Blogiarhiiv

reede, 22. november 2024

Soome. Graniit ja Ahlainen.

 

 
Ühistranspordiga liikudes näeb kindlasti üht-teist aga kasuks tuleb ka võimalus mõni lõiguke autoga läbida, sest just nii saab teha peatusi vastavalt soovile. Hea kui selline võimalus olemas.
Tee äärde jäi üks matkarada. Kuhu viiv teejupp muide oli väga auklik.

 
Näha ise Graniitriiki, seda võimalust mul pole veel olnud. Liikuda seal muidugi üsna ohtlik, nt mererannal talla alla sattunud liivaga oli libisemine kivimil kindel! Ja nii nõudis rajal liikumine igal sammul ettevaatust. Aga vaatepilt on vägev. Kui kaua on siin metsal aega võtnud, et natukenegi mulda tekitada?


 
Isegi nii lühikese ajaga sain aru, kui lummav võib siin pikemalt olla. Ehk isegi sellises maastikus istuda lõkke ääres ja mõtiskleda. Hubases mökkis ööbida ja õhtul lõket selle ees teha, kui ümberringi meidagi sellist - see oleks elamus. Kindlasti oleks kasuks meri või tegtelikult veelgi enam, mõni järv. On ju Soome teada-tuntud järvede maa ja need meeldivad mulla alati kõige enam.

 
Mere ääreski meeldib mulle enim siis kui lisaks veel on seal saared või ka laevad. Linnud on kõige mõnusamad kaaslased, aga ka vaade peab midagi rohkemat sisaldama kui tühi horisont.



 
Olgu see minu ohvrikivi. Tagasi juurte juurde.











 
Aga hea oli näha muudki. Iga koha nimi muidugi meelde ei jäänud, aga vaadata oli palju.


 
Mäntyluoto (sain ka aimu, kuidas nimesid soome keeles hääldatakse ja see tegi ehk Eestiski kuuldava soome keele mõningase kõrvale ebameeldivuse hoopis pehmendavaks ja armsamaks) kandis on Kallon majakka. Tundub, et seegi suisel ajal vist väga populaarne kant.

 
















 
Peaks olema vist Etelajoki.





 
Mida rohkem sisemaale, seda lumisemaks kiskus ja see tegi vaated üsna lummavaks. Küllap aitas kaasa ka tundele, et Ahlainen on külake, kus võiks eldada. Lihtsalt tundus selline kodune ja soe. Erinevalt teistest kohtadest, kus sai läbi sõidetud.



 



















 
Ka Soomes kaovad maakohtades teenused, nagu tundus. Aga väiksem market kutsus külastama.





 
 

 Siia vahele, siis pilt neist, mida koju ostsin. Maitsete headus ja ka tugevus oli väga positiivne üllatus! Mõned asjad veel proovimata, aga igal juhul oli nii mõndagi, mida ostaks veel. Meilgi ju on paljud asjad läinud euromaitse manu ja enam söögikõlblik ei ole, seetõttu on eriti hea tunda, et naabritelgi on veel hea maitsega toitu!



 
Ja tundub, et vaadata on siin palju.








 
Ja nagu varem juba kirjutasin, sain kinnitust oma ammusele ettepanekule, et ka Eestis peaks liiklusmärgid olema valge asemel kollase värviga. Oluliselt parem nähtavus ja seda mitte ainult talvel vaid aastaringi.

 
Piltide järgi võib jääda mulje, et soomlased ehitavad oma majad viltu, aga tegelikult viga ikka minu pildistamises. Ometi ei saa ma jätta sõidu ajal pildistama, sest ilu ja emotsioone jääb neisse piltidesse ju ikka.












 












 
Ka raudteeülesõitude kui eriti ohtlike kohtade puhul on inimestega suheldes tekkinud Eestis arusaam - "lahja" märgistuse (halb silmatorkavus aga ehk vahel siis on ka märke vähe), et mõnegi metsade või põldude vahel olev ülesõit on sageli autojuhil üsna suur üllatus. Nii võib suurte kiiruste puhul hajevil tähelepanu tõttu olla mõnigi kord reageerimiseks vähe aega.



 Ehk kevadel uuesti? Kas just siia, pigem oleks huvitav näha mõnda teist kanti. Igatahes on Soomes vast tore puhata? Minu jaoks oli kõik väga kena.

 

 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar