Blogiarhiiv

Pühapäev, 6. märts 2022

Ülirõõmustav artikkel Tartu perroonidest 2011-2021 ning Kärnisele bussiga. Jaan 2021.

 

Teisipäev, 12. jaanuar 2021

Ülirõõmustav artikkel - Tartu perroonid 2011 - 2021.

 

 
Minu jaoks on see ERR-i uudis kahtepidi rõõmustav. Üks on see, et lõpuks ometi võetakse käsile asi, mille vajalikkusest olen rääkinud 10 aastat. Teisest küljest saan ma ühe loo taustal näidata ära, kui kahepalgelised on tegelikult ametnikud. Kõik need kümme aastat. Kõikjal (tegelikult, ükski mu väide ei puuduta kõiki, vaid ainult enamust).
 
 
(artikli tekst sinisega)

Kui Tartu raudteejaamas ei pääse praegu lapsevankriga või ratastoolis reisijad hästi tagumisele perroonile, siis on Eesti Raudtee ja linnavalitsus otsustanud ehitada ligipääsuks laia kaldtee. Valitud lahendus aga pahandab Elroni.

 

2011. aasta paiku oligi aeg, kui planeeriti uusi perroone. Sel ajal sai mu blogi ka alguse ja peapõhjuseks olidki just perroonid. Kuna eeldasin, et just Eesti Raudtee (Edelaraudteel sai kaasa rääkida ja kuulati) on võimeline igasuguseid käkke kokku keerama, soovisin näha eelprojekte. Et Edel pidi neid kooskõlastama, oli see võimalik. Tegingi lehekülgi pika ülevaatliku analüüsi, mis, kuidas ja kuhu. Tollane ülemus Margus Kehva edastas need Eesti Raudteele. Kuna see polnud piisav vaid kogu asi pidanuks toimuma laia kaasamise tähe all, saatsin selle ka MKM-i. Peale seda ei vastanud Eesti Raudtee mitte ühelegi kirjale. Nad tundsid mind juba ammu ja olin tõeline nuhtlus. Minu EESMÄRGID OLID TOLLAL: ESITEKS, ET HOIDA ÄRA VALEOTSUSEID JA SAADA PARIMAID TULEMUSI ning teiseks OLI AIDATA! Et tänaseks olen ma ülimalt teravalt kriitiline Eestis toimuva suhtes, selles on üks suurimaid süüdlasi Eesti Raudtee. Nüüdseks ka Elron, kes igaks juhuks mu ära blokeeris. Praegune ERR-i artikkel ongi ühelt poolt ülihea just seetõttu, et see on nagu aegadest saadik toimunu lakmuspaber, mis selgitab üpris lihtsalt kõike.

Nimelt on plaanis jaamahoone poolt vaadates kaugemale platvormile ehitada trepi asemel kaldtee. Selle tulemusel peatuks ka rong senisest kaugemal.

Elroni juhatuse esimees Merike Saks tõi kirjas Tartu linnale välja, et linnavalitsus ja Eesti Raudtee on öelnud, et Tallinna-poolse platvormi nihutamine uue kaldteega toob reisijatele kaasa teekonna pikenemise 50 meetri võrra.

Saksa sõnul ei pea see aga paika, kuna tegelikkuses on 50 meetrit vaid uue kaldtee pikkus ning platvorm nihkub kokku 200 meetri võrra.

 



  Kui neid väiteid lugeda, siis tegelikult on õigus nii Eesti Raudteel kui Elronil. Kuid tuletan siinkohal meelde, et vajadust kaldteede ja ülekäikude järgi tuletasin ma meelde Eesti Raudteele juba tollal ja teistelegi ning sadu kordi! Mida vastati? Ei saa, ei ole võimalik, ohutuse tõttu, pole vaja jne. Nagu sisuliselt kõiges ja alati ükskõik millise ametnike enamuse poolt!
Ja selliseid olukordi, kus nii vastati, oli sadu. Ütlesin, et Balti jaama on vaja rohkem teid ja perroone, vastati, et "meie arvestuste järgi piisab". Nüüd plaanitakse juurde ehitada? Ütlesin hiljem ka Elronile, et vaja siin ja seal seda ja teist. Mida vastati? Ei ole vaja, pole mõtet, põhjendus pole piisav jne.

Vahemaa bussile minekuks pikeneb aga igal juhul rohkem kui 50 m.

OMETI ON PEA ALATI OLNUD ÕIGUS MUL! KUID EIRAMINE TÄHENDAB ALATI EBAMUGAVUST, RAHA RAISKAMIST, EBAEFEKTIIVSET TOIMIMIST jpm. Ning seda AASTAID!

"Selline teekonna pikenemine on vastuolus liikuvuse planeerimise põhimõtetega, mis rõhutavad reisiteekonna sujuvust selle igas etapis. Reisijatele tähendab uus lahendus ühtlasi ka seda, et edaspidi sunnitakse inimesi rongi ootama
lageda taeva all kaitsmata neid vihma, tuule ja teiste ilmastikuolude eest," kirjutas ta.

Taas oluline lõik! Võimalikult lähedane asukoht perroonide ja bussipeatuste vahel oli ka tingimustes kirjas. Eesti Raudtee ei teinud seda märkamagi ja ega hiljem ka teised, sh Elron, huvitunud märkustest. Ometi, see põhimõte oli mul alati ÜKS PEAMISI ASJU, mida ma erinevas sõnastuses sadu ja tuhandeid kordi olen selgitanud kõikidele asjaosalistele üle Eesti! Muide, ka ootetingimused ei huvitanud Eesti raudteed kunagi (hr Urmas Glase pläma!), ei huvita tegelikkuses ka pr Saksa! Ega enamasti ka kedagi teist, muidu neid "libresse tiivakesi" pole lahenduseks valitud. Ei maksa kellelgi lõksutajal nüüd neid väiteid esitada!
Ja ei mäleta ma ühtegi korda, kus Eesti Raudtee oleks ettepanekute peale, arvestada bussipeatuse asukohaga, öelnud, et "oi, jah, me loomulikult muudame perrooni asukohta"!



Saks ütles ERR-ile, et on pettunud, kuna linnavalitsus ja raudtee ei kaasanud Elronit võimalike lahenduste aruteludesse.

"Nüüd visati meile laua peale sõna otseses mõttes käkk. Öeldi, et see on lahendus ja see on teile teadmiseks. See ei ole päris aktsepteeritav käitumine," ütles Saks.

Just nii tegutsetakse tänini! Pada sõimab katelt? Just! Ka Elron ise ei ole kogu oma eksisteerimise aja soovinud teisi kaasata. Olgu siis mind või oma vedurijuhte ja vagunisaatjaid. Nii et miks katelt sõimata? Kuigi, Saks tegelikkuses osaliselt VÄIDABKI ÕIGESTI! Sest Eesti Raudtee on eriti üleolev ja ignorantne! Nii enne 2011, pärast, kui ka täna!

Kuid õigus veel ka selles, et tegu võib olla KÄKIGA! Kasutan tihti just sama sõna. Kuivõrd käkk, sellest aga artiklis päris aimu ei saa! Kogemusi käkerdamises on Eesti Raudteel aga küll ja veel! Õpivõimet aga mitte!

Saks rõhutas, et Tartu on Elroni jaoks kõige olulisem sihtpunkt ning jääb mulje, nagu oleks valitud kõige odavam lahendus. See on Saksa sõnul aga koht, kus kindlasti koonerdada ei tohiks.

Saks tõi välja, et kaldtee ehitamise lahendus oleks samaväärne sellega, kui Tallinna-Tartu rongid oleks puupüsti inimesi täis ning lahendusena tuuakse Venemaalt sõitma odavad puitistmetega rongid.

"Arvestades seda, et meil on seal ilus vaksalihoone, kus inimesed saavad mõnusalt rongi oodata, miks ei ole võimalik teha lifti või tõstukit korda, kas tõesti tänapäevalt ei ole paremaid lahendusi," arutles Saks. Ta rõhutas, et Elron on organisatsioon, mis saaks aruteludele lisada ka klientide ja reisijate arvamust, kuid sellega arvestatud pole.

Saksa võrdlus pole kaugeltki täpne. Kuid küsimusi tekib kindlasti, täpselt neid esitada saaks siis, kui oleks ka täpsemalt aimu, kuidas plaanitakse uus lahendus täide viia. Kuid paras nali on muidugi saksa jutt "klientide ja reisijate arvamusest", sest ta ise Elroni eesotsas enamasti kellegi ega millegagi ei arvesta. Kuuldavasti vahel küll on oma töötajaid kuulda võtnud, aga selgelt vähe. Ammugi siis kliente. MINA JUBA TEAN.


"Eesti Raudtee otse reisijatega ei suhtle, kõik infrastruktuur on nende oma, meie saame ainult lärmata," ütles Saks.

Pr Saks, teie (ja teie alluvad) ka ei suhtle nendega, kes ettepanekuid teevad. Te olete lausa nende ülemus, kes blokeerivad klientide, reisijate ja asjatundjate ettepanekuid. Ehk LÄRMI! Sest mul ei jää samuti muud üle kui lärmata ja süüdi pole selles mina.  Nii et kui jätkata, siis ma olen ka sadu kordi pakkunud välja lahendusi!? Ise, nagu mainite enda kohta.

Saksa sõnul pakkus ta ka ise välja, et tuleks leida mingi muu lahendus. Ühe mõttena on osapoolte vahelt läbi käinud ka mõte platvormi laiemaks teha, kuid selle tulemusel tuleks ka rööbastee ümber ehitada. Lisaks oleks seesugune lahendus ka kallim.

"Teeme mingisuguse konkursi, Tartu on täis noori haritud kunstiinimesi, ma ei taha uskuda, et see on ainus lahendus," sõnas ta.

Kunstiinimesi? Oot-oot, mida ja kuidas tahate lahendada??? 

MUUD LAHENDUSED ON JU OLEMAS, JUBA 10 AASTAT, LP ELRON JA EVR!!!

 

Teepikkus küll pikeneb, kuid ajalist kaotus ei teki

Eesti Raudtee ehitusteenistuse juht Riho Vjatkin ütles ERR-ile, et tõepoolest peavad inimesed uue lahendusega pikema maa kõndima, kuid ajaliselt tegelikkuses muutusi pole. Nimelt suureneb uue kaldtee ehitamisega läbilaskvus, seega mahuvad kaldteele liiklema koos nii vaegliikujad, jalakäijad kui ka jalgratturid, lisas Vjatkin.

Hr Vjatkin! Tunnel jääb ka edaspidi toimima? Kuigi ma seda ei tea, siis toon põhilise välja! 10 aastat tagasi ka tõin...

1. Kaldteed ja ülekäigud tuleb teha perrooni MÕLEMASSE otsa, sest inimesed liiguvad mõlemas suunas. Seega, teekond võib praeguse variandiga pikeneda kordi rohkem kui 200 meetrit!

2. Perrooni pikemaks ehitama ei pea, piisab kaldteedest ja jalgrajast ülekäikudeni.

3. Tunnel peab alles jääma.

KAS EESTI RAUDTEE SEEKORD VÕTAB KORRAKS HOO MAHA JA ALUSTAB MÕTTETEGEVUSEGA?

Vjatkin selgitas, et lahendust töötati Tartu linnaga koos välja mitu aastat ning protsessi käigus kaaluti mitmeid erinevaid alternatiive.

"Lõpuks jäi lauale variant, mis piltlikult öeldes tähendab seda, et platvormi pikendatakse Tallinna suunal ja Tallinna suuna trepi asemel tuleb pandus, mis on siis kaldtee täies laiuses," täpsustas Vjatkin.

Vjatkin selgitas, et muudatus ei puuduta esimest platvormi ehk kohta, kust 80 protsenti rongidest Tallinna suunal väljub. Kaldtee tuleb aga jaamahoone poolt vaadates kaugemale ehk teisele platvormile.

"Kui Tartusse tuleb rong, see peatub peatub paviljonipiirkonnas, inimestel on vaja tunnelisse minemiseks läbida kadalipp, mis koosneb ustest ja trepist, siis tekib uste ees üsna suur tropp ja seisak," selgitas Vjatkin praegust olukorda. Lai kaldtee lahendaks tema sõnul aga selle probleemi.

Plaanis on ka olemasolevat varikatust pikendada, seega ei pea inimesed Vjatkini sõnul lageda taeva all rongi ootama. Ta lisas, et mõlemalt pool platvormi praegu niikuinii varikatust pole ning inimesed ootavad enamasti rongi jaamahoones.

Väga tore, et ka varikatust pikendatakse! Kuid ah et lahendust töötati välja koos Tartu linnaga (kes ka ei suuda asjadest eriti aru saada, väga paljudes asjades)? Millised spetsialistid sealt kaasa lõid? Ega mitte eksmaavanaem ja nüüdne abilinnapea Reno Laidre?

Aga miks leidsite lahenduse sigadusega? Tunnelit ei tohi sulgeda! See peab jääma endiselt toimima. Eriti kui plaanite vaid ühte otsa ülekäigu teha!

Projekt maksab 800 000 eurot

Kui tollal oleks mind kuulda võetud, olnuks kulud väiksemad. Kõvasti väiksemad. Täna jätkame jälle kallimate lahenduste otsimist?

Tartu abilinnapea Reno Laidre ütles ERR-ile, et praegu raudteejaamas olevad tõstukid ei ole töökindlad ning streigivad tihti, lisaks blokeerib tõstuki kasutamine ka suures osas treppi.

Laidre rõhutas, et linna jaoks on oluline hea ühendus ning see, et ka kõige nõrgemad ühiskonnagrupid oleks kaitstud.

UPS, ja lõigi kaasa! Laidre paistab olema üks neist tuhandetest ametnikest, kes "püüab tarka panna", aga eriti edukalt see välja ei tule. Kord küsisin talt, et miks Tartu s unustati maakonnaliinide bussipeatus jaama juurde tegemast, siis ta vääratas ja vastas. Et see oli TEADLIK otsus, et TARTUS PEAKS OLEMA IKKA KAKS TRANSPORDISÕLME! Nimelt nii rongi- kui bussijaam. Selle tipprumalusega ütles ta kõik oma taseme kohta! Kusjuures, kaks ka VÕIB olla, aga SIDUMINE peab olema (loe ülaltpoolt) lühim, kiireim ja mugavaim!  Tegelikkuses peaks bussid kesklinnas küll sõitma ja peatuma, aga kui Laidre & Ko hiilgaks heade mõtetega, oleks põhibussijaam vaksali juures kaubateede asemel.

"Mina tugeva ja tervena olen igal juhul valmis 100 meetrit rohkem kõndima selleks, et ema lapsevankriga, inimene ratastoolis või rasket reisikohvrit vedav inimene võiks Tartu vaksalisse jõudes olla kindel, et ta alati saab minna sealt edasi," sõnas abilinnapea.

Et saab siis maakonnaliinidega edasi minna, mitte jõuda kuidagi bussijaama ja avastada, et buss läinud ja järgmine n tunni pärast? Mida valetad, mees?

Kui projekt sellisel kujul läbi läheb, siis läheb see kõik Laidre sõnul maksma 800 000 eurot.

Abilinnapea selgitas, et plaanis on ka teisele platvormile ehitada varjualune ning ka kaldtee jääb selle alla.

Laidre sõnas, et möödunud aasta lõpul kohtuti ka Elroniga ning neile tutvustati uut lahendust.

"Sellel kohtumisel Elron tegelikult tunnistas, et see [uus lahendus] ei mõjuta reisijate arvu. Nad on mures pigem sellepärast, kui palju leiab kasutust vaksalihoone," lisas Laidre.

Eesti Raudtee andmetel alustatakse esialgse plaani järgi ehitustöödega pihta selle aasta suvel ning valmis peaks see saama 2022. aasta esimeses pooles.

 Härrad ja daamid Eesti Raudteelt, Elronist, Tartu linnast ja üle Eesti! Istuge nüüd maha, mõelge natuke ja püüdke aru saada, et HEADE MÕTTETE MITTEKUULAMINE teie poolt ongi kaasa tonud rahade raiskamise, ebamugavused ja palju muud.  Oleks mind kuulanud, oleks väga palju teisiti! Mul on selle tõdemuse üle hea meel, aga kurb tunne Teie laiskuse, ükskõiksuse ja taipamatuse pärast! 


************************************

Aastaid on püütud lahendust leida? Kas mõistus on tõesti nii nõrguke? Loos mainiti seda, et igal lahendusvariandil omad miinused. Kes on see julge ametnik, kes täna selgitab, millised olid miinused MINU ETTEPANEKUS?

https://www.err.ee/1608071008/elron-peab-tartu-linna-ja-eesti-raudtee-liikumispuudega-inimeste-raudteeperroonile-paasemise-lahendust-reisijavaenulikuks

**************************

14.01.20

 https://tartu.postimees.ee/7154966/hannes-luts-tartu-vaksal-vajab-nutikust-mitte-betooni

Suures osas saab Hannesega nõustuda, kuigi just lifti järgi ma ei näe mingit vajadust. Kui üldse midagi, siis peaks see olema innovatiivne, näiteks "lift", mis tõstaks reisija läbi õhu teisele poole vaksalit, sest see, kui tavaliftiga saaks vaid tunneli "põhja", ei anna midagi.
Küll aga nõus sellega, et perrooni pikemaks ehitada pole mingit vajadust. Piisab kaldteest praeguse perrooni MÕLEMAS otsas ja neilt siis ka pääs üle raudtee ülekäigu abil Üks suunduks siis praeguse depoo ülesõidu lähedalt, esimese perrooni otsa kohalt parklasse, teine aga just jaamaesise perrooni otsa juurest samuti nii teise parklasse, kui ka bussipeatusesse. Ja nagu Hannes mainis, oleks need ka tagavaravõimalustena juhuks kui tunnelis veeavarii või liftirike, kui see tehakse. Lisaks on veel üks nüanss, näit ratastooli vm saaks ülekäiku mööda otse parklasse auto juurde, mitte ei pea praeguse tunneli keerutavaid kaldteid kasutama.
Kuigi Eesti Raudtee valib omale "tõisess pooless" asjatundmatud linnaametnikud, siis teadmiseks, just selliste tegelaste tõttu jäeti tegemata maakonnaliinide bussipeatus ja seda saaks teha vaid jaamast Riia maantee poole.
Ning nii säiliks ka ajalooline katusealune koos treppide jm.
 
Mõistetamatuks jääb aga ka mulle, kuidas Eesti Raudteel ikka kalliste ja mõttetute lahenduste peale tullakse ja veel millegi "sünniks" nii mitu aastat aega läheb? Ometi on ülilihtne lahendus olemas. Ja ohutusest siin ei maksa rääkima hakata, sest rongide kiirus jaamateedel ei ületa 40 km/h. Vajadusel võib ülekäikude vahelisel osal isegi piirduda 25 km/h.

******************************************

 

Neljapäev, 28. jaanuar 2021

Kärnisele bussiga.

 

 
Tartumaa elav bussiliiklus toimib isegi täna, koroona jätkumise ajal. Küll mõnevõrra see siiski mõjutab. Vaatasin bussijaamas ringi ja mõtlesin, kas minna ja millega minna!? 
Sattusin Kärnise bussile. Ringliin kaks korda päevas Vorbuse kaudu, aga üldiselt pidavat tegu olema liiniga, kus suurema osa vahemaast sõidab buss tühjana. Eks ta ole. Näiteks õhtusel ajal on ka selge, et ega linna tagasi sõitjaid ju pole ja ega kerge pole siin ka head lahendust leida. Ehk vaid suunates bussi Ilmatsalu kaudu Tartusse?
Hommikune liin peatus.ee andmetel toimib vaid 3. veebruarini, uut sõiduplaani varianti see täna ei näita.
 
 
Tartu jaamas endiselt infoga asjad käest ära. Vaksalis on info rongide, aga mitte busside kohta. Mitte kuskil ei leia ka infot, kuidas rohelisele kaardile raha laadida, et linnaliinidel sõita. Selleks peab bussis püsti kõõluma, et infot kasutada.

 
Bussipeatustes on vähemalt info ootekojas. Kuid seda vaadates saab aru, et Tartu linnaisade jutt sellest, et oodatakse Tartusse külla, on tühi jutt! Ühistranspordiga tulla ja Tartus liikuda on selgelt ebamugav. Kardan, et ka Tartu linnaisad ise ei kasuta võimalust teha mitmeid ümberistumisi?




 
Kui oleks aga tahtnud rongilt neile bussidele ümber istuda? Mõnel puhul õnnestub see ehk Pauluse peatuses, aga sugugi mitte alati ja see on igal juhul selgelt ebamugavam.





 
Turul osa lette tühjad ja sel hetkel ka ostjaid vähe. Küll aga leiab huvitavat kaupa.




 
Maakonnaliinide bussid seisavadki siin, selle asemel, et alustada vähemalt raudteejaamastki!



 
Eelnevas postituses kirjutasin mõttest, et maakonnaliinidki peaks peatuma kesklinnas, aga selleks oleks vaja kesklinn sisuliselt autovabaks muuta. Õhu puhtuse jm suhtes oleks see igati hea.

 
Ja võimatu see ei oleks, sest kaks rada on piisav, et pikalt teha ühele busside peatumise kohad.


 
Seni kuni bussijaam veel kesklinnas, peaks igal juhul bussid sõitma Vaksali vm tänavat pidi läbi raudteejaama. Kuigi veel parem oleks kui kaubateede asemel olekski bussijaam ja ehk saab siduda liiklust ka Maarjamõisat arvestades.


 
Suurehitus käib ja rattatunnelid valmimas. See on igal juhul väga kõva sõna!





 
Ehk siis siinsest bussijaamast väljudes saab suunduda erinevates suundades, ka Ilmatsalu poole.



 
Vaadates siin ak n.ö. "elamufondi", saab aimu, et osade maakonnaliinide sõit siitkaudu vägagi mõttekas.

 
Tiksojal plaanitakse taas viadukti, aga selle tegemisel tuleb arvestada, et ka siin peaks olema rongipeatus ja seega ka väga lühike pääs rongidelt bussidele ja vastupidi. Muidugi ka suur parkla.



 
Suur ristmik, aga ei kiirendus- ega aeglustusrada.








 
Ringiga tagasi suurel maanteel. Buss 2x päevas ei anna siin tõepoolest mingeid võimalusi sõitmiseks. Ei lähe keegi poodigi, kui peab linnas terve päeva ootama jms.





 
Olen ikka Vorbuse rongipeatust mõttekaks pidanud, aga viimasel ajal kahtlen. Jänese matkarajagagi asjad venivad. Või võib hakata siin midagi arenema?










 
Bussijaamas on gargo juba sel tasemel, et pannakse sõidusuund kinni?


 
Sinine Laine Tartus?

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar