Blogiarhiiv

esmaspäev, 1. mai 2023

Kevadpüha ja -laat Vabaõhumuuseumis 2. osa.

 

 
 
Kaugelt kuulsin juba tuttavat häält. Valdo Praust on vast parim jalgrataste asjatundja Eestimaal ja ta on muuseumi loomiseks kõvasti vaeva näinud. Väätsal. Kahjuks sinna head bussiliiklust pole, seega mul siiani ka käimata. Nüüd tõi ta mõned eksponaadid hoopis siia.  Tore!








 
Et vanasti polnud jalgratas väga odav lõbu ja nüüd need veel väärtuslikumad, kas siis vahetaks ühe tänapäevase nelja vastu? Vist mitte. Muuseumis aga ongi hea, et ka ratastega sõita saab (laenutuski olemas) ja nii neid huvilisi sellevõrra rohkem tulebki.






 
Aed on pea alati vaatamisväärsus. Vähemalt vanad aiad, olgu tegu siis roigas-, kivi- vm aiavariandiga.  Ja nagu üks kivihuviline hiljuti ütles - ärge kraapige sammalt ära, see on loodusesse sekkumine. Eks sisuliselt ju nii ongi. Samblad ei võta ju kiviaedu omale vaid on lihtsalt nendega koostoimimises.





 
Hobusega sõidud populaarsed ja kindlasti ka välismaalaste jaoks. Kes teab, kuskandist siia kõik tuldi, aga täna näite Hongkongist kindlasti.

 
Ja nagu selgus, pole siin vaid rattarent, on ka näiteks grupipingi rentimise võimalus. See olla ise väravast kaasa toodud siiani...
Aitäh, väga maitsev kaneelirull oli.










 





 
Väikesed poisid ja tüdrukud said proovida pesupeksmist või hoois sulle-mulle saega saagimist.





 
Ehe paekivist sepikoda.





 
Mnjaa, Hongkongis sellist naturaalsust ei näe... Tõsi, meilgi neid, kes süüdistavad vahel kedagi kadakasaksluses, sest "teevad seda, mida teised ju ka teevad", aga need süüdistajad tahaks ise sama teha - olgu siis pilvelõhkujaid või tont teab mida. Milleks? Miks inimene ise oma hingerumalusest elukeskkonna LIIGA umbe ajab ja siis nöör kaelas, hinge vaagub, et selleks makse maksta?
 
Siia ongi paslik lisada mõned numbrid prognoosidest, mis mitte ühestki küljest ei tõota head ei Tallinnale ega Eestile.  Kes aga aru ei saa, ei saa aru ka neist numbritest. Need lihtsalt ei jõua ajukäärudeni üsna sageli, ammugi siiset oleks piisavalt fantaasiavõimet kujutlemiseks. Mind aga teeb see kõik ikka väga murelikuks, mis sest, et mõningast migratsiooni ehk armastusega siiatulekut, toetan igati. Aga need numbrid on rohkem kui hirmutavad, eriti loomulik iive. Äärmusliberaalsuse ja inimvaenuliku suhtumise tagajärg, vanal ajal sellist asja kindlasti ei olnud, kuigi olid teised mõjurid.
Ja jutud maaelu edendamisest, rääkimata peretoetamisest, on enamuse poliitikute suust sõnakõlks, hullem kõlks kui sepikojas sepa oma...

Esimene ehk rände baasstsenaarium näeb ette senise rände jätkumist ning sellega kasvaks Tallinna elanike arv aastaks 2050 12 protsenti ehk umbes 55 000 inimese võrra. Seega oleks 21. sajandi keskpaigas Tallinnas elanikke ligikaudu pool miljonit.

Välisrändega lisanduks 75 000 inimest, mujalt Eestist lisanduks 6500 inimest, loomulik iive oleks samal ajal selgelt negatiivne (-26 500).

Teine stsenaarium arvestab turupõhise elamuehituse realiseerumist ning seda peavad prognoosi koostajad ka kõige tõenäolisemaks. Selle järgi kasvab Tallinna elanike arv veerand sajandiga viiendiku võrra, kuid seda peamiselt mõnes linnaosas (Kesklinn, Põhja-Tallinn, Haabersti) ning linnaruum areneb seetõttu ebavõrdsemalt. Aastal 2050 oleks elanike arv pealinnas 87 000 inimese võrra suurem kui 2022. aasta seisuga (443 000) ehk 530 000 inimest.

Selle stsenaariumi teoks saamisel on vajalik, et detailplaneeringud realiseeruvad kõigis linnaosades planeeritud mahus ehk elupinda lisanduks ligi 110 000 inimesele. Välisrändega lisanduks 100 000 inimest, siserändega pea 9000. Loomulik iive oleks negatiivne (-23 227).

Kolmanda stsenaariumi puhul suunab elamuehitust linn, mis tähendab, et uutes elamupiirkondades tekib ka taskukohaseid elupindu ning vanemates kortermajades toimub ulatuslik renoveerimine. Elupinda tekib juurde 117 000 inimesele ning uuselamud jagunevad linnosade vahel ühtlasemalt kui turupõhise stsenaariumi puhul.

Tallinn kasvaks sellise stsenaariumiga pea 93 000 elaniku võrra ehk 21 protsenti. Võrdluseks võib tuua, et Eesti suuruselt teises linnas Tartus elab eelmise aasta lõpus seisuga 97 500 inimest.


https://www.err.ee/1608963496/prognoos-tallinna-voib-25-aastaga-lisanduda-pea-tartu-jagu-elanikke



 
Ja ongi tuttavad veinid. Mekkisin ka võilille oma, on hea küll. Palju aga mekkida ei või, siin maa na künklik...


 
Aga jalutada oli jätkuvalt niiii mõnus, et seadsin sammud ka külapoe poole.



 
On nii vaatamiseks kui ostmiseks.
 


 
Väga head limonaadid muide.




 
Ja tegelikult olid ka makseaparaadid ja -kaardid olemas, neist lihtsalt ei räägitud. Muinasaja kohta teadasaamiseks tasub lugeda aga hoopis Indrek Hargla Frenchi ja Koulu sarja.


 
Haned aga paarutasid aina edasi ja nagu hiljem nägin, siis oli neid üsna palju ka merel.

 
Aga töötajatel, kel üsna tegus ehk raske päev, peavad ju ka lõunasöögile mõtlema. Nii äge oleks kui mõni müüja/tootja hoopis neile tooks veidi head paremat, see oleks vahva. Vahel ju midagi valmistatakse isegi kohapeal, sellest võiks mingi vahva traditsioon kujuneda küll.





 
Koolimajas oligi mul siiani käimata. Ülimalt nunnu maja kogu oma olemuses, sellises elaks küll.











 
Mis kotis, ei tea, aga mõtle, kui sellises kohas lähed ja tood leiba-saia ja head siki või hoopis juustu või veel miskit? Ja tegelikult on siinsete inimeste riietus ikka armas küll.
 
Mõned võileivad päris leiva või saiaga ja võiga? Oeh, mul läks endalgi kõht tühjaks.


 
Made in Haapsalu!!!

 
Aga ka mujalt. Loodetavasti hoolimata inflatsioonist jätkus siingi ostjaid.





 
Taimi müüsid aga kogunist lõunamaalased ehk lätlased.






 
Väikestega meisterdati ka tuulelohesid.






 
Telemehdki aga tulid kolhooside spordiühingu Jõud, Ader vm katsetele.









 
Krapp aknale ja pidu käib kolhoosimajas!

 
Mina aga otsustasin ka korra proovida vist esimest korda elus kuulitõuget. Eui mäleta, et koolis seda teinuks. Tulemus jäi teadmata, aga väga vilets see tõuge ka ei olnud. Või nagu Majesteet ütles, et tuul oli vastu ja kuul läks üle näppude. Igatahes oleks päris põnev vahel olnud niisama harjutada ja proovida, aga eks see laiskus ja spordisoone puudumine.



 
Igatahes spordiühing Kultivaator lubas mu nimekirja lisada...



 
Shaslõkk! Tegelikult muidugi armsad karvapallid.






 
Et mündikogumine taas käsil, ostsin ka siit. Nagu ehedad kuldmündid!

 
Planeerisin bussile tuleku netist leitud aja järgi, riigipüha "pakkumised" ju. Aga võta näpust. Postil üks aeg, telefonis teine, aga 13. 25 paiku näitas, et järgmine väljumine hoopis 20 minuti pärast. See osutuski tabamuseks ehk siis aeg postil. Kuda nii? Kas ma ikkagi ei oska netti kasutada?



 
Hommikul tuli bussiga siia 6 inimest, tagasi tublisti rohkem. Aga muidugi oli kõikvõimalikud kohad parkijaid täis. Seega, ikka ei ole ÜT veel Tallinnas popp? 

Aga käik 100% ülimõnus! Edu müüjatele ja teistele tegijatele!

 
Ülimõnusa lõpetamise veel mõnusamaks sobib praetud kurrelid. Võiga loomulikult ja nagu müüja soovitas, vaid sool ja pipar esimesel korral. Ülimaitsev! Koos Haldjaleiva focacciaga.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar