VILJANDI ÜHISPEATUS

Viljandis tuntav mingi vastuseis, seda just Paala peatuse koha pealt. Pläralates pidevalt juttu autobussijaamamaffiast (selle sõnaga oleks hea poomismängu mängida!). Maffiasse ma ei usu, kuid üllatav oli küll, et mingit küsitlust teha ei soovitud ja vastust selle põhjuste kohta loomulikult ei anta. Mida ei saa kuidagi õigeks pidada. Kuidas aga ühendada Viljandis bussi- ja rongiliiklus?

Jaamatagune plats on väike ja ei võimalda "Pargi ja Sõida" süsteemi kasutamist. Platsile tuleks paigaldada sissesõitu keelav märk lisatahvliga "vaid ametiautodele" või "valdaja loal", kui plats kuulub Edelaraudteele. Bussipeatuse platvorm võiks olla trepi ees, kuid piisavalt lai. Kuigi algul pidasin mõttes õigemaks busside peatumist eemal (4. pildil plats näha), siis otsustavaks peaks olema ootamisvõimalus, mis jaamahoones olemas. Ootesaal võimaldab ühise info (koos infoekraaniga, mis peaks olema põhjalikuma info allikaks, kui mõni üksik rong). Muidugi peaks see tähendama kuuluvust...kelle haldusalasse? Plussiks on ka söögikoha olemasolu, mille jaoks omakorda oluline bussireisijate ehk potentsiaalsete klientide lisandumine. Võimalik rongiliikluse tihenemine ja bussiliikluse oluline tihenemine toovadki kaasa selle, et autodel ei tohiks lubada parkimist, et vältida probleeme bussiliikluses. Nii peaks ka söögikohta tulevad (autoga) inimesed jätma oma autod piisavalt suurde parklasse teisele poole kaubaaita, vahemaa sögikohani täiesti mõistlik. Abja-Paluoja jt bussid peaks omama väljasõiduvõimalust tikuvabriku juures olevat tänavat pidi.

Siia saaks piisavalt suure parkla ehitada, mille mahutavus peaks olema vähemalt 30 sõiduautot ning bussid (tellimusveod jms). Parkla lahendus peaks tagama nii autode reasparkimise kui ka ringliikluse lühiajaliseks peatuseks, möödasõiduvõimalusega. Kui selleks muidugi piisavalt ruumi. Kuid arvestades maad ülesõiduni, peaks see olema võimalik. Väljapakutud ooteplatvormi asukoht osutus tõesti igati parimaks lahenduseks. Teoreetiliselt võimaldaks parkla (kui selle projekteerimisel arvestada) vajadusel ka suveürituste korraldamist, eemalolev katusealune võiks täiesti säilida. Kaaluda tasuks kas sõiduplaanide jm info olemasolu jaama ootesaalis (mis mingi kell suletakse) on piisav või on vajalik dubleeriv info välistingimustes!? Koos turismiinfoga muidugi.

Kaubaait, milles mingi ajani oli väetiste jm kauplus, võiks kindlasti omada mingit funktsiooni, olgu selleks siis talupood, infopunkt, jalgrataste hoiuvõimalus vms.

 

 

 

Kas oleks vajalik otsepääs üle haruteede bussidele?