Varasemalt oli InterCity rongidel väga halvasti nähaolev kirjed, nüüdseks aga selline selge ja tugeva kirjega tablood.
Mis aga kindlasti ei tohiks Eestile eeskujuks olla, on nende rongide piletite hinnapoliitika. Et jätta ruumi laveerimiseks, plaanisin osta pileti ette pikemale sõidule Seinäjoki suunal. Sain seda teha tänu heale tuttavale Soomes. Nimelt võib olla hinnavahe väga suur ehk et varakult ette ostes pileti hind kardinaalselt erinev sellele, mis on vahetult enne sõitu ostes. Saingi pileti tänu talle siis Vaasani 42.90 hinnaga, kuigi majutusele mõeldes jätsin sõidu lühemaks. Hoolimata sellest, et sisemaal tundub majutus olema kallimgi kui kuskil mere ääres. Vaatasin ka vahetult eelneval päeval ja siis oli pileti hind juba üle 84 euro!!! Kui ehk soomlaste jaoks ei ole see nii koshmaarne, siis minu jaoks vast küll. Kuigi sõit on umbes kahe Tartu otsa pikkune. Mis siis veel RB pilet Riiga peaks maksma, 200 või?
Tõsi, öömaja oli mõttes võtta Seinäjokile, Tampere tundus liiga "helsingilähedane", kuigi sealt saanuks edasi Porisse lihtsamini. Bussiliiklus linnade vahel, nii palju kui oskasin vaadata, tundus mõnes kohas üsna nadi olema, arvatavasti, kui valitaksegi ühistransport siis sõidetakse ka ümberistumistega, kuid tõenäoliselt tehakse paljud pikemad sõidud autoga?
Kahekorruseline InterCity tundus igatahes igati mugav. Mõningaid pilte on siin näha. Ja rongide värvilahendus ning kujundus oli "soojem" kui meie porganditel.
Mõnda aega tagasi oli meil ehvbees uudis, mida kommenteeriti nii:
HSL on teel hävingusse, väidab Osmo Soininvaara. Mõningase hilinemisega on esimestele poliitikutele kohale jõudmas asjaolu, et ka maailma parimate hulka kuuluvad ühistranspordisüsteemid on muutunud jätkusuutmatuteks. Antud juhul Helsingi regiooni ühistranspordisüsteem on sattunud väljapääsmatuna paistvasse finantskriisi.
HSL on teel hävingusse, väidab Osmo Soininvaara. Mõningase hilinemisega on esimestele poliitikutele kohale jõudmas asjaolu, et ka maailma parimate hulka kuuluvad ühistranspordisüsteemid on muutunud jätkusuutmatuteks. Antud juhul Helsingi regiooni ühistranspordisüsteem on sattunud väljapääsmatuna paistvasse finantskriisi.
Millest seal täpsemalt jutt, seda ma kommenteerida ei oska. Kuid arvata võib, et igas riigis on omad probleemid. Kui vaatasin Soomes raudteerajatisi, siis kohati tundub küll, et heaoluühiskonnana on väga kõvasti rahaliselt panustatud. Kas aga tegelikult on täna ja tulevikus piisavalt "maksejõulist publikut? Pole ju ühistransport ainult rongid-bussid, rööpad ja jaamahooned vaid nende kõige ehitus ja loomine on väga kulukas. Mida uhkem, seda kallim!
Kahtlemata sobiks need oma hinna jm poolest ka Tartu kaudu Riiga sõitmiseks ning arvatavasti, nagu ka RB ehituse puhul oleks sellel raudteel rongidegi hinnad kuni 10x kallimad? Tänud kommenteerijale, kes lisas ehvbees kommentaari (google tõlge eesti keelde):
TAG, 2017 tellis VR 20 sellist vagunit ja maksis nende eest "üle 50 miljoni euro".
2010. aastal oli see 40 vagunit 73 miljoni euro eest.
2006. aastal oli see "üle 40 miljoni euro" eest 20 vagunit.
Nii et hinnamärk vaguni kohta oli:
2017. aastal >2,5 miljonit
2010. aastal 1,8 miljonit
2006. aastal >2 miljonit
Vagunites oli erinevaid ruume, nii privaatsemaks reisimiseks, telefonikõnedeks kui töötajatele.
Kohanumbrid pinkide küljel, sh ka pimedate kirjas.
Siin siis on kabiin telefonikõnelusteks. Tore, et ka teiste reisijate "kõrvadele mõeldakse".
Rattamatkajate jaoks rongid siiski väga mõüeldud ei ole, sest kohti nende jaoks vähe. Kui palju aga üldse Soomes nii matkatakse? Kardan, et kaugel sellest, mis oli meil vanade rongide ajal.
Neid ronge veavad Siemensi elektrivedurid, mis on ka kitsamad, kui on vagunid ehk siis "euromõõdus".
Tore, et Helsingis on ka rongileminek koos "katusepakkumisega", sest see selgelt inimlikum kui Tallinnas.
Väike kohvi ja lõhevõileib (maitsev!) enne teeleminekut.
Info, nii tablool kui audio, oli tasemel. Meil pole Elron osades rongides tänini suutnud isegi väljumiseelset audioteavitust tööle saada, siin anti infot ka ümberistumisteks nii rongide, kellaaja kui väljumistee kohta.
Püüdsin ka siin muidugi aknast vaateid tabada, vabandan, kui pildid pole kõige paremad. Hakkas juba ka pimenema muidugi. Linnalähiliikluses tuli Stadlereid vastu vist iga 5-minuti tagant.
Ilu oli siiski raudtee ääres vähe, enamasti korrusmajad või ettevõtted ja erilise soojusega need silma ei paistnud.
Muidugi on siin jaamades läbipääs teisele teele kas maa alt või ülalt ja selge, et need lahendused ei ole odavate killast! Muidugi siin ka mugavust rohkem, sh eskalaatorid või liftid, aga kohati see ju ikkagi paratamatus.
Midagi samalaadset üle raudtee soovitasin ka 2012, enne uute perroonide ehitust näiteks Ülemistele, sest korralik klaasgalerii annab ju võimaluse ka ilmast hoolimata paremates oludes rongi oodata. Aga teadagi, mis oli tulemus. Kes ei tea, minge Ülemistele. Sama lage, kõle ja tühi nagu ametnike peakolud! Nüüd siis pätiprojekti ehk RB jaoks pannakse kümneid miljoneid "põlema"...
Teel sain ka mõned pildid teha. Edasi Porisse oli aga plaan sõita hommikul.
Ahjaa, pühapäevaõhtune rong oli pea täis, kõik 6 vagunit.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar