Tuesday, July 5, 2016
Eesti töötaja võiks 2-3 x rohkem palka saada.
ARVAMUSED ASJAST HUVITATUTELT KOMMENTAARIDESSE OODATUD!
Väga sageli räägitakse sellest, et meie inimestele ei saagi rohkem palka maksta, see töö pole effektiivne ehk siis tööviljakus on madal. Võin öelda, et väga paljude töötajate puhul logistikavaldkonnas on see põhjustatud väga viletsast töö organiseerimisest, nii et süüdi on keskastme juhid ja firmade juhtkonnad. Raudselt!
Numbrid ei kipu pilti ette tooma, aga eks mõelgem siiski. Kohati tehakse päeva jooksul isegi kuni 6 tundi kaheksast mõttetut tööd. Parema organiseerimise juures oleks seda võimalik muuta. Ei usu? Kui vaja, võin näitlikud õppetunnid anda. Hea tasu eest muidugi. Ladudes või kauplustes. Küllap mujalgi. Igatahes võin öelda, et paljudes olulistes asjades on olukord sama, mis 10-15 aastat tagasi! On see normaalne? Muidugi mitte! Sest tark juhtkond ja/või juhid suutnuks selle aja jooksul omale teatud põhitõed selgeks teha. Aga näed, ei suuda! Miks? Sest EI NÄE!!!
Kui praegu teen ära 2 inimese töö, siis võiks palk olla ca 2000 eurot brutto! Kui tellimis-, kaupade paigutamis- jm protsessid korda teha, võiksin ka kolmanda inimese töö ära tee. 3000 eurot brutto poleks paha, kuid eks takistuseks teised üksused, kellel vast pole nii kerge asju effektiivsemaks muuta. Kuid palgatõusu võimalus on selge ja konkreetne. Eriti kui laiemalt üle Eesti asju vaatama hakata. Marketite puhul on lihtne ja konkreetne - nende arvu tuleb koomale tõmmata! Klientide arv (ruutmeetri või mille iganes kohta) peab suurenema! Paraku, koalitsiooniaferistide poolt ei suudeta isegi 1000 eurot miinimumpalgaks kehtestada.
Miks meil aga paljudel asjadel hinnad ikkagi nii kõrged on? Saaks soodsamalt? Saaks! Kõik algab algusest. Näiteks kauba tellimisest. Kui ikka Euroopa teisest otsast tuleb rekka, mille aluste kõrgus pole pooltki võimalikust, siis ärge unustage, midagi ostes te maksate kinni ka õhu vedamise! Näha võib ka aluseid, millel on paljudel ainult üks kast! Alusekoht aga maksab!
Nii et, enne kui kaagutada, et Eestis ei saa rohkem palka maksta, tuleb juhid ümber koolitada. Või koondada.
Ahjaa, kuuldavasti Saku Õlletehases on jõutud mõningate saladuste jälile? Tähendab, mul on jälle õigus!
Kui aga juba autodele jutt läks, siis, kus on haagised, millel on selle "aluste kõrghoonete" asemel näiteks meie moodul- ja palkmajade imeilusad pildid? Et Euroopas ringi sõites igaüks kadedusest roheliseks läheks ja kohe neid tellima hakkaks?
Üleüldse, miks ei suudeta meil kõige kättesaadavamal ja hõlpsamal moel Eestit reklaamida? Need pildid autodel on silmakargavad, erinevalt netist, kus suur osa kalli raha eest tehtud reklaame lihtsalt kaovad selle tohutu infotulva sees.
*********************************************************
*********************************************************
Monday, July 11, 2016
Eesti märk pole nokkija vaid sinine esmaspäev?
ARVAMUSED ASJAST HUVITATUTELT KOMMENTAARIDESSE OODATUD!
Pole paha artikkel Eesti Ekspressis.
Pealkirja järgi kartsin, et jutuks tuleb kaubateede ristumiskoht. Sest selle koha pealt ei ole enam Hansalaevade aeg, nüüd poe me enam sugugi parimas kohas. Kuigi mitte ka halvimas.
Kui mõelda värskelt sellele, et eile sai Tallinn valmis ja Ülemiste vist uputas linna (?), siis tegelikult oli see hea näide sellest, kuidas eestlased oskavad ülihästi ühte asja. Nokitseda oma mätta otsas, koostööst pole sageli halli aimugi! Ja oskusest märgata seoseid. Kuigi alati on väikseid lootusemärke, et midagi võib muutuda paremaks. Oskust seljad kokku panna või õigemini selle puudumist märkab ka Uku Nurk. Ja see on üks neist meie murekohtadest, millest tuleb üle saada.
Nagu ka oskamatusest Eestit reklaamida. Tänapäeval on hea, sebid end sõbraks poliitikutega ja saad neil FB-s midagi küsida. Kuigi päris hea just ei ole. Sest niipea kui teed juttu millestki tõsisest, konkreetsest, töötegemisest, siis vastused jäävad tulemata. Küsisin Liisa Oviirilt, kes alles käis maailmas mitmeid kordi edendamas Eesti elu, milla ja kuidas me suudame Euroopas ringivuravatele MEIE autodele Eesti reklaami peale saada. Vastus on samasugune nagu siis, kui küsisin talt, kui ettevõtlusministrilt, arvamust Haapsalu raudtee kohta.
Pole midagi parata, kui kirun (SDE ja RE eelkõige) poliitikuid, siis on see ikka ja jälle asja eest. Sest valdav enamus neist ei suuda ega tahagi. Ei Haapsalu raudteed ega Eesti tutvustamist. Sest mõlemad tähendaks üht: ROHKEM TÖÖD! Valitsusele ja riigiasutustele. Ja see ongi peapõhjus, miks me ei lähe kindlalt edasi ega seisa inimese eest! Muidugi, ka IRL viskleb kui sinisel esmaspäeval oma tulevikuvaate otsingul. Peamine on praegu kümne küünega kinni hoida kohast valitsuses. Päris paljud IRL-i poliitikud kirjutavad asjalikke arvamusartikleid, pakuvad millelegi häid lahendusi või ideid. Kui aga niipalju häid asju pole võimalik täide viia, siis tuleks koalitsioonipartneritele näidata, millisest puust oled. Ja valitsusest ära tulla! Aga looda sa, selgroog on eriti pikal sinisel esmaspäeval ju nii nõrk
Üksjagu üllatav on ka ERM-i värskeltkerkinud probleem. Päris paljud inimesed FB-s kiruvad nende otsust teha korralik toitlustus ja soovi hakata ISE pakkuma seda teenust. Nii peakski ju! Ausalt öeldes tundub väga nõme arusaam, et tänapäeval peab kõik asjad tegema (lepinguline) eraettevõtja! Sama lugu oleks seal muide tõenäoliselt ka koristusega jm. Sest ERM-il on kindlasti väga spetsiifilised nõuded ja kuna tegu on suure ettevõtmisega, peaks kogu koristus ja hooldus (ehk suur- ja/või eripuhastused välja arvata) tegema OMAD INIMESED. Esiteks, suuremahulise teenuse tellimine on tunduvalt kallim, kui seda ise teha. Just suuremahulise, mitte ühe-kahe koristaja ülalpidamine Rääkimata sellest, et oleks häbiasi tellida teenus SOL-ilt või kelleltki teisel, teades, et need koonrid maksavad oma inimestele orjapalka! Või pole see riigi(ettevõtte)le häbiasi? Ehk peaks olema. Parem maksta ikkagi OMA inimestele veidi rohkem. Sellesama erafirma loodetava kasumi arvelt, mis sisaldub teenusetellimise hinna sees.....
See on SUUR ASI! Asi, mis nõuab täielikku pühendumist ja hoolikat läbimõtlemist. Kohapealne toitlustus peab olema eriline. Eestipäraselt eriline. Ja vähe sellest, see peab olema koos talu- ja käsitöökaupade müügiga. Sellesama talukauba, mida saaks osta ka pikniku tarvis. Sellesama pikniku, millest artikliski juttu! Miks on see nii suur ja tähtis? Sest see on Eesti TUTVUSTAMINE! Reklaamimine! Suitsutatud angerjas ja marineeritud kilu (Ristemäe talu retsepti järgi näiteks), kodused mahlad-moosid-kastmed, suitsusaunaliha javerivorstid jne jne. Anda see kõik vaid eraettevõtjate kätte, oleks rumalus. Selline teenus ei ole ju mitte ainult reklaam, vaid tegu on ka märkimisväärse kasumiga, mis aitab ERM-i ülalpidamiskulusid katta. Või peab seda tegema vaid maksumaksja rahaga? Pigem peaks maksimaalselt võimaliku rahasumma teenima ikkagi TÖÖGA! Just nimelt, ISE tööd tehes!
ON SEE MINGI NALI?
See peldik (vabandan väljenduse pärast!) on juba ammu häbiplekk! Aga ega siis sinises esmaspäevas visklevad poliitikud ja ametnikud suuda seda märgatagi. Tegelikult, ei tahetagi märgata. Nagu ei taheta ka aru saada, mis on üldse Balti jaam!!! Balti jaam on pealinna ja kogu riigi visiitkaart, nagu ka lennujaam! Toda on vuntsitud, mis kole, Balti jaamale aga (euro)raha ei jagu!? Ehk pidanuks ikkagi andma? Erinevate ühistranspordiliikide paremaks ühildamiseks? Remontimineva hoone äraostmiseks riigiettevõttele Eesti Raudtee? Sest SEE jaamahoone peaks sisaldama reisijate ootesaali ja kassasid. Riigifirma Elron kassasid. Go Raili oma ka muidugi. Turismiinfo- ja politseipunkti. Ehk ka (teisel korrusel?) Elroni teenindajate puhkeruume? No kaua võib OMA inimesi keldris hoida? Muidugi, Balti jaamas peaks olema ka Elroni peakorter, aga ega bossid taha varjulisest tagahoovist, Pääskülast, kolida sündmuste keskmesse. Mis sest, et siin olemas ka Eesti Raudtee Suur Maja!
Muidugi, see, et hoone on remondis teadmata ajaks, on ka omamoodi hea. Näiteks saab Kristen Michal võtta kätte ja hakata teemaga tegelema. Otsima lahendusi, arutama ideid, kutsuma üles tegema ettepanekuid. Sest nagunii ei suudeta ju pisimaidki asju lahendada mõne kuuga, ikka kulub paar või paarkümmend aastat!
Aga kellega tegu, sellest saab ikka aimu....
Ja nagu öeldud, siis IRL koogutab ikka kaasa!
***************************
Evelyn Sepp kukkus kõvasti sarjama!
Serviisihange võib tõesti olla kahtlane ja ehk ka ebaeetiline. Tagamaid ma ei tea.
Küll aga pole ma nõus sellega:
Lisaks on see varastamine nendesamade eraettevõtete taskust, kes riigi maksuraha eelarvesse kokku kannavad. Iseenda rahaga riskivad, äriplaani teevad ja teenuseid arendavad. Kasvõi sealsamas Tartus inimesi palkavad, lisandväärtust loovad, riigile taas makse maksavad ja konkurentidega maadlevad. Seega iga selline funktsioon, kus maksumaksja raha eest minnakse tavalist turupõhist teenust osutama, ebatervet konkurentsi pakkuma ja turgu solkima, on ka varastamine!
Eraettevõtjate tasku küsimus on laiahaardeline, seinast seina. Makse maksame me kõik, mitte ainult ettevõtjad. sageli aga suudavad needsamad ettevõtjad nöörida neid "teisi" maksumaksjaid, nii et vähe ei ole!
Ja mis veel olulisem - kui palju on siis Tartumaal asjalikke toitlustusteenuse pakkujaid? Neid, kes Coca-Cola ja Eviani vee asemel pakuvad Värska limonaadi või Häädemeeste vett? Ainuüksi see, et ei vaevutagi midagi eestimaist pakkuma, näitab juba taseme ära. Heakene küll, oma söögikohas võid sa pakkuda ameerika või kameruni maitseid, see on sinu valik. Kuid Eesti RAHVA Muuseum, mis keskendubki Eesti rahva ajaloole ja, on see, kes peabki kõiges maksimaalselt mõtlema rahvale ja riigile. Ma ei tea, kui hästi Tõnis Lukas sellega hakkama saab. Kindlasti võiksin samamoodi kritiseerida midagi ja küllap seda ka teen, kui sinna vaatama lähen. Erapooletu pilguga.
Praegu tuli mulle aga meelde, et kirjutasin mitmele omavalitsusele ja Jääaja Muuseumile, Vudilale, Elistvere Loomapargile, Palamuse muuseumile jt. Uurides, kas ei oleks võimalik koostööna käivitada bussiliini, mis kohalike kõrval päevas mõnel korral teenindaks (seotuna rongidega) võimalike külastajaid. Kes saaks ühe päevaga läbi käia mitmest kohast, jätte seejuures Tartu jt maanteede liikluskoormuse suurendamata. Kas keegi neist, olgu siis ametiisik või eraettevõtja, huvitas see? Ei huvitanud. Vastust ei tulnud ka korduskirjale. Meie probleem on ükskõiksus ja hoolimatus. Kombineerituna oskamatusega näha seoseid.
Ma vist siiski kordan veel kord üle, millised on ametlikud Eesti majanduspoliitilised suundumused: Eesti riik on otsustanud võtta end õhemaks, s.t kaalust alla, teha selge korrektuuri pakutavates teenustes, vähendada riigi osalust ettevõtluses, erastada, mis võimalik, anda opereerimine erasektorile, kus vähegi mõeldav, mitte võtta äririske seal, kus pole vaja strateegilisi teenuseid pakkuda jne. Usaldada raha lennukilt loopimise asemel professionaalseid investoreid, kes kannavad ise oma raha arvelt äririske. See tähendab muide ka seda, et see kokkulepe kehtib samuti kultuuriministeeriumile ja ka Tartus!
Tule taevas appi! Milline riik, Evelyn Sepp? See, kes ei mõista, et kõike ei erastata? See, kes ei saa aru, et eraettevõtja ei ole kõige võti? See, kes ei oska näha, millised teenused on riigi prioriteet? See, kes ei suuda taibata, et peale strateegiliste ettevõtete on olemas ka regionaalpoliitika, eetika, traditsioonid, väärtused ja sada muud olulist asja?Ma ei tea, kas Keskerakond seda suudaks, kuid sealt välja astumine näitab vist, et kaldud koalitsiooni poole. Ja SEE koalitsioon ongi see riik, kes ei suuda asju mõista ega teha. Selle riigi erastamised, korrektuurid, peenhäälestused selle riigi p.... keeravadki! Professionaalsed investorid toovad toidu RAHVA MUUSEUMI restorani välismaalt, hoolimata grammigi eestimaisest ja Eestimaast. Sest peamine ongi Sinu sõnade järgi "oma raha"! Neile NENDE RAHA!
Teenuste sisseostmise mentaliteedi kasvust ma ei räägigi. Hangetest samuti. Sest riik, see Sinu riik, Evelyn, on võõrdunud midagi ise tegemast. isegi oma noori õpetame me loobuma isetegemisest! Ja need hanked ja teenused tähendavad miljoneid LISAeurosid maksumaksja taskust teedemajanduses, ühistranspordis (eravedajad) ja sajas muus valdkonnas! Ühegi asjaga ei tohi liialdada, nii ka hangete ja teenuste ostmisega, sest kõikidel puhkudel on n.ö. VAHENDAJA see, kes tahab oma osa maksumaksja rahast tasku pista. See ei ole aga igal pool õigustatud.
Mingid väljamaised nõud on muidugi möödalaskmine. Maksku mis maksab, nõud peaks olema KÕIK meie keraamika- ja klaasikodadest. Sest seegi on reklaam ja kõige otsesem mõju meie majanduse arengule läbi turismi. Rääkimata omamaise käsitöönduse toetamisest!
Ja miks mina, maksumaksja, pole midagi kuulnud Teenusmajanduse Kojast? Parem oleks kui ei kuulekski, teades, millise NÄGEMISEGA tegevjuht neil on! Igatahes see artikkel tegi valdkonnale küll karuteene! Sest peale seda ei saa tõsiselt võtta ei seda koda ega Evelyn Seppa!Ehk peaks hoopis tema tagasi astuma, mitte Tõnis Lukas?
Evelyn Sepp on Teenusmajanduse Koja tegevjuht, mh Innovatsioonihangete nõukoja liige. Antud loos on väljendatud isiklikke veendumusi, s.t mitte ühegi institutsiooni ametlikke seisukohti.
Annaks taevas Tõnis Lukasele tahtmist leida parimad asjatundjad, tõelised asjatundjad, kelle peale rahakõlina ka eetika tuttav asi on!
http://tartu.postimees.ee/3762913/tonis-lukas-toit-on-osa-ermi-naost-ja-loodame-sellega-ka-tulu-teenida?_ga=1.265163791.1430852850.1447074515
Kas Eesti Rahva Muuseumi restoranis (ehk ka müügiks) tahaksime neid või ameerikamaa kultuurmustikaid jm?
*************************************
14. 07. 16
Tere sõbrad! Vaikselt talun, sest ei saa ju ei esimesele, teisele ega neljandale võimule öelda, et minge kooli tagasi. Aga see, mis ka tänases lehes seisab on pahatahtlik ja ebaviisakas. Kui inimesed nimetavad muuseumi omatulu (oluline osa asutuse eelarvest, mis on täpselt samuti meie eelarve majanduskudeks ja personalikuludeks juba ette planeeritud nagu riigieelarveline eraldiski) järjekidlalt kasumiks, siis on see pahathtlik või harimatu. Kusjuures olen intervjueerijatele alati öelnud, et ärge ajage omatulu segamini kasumiga. Eriti kõvadele riigiasutuse poolse toitlustuse pakkumise kritiseerijatelesiis ütlen, et ERM-i köögisisustuse hankimine oli riigieelarvelise investeeringu osa juba selle eelarve kinnitamisest peale. Muuseumihoone on üle kaheksa korra suurem kui senised meie kesklinna majad kokku. Meile on koguaeg rõhutatud, et sellega seotud täiendavad tegevuskulud tuleb ise teenida ja eelarvestrateegia nende tõusu ei näita. Kui me hakkame neid nüüd ise teenima, et näiteks infotöötajatele ja muudele suure maja puhul vajalikele töötajatele üldse palka maksta (riik ju täiendavate töökohtade riigieelarvelist toetamist ette ei näe), siis öeldakse, et te ei tohi ise raha teenida - jäägu see erafirmadele, kes muuseumikülastajate raha vastu võtavad. Ettekujutus, et ainult näituste piletirahast saaks kõik kaetud, ei ole vettpidav, sest see raha tuleb kasutatada lisaks suurema majaga ja territooriumiga kaasnevatele kuludele ka uute näituste kasutamiseks. Soovin kõigile meeldivat ERM-i külastamist juba sügisel ja kinnitan - ootame kõiki ja täname seniste heade soovide eest!
Hoian pöialt!
Menüü:
....talu vorst praekapsaga?
Pasta Treppoja kastmega?
Võrtsjärve koha marinaadis Mustjala sinepiga?
jne jne.
Või
marineeritud silmud kodujuustu-rabarberi jm lisanditega
või
midagi maitsvat kamast ja meie (metsa)marjadest?
Praegu tuli meelde, kui R-Kiosk pakkus verivorsti hotdogi, kuid ei vaevunud kastmeteks pohla, kõrvitsat vm lisada. No aga ERM plaanib ju ka kiirtoitlustust?
Thursday, August 18, 2016
Logistika ja eestlase palk versus tööviljakus.
Logistikaettevõtteid on meil palju nagu ka kaubandusettevõtteid jm. Foto: on illustreeriv.
Mitmeid vigu meie ettevõtete logistikas nägin juba üle kümne aasta tagasi. Nüüdseks on kogemusi kogunenud rohkem ja võin välja tuua mõned äärmiselt olulised teemad. Oleks eeldanud, et kümmekonna aastaga on lastehaigused välja ravitud, tegelikult on aga nii nagu Baskin ütles: mitte s.... pole muutunud! Mõtlesin seda kunagi hiljem kirja panna, aga mis siin ikka oodata. Elu on täis ootamatusi ja ehk jääbki nii plaanid täide viimata!
Muidugi, nüansse on neis asju nii tohutult palju, et üheski valdkonnas ei ole kõik üks-ühele rakendatav. Kuid üldjoontes on probleemid samad väga paljudel eripalgelistel ettevõtetel, hulgiladudest marketiteni, apteekidest ehituspoodideni. Ja jutt on just neist probleemidest, mis ei lase tööviljakusel kasvada ning seeläbi loomulikult ka palgal. Sest just viletsat effektiivsust ja tööviljakust on paljud arvamusliidrid toonud põhjuseks. Ka suhtlusmeedias. On sellel siis tõepõhi all? Ei ole. Püüan siin mõned nüansid välja tuua. Kuigi sellelgi alal on nii, et kes mõistab asju, see mõistab ka seda juttu. Vastupidistel juhtudel pole vast mõtet lugedagi, sest nagunii see kohale ei jõua....
RÕHUTAN, IGA ETTEVÕTE JA VALDKOND ON ERINEV, SEETÕTTU KÕIK EI PRUUGI "SOBIDA" 100%-SELT!
Mis on asja alguseks? Sama hästi võiks mõelda, kas enne oli kana või muna. Sest kui keegi tellib kuskilt kauba ja see ongi algus, siis kauba saatja on ju enne "algust"!? Siiski, kauba tellimine on enamuse probleemide põhjuseks. Töötajate (kauba tellijad-kontoritöötajad, kauba paigutajad ja noppijad, autojuhid jt) tööviljakuse määrab sagedasti ikkagi töö kiirus. Iga viga, mis tellimisel tehakse, muudab seda ja mitte null koma protsenti, vaid kardinaalselt! Mõned näited:
Kui mingi firma tellib ükskõik millist kaupa, siis esimene reegel on, et mitte kunagi ei tohiks tellida vähem kui kasti või muu pakkeühiku. Võimalusel. Ja see kehtib tegelikult ka euroaluse kohta. Igasugune kauba laialisorteerimine on TOHUTU ajakulu, olgu siis tegu ühes kastis või alusel oleva mitme tootega vm moel. Nt. ravimite hulgimüügifirma tellib ravimitootjalt 300 nimetust kaupa. Enamasti on ravimite puhul tegu karpide-purkidega kastides. Kui ühte toodet on kastis 96 tükki (või originaali, nagu neid nimetatakse), siis peaks ju olema selge, et neid tellitakse 960 või 4800, mitte 1000 või 5000!? Loogiline? Paraku, ei olnud see selge kauges minevikus ja pole selge nüüdki. Iga täiskasti vastuvõtmine, kontrollimine (seeriad, aegumised) on kiire tegevus. Niipea, kui tekivad poolikud ehk segukastid, aeglustub kauba vastuvõtmine vahel lausa kuni 10 korda! 10 korda!!! Mõelge vaid? Ja mitte ainult vastuvõtmine! Sama probleem oli ju ka sellel, kellelt telliti! Sest nemadki pidid kauba kastidest välja võtma, koostama segu- ehk mix-kastid ja kulutama samuti tohutu aja!
Kui need oleks üksikjuhtumid, poleks probleemi. Kuid kui võrrelda aegu ja koguseid, siis peaks see logistikutes kananaha ihule tõstma, juhtidest rääkimata. Kui kastikaupa või "tükeldatuna" on näiteks ühe töö erinevus ajas tagasihoidlikult viiekordne, et ehk ajakulu on minut või viis, siis 300 toote puhul on numbrid 300 või 1500 minutit! 5 tundi versus 25 tundi! Uskumatu? Aga nii see on.
Vähe sellest. Siin tuleb mängu järgmisena tellimise sagedus. Kaotad 20 tundi nädalas või kuus, tähendab see lisatöötunde igal tellimuskorral. Seega peaks igati püüdma "venitada" tellimine võimalikult harvaks. Muidugi tulevad siin mängu kauba all olev raha, kaubaaluse pinna suurus, aegumistähtajad jpm. Igal juhul kaotad sa selle iga tellimuse puhul, olenevalt RIDADE arvust. Kui kellegi jaoks on TELLIMUSREAD ehk tooteartiklite arv justkui tõend edukast kaubavahetusest, siis tegelikult näitab see pigem töö organiseerimist halvast küljest. Ning kui tellimusi optimeerib ka mõni arvutisüsteem, määrates näiteks keskmise läbimüügi järgi ära minimaalselt vajaliku tellimiskoguse, ei tähenda see seda, et tellima peaks selle järgi. Arvuti on siin vaid abistav faktor (mis hoolimata kulukusest annab siiski töö efektiivsusele hea aluse), tegeliku tellimiskoguse peab otsustama inimene. Selleks on sageli elementaarne, et tellija tunneb peensusteni lao, kaupluse ja kauba paigutamise vm spetsiifikat. Vajadusel peaks tellimusi tegev töötaja töötama pikema perioodi (nädal, kuu) sisetingimustes, süvenedes iga nüansi põhjustesse!
Imestama paneb, et seda ka aastate möödudes ei mõisteta!
Järgmisena tuleb mõelda sellele, et sellele ühele tellimusele järgneb teine, sajas, sageli ka tuhandes firma. Seega on tegemist nagu lumepalliefektiga!
Kellel vähegi fantaasiat, peaks see tohutu erinevus pea tööle panema!
Järgmine nüanss on juba nendessamades kastides või muudes ühikutes. Kui kauplustes, apteekides, ladudes, töökodades jm on tavaliselt väga erineva mahutavusega riiuleid, siis riiulite mahutavus on ikkagi alati probleemiks. Näiteks rakendati ühes firmas arvutisüsteemi, mis pakub kauba paigutajale vastavalt tooteartikli kogusele ja mõõtudele optimaalsed riiulikohad. Pole paha! Kuid pahaks muutub see siis, kui see süsteem soovitab ühe kasti jaotada laiali mitmele "sobivas mõõdus" riiulile. Siin peaks taas mängu astuma inimene. Kas ta teeb seda? Sageli mitte!
Lumepalliefekt jätkub. Mängus endiselt tooteartikli seeriad, aegumised jm (kus need olulised), seega tuleb igal korral leida kaubale "ootealal" uus asukoht ehk riiul. Mida väiksem on tellitud kogus ja/või väiksem tellimissagedus, seda rohkem kulub taas aega nii kauba paigutamiseka ja selle ümberpaigutamiseks müügikohale. Seegi ajakulu pole sugugi väike, vaid mõjutab tööaega KORDADES. Ja isegi kui saad paigutada kauba samale riiulile, kus toode juba olemas, on ka see ajakulu. Mida sagedasem kaubatellimine ja mida väiksemad kogused, seda sagedamini pead sa seda artiklit paiguatama, vajadusel tegema selleks ka aeganõudvaid tõstukitöid.
Muidugi mõjutab see omakorda ka tellimusega tegelevate töötajate töökoormust, nii et asjade mittemõistmine mõjutab põhimõtteliselt kogu ettevõtte töötajaskonda.
Käisin proovipäeval Selveris ja mulle piisas ühest päevast, et tajuda ära mitu suurimat probleemi, nähes üksiti ära ka mitmed põhjused ja lahendused. Näiteks saabus riknemisohuga ehk mõnepäevase aegumisega kaup kahes jaos. Et kaupa riiulitele paigutada, kulus selleks taas mitu korda rohkem aega, kui oleks kulunud optimaalsete lahenduste korral. Eriti mõjutab paljudel juhtudel asjaolu see, kui riiuleid ei saa täita tagantpoolt, see eriti oluline just aegumiste puhul. Seepärast tuli suur osa kaupadest riiulist välja tõsta, paigutada tahapoole "uuemad" tooted ja teised tagasi panna. Mis juhtus edasi? Järgmine tellitud kaup oli juba kastides ootel, selle paigutamisel tuli kogu seetöö uuesti teha! Vaat et topelt ajakuluga, võrreldes eelmise protsessiga. Ja kolmas mure oli siis, kui mõnda kaupa oli liiga palju ja see ei mahtunud riiulile, seega tuli see tõsta tagasi kastidesse, et mingi perioodi möödudes UUESTI hakata sellesama jamaga tegelema. Aga hommikul ootab sind juba uus tellitud kogus kümnetes kastides....
Marketites ja küllap ka mitmetes teistes kauplustes, laduses jm mängib rolli veel üks asi - sortiment! Millegipärast on meil, eriti kaubanduses, arusaam, et mida suurem on kaubavalik, seda "uhkem" firma. kas aga kuskil on piir? Muidugi on. Nii mõnigi market võike mõelda, kas tal peaks olema müügil 80 nimetust leiba-saia või 200 nimetust vorsti-sinki! Esiteks muutuvad erinevad ketid nii väga sarnasteks ning teiseks mõjutab see isegi toodete kvaliteeti. Kui saia-leiva või vorstitootja teab, et temalt nagunii KÕIK võtavad igast asjast NATUKESE, ei püüeldagi toodete kvaliteedi tõstmise ja prema kvaliteedi/tuntuse poole. Hea näide on Leiburi, Fazeri, Eesti Pagari jt saiad, mis koosnevad pea eranditult jahust, veest ja õhust! Kui iga kett püüaks võtta müügile vaid parimaid tooteid, jääksid halb kaup tootjale kätte. Tulemuseks oleks tootesortimendi muutmine või pankrotistumine.
Ketid peaks eelkõige rõhuma omapärale! Tellima taas vähem artikleid ja sortimenti (teatud piirini muidugi), kuid see-eest suuremates kogustes (vaata jutu algust) ning sellega rõhuma oma ettevõtte MAINELE! Sest see tohutu kaubavalik pärsib arengut ja loomulikult ka tööjõu väärtustamist, nii polegi ime, kui tööjõu voolavus on pidev ning lõpuks mõjutab voolavust isegi riigist minema. Lisaks mängib oma rolli kettide arusaam konkurentsist. Konkurentsi ei paranda see, kui marketeid ehitatakse aina rohkem üksteise kõrvale. Raudne reegel ütleb, et see tähendab klientide arvu vähenemist, mis omakorda mõjutab ühe oluliseima faktorina töötajate efektiivsust ning loomulikult ka nende palka! Seda enam, et see tohutu sortiment jaguneb vähemate klientide vahel ning toob omakorda kaasa kaupade tellimise, vastuvõtmise jm aeglustumise.
Logistikas on veel mitmeid teisi olulisi nüansse, kõigist kirjutamine läheks pikaks ja ega ma kõiki ka ei tunne, hoolimata aastatepikkusest kogemusest. Näen ka seda, et kõik see mõjutab omakorda käivet, mainet, ka töötajate suhtumist ja sadu muid pisiasju. Pisiasju, millest sõltub lõpptulemus.
Pean mainima ka alampalga teemat. Marketites jm teenitakse sageli sellele ligilähedast palka ja seda ju tegelikult raske töö eest! Millist suhtumist siis oodatakse töötajalt, kui töötaja näeb, et viletsas tööviljakuses on süüdi mitte tema, vaid juhtkond? Kas see peaks tekitama tahtmist töötada paremini? Või peaks hoopis alustama juhtide palga langetamisest? Muide, tööviljakuse oluline mõjutaja on ka suhtumine. Soov püüda teha tööd nii, et ka kolleegil oleks kergem. Sa ei taha ju, et teine teeks sulle seda, mida sa teisele ei teeks? Töötajate valikul peab peensusteni hindama nende meeskonnatöö võimet.
Kauba tellimused tähendavad muuhulgas ka kaubavedajate autode täituvust, rekkaid, kus aluse kõrgus on vaid 10% haagise kõrgusest, ei tohiks üldse näha olla. Aga on ja mitte vähe!
Hetkel on see peamine, mida tahtsin öelda, ehk mõtiskledes lisan ja täpsustan hiljem siinset teemat. Igatahes on minu jaoks uskumatu, et kõige põhilisemaid probleeme ei ole märgatud pika aja jooksul, juba üle kümne aasta!
Ühes olen ma veendunud - Eestis on 1000-eurone alampalk täiesti mõeldav ja täna kohe! Sellele on vihjanud isegi kaubanduskettide omanikud.
Parimal juhul võib "soodustusi" sellest teha vaid alustavatele ettevõttetele, näiteks maksude vähendamisega vm moel. Ei saa mitte kuidagi pidada normaalseks seda, kui ettevõte tehaksegi plaaniga maksta oma töötajatele (ehk neile, tänu kellele saab omanik kasumi) närust palka, mida sissetulekuks on isegi häbi nimetada. Olgu selleks SOL, kes kasutab ära ettevõtete soovi loobuda oma puhastusteenindajatest, või mõni teine ettevõte. Selline käitumine on häbistav ja oma senise tegevusetusega riik vaid soodustab seda. Kaugesse minevikku on kadunud ka ajad, kui arvamusliidrid ning tööandjad rääkisid töötajate väärtustamisest. Kurb!
Kas iga firma müügiosakonna netilehel on antud ka kaubakogused kastides? Nii palju kui olen seda kogenud, siis pigem ei. Ometi, kliendil peab olema võimalus näha ja selle järgi otsustada, kas saab ehk tellida samuti täis kastiga.
Muidugi on ka teine võimalus. Et tükikaupa ostes tuleb see talle mõnevõrra (kasvõi paari protsendi võrra) kallim, kui kastiga ostes. Sest jällegi, tükikaupa kauba väljastamine ja ka vastuvõtmine on mõlemale mitmekordne ajakulu.
Põhitõed on aga selged. Iga üksuse töötajad peaks osalema "sisetöödel", et saada aimu, millised on nüansid. Sest jutt jutuks, isegi see, kui räägin siin pidevast 3, 5 või isegi 10-kordsest ajakaost, siis need numbrid mitteosalejale ei ütle mitte midagi. Seda võetakse kui ajutist nähet või kohati hoopis virisemist. Tunnetada absurdsust saab vaid MÕTLEV OSALEJA!
**********************
27. 11. 16
No näed!
Rimi kett teeb ümberkorraldusi. Kuigi kellegi jaoks on see ebamugav, et nii mõnigi market kaob, siis üldjuhul võiks see pigem kasuks tulla. Kas aga sisemised ümberkorraldused puudutavad KÕIKE marketi sees? Kaasaegseid riiulisüsteeme jm? Kahtlane! Seni piisab ju demonstreerimisest, et tehakse ümberkorraldusi, millised need on, polegi VEEL nii olulised. Aga iga ümbertegemine tähendab kulusid. Ehk teha siis kohe korralikult? Või kulutada peagi jälle?
Monday, August 22, 2016
Pätid kinnimajja, viioldamise võimaluseta!
Kas siin sõidetakse ravile? Või hoopis soomlased tulevad Euroopasse, Rail Balticuga sõitma (kuni pole tunnelit, siis laevaga?)?
Mida veel? Kes on valinud võimule sellised süüdimatud inimesed? (sinisega tekst artiklist).
«Olukorras, kus Eesti elanikkond vananeb ehk maksumaksjaid jääb vähemaks, aga teenusevajajaid ehk eakaid tuleb juurde, vajab senine tervishoiusüsteem põhimõttelist muutmist,» ütles töö- ja terviseminister Jevgeni Ossinovski (SDE).
Ministri sõnul on kõik ühel meelel, et lähema viie aasta jooksul on vaja tervishoidu lisaraha, küll aga pole üksmeel selles, kust see lisaraha tulema peaks.
Kas meie poliitikute tase on selline, et suudetakse millegi tegemise asemel ainult aastaid ja aastakümneid rääkida ühte ja sedasama? Millest enamus inimesi Eestis niigi ammu aru saanud!? Miks siis viimase kümnendi võimul olnud tegelased midagi ära teha ei mõika? Õigemini, teevad küll, aga äraspidi! Muidugi, Ossinovski polnud see, kes tyulumaksu alla tõmbas, kuigi isegi mina sain juba siis aru, et see ei ole õige. Just sellepärast, milelst singi räägitakse. Rääkimata muidugi inimeste "omaosalusest" päästeameti, politsei jm valdkonnas! Kõik see tänu sellistele valitsejatele! Kas politseid ei nudita mitte selle pärast, et vähem karta kinnimajja sattumist? Nojah, Kapo tegeleb mõnesaja tuhande euro ja Savisaarega, miljonid ja kümned miljonid pole aga mingi probleem!? EA, Utah & Jordaania ja paljud muud asjad. Või siiski ongi normaalne just nimelt varastada suurelt?
Ta lisas, et kui haigekassasüsteemi raha juurde anda, tuleks see kas õpetajate palkade, tänavate-teede või kohalike omavalitsuste tugevdamise arvelt. «See ei ole jätkusuutlik,» toonitas Sester
Jah, maksude tõstmine on üks paratamatu asi, mida aga populistid hirmsasti kardavad!
1. Tõsta alampalk 800-1000 euroni, selleks, et inimestel oleks tõepoolest võimalust ka ISE millegi eest maksta, ühtlasi kasvab maksulaekumine (ka nende suurepalgaliste arvelt, kes seni on tulumaksu vähendamiselt võitnud kõige rohkem).
2. Tõsta tulumaks vähemalt 25%-ni!
Edasine sõltub juba valitsuse töö tulemuslikkusest. TÖÖ, mitte laristamise ja sõna otseses mõttes, maksumaksjate raha varastamisest! Aga mille arvelt see raha lisamine haigekassasüsteemi tuleks? Sellesama teederaha, KOV-ide, õpetajate ja nagu mainisin, ka politseinike ja päästeametnike palkade vm arvelt, mis/kes kõik kaotasid raha tulumaksu alandamise läbi ja seda juba pikki aastaid, iga aastaga TAHTLIKULT AINA ROHKEM JA ROHKEM! Kas see on lubatav?Kas tahtlik majanduse ja rahva olukorra halvendamine pole kuritegu?
Rahanappust ravikindlustussüsteemis saaks Sesteri sõnul leevendada, vaadates kriitiliselt üle ravijuhtude hinnad. «Kui ravijuht haiglas maksab praegu 200 eurot ja erameditsiinis 150 eurot, siis kas ei peaks riik hakkama järjest rohkem vaatama erameditsiini poole?» küsis ta.
IRL tundub mitmegi poliitikute väljaütlemiste tõttu soovivat kõik eraettevõtjatele "kinkida", ka asjad, mis lõppkokkuvõttes riigile ehk maksumaksjale kallimaks lähevad! Tuleneb see ehk "kilekotiimpordi" suurenemisest või lootusest sellele? Kas rahandusminister ei saa aru sellest, et ühe lüli nõrgendamine raviasutustes tähendab teiste nõrgestamist ja vähem tulemuslikumaks muutmist? Jah, MIDAGI saab alati teha, aga tahtlik süsteemi nõrgestamine on just tänaseks paljud asjad halvemaks ja mitte ainult raviteenuste puhul. Miks õppust ei võeta? Kui haiglas on NAGUNII vaja võtta vereproove, siis kas osa nende viimine erasektorisse oleks kasulik? Või millegi muu? Mille? Ei maksa ajada umbmäärast juttu, aastaid oli aega need asjad välja sõeluda, mida ehk tõepoolest "koomale tõmmata"!
Kui siin Sester mainis teede-ehitust, siis tuletan meelde, et igasugune tee-ehituste surumine eraettevõtjate kätte nagu ka teehoolduse puhul, tähendab SAMUTI riigi rahakulutuste suurendamist! Tahtlik riigikassa nõrgendamine? Ja sedagi tehtud juba aastaid, riik on selle tõttu kaotanud tõenäoliselt kümneid ja sadu miljoneid eurosid!
(Praegu ma ei hakka siin meelde tuletama sadade miljonite riigist väljavoolu pankade jpt ettevõtete soosimise tõttu!).
Ka on võimalike lahendustena rahandusministri sõnul kõne alla omaosaluse (visiidi- ja voodipäevatasu haiglas – toim) surendamine ja ravijuhtude arvu vähenemine (ravijärjekorra pikenemine – toim), aga ka isiklike tervisekontode loomine. (Inimene kannaks sinna osa palgast, mida saaks hiljem kasutada näiteks kiirema arstivastuvõtu, uuringute ja protseduuride eest tasumiseks – toim.)
Rahandusministri sõnul lähtutakse raviraha jagamisel väga tugevalt sellest, et olemasolev raha tuleb ära kulutada. «Ma tahaksin rohkem rõhutada efektiivsusele. Et maksumaksja raha, mis haigekassas keerleb, oleks maksimaalselt efektiivselt kasutatud,» toonitas ta.
«On lihtne öelda, et raha tuleb leida süsteemi seest ja leitagu,» pareerib töö- ja tervishoiuminister Jevgeni Ossinovski kolleegi ettepanekuid. Ta rõhutas, et juba praegu on Eesti tervishoiusüsteem võrreldes teiste riikide omadega väga efektiivne.
«Me kulutame üsna vähe oma rahvuslikust rikkusest tervishoiule, aga saame üsna head teenust,» sõnas minister. Samas möönis ta, et see ei tähenda, nagu poleks miljardieurosest tervishoiueelarvest võimalik leida uusi kohti, kus teenust paremaks teha.
«Kindlasti on eriarstiabi sees mingeid kohti, kus võib olla ebaefektiivsust, et mingeid uuringuid tehakse mitu korda,» sõnas minister.
Samas leidis Ossinovski, et tegelikult on nende ettepanekute taga ennekõike soov suurendada inimeste omaosalust. «Ehk me võiksime suurendada inimeste enda taskust makstavaid tervishoiukulusid ja selle kaudu siis leevendada ravijärjekordi,» ütles terviseminister.
Samas on Eestis inimeste omaosalus juba praegu väga suur. «Me oleme omaosaluses jõudnud 25 protsendini, mida maailma terviseorganisatsioon peab kriitiliseks tervishoiuteenuse kättesaadavuse osas, ja mina olen vastu kõikidele ettepanekutele, mis omaosalust suurendavad,» kinnitas Ossinovski.
Ta nimetas halva eeskujuna Lätit, kus puudub solidaarne ravikindlustus. «Kõige vaesem osa elanikkonnast sisuliselt arsti juurde ei saa, nende katmata ravivajadus on umbes 40 protsenti, samal ajal kui kõige jõukama seltskonna katmata ravivajadus on nullilähedane,» rääkis minister.
Ossinovski sõnul on solidaarne tervishoid Eesti ravikindlustuse suurim väärtus. «See on väärtus, mida tuleb hoida, aga see on kallis,» lisas ta.
Näed, mis tuleb välja!? Kui siiani ikka räägitud, et meil on omaosalus väike, siis nüüdseks selge, et ka SIIN valitsus lasknud olukorra ohtlikule piirile lähedale! kas seda enne ei teatud??? Ja kas meil saab vaesem osa arsti juurde siis, kui on vaja? Kas meil ei ole kohati ravijärjekorrad kuudepikkused? Kas see on normaalne? Ehk peaks ministritel keelama tasulise arstiteenuse kasutamine ja sundima neid koos teistega kuudekaupa ootama?
Kui rahastussüsteem jääb samaks, siis lähiaastatel haigekassat ministri sõnul pankrot ei ähvarda. Küll aga võib see juhtuda aastal 2020. «Tervishoid ja pensionisüsteem vajavad pikaajalist lahendust ja neid otsuseid ei saa jätta viimasele hetkele. See on väga ebamõistlik,» sõnas Ossinovski.
Kuradi kalkuni-tolkanid, juba ammu on see viimane hetk käes. Igapäevaselt, aastaid!
Thursday, September 15, 2016
Septembri kolmas nädal - pähkliajust süüdimatuseni.
Ei saa tegelikult kurta, et elu oleks igav! Heiti Hääl äsja hõikas midagi poliitikute pähkliajude kohta. Transiidi kadumisega seoses ja selega seotud 500 miljonilisest kahjumist. Muidugi on ta pettunud just selle peale, et tema firma ja transiidiäri üldse kaotab selle summa! Kas see, et riik ise ka kaotab, huvitab ärimehi? Seda teada ei saanud, sest Äripäev rohkem lugeda ei lase. Nojah, reklaamirahadest ei pruugi piisata, seega.... Tühja kah.
Pähkliaju pole muidugi mingi poliitikute omapära. See puudutab ka rattureid, autojuhte ja jalakäijaid, ametnikke jne. Küllap kõiki valdkondi. Muidugi oleks tore lugeda mõnda põhjalikku uurimust, et kelle hulgas kui suur see protsent on!?
Sõidan ise sageli rattaga. Minu jaoks on kolm põhilist asja selle juures: helkurvest, peegel ja teisele liiklejale mõtlemine. Mitte et ma jalakäijana ei mõtleks! Otse loomulikult ei torma ma ülekäigule, näiteks siis, kui autovool möödumas, aga viimane (või üksik) auto peaks minu pärast peatuma. Täna oli aga eriliselt koloriitne minut kõnniteel. Kõigepealt panid vuhinal kahelt poolt mööda tibi, kutt ja papi. Polnud neist kellegi jaoks oluline kella tilistada, saab ju ka külge maha sõites mööda. Pähkliaju noh. Aga seejärel tuli tandem (pildil), kes juba kaugelt, sageli ja rõõmsalt tilistas! Hullem veel - kui selgelt kõrvale tõmbusin, siis öeldi isegi AITÄH!!!
Rongis lugesin aga Postimehest (netist ei saa ju) ja seekord ma lehte rongi ei jätnud. Sest mõndagi on vaja sealt tsiteerida.
JUBA PEALKIRI ISE ON MIDAGI VÄÄRT!
Tule taevas appi! Minister Ossinovski väljaütlemisi siinkohal ei saa just pähkliajuga seostada, siin on tegemist millegi muuga!
On kavas kehtestada haigus-, hooldus- ja sünnitushüvitistele lagi, mis oleks seotud keskmise palgaga. Nagu vanemahüvitise puhul. Haigekassa nõukogu koosolekul ei jõutud aga kokkuleppele, kas lagi peaks olema kaks- või kolm keskmist palka. Ossinovski ise toetab kolmekordset, sest sama on ka vanemahüvitisel. See juba vana teema ja ega pähkliajusid ega paljusid teisi huvitagi, et mitte ühelgi neist pole PÕRANDAT! Põrandat, mis oleks ka seotud keskmise palgaga. Üldse olevat see küsimus tekitanud elavat arutelu ja vaidlusi. Miks? Mitte sellepärast, et see lagi on liiga kõrge, pigem vastupidi. Sotsist minister (sotsid ju üleüldse aina rõhutavad, et nemad hoolivad ja seisavad kõige rohkem INIMESE eest! Kas jõukate või kõikide? Kõikide puhul näitas asja ära 800-eurose alampalga lubamine ja pea 2 korda väiksema nimel koalitsiooni trügimine. Aga nüüd? Kas vanemahüvitise lagi väheneb? Kus sa sellega, ka muud "laed" tahetakse samale tasemele viia. Miks?
"KUNA HÜVITISTE PUHUL ON ESMANE EESMÄRK SÄÄSTA INIMEST HAIGUSE AJAL VAESUSESSE LANGEMISEST, ON SEE OMA OLEMUSELT ÕIGUSTATUD", ütles minister! Järelikult siis ka vanemapuhkuse ajal. Kas mõnisada eurot sellistel puhkudel on ka normaalne? VAESUSPIIR on siis KOLME KESKMISE PALGA juures?
Kuna aga sääst sellest meetmest on vaid 400 000 euro kandis, siis ministri arvates vaevalt Riigikogu sellega kiirendatud korras menetleks. (!?) Nojah, minu arvates (ja minu jaoks täiesti piisavalt) piisaks ka ÜHEST keskmisest palgast, et mitte vaesusesse langeda. Aga näe, sots seisab INIMESE (!?) eest???
Nii et vanematoetus tuleb kehtestada kindla summana, HOOLIMATA palgast ehk siis näiteks ühe keskmise palga ulatuses! Või hoopiski mediaanpalga? Selle, milles rohkem ja vähem saavad pooled inimesed. Haigushüvitis peaks aga samuti olema üks keskmine palk. Ka alampalga saajatel......
Muidugi on sotsid ka Margus Tsahkna kandadel.
Ühisel jõul ja nõul püütakse Eesti riiki hävitada. Ma ei tea, kas siingi pähkliaju põhjuseks või mitte. Pigem arvan, et see on enamjaolt sihilik tegutsemine. Eesti riigi püsimajäämise alus on meie oma inimene. Mitte see, kes sellise käitumise peale Eestist jalga laseb. Vaid selle, kes siia jääb ja tahabki jääda. INIMVÄÄRSES elukeskkonnas. Ka suhtlusmeediast on näha, kuidas just sotsid ihust ja hingest, nagu käsib Barbi Pilvre manifest - VERI, MULD JA RAHVUS on madalad instinktid - näevad Eesti tulevikku ainult massilise võõramaalaste toomise toel. Neil pole ju tõenäolist ootust inimväärse palga järele. Kui neil küsida aga konkreetselt oma rahva hoidmise kohta või ka selle kohta, miks ikkagi eestlase tööviljakus nii madal on, siis räägitakse kas aiaaugust või ei vastata üldse. Pähkliaju? Ma ei tea! Muidugi, Tsahkna ise vist tahab IRL-i ikka täiega põhja lasta! Sest näe, vindub teine veel!
Pärast mitmekordset küsimist sain ka vastused mõnele küsimusele MKM-lt. KIK ei ole veel vist vastanud.
*************************
Rohelised jätkavad aga vehkimist ravikanepi teemal. Tahaks ju küll, et inimesed saaksid valudes ja terviseprobleemides parimat abi. Kas aga kanep on ikka võluvits? Elver Loho oma petitsioonis toob aga välja ka selle, mida paljud kanepipooldajad tegelikult loodavad - kanepi lubamist meelelahutusvaldkonnas. Kas selles valdkonnas muidu meelt lahutada ei saa? Kas selle propageerimine pole äkki tulnud kanepi mõjust ajule?
Kuigi olin tööst väsinud nii eile kui olen ka täna, siis põnev elu ometi sunnib arvuti taha mõtteid kirja panema! Ühes asjas olen kaldumas uuele seisukohale:
TÖÖNÄDAL 36-TUNNISEKS EHK 4-PÄEVASEKS!
Sest suures osas töökohtades saaks töö väga edukalt ära tehtud (ja parema tööviljakusega ning palgaga) ka selle ajaga! Kolmas puhkepäev annaks aga võimaluse tõsiselt välja puhata, et järgmisel töönädalal taas anda ennast parim!
Aga nädal veel kestab. Oleks täna selle nädala viimane tööpäev, läheksin homme juba aktiivselt puhkama. Nüüd lähen siiski ülehomme. Ühistranspordiga, kuigi MKM seda väga ei oota. Vähemalt plaanin minna Sibulateele! Tulge teiegi! Usun, et see võib olla vaimustav! Ja lõõgastav! Kuigi sel nädalavahetusel ka Paunvere Suur Väljanäitus. Kuidas ma aga sinna saan kui korraldajaid ei huvita külastajad ühistranspordiga?
pühapäev, 18. september 2016
Sibulatee
Reis Sibulateele sai alguse ikka Balti jaamast ja rongiga.
Tahaks väga loota, et Balti jaam saab tagasi oma funktsiooni. Ikkagi pealinna visiitkaart! Kuigi äsjane MKM-i vastus just erilist optimismi ei tekita.
Rong oli täis, Tapani seisti büsti. Paraku on aga reisijad "kavalad", nagu selgus, siis nii mõnigi lippab Tapal mööda perrooni teise otsa ja sõidabki jänest. Elron ei suuda piisavalt teenindajaid tööle võtta (kiputakse hoopis lahkuma, sest inimlikku suhtumist pidi nappima), tõenäoliselt kaotatakse endiselt kuus saamata jäänud piletitulust suure osa. Kui palju, on raske öelda, aga kindlasti tuhandeid eurosid. Kas rohkem või vähem Ossipi palgast........
Tartus aga ei üllatunudki väga, kui selgus, et perrooni valgustus ei põle. Nii tavapärane!
Põõnasin üksjagu. Ja näe, kohvi ja teedki saaks juua. Kuigi..... ikka võiks ju olla hoopis eestimaised teed?
Korrektsed liiklejad. Ratturid oma rajal, jalakäijad omal.
Taskud ja pläskud ja mis kõik veel. Omamoodi huvitavgi, kuigi mina siis linnainimene ikkagi ei ole.
Vabadus valida? Tartus pannakse huugama ligi 3 milj eurot, ühendamaks rongidega muud liiklust. Kus on aga vaksalis kaugliinide bussipeatus? Miks reisija peab veel linnaliini kasutama, kui võiks otse ümber istuda? Räige ükskõiksus ikkagi!
Kohati oli isegi võõrkeelset infot. ja loogiline ju, sest näete, välismaised bussisõitjaid ka liikvel ja mitte vähe.
Ilm oli pilves ja nii proovisin ka bussiaknast olustikupilte tabada.
Saatsin muuhulgas paar päeva tagasi ka Olerexile korduskirja. Olerex, eestimaine ja hea? kett, pidevalt ostab tanklaid juurde. Huvitav, kas ainult pumbatakse (raha) või hakatakse ükskord meil ka midagi näiteks rekkajuhtidele pakkuma? Pesemisvõimalusi jm, mis peaks olema elementaarsed.
Bussipeatuseid oli palju. Bussiõitjaid ka üksjagu. Aga üheski peatuses ei näinud ma parklakübetki. Nii ka neil lõikudel, kus äsja teeremonti tehtud.
Aga puhvetites juba rahvamassid.
Varnjas ulatus aga autoderivi kaugele külast välja. Tõepoolest, rahvast oli palju ja kohati tähendas see ka seda,et parimad palad puhvetites oli juba otsa saanud. Kõhu sain ikkagi täis, nälga ju ei jäänud, aga küllap ei osatud oodata sellist külaliste hulka.
Ostsin korvi....
...ja head-paremat korvi. Tõsi, oli päris häid ja huvitavaid asju, kuid millegipärast lootsin, et hoidiseid jms on rohkem.
Ja kohtusin vana tuttavaga, kellega pole näinud pea 20 aastat. Tänu minu poolt, sest nii sain jalavaeva vähemaks.
Üllatav oli aga, et müüdi väljamaist kala, liha ja juustu. Sibulatee puhvetite päev ju? Aga nojah, etteruttavalt võin öelda, et eestimaine suitsukala sai ka siin-seal otsa....
Kalasupp läks mul kohe loosi. Hea oli!
Siin on iga hoovi peal oma kanal ja paadisild. Osa neist värskelt tehtud-taastatud. Taimestik kaldal taastus tasapisi.
Väike pettumus oli tänaval käies näha, et ikkagi on siin raha ka mõttetult magama pandud. Majad tänava ääres ja igal ühel võiks oma värava juures valgusti olla. Ometi on siingi püsti löödud suured postid. Miks? Miks pannakse raha magama, raisatakse metalli, betooni ja muud? Kompenseerige majaomanikele valgusti, hämaruseanduri jm kulud ning olekski asi korras!
Mekkisin k kooki ja rabarberiveini. Hüva!
Sibulat ostsin muidugi ka. 10 kilo!
Appi! Kalasalat otsas, karjusin mina. Ja sain ühelt inimeselt tema salati, sest ta otsustas seda siiski mitte süüa. Aitäh! Seeneseljankat sõin ka.
Jess, pakuti ka värsket õunamahla! Aitäh vaevanägijatele!
Tartusse ja rongile. Sibulamõrts ja külakostikorv käe otsas....
Hea, et sellised üritusi tehakse!
TALLINK SPA.
Spaal pole vigagi! Selline huvitavalt natuke pompöösne! Ning mõnigi bassein suhteliselt privaatne, ka väikelastega olemiseks. Aurusaun päris hea ja hea muidugi, et otse basseinist või mullivannist saad jooke tellida. Tõsi küll, "ära mine ujuma purjus peaga" siin ei kehti. Võid alkoholikokteile osta ja ehk isegi alaelaisena? Sest passi ju basseinis kaasas ei ole!?
Tuesday, December 27, 2016
"Äsjasündinud" president juba NÄEB?
http://www.harjuelu.ee/2016/12/8438/president-kersti-kaljulaid-ma-nii-vaga-tahaks-koikidele-eestis-valgeid-joule-ja-rahulikku-aastavahetust/
Kas tõesti näeb? Või vaid arvab seda? Äsja Eestisse tulnud inimene ning näeb kohe kõikidel elualadel asju õigesti?
Peaksime uhked olema niisuguse arvamusliidri üle!?
Kas aga saab olla uhke, kui külastatud Kehra Paberivabriku tualettpaber läheb 85% ulatuses välismaale ja samas me veame seda hulganisti sisse? Välissidemed on tähtsamad kui kütuse kokkuhoid? Ometi saaks Kehra mõndakümmet inimest tööle võttes toota ise kogu Eestis vajamineva tualett- ja kätepaberid? On see ikka asi, mille üle rõõmustada? 40-60 riiki? Kas tõepoolest on tänapäevane tootmine vaid puhtalt taastumatute loodusvarade hävitamisele üles ehitatud? Sellele president ei oska mõelda?
President aga märkas, et riik toetab vabatahtlikke päästjaid? Kas aga märkab ka seda, et suur hulk päästedepoosid on suletud ja operatiivteenistused aina kaugenevad (maapiirkondade) elanikest? Reaalne elu ikkagi võõras?
Huvitav on muidugi tõdemus,. et "väga paljud tulevad Eestisse tagasi", kuigi pigem tundub, et väga paljud ei tule ja ei kavatsegi tulla? Kas siis tundub eestlaste lahkumine kui miraazh? E-riik võib ju olla tore, kuid sellest on vähe. Senine riigi suhtumine (ka ekspresidendi) oma rahvasse ja vajadustesse on olnud pigem peletav, mitte kutsuv!? Loodust meil ju veel on, kuid metsade hävitamine hoogustub ning ollakse valmis ehitame aina rohkem riiki lõhkuvaid trasse? Kas see ei tee presidenti ärevaks? Ning kuidas saab selle sissetulekute kasvuga, kui samal ajal peame tulevikus aina rohkem maksma peale, et püsiksid mõttetult kallid ehitised? Või maksame "eliidile" aina suuremat palka, lastes palgakääridel paisuda? See kutsubki siia tagasi ja peletab kõigil lahkumismõtted peast?
Palga poole pealt on siis riigi ülesanne pöörata tähelepanu vaid laste haridusele ja inimeste ligipääsule tervishoiule? Sellest siis piisab? Isegi siis kui paljud elavad alla vaesuspiiri (kas president ikka teab, et minister Ossinovski arvates on vaesuspiir Eestis kolm keskmist palka?)?
Ühistulise tegevuse jutt on muidugi üldjoontes õige. Kuid põhilises ta eksib. Saab ikka küll paremini. Maal elavad inimesed ei pea vaid linnas tööl käima või kodus arvutis istuma, neist sõidab paljudes kantides igapäevaselt mööda väga palju inimesi autodega. Turistidest rääkimata. Kuni maainimene peab oma toodangu vedama Tallinna Rimi lattu, et see sealt taas kodukandi poodi jõuaks...... ei saa muidugi maaeluga rahul olla. Miks me soovime ehitada laiu maanteid, et autod saaks maainimestest ja nende toodangust mööda vurada, mitte ei keskendu maapiirkondadesse hea taristu loomisele? Taristu ei ole see lai maantee, vaid palju rohkemat! Koos toodangu müümiskohtadega, nii et kokku saab hoida kütust. Nagunii möödasõitja juba sõidab!? See on see, kuhu peame püüdma! Seega, oleme paljuski valel teel? Ja president kiidab takka, mis sest, et maal elu aina koomale tõmbub!?
Samas ehk president tõesti NÄEB? Äsja Eestisse tulnuna näeb juba, kuhu Eesti liigub? Ja et inimesed pakuvad omavalitsusreformis (enne? pärast reformi?) välja ideid ja vallad tõttavad neid toetama? Mis mõttes? Oleks tore, kui president tooks ka mõned näited, kuidas riik ja KOV-id kodanikuühiskonnaga arvestavad!? Jutt, et piiri asukoht pole üldse tähtis, on muidugi naiivne arusaam. Piirid on väga tähtsad, ka suuremate omavalitsuste puhul Lähtuda tuleks ikkagi sidemetest ja ühendustest, vajadustest ja võimalustest.
Pagulastest libisetakse põgusalt üle, kuigi mulle meenub kohe õõvastav juhtum, kus pagulane oma naist põlema tahtis panna. Erinevalt Vaost ei ole nüüd kohal kaameraparve ega poliitikuid kaastunnet avaldamas. Poliitilise profiidi lõikamine vaid oluline? Muidugi, huvitav on vaadata tulevikku. Kui hiljuti oli jutuks et "pingviinide paraadil" tuleb muudatusi, siis ootaks tõesti, et kõik vastuvõtud saavad toimuma lastekodudes, mitte Toompeal või kontserdisaalides! Kas ma näen seda?
Seda näen küll, et president räägib 12-aastasest äraolekust, aga nägemine jääb ikkagi nõrgemaks? Minul või tipp-poliitikutel? Intervjuu igatahes usaldust väga ei kasvata......
neljapäev, 26. september 2013
Linnud 2012 ja varem.
1. Sarvikpütt, Kurtna, Harjumaa.
2. Sini ja rasvatihane, Vilivere, Raplamaa
3. Vares, Prita.
4. Pasknäär, Vilivere, Raplamaa.
5. Koduvarblane, Tallin-Väike.
6. Jääkoskla pojad, Tallinn, Schnelli.
7. Merisk, Põõsaspea, Läänemaa.
8. Kärbsenäpp? Kiisa, Harjumaa.
9. Valge-toonekurg, Kurtna, Harjumaa.
10. Suur.kirjurähn, Vilivere, Raplamaa.
11. Siisike, Vilivere, Raplamaa.
12. Metsvint, Vilivere, Raplamaa.
13. Urvalind, emane, Vilivere, Raplamaa.
************************************************
neljapäev, 26. september 2013
Linnud 2012 ja varem.
1. Sarvikpütt, Kurtna, Harjumaa.
2. Sini ja rasvatihane, Vilivere, Raplamaa
3. Vares, Prita.
4. Pasknäär, Vilivere, Raplamaa.
5. Koduvarblane, Tallin-Väike.
6. Jääkoskla pojad, Tallinn, Schnelli.
7. Merisk, Põõsaspea, Läänemaa.
8. Kärbsenäpp? Kiisa, Harjumaa.
9. Valge-toonekurg, Kurtna, Harjumaa.
10. Suur.kirjurähn, Vilivere, Raplamaa.
11. Siisike, Vilivere, Raplamaa.
12. Metsvint, Vilivere, Raplamaa.
13. Urvalind, emane, Vilivere, Raplamaa.
14. Urvalind, isane. Vilivere, Raplamaa.
14. Urvalind, isane. Vilivere, Raplamaa.
Paljudes peatustes saigi üht-teist ära tehtud, kus paremini, kus halvemini, aga suur osa peatusi jäi rahast ilma. Tänu isamaalasele Marko Pomerantsile.
esmaspäev, 30. jaanuar 2017
KIHNLASED MARSILE!
Lugesin täna lõunapausil seda artiklit ja meel läks äraütlemata kurvaks! Kuhu me nüüd siis oleme jõudnud?
Rohkem kui valla liitmine meretaguste omavalitsustega teeb kihnlasi murelikuks see, et elu saarel sureb välja – piirangud looduskaitsele ei luba kogukonnal elada nii nagu seni kombeks. «Kas on valda või ei, põhiline on, et laev käiks ja üle mere saaks,» rehmas laupäeva pärastlõunal Kihnu külatanumal jalutanud Asta (60) käega. «Kui ka meie midagi arvame, siis ega see neile korda ei lähe,» lisas ta. «Minul on kama kaks, kellega ta ühineb, kas Rootsi, Soome, Narva või Pärnuga,» kinnitas samuti jalutuskäiku teinud Salme (65). Iseseisva valla säilimisest märksa enam teeb kihnlasi murelikuks, et elu saarel hääbub iga aastaga aina kiiremini. Kui kooliõpilasi järgmisel sügisel veel jagub, siis lasteaed kipub juba tühjaks jääma. «Võta pere-perelt, majad on kõik tühjad, ainult vanurid üksi on siin,» kirjeldas Salme saareelu. «Minul on üks poeg Soome laevas tööl, teine Saksamaal, tütar mandril ametis.» Lapsed üldiselt Kihnu elamist sisse ei sea, sest tööd pole. «Vanasti olid siin õmblus- ja kalatsehh, oli püünisetöökoda, kalabrigaadid, sigalad, karjalaudad, kõik oli olemas, aga nüüd on kõik kadunud,» loetles naine, lisades, et nüüd jääb üle vaid oodata, et mõni puhkaja tuleks, see hoiab kihnlasi veel hinges. Saar võsastub Oma osa saareelu hääbumisel on kõikvõimalikel looduskaitsealastel piirangutel, millest kihnlastel tuleb kinni pidada. «Keskkonnaasjamehed tulid siia, roomasid mööda maad, võtsid igasuguseid proovisid, panid heinamaa kaitse alla,» kirjeldas Salme. «Ütlesid, et enne juulit niita ei tohi, lehma peale panna ei tohi,» põhjendas naine, miks tema paarikümne aasta eest lehmapidamisest loobus. Kui looduskaitsjad aastaid hiljem taas saarele tulid, kutsus Salme nad uuesti heinamaale. «Ma rääkisin, et tulge näutage neid taimi, ma nii tohm, et ei näe neid enam, aga nüüd on seal hein ja võsa rinnuni,» rääkis Salme. Ka Asta kinnitab, et Kihnu pole veel kunagi olnud nii võsastunud kui praegu. Lehmadest on saarel saanud haruldus ning piima tuuakse poest. Oma elu saarel kirjeldab Salme aga kui maapealset paradiisi: «Iga kuu viiendal kuupäeval tuleb piiks-piiks raha peale, poodi kaupa tuuasse ja linnas saab käua. Kui tervis hea, siis pole midagi viga,» kiitis ta. Mis peaks juhtuma aga siis, kui tervis käest läheb, ei taha Salme isegi mõelda. «Kesse tuleb sind siia hooldama, kui lapsed on välismaal,» on ta murelik, sest hooldekodu saarel pole. Koos Salme ja Astaga jalutanud Tiiu (52) on üks neist Kihnu elanikest, kes Soomes tööl käib. Kuigi saarele kolis ta elama juba aastate eest, siis kihnlaseks ta ennast nimetada ei luba. «Iga kord mine nutuga ära, enam minna ei tahaks,» tunnistas enne jõule koju käima tulnud naine. Varsti läheb ta taas Soome tööle ja jääb sinna kuni jaanipäevani. Suve plaanib ta Kihnus veeta ja sügisel tuleb taas minna. «Ainult nii saab siin elada,» tunnistas naine, kelle sõnul on Kihnu elamiseks siiski parim paik.
Kaluriamet kaob
No kas ei tee kurvaks? Meil on nüüd ju nii palju neid, kes vähemustele valjuhäälselt kõikvõimalikke õigusi nõuavad. Aga kihnlased on ju vähemus!? Täiesti reaalselt! Miks siis nende pärast ei muretseta? Minul pole õnne olnud veel Kihnu sattuda, kuigi hea meelega läheks. Aga selleks oleks vaja siis täiesti tuulevaikset päeva, muidu ma seda sõitu ette ei võtaks. kes teab, millal aga nii tagasi saaksin....
Kindlasti on aga Kihnu eriline! Ehk peaks neile jätma oma valla? Või pröökaks poliitikud kohe, et ikka suure valla all saaks rohkem investeerida ja edendada? Mina aga tahaks küll, et Kihnu jääkski eriliseks ja loodusega saaks toimetada käsikäes, ilma bürokraatliku "maailmavaateta"!
MUIDUGI, VÄGA TAHAKS TEADA ROHKEM, MIDA KIHNLASED ARVAVAD!
Kuigi vallamajja tänapäeval tihti asja pole, leiab Ülle Püüa, et Kihnu võiks ikkagi omaette vallaks jääda. «Me oleme teistest eraldi, kes see üle mere, kas Pärnusse või Tõstamaale asju ajama läheb,» arvab naine. Paarikümne aasta eest saarele kolinud naise sõnul on elu Kihnus palju muutunud. «Kui mina siia tulin, siis käisid koolipoisid paadiga merel taskuraha teenimas, nüüd noored merel enam ei käi,» rääkis ta. Üle pika aja on nüüd kaks Kihnu noormeest läinud merekooli õppima.
«Nad teevad, mis tahavad, ja tuleb, mis tuleb,» on kalavõrke puhastanud Arvo Lamendi arvamus valla võimaliku kadumise kohta. Ka tema arvates on valla kadumisest märksa suurem mure hoopis see, et kuna tööd pole, lahkuvad noored saarelt. «Vene ajal oli tööd, ükskõik, kus ukse vahelt sisse läksid, igal pool oli tööd, aga nüüd ei ole,» tõdeb mees. Alates 1990. aastast kaluriametit pidanud Lamendi sõnul meri enam ära ei toida. «Detsembrist märtsini on vaikus, kevadel läheb räimepüügiks, siis on kuu aega tööd,» kirjeldas ta kalurite elu Kihnus. Kala on meres vähemaks jäänud ja kõikvõimalikud püügipiirangud on kalameeste elu kibedaks teinud. «Esimesed kümme aastat sai normaalselt töötada, aga siis hakkasid piirangud peale ja läks, nagu läks,» tõdes mees.
Looduskaitsega kimpus.
Ka Arne Vahkel (55) kirjeldas, et esmalt jäid kihnlased ilma ühest oma räimepüügikohast, kui sinna tehti hüljeste kaitseala. Mõni aasta tagasi loodud laidude kaitsealal keelati kihnlastel aga mõrrapüük. «Samas on kihnlastele lühikesed mõrrad, millega on eluaeg angerjat püütud ja keegi pole neis mõrdades ühtegi hüljest näinud,» kinnitas mees. Kuigi senised piirangud on Kihnu elule juba oma pitseri vajutanud, pelgab kalur, et plaanitav Kihnu kaitsekorralduskava toob kitsendusi veelgi juurde. Nimelt on tehtud ettepanek muuta Kihnu hoiuala looduskaitsealaks. Just erinevad looduskaitsealased piirangud võivad olla mehe arvates üks põhjus, miks noored mehed enam kaluriametit ei pea. «Nende piirangutega järjest su võimalusi vähendatakse, see paneb piirid sissetulekutele ja niisama tööd töö pärast pole ka mõtet teha,» tõdes kalur. Praegu koostatav Kihnu kaitsekorralduskava on mehel nii hingel, et kui ta oma küsimustele ametlikest dokumentidest vastust ei leidnud, võttis ühendust ametnikega ja käis selgust nõutamas aasta alguses vallamajas peetud koosolekul. «Küsisin neilt, milliste argumentide alusel püügikeeluala laiendatakse, aga neil ei ole vastuseid,» meenutas Vahkel 5. jaanuaril vallamajas toimunud Kihnu saare ja selle laidude kaitsekorralduse kava arutelu. «Öeldi, et see pole selle koosoleku teema.» Ta lubas, et jonni siiski ei jäta ja saadab oma küsimused ametnikele uuesti, oodates päringutele ametlikku vastust.
Kes on need looduskaitsjad, kes ei suuda vastuseid anda ega selgitada? Nii palju kui mina looduseinimesi tunnen, on nad küll hoolivad ja ikka valmis suhtlema ning selgitama. Ehk räägitakse siin bürokraatidest? nende puhul tänapäeva Eestis ei imesta mina millegi üle. Aga kuidas saab nüüd olla nii, et lehmi pidada ei tohi? Võsa vastu ju võideldakse rannaaladel ja ja jõelammidel, Kihnus järsku ei tohi? Või liialdavad kihnlased? Muidugi, kui teises loos vallavanem on üllatunud pessimismi üle, siis eks Postimees võis ka tahtlikult seda ses loos võimendada. Aga teada ju, et kus suitsu, seal tuld! No mina lihtsalt ei usu, et ei saa loodust kaitsta kohalikke eripärasid arvestades. Ja ka inimeste vajadusi loomulikult! Tuleb leida võimalused midagi muuta premaks. Mis turismigi siin arendada saaks, kui erisusi ja MÕISTMIST ei ole? Kasiinod ehitada Paljassaare tehissaarte asemel? Kellele SELLIST Kihnut vaja on?
Vana aja tagasitulekut ei saa muidugi loota, aga karjalauda asemel mõned lehmad ja OMA piimgi oleks ju täiesti normaalne? Nii kaugele peab siis piima ka veel poodi vedama? Mida veel sinna veetakse? Tomatit ja kurki?
«See, mida te täna kuulsite, on aus elu. Saarel pole enam noori, Lemsi külas on kolm alla 40-aastast naisterahvast, mehi ei ole ühtegi,» ütles Heleri Vahkel (30). Paari nädala eest läksid kümme noort kihnlast Soome tööle, et mõne aja pärast seitsmeks päevaks kodusaarele puhkama tulla. «Ma ei arva, et need noored mehed kauaks siia käima jäävad,» nentis Vahkel. «Eks nad leiavad suurelt maalt endale naised ja need ei tule siia töötuna ootama, millal mees rahaga Soomest tuleb.» Vaike Vahkel (55) lisas, et sellepärast polegi varsti enam vahet, kas Kihnu on eraldi vald või mitte. Ka tema on juba aastate eest on oma elu mandrile sisse seadnud. «Saar ei paku tööd, aga ilma tööta elada ei saa,» lisas ta. Praegu turismi arendamisele keskendunud vald peaks Heleri Vahkeli sõnul oma tegevuse ümber mõtlema. «Kui sul ei ole turistile kihnlast näidata, siis ega nad ei tule ka siia,» on naine veendunud. Arne Vahkeli sõnul jäi selleks talveks pimedaks seitse maja. «Kui nii edasi läheb, siis varsti jääb saarele alles vaid käputäis kihnlasi,» tõdes ta nukralt. Valitsus pidi 12. jaanuaril otsustama, kas Kihnu saab erandkorras jääda iseseisvaks vallaks, kuid see otsus on siiani langetamata.
No aga miks mitte katsetada kodanikupalgaga? Teeme siis Kihnust katsepolügoni!? Oleks ju igati tore, kui noored vähemalt osaliseltki jääks Kihnu, käigu või kaugemale tööl!? Oodaku siis naine kodus, kasvatagu tomateid-kurke või ehk tahaks mõni Mustikugi võtta? Ja kui on olemas kodanikupalk, siis ehk ei lähe iga noor minema, vaid piirangute leevendamisel püüabki kala? ja pakume siis turistile kohalikku toitu, nii maksimaalselt kui võimalik? Tagame kindlama ja parema ühenduse saarega?Täna on Kihnu Virve 89. sünnipäev! Palju Õnne, Virve!
Foto: Liina Paaliste.
Kihnu võiksid päästa kodanikupalk ja kaluriäpp
Kihnu vallavanemale Ingvar Saarele tuleb saarerahva pessimism küll üllatusena, samas tõdeb ta siiski, et oma tõetera on neis väljaütlemistes sees.
«Nii võibki minna, igal pool Eestis sureb elu välja, Lõuna-Eesti on juba täiesti tühi,» tõdes ta, kommenteerides kihnlaste muret võimalikust väljasuremisest. Ametlikult on Kihnu valla hingekirjas praegu 700 inimest, kuid vallavanema sõnul elab püsivalt kohal vaid ligi 500 inimest.
Kui Eesti peaks katsetama kodanikupalga maksmist, siis Saare sõnul sobiks Kihnu selleks suurepäraselt. «Kui sa saad 300–400 eurot ja haigekassakaardi, siis ma arvan, et paljud keskealised kihnlased tuleksid tagasi ja toimetaksid oma majades,» usub Saare.
Riigimajade projekt
Uute elanike meelitamiseks loodab Kihnu ära kasutada ka kunagise ettevõtlusministri Urve Palo algatatud riiklike üürimajade programmi. «Meil on saarel kõik olemas: lasteaed, kool, kiirabi, apteek, päästemeeskond. Siin saaks väga hästi elada pere, kes teeb kaugtööd, aga nad ei tule Kihnu, sest ei jaksa endale maja osta,» kõneles vallavanem. «Raha tahetakse siin iga tüki eest 50 000 eurot. Vahet pole, kas seal on maja peal või mitte.»
Siiski on vallal olemas kaks krunti, kuhu saaks riigi toetuse abil midagi ehitada. «Ruhnus elas üks pere kolm aastat ja siis tulid ära. Aga äkki ei lähe ära, vaid jäävad,» on Saare lootusrikas.
Nutirakendus päästaks kaluriameti
Vallavanema sõnul on Kihnu suurim probleem selles, et põhisissetulek tuleb kalapüügist, aga sellele kehtivad nii karmid piirangud, et meestel pole huvi merele minna. «Lubatud viie nakkevõrguga ei elata ennast ära, 15–20ga aga küll,» rääkis ise kümme aastat tagasi kaluri ametit pidanud Saare.
Kihnlastele on eraldatud 548 püügiluba. Just nii palju võrke võikski teoreetiliselt iga päev olla meres, kuid tegelikult on neid viiendiku võrra vähem. Samas ei saa püügilube operatiivselt vahetada. «Võiks olla selline nutirakendus, et õhtul vaatan, kui palju võrke on vabad, ja siis saan kolmeks päevaks rentida näiteks Mihkli, Toomase ja Tõnu võrguload ning ise merele minna,» selgitas Saare lahendust, mis tema arvates aitaks saareelu hinges hoida.
Ka praegu on võimalik võrguluba vahetada, kuid selleks tuleb keskkonnaametisse kohale minna. «Vahepeal ei pidanud ise kohale minema, sai viia allkirjastatud lehe, aga siis tegi mõni mees puskut (pettis – autor) ja rentis välja võrgulube, mida tal tegelikult polnud,» tunnistas vallavanem, viidates, et oma osa korra karmistamises on ka kihnlastel endil.
Kuigi Saare on uue nutirakenduse headuses veendunud, nendib ta samas, et praegu ei pruugi Kihnus enam piisavalt palju kaluriametist huvitatud noori mehi olla. «Praegu veel on vanu kalureid, kes suudaksid kogemust edasi anda,» sõnas vallavanem.
Saare sõnul uuris ta aasta tagasi Kihnus käinud toonaselt põllumajandusministrilt Urmas Kruuselt, miks on olemas noortalunike toetused, aga kalurite oma mitte. «Võrguload on kallid, 1000 eurot üks võrk, neid ei jõuagi osta ja vaevalt et ükski pank selleks laenu annab,» põhjendas ta.
Kui kalapüük oleks mõistlikult korraldatud, võiks Kihnu kalur Saare hinnangul aasta lõikes teenida keskmist palka. «Aga see on raske töö, tuleb hommikul viiest minna ja siis tulevad bürokraadid veel oma nõudmistega, mis ei lähtu reaalsest elust,» tõdes vallavanem.
Näiteks sai vald juhuslikult teada, et ametnikud on asunud muutma Kihnu saare ja seda ümbritsevate laidude kaitsekorralduse kava ning praegusest hoiualast tahetakse teha karmimate piirangutega looduskaitseala. «Meid isegi ei teavitatud sellest,» sõnas Saare.
Kui vald tegi ettepaneku praegu kehtivaid hoiuala piire kokkupoole tõmmata, saadi vastuseks, et tegu on väga aja- ja ressursimahuka otsusega, mis nõuab keskkonnamõju hindamist ja seetõttu seda ei tehta. «Aga looduskaitseala määramine ei vaja üldse midagi (uuringuid – autor) ja sellepärast seda tehaksegi?» küsis Saare hämmeldunult.
Uued piirangud
Saare hinnangul on kogu probleemi põhjus mullu avalikuks tulnud skandaal välismaalt saabunud ja ohtralt linde lasknud jahituristide ümber, mida riik on asunud valesti lahendama.
«Selle asemel, et muuta looduskaitseseadust nii, et see lubaks hoiualal jahitegevust piirata, tehakse nüüd kogu rannaäär loodukaitsealaks,» kurtis Saare.
Nii nagu kalurid, ei usu ka vallavanem keskkonnaametnike juttu, et uue korra muutmine ei tähenda saarerahvale täiendavaid piiranguid. «Meie juurde tullakse jutuga, et midagi ei muutu, aga kui ükskord see (võimalus piiranguteks – autor) avastatakse, hakatakse neid ka tegema,» oli Saare veendunud.
Iseseisva valla vajalikkus
Kui ajakirjanikuga rääkinud kihnlaste sõnul pole neil valda eriti asja ja seetõttu ei peetud iseseisvaks vallaks olemist ka väga oluliseks, siis Saare hinnangul tuleb vallavalitsusel siiski aeg-ajalt täita n-ö MTÜ rolli, sest näiteks kalurid ei suuda ise oma õiguste eest seista.
«Inimesed ei saa aru, kui palju vallas on rassitud ja jauratud,» rääkis Saare, kelle kinnitusel on Kihnu tänu usinale projektikirjutamisele saare arendamiseks palju lisaraha saanud. Ta tõi näiteks 450 000 eurot maksma läinud sadama korrastamise. «Andsime selle riigile üle, sest riigil endal poleks olnud võimalusi selleks raha (eurotoetusi – autor) taotleda, aga vallal oli,» tõi ta näite. Teise suure töövõiduna tõi Saare välja, et vallal õnnestus osa teid riigile üle anda ja need pinnati ära. «Meie inimeste üks häda on see, et nad ei mäleta, mis siin on olnud,» tõdes vallavanem.
Keskkonnaametnik selgitab
Kihnlastele jäävad paljud keskkonnakaitselised piirangud arusaamatuks ning nende kinnitusel ei oska ametnikud neid ka selgitada. Samuti heidavad kihnlased ette, et muudatustest ei teavitata. Ametnike vaatevinklist selgitab olukorda keskkonnaameti kaitse planeerimise büroo juhtivspetsialist Nele Saluveer.
Kihnu kalur on mures, et laidude juurde kehtestati mõrrapüügi ala, kuigi nemad kasutavad meetriseid mõrdu, kuhu hüljes ei lähe. Miks selline piirang on kehtestatud? Kas piirangu kehtestamisel uuriti, milline on selle piirangu pikemaajaline mõju?
Kalapüügi piirangud Kihnu laidude ümbruses on kehtestatud Kihnu laidude looduskaitseala kaitse eeskirjaga (jõustus 28.02.2014), mille kohaselt on keelatud kalapüük mõrraga ning kalapüük võrguga, mille silmasuurus on suurem kui 200 mm. Nimetatud püügivahendid on keelatud, kuna hülged võivad neisse kinni jääda ja hukkuda. Hukkumine kalapüünistes on hüljestel üheks olulisemaks kõrge suremuse põhjuseks.
Piirangu seadmisel arvestati hülgeeksperdi Mart Jüssi hinnanguga ja eeskirja koostamise perioodil olemasolevate muude materjalidega, nt viigerhülge kaitse tegevuskava ja Kihnu Väina merepargi arengukavaga. Kihnu laidudel on olulisem II kaitsekategooriasse kuuluv viigerhüljes, aga alal leidub ka III kategooriasse kuuluvat hallhüljest. Mõlemate liikide praegu kehtivates kaitse tegevuskavades on välja toodud, et loomade püünistes, sh mõrdades hukkumine on oluline ohutegur ja seda eelkõige noorloomadele.
Kihnu laidude looduskaitseala kaitse-eeskirja eelnõu menetluse jooksul toimus kaks kaasamiskoosolekut (2011. ja 2013. a) ja oma ettepanekuid kaitseala moodustamise kohta esitasid ka Kihnu kalurid. Mitmeid toona esitatud ettepanekuid võeti ka arvesse, kuid püügivahendeid puudutava piirangu osas ei laekunud ühtki vastuväidet ega ettepanekut.
Miks ei kaasatud uue Kihnu kaitsekorralduskava koostamisesse valda ega kohalikku kogukonda?
Kihnu loodusala (hõlmab Kihnu hoiuala, Kihnu laidude looduskaitseala ja meri-pungsambla püsielupaiga) kaitsekorralduskava koostamist alustas keskkonnaamet 2014. aastal. Kava koostamise perioodil on toimunud Kihnus 4 kaasamiskoosolekut (üks koosolek aastal 2014, kaks koosolekut aastal 2015 ja üks koosolek aastal 2017). Seega on kava koostamisse kaasatud nii kohalikku omavalitsust kui ka kohalikku kogukonda. 2015. a avaldati Kihnu lehes ka kava koostamise kohta artikkel.
Miks on otsustatud looduskaitselisi piiranguid Kihnu saare ümber karmistada? Kas enne uue kaitsekorralduskava koostamist on koostatud mõjuuuringuid? Kihnlastele jääb arusaamatuks, milliste liikide kaitseks neid piiranguid kehtestatakse.
Hetkel ei ole otsustatud looduskaitselisi piiranguid Kihnu saare ümber karmistada. Selgitame, et praegu on koostamisel kaitsekorralduskava, mitte ei hakata muutma kehtivaid piiranguid. Kaitsekorralduskava eesmärk on anda soovitused kaitstaval alal leiduvate loodusväärtuste parema kaitse korraldamiseks, kuid sellega ei kehtestata alale täiendavaid piiranguid.
Kihnu kaitsekorralduskava eelnõus on ühe ohutegurina välja toodud ka linnujahi piiramise vajadus, kuna sellega kaasneb oluline negatiivne mõju alal kaitse-eesmärgiks olevatele lindudele. Kihnu saare rannik ning ümbruse laiud ja madalam mereosa on paljudele linnuliikidele väga oluline pesituspaik ning rändel peatumis- ning toitumisala. Täpsem info linnuliikide kohta, keda alal kaitstakse, on toodud kaitsekorralduskava eelnõus ja sellega on olnud kõigil huvilistel võimalik tutvuda. Selleks, et selgitada välja olulisemad kohad lindude jaoks, tehti kava koostamise eel ka rändel peatuvate lindude uuring, mille tulemused on ka kavas toodud.Aga miks siis kihnlased Marsile? No kui esimesed katsejänesed hakkaks saama kodanikupalka ja samas pole tööd (kalapüüki) rohkem kui kuu aastas, ehk siis käituks suure maailma kombel? On ju tehtud juba katseid, hoidmaks inimesi pikka aega kinnises ruumis, simuleerimaks Marsile lendu? Tehkem siis Kihnus ka nii? Seltsimaja on? Või mõni ait? Koondagem sinna siis suure osa kihnlastest, näiteks kuuks ajaks, koos looduskaitsjatest bürokraatidega ja miks mitte ka (tüütuimate? hoolivamaite?) poliitikutega? Las arutavad ja räägivad asjad selgeks. Paras pingetaluvuse test kosmoselendude heaks!? Ja mõelge vaid, hiljem saab turismiatraktsioonina välja käia sellesama uhke küüni, kus kuuajaline espeditsjooni simuleerimine toimus!?
Ja ehk tasuks selle käigus anda üks hea keretäis ka pusku tegijatele? Ikka ja jälle leidub meil väga palju neid, kes siis puskut teevad, olen seda paraku küll ja küll ka elus kogenud. Ahnus? Aga nagu näete, siis ka Kihnus ajas ahnus upakile, nüüd peaks keskkonnaametisse ise kohale minema. Mis keeratakse vinti üle? Ei teeni piisavalt? See EI OLE PÕHJENDUS! Sest varas ja petis hädaldab alati. Paku talle rohkem palka või kodanikupalka, paku rohkem püügilube, aga vargale ja petisele on alati vähe ning õigust jääb veel ülegi! Aga kätte maksab see sageli kogu külale või kogukonnale. Muidugi, selle petise ja varga jaoks on see nagu hane selga vesi!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar