Blogiarhiiv

pühapäev, 8. veebruar 2026

Kuidas mikroskoopiline elektritarbimine kasvab gigantseks?

 

Vaatan kurbusega, kuidas AI-karikatuuride tegemine on muutunud justkui süütuks meelelahutuseks. Tegelikult ei ole ükski digitaalne pilt tasuta – iga klikk tähendab elektrit, servereid ja vett, millega neid jahutatakse.
Ühe AI-pildi loomine võtab umbes 0,01–0,03 kWh energiat – ligikaudu sama palju kui telefoni täislaadimine. Kui 3,5 miljardit nutitelefoni kasutajat teeks ühe sellise pildi, oleks kogukulu umbes 35–105 GWh. See on väikese linna mitme päeva elektritarbimine.
Aga pilt üksi ei ela. Lisandub sotsiaalmeedia ja seadme kasutus:
– 10 minutit video voogedastust ≈ 0,02–0,05 kWh
– telefoni laadimine ≈ 0,01–0,02 kWh
Üks “lõbus sessioon” – pildi tegemine, jagamine ja reelside vaatamine – võib tähendada 0,04–0,08 kWh inimese kohta.
Korrutades selle 3,5 miljardiga jõuame 140–280 GWh-ni.
Elektri kõrval on veel vesi. Andmekeskuste jahutamiseks kulub vett; hinnangud varieeruvad tugevalt. OpenAI CEO on väitnud, et ühe keskmise ChatGPT päringu veejälg on väga väike (umbes “1/15 teelusikast”), samas mitmed sõltumatud uurijad on toonud välja, et mõnes asukohas ja teatud töökoormuste puhul võib veekulu olla oluliselt suurem. 
Võrdluseks: New Yorgi piirkonna elektritarbimine on suurusjärgus kümned miljardid kWh aastas.  Meie näiliselt süütud digiharjumused hakkavad koguses sarnanema päris infrastruktuuri jalajäljega.
Selle postituse teksti struktuurseks koostamiseks kasutasin ma hinnanguliselt umbes 0,3–0,34 Wh energiat (ehk 0,0003 kWh) ühe päringu kohta. 
Tasub korraks peatuda ja küsida: kas see on tõesti see, millele tahame Maa energiat ja vett kulutada?
Mõelge korra kust energia tuleb ja mille/kelle hinnaga.
Kasutame AId planeedi päästmiseks, mitte tema väsitamiseks.
I watch with sadness how creating AI caricatures has become a harmless-looking trend. Nothing digital is free – every generated image means electricity, servers running somewhere, and water used to cool them.
One AI image typically requires about 0.01–0.03 kWh of energy. If 3.5 billion smartphone users generated just one image, that would be roughly 35–105 GWh.
And the image is only the beginning. Add social media and device use:
– 10 minutes of streaming ≈ 0.02–0.05 kWh
– phone charging ≈ 0.01–0.02 kWh
A single “fun session” of generating + sharing + watching reels can reach 0.04–0.08 kWh per person.
Multiplied by 3.5 billion people, this becomes 140–280 GWh.
Electricity is only half of the story: data centres also use water for cooling, and estimates vary widely. OpenAI’s CEO has claimed the average water use per ChatGPT query is extremely small, while other researchers warn that water demand can be much higher depending on location and workload. 
For this post itself: producing the text used an estimated 0.3–0.34 Wh of energy (about 0.0003 kWh) for a typical query. 
Let’s use AI to heal the planet, not exhaust it.

*********************

Seda postitust lugedes jäin tükiks ajaks mõttesse. Kahjuks ei oska ma arvutis hästi kokku panna ja püüan enamasti mingeid numbreid leida google abiga, ükskõik mis valdkonnaga siis tegemist. Aga siin tehti seda hästi!

Et olen püüdnud ka ise aja jooksul "säästa servereid", siis olen kustutanud tuhandeid meile (asjaajamiste ajastust) ning kuigi FB ei paku postitamisel võimalust märkida, kui kauaks postitus olemas võiks olla, saab õnneks aeg-ajalt ülevaateid vanadest. Ja siis kustutangi neist osa, need, mis pole ajatud! Näiteks kellegi (väiketegija) tegemistest, sest selliseid asju tasub reklaamida. Jne.

Muidugi olen ise ka tekitanud blogi ja FB loodusgruppidega tohutult "digiprügi", kuigi ikka püüdes rääkida olulisest ja aidata loodust tundma õppida. Ning Eesti teadust. Aga sellest on ikkagi natuke ehk kasu ning ei anna võrreldagi tuhandete fotode (sageli ühesuguste ja sorteerimata) pilve või suhtlusmeeediasse salvestamisega. 

Teadlikult panin algpildiks hoopis Flightradari tõmmise. Mõelgem tõsiselt ja on ikka hea tunne teada, et vahel kripeldab üle võimete ning mõistuse elamine teistegi hinges. Vaadake üle oma meili postkastid ja suhtlusmeedia, fotode talletused jm.  Sellega hoiate me ümbritsevat. Nagi Siiri Tiivits-Puttoneni fotol.


 




Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar