PÄRIS HUVITAV KEMPLUS

Tõepoolest, kas kohalike õlle- ja viinalakkumine poe taga on folkloor või häiriv pilt turistidele? Aga tekst hea ja tegelikult ka õiglane!

Südametunnistuseta kinnistuomanikke ma üldiselt ei seedi, kuid alati on nüansse, mille tõttu ei saa inimest hoobilt hukka mõista. Ikka kuuleme sellest, et kõrvaltede seis on halb ja inimesed äärealadel unustatakse ning jäetakse halbadesse tingimustesse.

 http://www.tartupostimees.ee/819844/kemplus-riigiga-toi-teele-tokkepuu/

Üldiselt

25.04.2012 09:31

Üldiselt on sellised vennad suht tüütud ja ülbed!
Hetkel on selleks riik! Ei saa teha naabrimehe põllu taha külastuskeskust ja siis savilt naabrimehe teed kasutada ning tasu mitte anda tee amortisatsiooni eest!
Täiesti õigustatud "eramaa" silt!
Kannatab küll rahvas, kaaskodanikud, aga riigil ei tohi lasta pähe istuda sellistel juhtudel!
Järgmine valitsus kes selle riigi üle võtab saab rahva kes on riigi vastu nii üles köetud, et valitsemine läheb väga raskeks!

Edu sulle! 

 ld

25.04.2012 10:04

Kui liikumisvõimaluse tagamine oli erastamiskorralduses kirjas, siis ei ole maaomanikul midagi köhida. Bad luck lihtsalt. 

 Kristo

25.04.2012 10:40

Tegelt ongi nii, et läbipääsu ei takista antud juhul keegi, vaid tegemist on liikluse reguleerimisega eratee omaniku poolt, kellel on selleks seaduslik õigus.
Läbi peavad saama operatiivteenistus ja ültse on päikseloojangust päiksetõusuni igasugune võõraste omategevus keelatud ning RMK'l on võimalik enda keskusele, mis on rajatud lisaks loodushariduslikule ja looduskaitse küljele teenuseid pakkuva keskusena, mis teenib tulu RMK'le, ligi pääseda veeteed pidi.
Seega miks on antud teelõigust saanud järsku riigihuvi, kui kasutatakse eelmainitud teelõiku kõigi kinnistute huviliste poolt ja kaasaarvatud RMK poolt, mis on kaugeim asustuskoht Emajõe vasakul kaldal enne Kuu talu.
Looduskeskuse külastajatel on õigus pääseda ligi mööda korralikku tolmuvaba asfalt teed ja parkida parklasse, mis suudab vastu pidada liikluskoormale mida, antud teelõigul ja Kavastu külas(endises Alevi külas) polnud 10 aastat tagasi! 

Jah, seadused näevad ette nii ja naa. Täna just Keit Pentus kiitis mingit uut seaduseprojekti, ainult, et meil seaduste täitmise järelvalve olematu. Üks ärimees ehitab endale maja lähe,ale merele kui lubatud, aga

 Väidetavalt ei teadnud ta maja ehitades, et ei tohi merele lähemale kui 100 meetrit midagi ehitada, kui pole just selleks otstarbeks antud lubavat planeeringut. Toona otsustas kohus aga ärimehe ehitusloa siiski tühistamata jätta, põhjendades asja sellega, et ärimees ei pea ehitusseadustest midagi teadma, ning ehitusloa tühistamine teeks temast kannatanu.

 http://www.ohtuleht.ee/474260

 !!!???

Lahendusena näeb Timberg paremat koostööd Luunja valla ja teiste maaomanikega. «Härra Poljakoviga saab koostööd teha siis, kui ta lõpetab ebaseadusliku tegevuse ja tuleb välja mõistlike ettepanekutega,» rõhutas Timberg.

Kui aga koostööd ei suudeta teha, mis siis saab? On see ikka päris õige, et teed kasutatakse, aga kukusid ei korvata? On see õige, et ma maksumaksjana ei saa matkata? Isegi kui olen loodushoidlik ja arvestan ka eramaa omaniku huvidega? Keeruline, väga keeruline, eriti siis kui ei suudeta maha istuda ja näost-näkku rääkida. Survestamine ei vii kuhugi, ükskõik kummalt poolt see tuleb. Eriti kui mõelda punasega kirjutatu peale.

MAANTEEAMET ARENGUTEEL

Kui see artikkel näitab, et mõttemallid on muutumas, siis oleks tore küll. Eriti kui Maanteeamet õigel teel...

Elusid aitab säilitada ka see, kui autojuht ei sõida üle raudteeülesõidu töötava signalisatsiooniga

http://www.epl.ee/news/eesti/taismahus-oleme-elanud-ule-jou-kaivas-ideaalmaailmas-mao-hiidristmik-kukruse-johvi-teeloik.d?id=64302735

Kuid hinnates neid projekte praeguste teadmiste seisukohalt, jõuab ministeerium järeldusele, et oleks saanud hakkama ka palju tagasihoidlikumalt. „Praeguseks on selge, et prognoosid olid tulenevalt buumiaegsest majandusest ülehinnatud. Teiseks peaksime küsima: kas on vaja ilmtingimata teha ühes kohas ideaalset lahendust, kui sama raha eest oleks võimalik mitmes kohas teha piisav lahendus? Seda just kontekstis, kus me teame, et kogu meie teedevõrk peaks olema korda tehtud.”

 Mõistlikuks peetakse teist teed: „Toimetada efektiivsemalt, seada ümber prioriteete.” Just siin väljendab majandusministeerium oma hinnangut senistele suurprojektidele ja nendib, et tulevikus peaks asju tegema kokkuhoidlikumalt, et teede olukorra parandamiseks jääks üle rohkem raha kui seni.

Hiigelsuurte viaduktide, tohutute kulutuste tegemine valgustusele jpm on õigustamatu.

Pärnu ringteel jalakäijad viidud tunnelitesse  (kus ööd-päevad turtsuvad pumbad muide). Miks aga siis kulutada miljoneid maantee valgustamisele?

 Nagu ka neljarealised maanteed. Ja küsimus pole mitte ainult raha kokkuhoius, vaid ka materjalide kokkuhoius. Sest ega materjalide puhul on ju ka selge, et lõpmatuseni ei saa uusi karjääre avada ega Nõiakaevu tühjaks tõmmata. Piltlikult võiks tulevikus olla Eestis nii, et inimesed elavad mõnes suures linnas, linnade vahel on teed, aga ümberringi vaid järved, sest kõik kohad on tühjaks kaevatud. Ulmevaldkonnast võiks öelda, et pole ka enam põlde ega metsi... Nali naljaks! Kuid praegune poliitika, kus tehakse üks hiigelobjekt, kui samas teises kohas lapitakse teed telliskividega, see pole edasiviiv. Jah, annab kellelegi loorberid millegi tegemise eest. Kuid ssinna objektini on vaja jõuda ka kõrvalmaanteedelt!?

Üks tuttav rääkis, kuidas Valgevenes sõites olid maha- ja pealesõiduteedega parkimisplatsid. Kuidas Lukashenka saab ja meie ei saa? Seesama parkla koos muu juurdejuuluvaga ja vajadusel 1-3 km kolmanda rajaga (või neljandaga, st peatumisvõimalusel mõlemal suunal, koos ülekäiguga) võimaldaks ka kiiremaid mööda lasta. Samas oleks see turgutav kohalikule arengule. Muide, ega see kiirusehullude mõttemaailm on ka see, mille muutmisele tuleks asuda. Lugedes pläralaid on tihti selge, et paljud oskavad mõelda vaid endale ja dai boh, kui keegi koperdab ees paar km/h lubatust aeglasemalt. On see normaalne mõtlemine? Kaugelki mitte.


Muidugi peaks mõttemallide muutumine kaasa tooma ka panustamise kasvu ühistransporti.

 

 ******************************

Muidugi, meil tehtud lahendused on paljude arvates halvad. Kellel õigus?

 http://www.jt.ee/818360/mao-liiklussolm-paistab-silma-avariidega/

MIKS REISIJATE ARV NII VISALT KASVAB?

On hea, et reisijate arv pidevalt tõusuteel. Kuid visalt. Võiks paremini. Mis takistab?

http://www.tarbija24.ee/816682/bensiini-hinna-tous-pani-inimesed-rongiga-soitma/

Ammu olnuks vaja tihendada graafikuid ja tegelikult võimalused selleks kogu aeg olemas olnud. See, et Narva vaid üks rong sõidab, ehk probleemsem, kuid Pärnus seismise asemel võinuks küll vahepeal kiirekaga Tallinnas ära käia silmagi pilgutamata. Seda enam, et Pulli peatus toob reisijaid juurde ja peagi sab seal linnaliinidele ümber istuda. Ning Viljandis seismise asemel igapäevaselt kolm või miks mitte isegi 4 rongi. Üks neist päris kiirekana. Ka Tartus võinuks vabalt tihedamalt käia.
Üks lihtne variant oleks olnud kasutada kahte kolmevagunilist, kus oli ka 1. klass, tööpäevadel võinuks selline vabalt hommikul Viljandisse minna. Kui aga pole tahtmist ja eks läbisõit kasvanuks ka kõvasti.

Muidugi probleemiks ka ümberistumised...

23.04.2012 11:26

jaajaa :

sõidaks veelgi rohkem, kui rongide sõidugraafikud ei oleks nii ajuvabalt koostatud nagu praegu...

Ümberistumised on nii ebamugavaks tehtud, kui vähegi võimalik.
Näide: Tartu kiirrong jõuab Balti jaama 8.58. Elektrirong, millega saaks edasi, väljub 9.00 Tallinn-Kloogaranna). Ümberistumine pole võimalik, sest ühe-kahe minutiga 4. tee platvormilt 7. tee juurde ei jookse. Järgmine elektirong (sõidab ainult Keilani) väljub 9.27 - nii et pool tundi ootamist on garanteeritud.
9.27 saabub elekritong Aegviidust. Ka sellelt pole võimalik läänesuuna elektrirongile ümber istuda, sest nagu juba mainitud väljub see samuti 9.27. Järgneb pikem paus.

Eriti lõbus on aga laupäeva-pühapäevaõhtuti, kus Balti jaamast on elektrirongide väljumistel pooleteisetunnine vahe - 19.27 kuni 20.52.

Ka siis on need diiselrongidelt tulevad sõitjad, kes muidu kasutaksid Tallinna/Harjumaa piires elektrirongi, sunnitud valima mõne muu transpordivahendi. Nii et arenguruumi on veel küllaga ja remondijärgne reisijate arvu tõus ei ole põhjuseks, et endale endid kiita - näe kui tublid me oleme. Nii kaua kui kaks tublit reisijateveoga tegelevat ettevõtet ei suuda oma tegevusi natukenegi kooskõlastada, pole enesekiitusel mõtet.

 Tõepoolest, kiita pole end mõtet ei ühel, teisel ega kolmandal! Kasvõi just tolle Balti jaama näidete põhjal. Vähe sellest, et vahed väikesed, ei suudeta isegi mõningaid ronge kõrvuti teedele võtta või teiselt poolt uksi avada. Rääkimata sellest, et üks rong alles saabub perrooni äärde kui teine juba isegi kõrvalt teelt minema sõidab. Korduvalt on räägitud, et ei tohiks tegelöikult isegi foori avada enne kui mõni minut teise rongi saabumisest möödunud. Vastupidi, ootad 6. teel reisijaid Tartu rongilt kui raadio teel hüsteeria lahti läheb, et miks sa ei sõida jne. Selline suhtumine on reisijale näkkusülitamine!

Kodanik jajaa aga võiks teadmiseks võtta, et pool tundi pole ju palju, nagu arvas üks ühistranspordi Spetsialist Tartus...

Muidugi, on üllatav, et isegi Elektriraudtee ei suuda oma rongide puhul ümberistumist tagada. Pole vist mõtet isegi sealt küsida, miks. Tõenäoline on standartne vastus: Varsti tulevad meil uued rongid.... Müstiline kuidas saab kõrgharidusega tippspetsialist, kellel peaks kogemusi natuke jaguma nii üldse vastata!? Ja ega uued rongid siin ei aita. Kui ikka sõiduplaani tegemisel reisijatele ei mõelda ja mul kuri kahtlus, et ka tulevikus nende uute rongide puhul tehakse sõiduplaan, mis ilus vaid paberil, pole erilist paranemislootust...

Edelaraudtee puhul on asi natuke parem, peale aastatepikkust kirjutamist on enamus erinevate suundade ronge selliste aegadega, et saab ümber istuda. Loodetavasti saab uuest sõiduplaanist ka õhtul Tartust tulevalt rongilt taas Rakvere rongile Tapal ümber istuda, mis arusaamatul kombel vahepeal kogunisti võimatuks osutus. Hea, et siiski asjalike inimeste ettepanekutega tasapisi arvestatakse.

Muidugi oleks vajalik veel ehk paar võimalust Aegviidus kiirekale ümber istuda...

Kui paljudes kohtades ka bussidega arvestataks, õigemini busside sõiduplaane võimalusel kohendataks, siis oleks olukord palju roosilisem! Kohati ongi, aga nadilt. Postimees lühikeste uudiste asemel võiks parem põhjalikult uurida, miks ei suuda Rapla oma maakonna busse paremini rongidega siduda.

Ja muidugi venib ning venib bussijaama ületoomine Ülemistele..

Lilleküla ehk Kristiine Ühispeatus peaks muidugi olukorda kõvasti parandama. Ega ma paar aastat tagasi ausalt öeldes väga selle peale lootnudki, aga igaks juhuks sai igal võimalusel kuhugi kiri teele pandud. Annaks vaid loodus niipalju oidu, et tehtaks üks n.ö. ühine platvorm kolme suuna peale ja et foorid pandaks (pöörangud ka muidugi) nii, et ühe suuna saabuv rong pääseks perrooni äärde, samas kui teise suuna rong väljumas. Sest pole ime, kui üks läbimõtlemata asi jätab saabuva näiteks Kitsekülla seisma, senikaua kuni Rapla väljub!? Sarnaseid apsakaid ennegi tehtud, nii et peab jälgima.

22.04.2012 21:37

jah :

ei saa üldse aru miks Tallinnast Tartu bussiga sõita kui rongiga on odavam ja mugavam?!

-2    +17

22.04.2012 21:51

Post Mortem :

Rong käib harva, laupäeviti ei saa üldse kiirrongiga Tartusse, aga noortel on bussipiletid poole hinnaga. Samuti on Tartus raudteejaama asukoht kõrvaline.

Tartuga ühendus tõepoolest nadi, ma ütleks lausa väga nadi. Kuigi vabalt võiks vähemalt laupäeval kl 9 paiku üks kiirekas minna.

Ja ega ettepanekud lendavad vahel kõrvust lihtsalt mööda! Perepiletiga sõitjaid eriti ei ole ja kuigi muidu tundub rongipilet suhteliselt odav, siis perega pikemat otsa ette võtta - siin asi vastupidi. Perepilet peaks olema vähemalt 50% soodustusega! Rohkem võidaks kui kaotaks! Seda eriti üritusi silmas pidades, sest kui piletihinnale lisanduvad "kohalikud kulud" või eriti veel majutused, siis võib selline kultuurireis minna maksma ühe korraga 200 euro ja kõvasti rohkemgi! Puhka Eestis! No mida sa puhkad, kui hinnad vägisi rahakoti kohati tühjaks tahavad imeda!

Muidugi on Suurte Sõnade varjus huvitav jälgida kuidas Kärkna peatse uus ooteplatvorm pool aastat kasutult seisab. Nagu ka Rakkes ei suudeta paarile nädalavahetusae rongile peatust panna. Need teatud-tuntud asjad ja neid veelgi!

Pole läänesuuna graafikutega väga tutvunud, kuid kord kiirekaga Sauelt tulles tundus küll, et võiks vabalt 5-10 min kiiremini sõita. Ja läbi mõelda paremini peatuste asi. Kui üks elektrirong vahepeal rivist väljas oli ja mitu rongi käigust ära võeti (vist mullu aprillis) võinuks vabalt ka diiselrongiga korra Aegviidus käia. Aga sellega muidugi tegelema ei hakatud. Nii ongi, et rongiliiklus kohati hõre, kuigi võiks ja saaks paremini.

23.04.2012 10:18

poolmaaamees :

Paar aastat ebamugavusi veel, loodan et tasub kannatused ära ja uute rongidega tulekuga läheb rongisõit palju meeldivamaks. Äkki tihendatakse isegi graafikut see oleks päris õnnistus. Ei kadesta inimesi kes sõltuvad bussist.

Lootma peab. Kuid arvestades, et suhteliselt kallite rongide puhul hoiti kokku "puhvet" pealt ja mahutavus väiksevõitu, siis nii mõnigi elementaarne mugavus jääb olemata. Ei saa pidada normaalseks mingit "kohvijapirukaautomaadivalmidust".

23.04.2012 14:36

Rongi-sõber Brezhnevi ajast :

Olen lapsest saadik(sünd. 1973) rongi armastanud! Terve Eesti rongiga läbi sõitnud! Eriti meeldib mulle TARTU-NÕO-ELVA-PUKA-TSIRGULIINA-VALGA liin! Seda graafikut võiks ka tihedamaks muuta! Ah jah, millal lõppeb karjuv ebaõiglus Tsirguliina inimeste suhtes ja nende jaam "Tsirguliina" nime hakkab kandma??? Praegune "Sangaste" on idiootsuse tipp!!!

Tegelikult poleks üldsegi võimatu nimetada peatust Tsirguliinaks, isegi siis kui tehniliselt raudteejaam kannab Sangaste nime. Ja küllap sellelgi liinil muutub sõiduplaan tihedamaks. Iseaasi kui palju. Sest loogiline oleks, et "balalaikal" liiguks ühes suunas 5-6 rongi päevas, paar neist võiks ollagi otsemat teed kiirrongide pikendused. Aga selleks tõenäöoliselt tellitud koosseisudest ei jätku, oleks vaja mõni rööbasbuss. Et aga põhiline sõitmisvajadus kellegi arvates on kauged otsad, siis vaevalt, et selle kandi külade nagu Põlva ja Võru, peale keegi väga mõtlema hakkab. Sest päris asjalikult oleme elanud ka nii, et regionaalpoliitikast ja turismist räägime palju kõlavaid sõnu, teod polegi nagu eriti tähtsad.

23.04.2012 09:51

IlvesL :

Vanasti nõukogude ajal olid elektrirongid 6vagunilised ja sageli pilgeni rahvast täis.

-0    +3

23.04.2012 10:15

On ju :

"tööliste rongid" on täis praegugi. Oleks graafik tihedam ning varahommikusi ja hilisõhtusi reise rohkem, kasutataks ronge meelsamini. Nt varahommikul saaks tööle või lennujaama; õhtul saaks teatrist või sünnipäevalt ka tagasi. Arsti juurde minnes ei pea mitu tundi enne ja pärast kusagil aega parajaks tegema.
Nõukogude ajal oli diisli ja elektri kuukaart ühine, see andis ka tihedama sõidugraafiku igapäevasõitjale.

Nii ta on. Tähtis on ka see, et kuukaardid erinevad. See näitab, et vajalik oleks üks riiklik transpordifirma, kus kuukaarte saaks lisaks rakendada ka bussidel.  Ja siis oleks rohkem ka lootust, et bussifirmad ei mõtleks kasumitele, vaid riiklik süsteem ühtlustaks ka sõiduplaane.

Ja mitmed rongid praegugi igapäevaselt küllaltki täis, rääkimata reedest ja pühapäevast. Nii oleks vaja mitut lisavagunit, kuigi veelgi parem muidugi lisarongid.

Nii et lükkame enesekiitmised edasi ja tegelegem asjaga. Siis muutub midagi ka oluliselt paremaks.

Võib arvata, et ka ootekoha ja sinna kuuluvate teenuste olemasolu on see, mis reisijate jasvule posutiivselt mõjub. Eriti, kui ooteruumid ka avatud!

OHOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOO

 http://www.e24.ee/819062/edelaraudtee-esitas-streigi-korraldajatele-ule-12-000-eurose-noude/

Võiks ju ka nõudeid esitada, et kui rong rikkis ja reisijatel külm, siis tahaks valuraha...

POLE HÄDA MIDAGI!

Hea artikkel. Ainult on kahju, et nagu ikka, ei muutu kellegi arvamusest midagi.

http://arvamus.postimees.ee/817220/ttk-teadlased-anarhia-lapsed-valitsevad-teede-ule/

Eesti suhteliselt tihe teedevõrk on meie majandusliku võimekuse eeldus. Lähiaastatel kasvab just kõrvalteede ja kohalike teede osatähtsus. Suurenevad metsanduse ja põllumajanduse tootmismahud. Loodetavasti kasvab ka nn loodusturism. Teehoiu süsteemi probleemid pole tekkinud üleöö. Midagi on lahti meie ministeeriumide ja ametitega, kes ei taha mõista teehoiu probleemide tõsidust. Eesmärgiks peaks olema efektiivne teevõrk ja teehoid, mis toetab Eesti majandust ja regionaalarengut, koos Põhjamaade tüüpi liiklusohutusega.

Sest kui teed tähtsa näo pähe ja räägid tarka juttu, siis...koerad las hauguvad, karavan läheb edasi...  On palju külasid ja inimesi, kes soovivad mingi teelõigu kordategemist. Nagu minagi oma kodu juures. Kuid aastaid ootusi ei vii tavaliselt kuhugi. Ja raha kulub mõttetute asjade peale. Mida teha? Riigistada tee-ehituse ettevõtted ja jälgida kulutuste läbipaistvust? Poleks paha.

JÄLLE HÄDA MÕISTUSE PÄRAST?

Isegi kui siin põhjus tehniline, jääb alati inimliku eksimuse oht! Kui aga tehakse süsteem, kus vastutajaks nõrk inimeseloom ja stressirohke töö? Võib ju rääkida, et mingi süsteem riske täis, kuid kui keegi ei taha kuulda...

Vist Inglismaal oli 8 punasest läbisõitu, rongijuhid rääkisid...kuid see jäi hüüdjaks hääleks kõrbes. Aga peale kokkupõrget ja tulekahju, inimeste hukkumist jne, hakati liigutama. Süsteem oli selline, et foor polnud nähtav, Kokkuhoiu tõttu ei tehtud investeeringuid ning süüdi oli põhimõtteliselt pöörmeseadja. Meil siin riigis pole nõuetele vastavad 80-90 % fooridest, kuid see ei huvita kedagi. Oht on väga lähedal ja sellest eraldab vaid vedurijuhi vastupidavus kõikidele riskifaktoritele. Kui see vastupidavus on olematu, siis...

http://www.postimees.ee/816376/hollandis-sai-rongionnetuses-viga-120-inimest/

Kõik kardavad rääkida, sest olukorra parandamiseks paraneb vaid bürokraatia! Aga ohud tulevad aina lähemale! Kui palju on viimastel aastatel õnnetusi lennukite, rongide jm-ga? See kõik jätkub kuni suhtumine eludesse on selline

Tehnik

22.04.2012 00:04

Rongi suunatuli katki ja kohe nii palju hädalisi. 

Nojah!

Ja meil on veel järjekorrad arstide juurde poole aasta pikkused.... Kui midagi juhtub ja asjalik arst on Soomes....?

 http://www.ohtuleht.ee/473751

Üks inimene püüab aidata. Aga temagi kardab oma elu pärast! Sest stress ajab inimesi hauda...
Köhi pappi, osta leht ja siis saad teada....

Aga iga päev rongijuhid sõidavad teel, kus valgusfoore põhimõtteliselt pole....

 

seni tegeleb vedurijuht kõrvaliste asjadega....

HALLITAVAD MUUSEUMID

Jube mõelda, kui elu majast kaob. Päris maaelus kaobki elu majadest kohutava kiirusega. Eile, sõites veidi ringi, oli kurb näha sissevajanud katusega maju. Aga kas on pääseteed, kui oskame midagi teha, hiljem aga ei suuda seda hooldada!?

http://www.ohtuleht.ee/473904

Muidugi ei tule majja ühtki elanikku kui elamiseks pole raha! Ja kui oskame raha anda vaid koduigatsuseks kottide viisi, aga ei saa inimväärset elu oma, Eestimaal elavatele inimestele, tagatud...

Mis juhtuks kui praegu ERM-i ripakile jäänud raha jaotada pikaajaliseks eksisteerimise tagamiseks küladesse? Sinna, kus on vaja taastada elu, mitte näidata külastajatele hallitust ja hääbuvat elu!? Või suurendada koduigatsuse tasu, et ehk tulebki keegi koju tagasi ja tahaks maale elama minna?

RAHA TEKITAB PAANIKA?

Fantastika! Kuidas keegi, kes harjunud priskelt elama teiste arvelt, ajab oma väed välja!?

http://www.postimees.ee/816690/pildigalerii-oigeusklike-massipalvus-kiriku-kaitseks/

Ületunnid tekivad ju!?

******************

Tegelikult on hea, kui keegi asub kaitsele. Ka kirikuid on eluaeg rünnatud ning nende säilimine on tegelikult olulisem kui lihtsalt üks kivihoone. Muidugi, kurb on see, kui kirik on vait siis, kui ise keegi nende tegelastest halba valgusesse satub. Ja halba valgust on sealt kiirganud päris tihti....