kõrvalejuhtimisest) kirjutamist soovitan avada silmad, kolada kogu Läänemaal, sõita rongidega üle Eesti ning minna rattamatkale Riisipere-Hiiumaa. Viimase kohta küsimus: Kui palju kaotab matkaja aega edasi-tagasi sõidul, kulgedes Riisiperest Rohukülla?

         Vasta
6. xxx
   

   25. juuli 2013 - 13:48

   

   Kellad, pasunad jne kisa-kära, raudtee oli miks ta likvideeriti ja kus on raha mis relsside müügist saadi??? Nüüd on siis vaja maksumaksja rahadega rajada uus raudtee. Raudtee tamm pidi kuuluma Taalile kui sinna rajada uus tee tahab Taal ja co saada renti selle tammi kasutamise eest. Liiga palju on ebaselgust ja kes tagab et ühel ilusal päeval leitakse et see raudtee ei õigusta end ja Taal & co teeb selle uuesti rahaks?????

   Vasta
   • Informaator
     

     25. juuli 2013 - 14:36

     

     Noored ei mäleta Haapsalu raudtee lugu.
     Kui tähelepanelikult lugeda A.A teksti siis tuleb sealt välja, et nõuka ajal oli Haapsalu raudteeliin vajalik osaliselt sõja tehnika vedamiseseks, varustamiseks, nii see oligi.
     On ju teada, et enne raudteeliikluse lõpetamist jõudis sõjavägi renoveerida Taebla-Haapsalu teelõigu, kus oli ka seetõttu reisirongi kiirus suurem kui Riisipere-Taebla lõigul.
     Vana raudtee muldkeha ei vasta tänapäeva reisiliikluse nõutele seega tuleb uus raudtee muldkeha algusest lõpuni ikkagi teha.
     Küllap siis ka muldkeha alune maa saab riigi omaks.

     Raudteeliiklus ju tegelikult lõpetati seetõttu, et Eesti Raudtee alt erastati reisiliiklus erakätesse ( Edelaraudtee), kasumlikum osa kaubavedu müüdi lõpuks ikka erakätesse ja siis tagasi riigi omandisse.Jne,Jne.

 

 

Wednesday, September 11, 2013

KOLKAPATRIOTISM.

Näeme MEID, kuid mitte säravat inimest?

Lugesin ühe poliitiku lühikest kirjutist. Mulle meeldib kuidas Jaanus või keegi teine kirjutab. Kahjuks ma ei tea, kuidas ta RÄÄGIB. Sama on ka paljude teiste poliitikute puhul. Sest kulutshekkide järgi on palju kohtumisi valijatega. Üks Lõuna-Eesti poliitik kutsus mind kohtuma. Kui ütlesin, et teema kohta saab infot ka Eestimaa Blogist ja ootasin kutset....siis järgnes vaikus! Küllap polnud ma küllalt atraktiivne broiler valimisvõitluse jaoks. Ja tõenäoliselt ei saa ma ühtegi kulutsheki toidukest ning pean kartulikoorte peale jääma....

http://online.le.ee/2013/09/11/jaanus-karilaid-riiklik-suunamine-paastab-palju/#comment-12372

Lühike kuid lööv!

Jaanus Karilaid: Riiklik suunamine päästab palju (3)

11. september 2013, 11:02

Keskerakonna siinne liider vaidleb vastu teisipäevase Lääne Elu juhtkirjale. 


Teisipäevase Lääne Elu juhtkiri sunnib natuke põhjalikumalt arutlema kultuuriministeeriumi toomise üle Haapsallu.

Aastaid tagasi oli palju skeptikuid, kes ei uskunud raudtee taastamisse Haapsalu Tallinna vahel. Praegu on kõik neli erakonda järjest valjeneva häälega selle taastamisest rääkimast. Enam me ei kahtle selle plaani realistlikkuses – nüüd vaieldakse selle üle, kuidas raudtee taastamist tehniliselt korraldada: kas peab olema arengukava sees, millises sõnastuses, millise ajagraafiku ja maksumusega.

Selge on ka see, et kümme aastat pole Läänemaal aega sellega oodata. Maakond kõnnib järjest inimestest tühjaks ja me peame võitlema kiiremate takistavate meetmete eest. Raudtee olgu taastatud kolme aastaga ja rong liikugu alla tunni Tallinna vahet. Piisava poliitilise tahte olemasolul on see võimalik!


Riigiasutused tõmbekeskustesse

Pole mõtet regionaalministril neid tõmbekeskuseid niisama joonistada, kui sinna ei järgne koheselt tegevuskava, meetmeid, programme, finantse jne. Ministeeriumi ülesanne on see terviklikult kokku punuda. Regionaalministrina oleks mul see plaan juba laual ja rakenduses.

Ajakirjanik Tarmo Õuemaa väidab, et meil pole linnas ruumi, kuhu mõni ministeerium paigutada. Ma pole selle väitega nõus. Lihula mnt 3 on tehniliselt niisuguses logistilises seisus, et ükski erainvestor pole tahtnud seda hoonet uuendada. Siin ongi vaja teha keskvalitsusega koostööd – maja on vaja buldooseriga kokku lükata ja ehitada paari-kolme miljoni euro eest uus tänapäevane hoone, kuhu peale ministeeriumi ametnike mahuks ka linlaste jaoks vajalikke teenuseid. Lihula mnt 3 tuleb panna särama ja siin peame me pressima keskvalitsust endaga koostööle, sest meie iseseisvat tulubaasi on Jürgen Ligi juhtimisel liiga palju kärbitud. Omavalitsus ükski ei saa sellist rolli endale võtta.

Kultuuriministeeriumi toomine pole dogma! Ükskõik millise kaalukama riigiasutuse toomine looks siia töökohti, tooks investeeringuid ja annaks elujõudu. Kui ministeeriumile konsensust ei saa, leiame selle siis Innovele.

SA Innove üldhariduse ja seire agentuuri eesmärk on üldhariduse sh keelevaldkonna riiklike õppekavade ja nende osade rakendamise koordineerimine, õpitulemuste välishindamise süsteemi kuuluvate eksamite ja testide ettevalmistamine ja läbiviimine, rahvusvaheliste võrdlusuuringute läbiviimine ja Euroopa struktuurifondi üldhariduse valdkonna programmide rakendamine.

Nii loome üle saja töökoha ning elustame ka oma erasektorit. See on nagu lumepall, mis aina paisuks ja lõpuks olemegi tõmbekeskusena väärikal positsioonil.

Kohalik omavalitsus peab hakkama järjest rohkem võitlema keskvalitsuselt ebaõiglaselt äravõetud ressursse endale tagasi. Siis jääme ka elujõulisena toimetama!


Jaanus Karilaid,
Haapsalu volikogu esimees

Esimene lõik!

Kas põhjalik arutelu on millegi TOOMINE?

Jah, raudtee olgu TAASTATUD kolme aastaga, mitte ei tee ühte planeeringut kolm aastat! Aastaid tagasi oli muide Läänemaal tuhandeid inimesi, kes arvasid et oma riik (mille eest seisti Balti ketis!) toob neile tagasi normaalse elurütmi! 17 aasta jooksul on suuremas osas olnud vaid mula! Ja millal HÄÄL aina valjenes? Siis kui lõin selle konto ja tuhanded inimesed avaldasid oma toetust! Mitte siis kui üks inimene toompealt, Lauri, tegi lk Taastame.... Tegi ja unustas! Ei mingit suhtlemist inimestega, kord mitme kuu tagant üks kirjakene ja see on meie rahva SAADIK?

Miks tähendab kolm aastat väga erinevat suhtumist ja mõistmist? Kas teeme ühe joonekese kaardile või taastame selle, mille meie oma valitavad poliitikud lõhkusid? Ärme süüdistame Taali, tema tahtis midagi teha ja kõrbes. Miks ei ole ikka veel põrgutules kõrbenud need poliitikud, kes selle korraldasid?

Jaanus, regionaalministrina oleks minul ka REAALNE plaan juba laual! Tahad sa ministriks või midagi inimeste jaoks teha? Mina näen rohkem INIMESI!

Ligi üksi pole mingi rüütel! Ja üks ministeerium ei too Haapsalu lahest haisva kõdu asemel räime inimese lauale! Haapsalus kaasajastatakse tänavavalgustust ja tehakse seda muu Eesti kombel raiskavalt. Mitte ühtegi teadlaste arvamust ei võeta kuulda, rahvast rääkimata! Kas see ministeerium toob lauale leiva ja räime? Mitte buldooserit ei ole vaja, vaid helget poliitikut ja ametnikku! Särada võivad nii vaid Lihula 3 ametnikud. Mitte TÄNAV ise.

Millist erasektorit innustaks üks umbministeerium? Kas turiste tõmbaks kultuuriministeerium?

Ressurssidest rääkides käib mulle ikka hinge pihta igasuguse peldikukultuuri puudumine! Pealinnast kultuurini jõudmine tähendab... ma ei taha otse öelda, aga....s......e 100 km jooksul!? Metsas. Ootekoja taga. Eestimaal. Puuduvad igasugused elementaarsed võimalused! Leedu ja Poola ja paljud teised suudavad aru saada terve maa arendamise vajadusest, meie teeme aga miljonipeldiku Toompeale ja tasulise peldiku mere äärde!?

Sellise lähenemisega jõuame me vaid RAIL BALTICùni.Selliseni, mis kihutab ainult ja ei luba meid märgata! Ja unustamegi oma inimesed ja maa...

Monday, September 30, 2013

Haapsalus ongi hea!

 Ma lisasin paar tähte, et mitte tunnuslauset ära kasutada ja olen ehk nüüd tibakese eetilisem...

Kui esimene sügiskülm ära ei võta, võib veel asjagi saada. (Läänemaa paravanasõna...)

Näiteks leidub tulevikus raudteelasi raudteel, kes ka noortele ajakirjanikele midagi selgitaksid...

http://www.postimees.ee/2088444/kahe-ja-poole-miljardi-eest-soove-poole-miljardi-eest-tegelikkust

Postimees nüüd siis eestlastele tagasi toodud, näis, mida üks eestlaslik ajaleht Eestimaa tulevikust arvab!?
Midagi head ei paista. Nii arvab MKM-i transpordiinvesteeringute plaane lahkav Mikk Salu. Küll pole see CSI tasemel lahkamine, aga miks ma ei imesta? Pigem on artikkel natuke parimas kõmulehe vaimus.

Neljandaks, tabelisse on lisatud ka nostalgiaprojekte a la Tallinn-Haapsalu raudtee taastamine, aga sellegi puhul kehtib lihtne reegel, et see läheb lihtsalt nii kalliks (arvestatud on 53 miljonit eurot), et kui valida, siis tooks see kaasa põhimõtteliselt igasuguste teiste tööde peatamise mujal raudteel. Aga kui on valida Tallinn-Tartu, Tallinn-Keila või Tallinn-Paldiski raudtee versus Tallinn-Haapsalu raudtee, siis mismoodi oleks võimalik ratsionaalselt põhjendada Haapsalu eelistamist?

Miks peaks Haapsalu raudteed EELISTAMA teiste raudteede kõrval? Või asemel? Ajakirjanikul soovitaks minna Balti jaama või helistada kallil infotelefonil 1447 ning olen üpris kindel, et sealt saab ta teada: Tartu, Keila ja Paldiski raudtee ongi juba olemas! Kusjuures on Keila ja Paldiski raudteed mitte kaks erinevat vaid põhimõtteliselt üks ja seesama! Muidugi võib nii mõistagi, kuidas on võimalik nii imelikult küsida?

Haapsalu raudtee 52,7 milj.
Lelle-Pärnu 42,6 milj eurot.

Kas vaataks eelistusi?

Hetkel räägib Aivo Adamson Terevisioonis sellest, kuidas meil iga aasta jäetakse remontimata 700 miljoni eest riigiteid...(hi-hi, Aivo Adamson: "Minu suust te küll ei kuule, et raha ei ole...")

Aga mina jätkan siiski raudtee teemadel.
 https://laane.maavalitsus.ee/et/c/document_library/get_file?uuid=385ead36-b253-4cf4-91ac-6b7320aa1039&groupId=989563

Kui ajakirjanik külma ei karda, võiks istuda ratta selga ja sõita läbi Riisipere-Rohuküla Tervisetee, vaadata avatud silmadega ringi ning seejärel istuda rongi ja sõita Lellest Pärnusse. Kus on peaaegu ühe ja sama hinna eest rohkem potentsiaali? Mul on äärmiselt kahju, aga proovigem võrrelda kasvõi mõttes...

52:42?
Turba - Koogiste?
Ellamaa - Eidapere?
Risti (Kuressaare jt suunad) - Kõnnu-Viluvere (Vändra)?
Palivere - Tootsi?
Nigula - Tori(Soomaa)?
Taebla (Linnamäe, Dirhami, Roosta) - Pulli (Sindi)?
Uuemõisa - Pärnu Kaubajaam?
Kastani - Pärnu?
Haapsalu - .....?
Rohuküla (Matsalu, Vormsi, Hiiumaa) - .......?
10 versus 4 rongi päevas?

Kas remontida üks lõik kuni 4 rongi jaoks või teine kuni 10 rongi jaoks päevas? Millisel liinil oleks reisijatel parem sõiduplaan? (Teadmiseks ajakirjanikule: rongide liiklemissagedusest ja peatustest sõltub väga palju reisijate arv!) Kas on üldse mõtet hoida üleval liini nii vähese rogide arvu pärast? MÕLEMAT tuleks ju üleval pidada? Või maksame tühja eest tulevikus selle asemel, et maksta täie eest?
Võib olla olen ka asjadest valesti aru saanud, kuid minu teada läheb tulevikus RB läbi Pärnu!? Või äkki hoopiski läbi Hiiumaa? Sellest Mikk ei kirjuta....

Artikli juures oleval joonisel on ka vagunisse pandud mõned ettepanekud. Sealt on loogiline peale Haapsalu veel  Valga - Koidula reisiliiklus ning ehk ka Saue - Männiku - Ülemiste ümbersõit. Kiirused 160 km/h Valga ja Narva suunal on juba raha raiskamine. Nagu ka Tapa - Aegviidu elektrifitseerimine. Eriti praeguse kitsikuse juures.

Suurprojektid nagu RB, Saaremaa püsiühendus ja jäämurdja? Paraku siin vist tuleb kindlasti loobuda püsiühendusest, sest selle eeldatav rahavajadus 400 miljonit on tõesti liiga suur amps! Selle asemel tuleks Regionaalarengufondist vm taotleda seesama 400 milj. ÜHISTRANSPORDI suurprojektile:
Valga - Koidula, Haapsalu, Saue - Ülemiste,  Balti jaamast sadamani raudtee,  jpm.

Muide, teatud mõttes tasuks isegi mõelda, kas on mõtet kulutada ligi 40 milj eurot Tallinn - Aegviidu kontaktvõrgu rekonstrueerimiseks? Jah, mõistan, et elektrirongid "õigemad" ja neid odavam osta jne. Kuid samas, teatud mõttes on kolkas lõppev kontaktvõrk sama mõttetu kui teises kolkas lõppev raudtee!? Sest nagunii liiguvad seal diiselrongid!? Ja Aegviidust Narvani või mujale kontaktvõrgu pikendamine pole raalne! Sest meil vaid linnalähielektrirongid ning kaubavedudeks see kontaktvõrk minu teada ei sobi...

Ei maksa unustada ka teist "lahtrit" - Ühistransport ja kergliiklus. Kus on võimalik Euroopa Regionaalarengu Fondist kasutada investeeringuid raudteepeatuste ja kohaliku liikluse ühendamiseks 90 miljoni euro ulatuses! Ehk siis ühispeatusteks, millest mul siin piisavalt kirjutatud. Vaevalt, et teised regioonid väga palju vaesemaks jääksid, kui osa sellest läheks Riisipere - Rohuküla lõigule. Sest ka KOV-id peaks olema huvitatud ja panustama sellesse projekti. Alustades busside toomisest rongipeatustesse Tartus, Põlvas, Viljandis, Raplas, Haapsalus (juba toodud!), Ülemistel, rääkimata väiksematest peatustest. Koos ühtse infosüsteemide, hoolduse, ooteruumide jpm. Mis tulevikus tähendab ikka seda, et ÜHTE on odavam üleval pidada kui KAHTE.

Mikk Salu ütleb lõpetuseks, et nostalgikutel, kogu maa raudteega katjatel, neljarajaliste maanteede igasse suunda rajajad, Saaremaa silla fännidel jt tuleb suu puhtaks pühkida. Sest valitsusel ja El-il seda raha pole. Äkki ikka on? Just hr Adamson ütles ju....? Küllap ütlevad teisedki...

Kogu artikli puhul häiris kõige rohkem ehk see, et millegi Eestimaa jaoks vajaliku soovijad on vaid nostalgikud. Kas see ongi Postimehe "mõtestatud" arusaam Eestimaast?

Või võtta laenu? Öeldakse, et hr Ligi selja taga saab Eesti rahvas olla kindel, et ilmaasjata ei laristata?

https://www.facebook.com/photo.php?fbid=166902603356670&set=a.165507663496164.32092.140098086037122&type=1

Saturday, November 30, 2013

Tänases Haapsalus!

 

Pole kahtlustkim et kui on rong ja vedurijuht, tulevad ka tuhanded reisijad...

http://online.le.ee/2013/11/29/koolipoiss-korraldab-raudtee-taastamiseks-koosoleku/

suurushullustus

29. nov 2013 - 20:05

emme tahan kommi, vaata mis maksab uue el. rongi pilet alates 01.jaan, http://www.tarbija24.ee/617146/elektriraudtee-tostab-detsembrist-hindu

Mis maksab uue rongi kuupilet? Mis maksab oma inimene? Mis ja kus siin on suurusehullustus?

Haapsalust

29. nov 2013 - 20:16

Maksabki ja peabki maksma. Sa mõtlesid, et ostame uued rongid ja laseme hinnad alla?? Naljatilk! Vaata, millised investeeringud on tehtud mugavusse, kiirusse ja kvaliteeti. Vaatamata hinnatõusule on rongisõit ikkagi odavam teistest transpordiliikidest.

Läänlased tahavad rongi tagasi! Olen tulija!

http://online.le.ee/2013/11/30/konekoosoleku-korraldaja-kui-raudteed-ei-tule-pean-haapsalust-ara-minema/

Kellel seda raudteed vaja?
 http://online.le.ee/2013/11/30/ilmus-haapsalut-tutvustav-jalutaja-teejuht/

Kas see teejuht neile vähestele, kes seni Haapsalus käivad? Äkki teeks nii, et kutsuks ja siis ka mõtleks, kes tulevad?

 http://online.le.ee/2013/11/29/turismipreemiad-laanemaale-ei-joudnud/

Turistid ikka jõuavad?

Foto: Tarmo Pill

Millal sõidame, küsib Miihu? Juhan ei vasta...

Siia tahaks panna ka Rene poolt ülespandava video lingi Youtubes.

http://www.youtube.com/watch?v=xpEqwu7lTsQ&feature=youtu.be

Õhtuks Tallinnas...

Samas, kuidas meil siis analüüsitakse midagi? Kui Elron ei arvesta edelaraudtee reisijate statistikaga ning alustab kõike nullist? Pealegi, paljutki pea peale pöörates?

http://online.le.ee/2013/10/26/raudtee-taastamine-on-arengukavas-sees/

Sellisel juhul ei saa analüüsi teha enne paari aastat???

Mulle meeldis tänane päev. Ja meeldis nii mõnigi Urmas Suklese arvamus. Tõepoolest, RB sellisel moel on raha raiskamine ning See pole ainult "kellegi kauge tegelase" raha. Ning, et liiga palju üritatakse raisata globaalsele, jättes regionaalsuse tahaplaanile. Ning kui tõesti paari aasta pärast valimised, siis võibki juhtuda, et tuleb Reformierakonnal valitusest lahkuda!? Negatiivsed arengud ja ignorantsus mõjuvad tasapisi, aga vääramatult...

 

Külm näpistab ja mädanik ei anna asu....

Aga tore oli, et toetajaid tuli. Pole me nii passiivsed midagi. 

Ja mis aitaks headel ideedel saada tugeva toetuse? Ning millest saaksid osa võimalikult paljud külalised? Millega kohale tulla või ei oodatagi kedagi kaugemalt? Autoga ikka?

http://www.laanlane.ee/article/ettev%C3%B5tlikud-noored-soovivad-haapsalus-korraldada-kolmep%C3%A4evast-muinasjutufestivali