ESTONIAN BLOG

Soovi korral võite kirjutada ka meilile

loodusemees@gmail.com

Kui avaldate arvamust blogis, tuleb raport postkasti Teie külastusest, nii et saan esimesel võimalusel Teile siinsamas vastata.

Olen tänulik nii toetavate kui kriitiliste arvamuste eest. Ka sarnastest teemadest välismaal. Tähtsaim on see, et arvamused olulised mulle kui ka neile, kellest sõltuvad paljud otsused.
Kommenteerige julgelt, see oodatud!

Päikest!

Vaadake ka EESTIMAA BLOGI 2
http://eestimaablogi2.blogspot.com/
ja Looduse Blogi
http://llooduseblogi.blogspot.com/
FACEBOOK
https://www.facebook.com/groups/685489471517376/?fref=ts

pühapäev, 20. veebruar 2011

NIPERNAADI RÄNNAKUD

Tere!

Rändan vahel mööda maad, aga tänagi tulin Narvast (tööasjus), homme Viljandisse. Ometi on töö tänavu niiii palju aega võtnud, et loodusesse minekuks pole aega jäänudki. Või kui aus olla, siis aega nagu oleks, aga vähe! Sest väsimus sellisest töötempost peal. Praegugi vaatan karget päikesepaistet, aga minekukihku peal on vist vähe. Kuigi hetkel Paljassaare lähedal. Eks pean end käsile võtma ja minema. Sest üks imelisemaid kohti Eestimaal ja samas, paljud tallinnlasedki seda teavad!
Samas põnevustki! Keegi juba uurinud pikaajalisi prognoose ja märtsi lõpuks võib kõik lumi läinud olla ja...üleujutused õnne korral võimsad siis. Muidugi mitte Soomaa elanike õnneks, vabandan! Aga ikka olen sellistest ujutustest ilma jäänuid, kuigi sõidaks paadiga hinges või terve Soomaa või Alam-Pedja läbi! Korra sattusin väiksema liigvee ajal Soomaale ja korra Ilmatsallu. Selle nägemine kasvatas aga vaid isu...
Isegi lindude toitmine tänavu kaugeks ja võõraks jäänud. Ei ole muret, toitu ikka pannakse, aga ei saa jälgida, kes ja palju tulevad sõõma. Mõni aasta tagasi sain kokku loetud 22 liiki (uhklelt panin patta ka rohe- või hallpearähni, kes üheks sekundiks kohal oli), kuid nüüd liike ja linde vähem. Osalt tänu headele naabritele, kes hoolimata masust omadki majad üles riputanud, osalt tänu raudkulliisandale (või emandale?) kes vähendavad söödakulu. Sest uhkel talvel kulus üle 100 kilo sihvkasid, lisaks pähkleid, rosinaid., õunu, helbeid, hirssi, rasva ja muud. Proovisin isegi puurilindude toitu, aga see ei läinuid eestilinnule peale. Aga kullionu oli muidugi uhke ja ilus...
Eks pean end taas käsile võtma ja minema...Foto: mina
...rännakutele Eestimaale...

7 kommentaari:

  1. Ja kes on näinud rähniisandat tähtsa olekuga söögilaual? Just isandat, sest SUUR-KIRJURÄHN tõeliselt eestilikult tagasihoidlikult kirju, aga imetähtis!. Tal ju üks "lampass" emasega võrreldes rohkem! Kui teilgi hetkeke võimalus aega peatada, vaadake, mis ümberringi toimub! See imeline. Sattusin ühel matkal suure hallhaigru koloonia pesadele! See nagu ürgaeg! Peatage hetk! Natuke!
    Ja nuusutage LILLEKEST! Me vajamegi vaid südames ühte osakest enda kõrvale. Lillekest! Kellel lõhn ja ilu ja maitse! Kui ei usu, küsige mesilaselt. Tema tuleb oma suisega, külastab lillekest ja õnnelik, et lilleke olemas! Sest lillekeseta poleks mesilast! Ja mesilane toidetud! Täis kõht. Ja hing ja süda. Ja meest saavad naudingu taas inimesed. Peaasi, et meepurgi juures inimesed unustaks õeluse ja kiusuimu!? Kiusuhimu!
    Hakkasin filosofeerima. Ometi, toidame linde, tuleb ka kevad. Tuleb kevad, ärkavad mesilased. Siis on ka palju magusat mett, mida mesilased noolivad lilledelt! Rohkem lilli või lillekesi meile!? Me kõik vajame vaid oma lillekest...
    Ootan märtsi lõppu. Seni naudin vareste ja ronkade kraaksumist. ja eemaldun kevade lähenedes sellest...
    Kas Teil lindudest sel talvel elamusi?
    Neeme.

    VastaKustuta
  2. Tervitused Eestimaa puhtast loodusest!
    Jõudsin maale, ilm karge ja mõnusalt päikseline! Panin kohe lindudele süüa, aga sööjaid pole! Kas külm maha võtnud? Või linnugripp? Üks ainus rasvatihane, puhevil teine, kössitas ja toksis sihvkat. Ometi hea vaadata ja oodata. Oodata, mis tuleb! Või kes tuleb? Lumel aga veel päikesevalgus, kuigi loojang pole enam kaugel...
    Kevadeootus ikka väga suur! Tahaks hüpata sadulasse ja kapata...Nagu päris Nipernaadi mööda imeilusaid külateid... Olen Nipernaadi filmi vaadanud vaid paar korda ja...häbi tunnistada, raamat lugemata! Vabandan, võtan end käsile! Samas tunnetab hing Nipernaadi nime kuuldes ja filmile mõeldes hingesugulust...
    Olen üksjagu laisk ja rännud maailma teedel ja meredel kipuvad kaugeks jääma. Vähemalt seni, kuni Nuustaku ääremaad veel vähetuntud. Kuigi raamatutest meeles müstilised Nukuhiva, Sõpruse saared, La Perouse, Gulag, Okeaania, Jules Verne ja Golovin. Aga igale poole me ei jõuagi. Eriti sellise töötempo ja sissetuleku juures. Isegi 120 000 tuhandesele ümberilmalennule ei kutsuta niisama... Kuigi lennukiga lendamist natukese pelgan...
    Nüüd sattusin hoogu ja tihane läinud. Aga jään ootama ja tean, et ta tuleb tagasi...
    Nagu tuleb ka kevad!
    Muide, tihase asemel akna taga hoopis rohevint. Üks. Jään ootele. Juba kaks. Neli. Viies ka ja kõik sülitavad seemneid. Tehtud!

    VastaKustuta
  3. väga armas lugeda sellist looduse järgi igatsust, see on hea möte, peaks ka mingitki kohta lähiajal külastama!

    VastaKustuta
  4. Jäin samuti ennem mötisklema looduse ilu ja selle jutu üle, minu meelest tore et olemas selliseid hoolivaid inimesi kes toidavad linde,naudivad loodust, otsivad lilleöisi, et vaadata kuhu mesilane peatuse teeb ja millisel öiel.Nautigem loodust ja hoidkem üksteist!!

    VastaKustuta
  5. Väga armas, et sel ajal kui ma blogis, keegi kirjutas mulle! Väga meeldiv!
    Lilleõie värv ja lõhn ja mesilane sellel tähtis! Ja tähtsaim, et hoidkem üksteist, see mulle väga tähtis! Väga meeldiv oleks Teie sõnu tulevikuski lugeda...
    Nautigem loodust!

    Neeme

    VastaKustuta
  6. Kirjutan taas!Juba pikemat aega on hingesopis tekkinud igatsus kevade järele ja soojad päikesekiired paitavad ammu pöske oodates suve nii väga et ihkan metsas jalutada,nautides linnulaulu ja liha tahaks grillida.

    VastaKustuta
  7. Samad sõnad! Grillimine üks osa heast puhkamisest metsas. vahel hea ka lihtsalt võileivad ja termos. Korra olen kevadel liig kiiresti pika rattamatka teinud ja vale riietus maksis kätte, põlved külmetasin ära ja valu väga suur. Samas saab sellest vaid õppida ja nüüd pole hea riietuse tõttu isegi talvel külm sõita lühemaid distantse.
    Ootame aga kevadet, sest ega Nipernaadi kihk pole karu ja talveund ei maga. Ikka kisub varakult kevadele mõtlema.

    VastaKustuta