Algaja seeneline Kadrioru pargis.

 

 

 

Mõtlesin minna Kadrioru parki seeni vaatama. Läksin õue ja leidsin esimesed kohe oma hoovist. Aga miks algaja, kui olen seenel käinud ja tunnen paljusid seeneliike, vähe sellest, aastaid ka Eestimaa Seened grupi admin, loomisest peale? Sest palju seeneliike tähendab vaid mõndakümmet. Sest olen looduses üldse vilets määraja ja mälu veel hullem (erinevalt logistikast, kus pea lõikab nagu Niva kombain). Sama on ka kiilide, liblikate, lindude jt ning ehk see oligi üks nende gruppide loomise põhjuseid. Et MÕISTAN ALGAJATE MURESID ning mõistan sedagi, miks seente puhul eriti püütakse üle küsida, kuna kahtluseuss närib. Nii et võite sedagi postitust võtta kui nõrga ja algaja seenelise vaatenurka.
Kel aga parem tehniks, siis seeni tasub pildistada kindlasti. See vajab kindlasti ka aega, sest pole niisama lihtne tegu nagu ka minu piltidelt näete.

 

 

Kuigi osa liike tundsin isegi ära, siis kõiki mitte. Algusosas on veidi rohkem ka samblikke, sest mulle tegelikult nende maailm meeldib. Värvirohked, nunnud, õrnad.

Vabandan ka piltide kohatise väga halva kvaliteedi ees. Aparaat pole peegel ja valgust kippus täna napiks jääma. Fotoka ekraanilt tundub sageli, et pilt rahuldav, tegelikult pidin üsna palju kustutama. Õnneks osa pilte tegin mitmel korral ja nii läks veel isegi hästi.

 

 

Pargis tegin aga enne seenepilti pildid hoopis puust, mille küljes või all seened leidsin. Sest ega need puud ju küll meelde ei jääks! Tundus hea mõte.

 

 Samblad ja samblikud muidugi keerulisemad, aga lihtsalt ilusad.

 

 
Pisiseentega muidugi pildistamine eriti keeruline, automrezhiim kipub ka valgeid seeneksesi üle valgustama.

 

 

 

 

 

 

Tervist!

 

 

 

 

 

 

 

 

Seenegrupis oli keegi vpostitanud kolm makrofotot, üks oli mingist kilpsamblikuts, aga selleni nii lihtne jõuda ei olnudki, Kui kavala põhipildi juurde postitati lisapilt ehk "vihje", saina aga isegi mina aru, et kilpsamblik. Tänu sellele, et mu enda sarnastel piltidel just nii varem määratud ja midagi mulle meelde ka jääb. Aga siingi on neid, mille kohta on sarnastel puhkudel üldine määrang tehtud, kahjuks aga ei ole minu mälu määramise jaoks suurem asi. On nii jahusamblikke kui pagan teab, mida veel. Põnev oleks muidugi mõne asjatundjaga ninapidi vastu puid olla.
Aga kardan, et ka siis unustan, sest meeldejäämiseks peaks minusgune olema korduvalt korduvalt "õpilane" neis tundides. Nii et pigem jään lihtsalt inimeseks, kellele need meeldivad ja kõik.

 

 

 

 

 

 

 

Muidugi on Kadrioru park ka kohtumispaik ja nii ongi näha, kellega neiu kohtub. Aga usun, et too meesterahvas mind ehk kohtusse ei kaeba!?

 

 

 

 

Sattusin ka vist mingite nuttide otsa. Neid kahtlemata raske määrata, aga atraktiivsed pildistamiseks on küll. Reidi tee multshil oli ka sarnaseid näha, aga tookordki, üsna heade piltide puhul oli see keeruline, sest vaja ka lõhna- ja maitsemeelt. Siin igatahes koloonia oli üsna vägev.

 

 

 

 

Haaa! Kuna alles hiljuti sarnane grupis määrati, siis VAHTRATARJAK! Vist üks väheseid võimalusi ka minul pihta panna? Ma ei eksinud? Tegu siis üsna lehvinud puudekahjustajaga, aga teadagi, et seegi roll vajalik.

 

 

Kõik jutti pildid siia. Sest eks ka värve ilus vaadata, lisaks seentele.

 

 

 

 
Minu arust selliseid oli erinevatel puudel. Nii tammedel, vahtratel kui ....

 

 

Muidugi võib ka puid lehtede järgi määrata! Hm, äkki peaks vargsi ühe puu ka enda poolt siia parki istutama? Mõni vähemlevinud liigist? Aga need seened vähamelt üsna äratuntavad, tinglikult söödavad soomusmamplid. Küllap on ka isuäratava välimusega, aga minu jaoks pigem ilusad ja erilised. Nii et ärge uskuge, kui soovitatakse süüa, paljude jaoks võib suuri vaevusi tekitada.
Siinkohal oli ka valgust rohkem ja seepärast pildid paremad. Võib olla saanuks ka mõnestki teisest seenest parema, aga nagu öeldud, ei luba tervis enam kükitada ega karata ringi.

 

 

 

 

 

 

Vist taas mingi pisisrmik, aga jälle jäi uduseks.

 

 

Isegi suurte puude koor võib olla tõeline ime.

 

 

Üks professor jalutas ka ringi.

 

 

Mustrid.

 

 

 

 

Pisikesed ja veel pisemad? Neid imepisikesi täpikesi ei märganud üldse. Lisaks praegusele aga kobakat peegelkaamerat endale lubada väga ei saa ega tahakski, vaja siis ju ka kaasa tassida. Ja nii fanaatik ma pole kah, kahjuks või õnneks.

 

 

Vist tegu väävelorikuga. Fotogeeniline seen, mulle selle värvus meeldib, aga järgmine kord püüan päikeselise ilmaga minna.

 

 

 

Kas see ongi jalakapässik, Kadrioru nuhtlus? Sellele arvamusele viis mind tekst, mida otsisin Seeneraamatus vastava liigi juurde.

Nagu teisedki haavaparasiidid tungib jalakapässik puusse jämedate okste lõikekohtade või kuivanud oksatüügaste kaudu. Ta tekitab lülipuidus valgemädaniku, mis levib nii üles-, alla- kui ka väljapoole, muutes puidu kõigepealt rabedaks ja lõpuks pehmeks. Nakkuse esmase välistunnusena hakkab kambiumi- ja koorekahjustus oksaaseme all vähitaoliselt laienema, sest seen tapab nakkuskohas ka haavakoe. Kui aastate pärast tekivad seal lähedal puukoorde pikilõhed, siis võib kindel olla, et koore all paisub jalakapässiku viljakeha. See on liibuv ja võib “venida” mööda tüve üle meetri pikaks. Sügisel ta kuivab, praguneb ning hakkab liistakutena kooruma. Maha kukuvad ka seent varjanud kooretükid ning nüüd paistavad viljakeha mustakstõmbunud jäänused hästi silma isegi ladvaokstelt: jääb mulje, nagu oleks see koht kaetud söestunud puidu- või koorekihiga. Selles arengujärgus on puu juba ohtlikult mäda ja võib ootamatult murduda, kuigi lehed on tal veel rohelised. Mädaniku edasi arenedes hakkavad kuivama peenemad külgoksad, siis mõni tüveharu või terve puu.

 

 

 

 

 

 

Olid veel õrnalt lillakamad kui pildil.

 

 

 

 

 

 

Ja kuigi enamus pilte määramiseks ei kõlba, siis kustutama kõiki ei hakka. Minu jaoks ikkagi mälestus käimise ja leidmise emotsioonist Aga neid pilte ka üles panema eraldi kuhugi ei hakka. Las olla osake harjutamisest.

 

 

 

 

 

 

 

Kohati seenelise nuhtlus - langenud lehed. Vaatasin siin ka eemalt, et mis seal küll need olla võivad...

 

 

 

 

 Mitut värvi puukoor.

 

 

 

 

Kastani-keerukoi või sügis?

 

 

 

 

 

 

Soomustindik vähemalt seen, mida paljud teavad, mina kah.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Maksak. Kah söögiseen, aga kui Kadrioru pargist võib olla isegi kõlbaks süüa ja pole vast liikluse mõjul saastunud, siis minu jaoks jäägu ta igal juhul vaid vaatamiseks.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Leht-kobartorik - kaitsealune seen. Tänu seenegrupile teadsin, et siin leidub ja leidsingi üsna palju pontsakaid "põõsaid".

 

 

 

 

 

Kui võiks mõelda, et lindude toitmine pole hea ega lubatud, siis siin on kahtlemata midagi rohkemat. Talveni küll veel aega, aga loodusliku toidu vähene pakkumine ju normaalne - lisatoitmine. Ja mingil määral inimene vajabki kontakti, kasvõi enda sisse vaatamiseks või hoopis tundmaks, et usaldus ja üksteisehoidmine on võimalik.

 

 

Kaks liiki? Või on mõlema puhul tegu kollase hüüvikuga? Seegi (väiksem) nii eripärane et jäi meelde ja ka suuremas olid tegelikkuses kollakamad.

 

 

 

 

 

 

57.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Ja saigi retk otsa. Kuigi hingamisele pani ikka kõva põntsu, siis rahul olen ikka! Jalale see aga taas head ei tähendanud ja hingamise võttis ikka täitsa kinni.

 

Infoks:

Blogi avalehel (arvutiversioonis) paremal näha SILDID.

Kasutasin nii teemasid, kohanimesid, erakondade nimesid kui muud.
Kahjuks ei tule sinna klikates esile mitte postituste nimekiri vaid postitus ise ja kui neid rohkem, tuleb kerida allapoole. Lõpus klikata VANEMAD POSTITUSED ja ilmub järgmine. Aga siiski loodan, et kellegi jaoks see lihtsustab teda huvitavate asjadeni jõudmine ja postituste leidmist.
Tänud Teile!