SÕIDAKS AESPASSE

Raudteel on olemas sõlmjaamad. Tavaliselt  tähendab see seda, et teed hargnevad erinevas suunas, näiteks mei oludes Tapa, Valga jne. Iseenesest võib sõledeks nimetada ka asustaud punkte, kus bussillinid suunduvad mitmesse suunda. Aespale lähim on ehk Kiisa või Kohila. Kuidas aga eestimaal kuhugi jõuda? Pikka aega on käigus liinitaksod Tallinn-Aespa. Mõned aastad tagasi lisati liin Aespasse läbi Laagri. Mitmetel põhjustel (masu, piletihinnad, muu transpordi olemasolu jne) see liin hääbus. On küll mitmeid erinevaid kohalikke liine, kuid liini, mis oleks maksimaalselt kasumlik, hõlmaks võimalikult suure piirkonna (loodusest ülekantud termini "valgala") ja tagaks suurel hulgal erinevaid ümberistumisvõimalusi - seda ei ole ega tule.

http://eestimaablogi.blogspot.com/2011/06/tallinna-soidu-voimaluste-parandamiseks.html

Tunamullu oli vist periood kui tehti mobiilpositsioonuuring ja ka küsitlus. Ka rongides. See ebaõnnestus. Aega on möödunud ja püüan ikka uurida, mida tehtud täiendavalt. Rapla Maavalitsuselt saabunud vastus on ere näide vastamisest vastamiskohustuse pärast (küll võidakse kiruda sellist seadust!). Mitte mingit infot selles ei ole, aru võib saada vaid sellest, et tollane uuring tehti tõenäoliselt vaid "linnukese" pärast. Kuidas muidu seletada seda, et asi pole mingil moel liikunud ja kedagi see ka ei huvita. Põhjendus, et puuduvad rahalised vahendid, pole piisav. Selliste asjadega venitamine ongi üheks põhjuseks, miks maakondades väheneb elanike arv ja samavõrra ka maksulaekumised. Kui kohapeal pole piisavalt töökohti ja omavalitsus ei võimalda ka piisavalt kiiresti ja mugavalt sõita tööle kaugemale, siis jäävadki tihti kas kulukad või hingele vastuvõetamatud ning kurvad valikud...

Raha tuleb leida ja tagada optimaalne ühistransport, seni aga ei saa jätkuvalt mugavalt sõita punktist A punkti O. Hoolimata sellest, et see võimalus alati oluline just kohaliku piirkonna külastatavuse koha pealt. Aespa on perspektiivikas elamupiirkond, asub just Rapla maakonnas, kuid arengud takerduvad. Miks, see on siililegi selge kui suhtumine ükskõikne, olgu siis KOV-i või riigi poolt.

Peatus. ee näitab Kohila suunalt Laagrisse sõitmiseks variante läbi Liiva. On see normaalne? Nõmmelt või Vana-Pääskülast Türile või Viljandisse aga tuleb sõita läbi Tallinna bussijaama? Tegelikult ka läbi Liiva on võimalik. Aga on see normaalne? Kaugeltki mitte. Ometi peame talitama kilplaslikult, sest selleks sunnivad kilplaslikud olud ja suhtumised.

Ka seadus näeb ette kõvakattega teid külast maakonnakeskusesse või midagi taolist. Kui aga reaalselt on tõmbepiirkonnad teised, kas peakski siis omavalitsusreformiga mingi küla kellegi alt ära tõmbama, sest inimesed liiguvad teisiti? Või kaotama maavalitsused? Kas siis jätkuks vahendeid uuringuteks või muudatusteks?

Muidugi, kui keegi tooks objektiivsed põhjused, miks see liin end ära ei tasu või seal poleks sõitjaid - mis mul muud üle jääb, kui nõustuda... Seni näen vaid tohutul hulgal potentsiaalseid sõitjaid ja väga palju huvilisi ka siin blogis. Ja kohapeal. Ja Vembu-Tembumaa külastajaid ning autode uputust....

Aga samas kui Kurtna-Aespa liinitakso läbi põrus, siis sinnagi kulus raha. Läbipõrumiste eest pole me muidugi keegi kaitstud, kuid läbimõtlemata liine tegema ei peaks. Seepärast ongi oluline konstruktiivne arutelu ja teemaga tegelemine, kuni selgub lõplik tõde.

Kurb, väga kurb!