Blogiarhiiv

neljapäev, 19. oktoober 2023

Järvseljale ja tagasi.

 

 
Taas natuke ka ühistranspordist, aga nagu ikka reisidel mööda Eestit, püüan pildistada ka loodust ja Eestimaa elu rongi- ning bussiaknast. Ilm väga küll ei soosinud ja loomulikult tuli suur osa pilte kustutada (viltu, udused, peegeldused jm nagu alati), aga mulle meeldib, sest nii märkadki elu ja ilu!
 
Hiljuti esitasin FB-s küsimuse, näitlikult Räpina kohta, et kuivõrd oluline on Tallinnast kuhugi "sinna" saada ühistranspordiga 4 või 3 tunniga. Ei tohi ju unustada, et kuskil aetakse paaniliselt taga paariminutilist ajavõitu, nii inimeste kui riigi poolt, teisal aga vaikides nõustutakse tunniste või pikemategi ooteaegadega. Nõustutakse ses mõttes, et sellistel puhkudel ollakse lihtsalt vait. Kui Tartu ja Tallinna vahel maksab üks minut ajavõitu 10 miljonit eurot, siis Räpina ja tallinna vahel maksaks piltlikult öeldes vaid 10 eurot. Tegelikult ei maksaks üldse, hoopis võidetaks rahas. Tasuta bussisõidu kaotamine muidugi mõjub vastupidi, teenus läheb inimesele ja riigile kallimaks, raha kühveldatakse lihtsalt piletifirmade kaukasse. Mitte mingit vajadust piletite järgi ei ole ja pealegi on see kõik riigi eesmärkide VASTU! Kasvatada ÜT kasutajate arvu lähiajal 10-15%.

Ühes varasemas teemas ma kirjutasin ka bussipeatusest Tartu Jaam (praegune hädine postike kirjaga Raudteejaam III), mis ikka veel on tegelikult olematu. Ka seekord, rong saabus Tartusse 10. 04, kümmekonna minuti pärast liin 3 viis kesklinna. Buss väljus 11. 10. Ehk siis oligi tund aega mõttetut ajakulu ja sama ka tagasiteel. Kuidas peaks selline asi populariseerima ühistransporti? Buss pidanuks peatusest Tartu Jaam väljuma ja loomulikult 10. 10! Ja mitte alustades jaama juurest, vaid hoopis Puhjast, Ilmatsalust vm, Lõunakeskust, Maarjamõisat vm läbides, peatudes siis kümmekonnaks minutiks jaamas (bussile reisijad Tallinna suunalt ja bussisõitjad Valga/Koidula rongidele. Ja kuigi sellel isegi on väike negatiivne külg, siis sedasid liiguks vaid osa busse ja vast leitakse igal individuaalsel juhul paremgi lahendus. Näiteks Elva - Alatskivi liin saabuks Tartu Jaama veidi PEALE rongi, sest sealtpoolt keegi ju väga rongiga edasid ei sõidaks (ehk tagasi Elvasse), Põlva suuna suhtes annab ka ehk läbi mõelda, kuidas sinnapoole liikuda.


 
 
Igatahes kaotasin kõvasti aega ja hea ilmaga olnuks tund-kaks Järvseljal ju isegi rohkem kasuks. Või siis oleks buss tagasisuunas väljunud varem, arvestusega, et jõuaks hetkel kehtiva plaani järgi 16. 21 rongile Tallinna suunal sõiduks.



 
Aga eks elu olegi Eestimaal suuresti nihkes. Kui ikka rämpsmeedia soovib "Edasi" ajakirja eest ligi 15 eurot, tahaks hoopis küsida, miks raisatakse paberit?

 
Seekord oli Järvselja suunas sõitmas lausa suur buss. Mugav muidugi, pole kahtlustki. Veidi siiski ehk liiga kulukas? Lood oleks teistmoodi just siis, kui selline buss LÄBIKS Tartu linna, sest siis vähemalt mingil liiniosal oleks täituvus hoopis suurem.

 
Äärmisel juhul mingite bussiliinide puhul peaks olema võimalik ümber istuda Aardla/Kirsi peatustes, olgu siis Kabeli või Aardla Jaam peatuses, aga ka see ei sobitu. Osalt juba seepärastki, et teiselpool Tartut rongiliiklus ääretult hõre!


 
Tartus liigub elamine linnast välja üsna laias ulatuses, aga head bussiliiklust ei ole ega paista! Veel kaugemale liikudes võib aga tekkida tunne, et oled hoopis sattunud kaugeimasse kolkasse, kus kõik laguneb!











 
Ja kuigi kohati näeb ka rõõmustavat ehk korda tehtud või uusi maju, näeb ka maaelu hääbumist. Vältimatut hääbumist ei saa öelda, sest paljutki saab vältida, rohkem või vähem.

 
Muidugi ei saa seda bussiliini vaadata kui Tallinnast Räpinasse sõitmise varianti, selleks sõidab see liigsuure ringiga ja ajakuluga. Isegi Mehikoormasse sõiduks, kuigi sinna hädakorral see kõlbab. Inimesele, kel aega üleliia. Laaksaare sadama/Meerapalu  ots peaks aga siiski olema ka sel juhul eraldi pisukese bussiga, ümberistumisega. Ehk isegi nõudeliinina.

Siinne pildiseeria on aga teadlikult kokku pandud ehk vaatajale-lugejale jääb mulje, nagu sõidaks ja sõidaks, kuid tunnise sõidu kaugusele Järvseljale jõudmise hetk jääbki tabamatuks.





 


















 
Hea on teada, et suurejooneline raiskamine 4-realistele teedele on lagunemas nagu teed kuskil ääremaal, kahju aga just sellest, et külateede asfalteeriminegi kaob sisuliselt olematusse. Automaks on paratamatus, muidugi mitte planeeritaval moel ja mitte selleks, et liigselt kulutada kaitseväele mõeldud hiigelkulutustega "edasi areneda". Kui Eestis midagi tehakse, siis ikka ja jälle liigsuurelt, läbimõtlematult!






 





























 























 
Ilm kiskus aga vägagi talviseks, nii jõudsingi tagasi juba järgmisel päeval. Kuigi mõistlikum (ökonoomsem) on nii, et kui juba kaugemale sõita, siis korraga mitmeks päevaks. Sõiduga aga olen igal juhul väga rahul!






 

 

 

 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar