Eesti ühistranspordis on mõningaid väikseid edusamme, aga olulistest puudustest nagu ei tahetagi aru saada? Raplas on hea näha raudteejaamas (vallavalitsus ei suuda siiani muuta bussipeatuste nimesid) tablood, mis edastab infot nii busside kui rongide kohta, aga miks, nagu alati tablood paigaldatakse valedesse kohtadesse?
Kasutasin seekord, enne Elroni sõiduplaani normaliseerumist, rongi asendusbussi. Igaks juhuks helistasinka Pärnumaa infotelefonile, et teavitada bussile ümberistumise plaanist. Muide, küsisin ka Elroni vedurijuhilt, mis ajal umbes rong Raplasse SAABUB, aga tal oli tekkinud arvamus, et "probleemide aeg on möödas" ja saab normaalselt ümber istuda, kuigi normaliseerusid asjad alle mõni päev hiljem. Ühesõnaga, rong saabub Raplasse tunduvalt varem väljumisajast ja jõuab rahulikult bussile 333 ümber istuda. Elron ei tea sellest aga õhkagi?
Rapla vallavalitsus ei suuda aga siiani tuua ka bussijaama siia üle. Vasakul on näha pikk ala, kus saaks peatud kõik maakonnaliinid, aga ikka ei midagi! Ükskord tuleb seda teha nagunii, sest praeguse bussijaama haldaja Hepa tahab kindlasti ühel hetkel oma krundi muuks är kasutada. Kesklinna üleviimine on aga totruse tipp. Nüüd taas valimised ukse ees, kuid vallavalitsuses ei ole vist ühtegi inimest, kes bussi kaugeltki oleks näinud?
Siiski vallavalitsus propageerib maal elamist, ainult, et pildil pole ühtegi inimest? Piltlikult see näitabki vallavalitsuse taset. Ja enne kui keegi ütleb, et vald ei organiseeri bussiliiklust, siis kõik omavalitsused on olnud ÜTK asutajaliikmete hulgas ja just nende ettepanekutest sõltuvad lahendused.
Meie koduümbruse kujundamisel pole oluline ainult ühistransport vaid väga palju muud. Siinkandis on meeldiv näha korralikke alleesid ehk et kohati on mõistetud roheluse tähtsust. Rohelist mõttelaadi see aga ei tähenda.
Maal elamine on kahtlemata üks mõnusamaid "elustiile", aga see nõuab suurt panustamist, milles Eesti on taas olnud 30 aastat pigem vastupidisel teel.
Äsja oli uudis, et suletakse järjekordne maapood, Lokutal. Eks see ole loomulik, et neis poodides pole elujõudu ja nagu alati, probleemiks on käive ehk ostjate nappus. Teisalt jäävad aga maapoed vahel peateelt kõrvale ja kiirustamiskombe puhul pole me inimestel ka teedel sõites aega ega soovi neid poode märgata.
Teel siiski lisandus reisijaid, aga kui need palkmajakestest ootekojad on natukenegi inimlikud, siis nende asendused on sageli kohutavad. Muide, Kehtna vallavalitsus on alati olnud millegi arendamisel nagu nõtrade tuiamite kamp - millestki aru ei saada. Selle alla kuulub ka ühistransport. Ükskõiksus ruulib, olulisem on nagu ikka, soe kohta ja küüned raha taha!
Sellesama teema teises postituses keskendun Haapsalu - Pärnu bussiühendusele ja sellele, kuidas sealsed omavalitsused pole vaevunud midagigi tegema. Üks probleem on maakonnapiir, aga näe, liin 333 ületab need lupsti? Miks teiste linnade ja külade puhul ei saa olla sama tegus?
Tootsit võiks mõnes mõttes võrrelda Kehtnaga. Aga kui kehtnalaste jaoks on ühendus rongijaamadega väga oluline, siis Tootsiga on lood teised. Rongi ju pole, selle asemel võiks tuulikud vist õhupalle täis puhuda? Liin 333 ei peaks kindlasti "Pärnumaa ÜTK aukude" täitmiseks siia põikama, sest see muudab sõiduaja veel pikemaks. Mannares saaks tagada ümberistumised?
Minu plaane aga segas paduvihm. Bussijuht oli ka olusid uurinud ja teadis, et vihm tulemas alles õhtul, aga ilmastik ei küsi. Nii otsustasingi, et Kablisse sõit jääb sel hetkel ära, seda enam, et kuigi Pärnu ei ole ligitõmbav linn, võiks siin siiski olla meeldiv. Nii ma ei väljunudki Raekülas, kuigi peagi saanuks ka Kabli bussile istuda. Kas siin saab olema miskit head RB valmimisel? Ei, see on kui poomisnöör me maksumaksja kaelas! Seda enam, et peaks ju rongiga otse Kablisse saama, aga rongid suunatakse hoopis kuhugi pärapõrgusse.
Pärnus aga nägin karjade viisi igasuguseid tegelasi piltidel, kes nii kohutavalt hoolivad inimestes. Enda arvates. Isegi valelikud reformikad on igale poole oma "nägusid" üles pannud.
Nii juhtuski, et keskendusin sõidule järgmisel päeval, eesmärk oli Rõude ehk Läänemaa. Bussid Haapsallu? No ärge tehke nalja, Pärnumaa kosenkraniused sõidava ju autodega! Oma rahva ehk maksumaksja ehk valijate jaoks jäetakse võimalused õppida tundma oma maad. Sõida, peatu, oota ja kola ringi. Lihulas busside ajad ei klapi no üldse mitte!
Ma pole küll mingi arhitektuurispetsialist, aga ilusat elukeskkonda ehk maju on lausa nauditav näha. Ei ole meil vaja klaasist pilevlõhkujaid, oleme MAA!
Pärnu ja Lihula vahel sõites näeb paljutki. Rattaga matkates oleks olukord veelgi nähtavam, aga paraku ei oota vallavalitsused matkajaid. Miks? Näidake siinkandis ühteainustki bussipeatust, kus olete matkajatele mõelnud? Te ei mõtle isegi bussireisijatele, matkajatest rääkimata? Samuti ei mõtle liiklusohutusele?
Loomulikult on siinkandis maal selge hajaasustus, suuri asulaid peale Audrut ei ole, see aga ei tähenda, et ka taludest vähesed sõitjad peaks kuskil tunde ümberistumist ootama.
Sarnastel vähesema liiklusega teedel saab bussipeatusi rajada õnneks ka nii. Norras oli selliseid isegi palju tihedama liiklusega teedel, aga seal pole ka sellist liiklejate närvilisust.
Ohvrikivid ja talud - see ongi maa sool. On ülimalt tore näha, et maal elatakse endiselt ja hoolimata kellegi pingutustest maa elu ei sure täielikult välja.
Bussi raadiost kostis teel aga selline lugu ja see sobis olemusega ning tundega täielikult.
Vaatasin eemalt juba, et kas praamile minejate konvoi, aga hoopis vintidzviikendilt tulijad.
Taaskord ootekoda, mille puhul tasub mõelda, kas saab sellist lihtsate muudatustega muuta matkajatele mõnusaks puhkepeatuse kohaks?
Aga mis juhtub, kui keegi, kes matsu ei jaga või kes hoolib, et näpud ikka rasvaseks jääks vm moel lahmima hakkab? Minul pole häbeneda midagi, tean väga hästi, mis on logistika, mis on keskkonnahoidlik, mis on inimeste vajadused. Ja ma ei pea vajaduste all silmas bussiärimeeste soovi teenida vaid kasumit.
Ühes grupis postitasin blogiteema Pärnu - Haapsalu bussiliiklusest paari tegelase käest sain nagu tuppa sit...nud kass. Mis siis, et üks kirjutajatest oli üsnagi asjalik mingil määral. Siiskinägin üsna pea, et vastu kirjutada on mõttetu, sest asjale pihta nagu nii ei saa ja eesmärk seisab muus.
te kirjutate: "Muidugi on see meie ÜTK-de puhul tavaline, et ei saada aru, mida ÜT endast kujutab, aga konkreetsed ettepanekud peaks olema isegi neile arusaadavad?" Näib, et Teiegi ei saa aru, mida ÜT endast kujutab, muidu Te ei asetaks funktsioone, mida peab täitma riik läbi transpordiameti ja regionaalministeeriumi PÜTK-ile, mille tegevuse ja paindlikkusega on Pärnumaalased üldjoontes rahul. Lisaks asetate oma loos ühte patta Rapla ja Pärnu. Pole nagu päris õige, mis?
Siiski on. Hetkel on meil ainukesed ÜTK-d, kes midagigi teha PÜÜAVAD, Ida-Viru ja Jõgeva. See, et raha annab riik või asju juhib ministeerium, ei ole siinkohal oluline.
Nimelt, ÜTK-des isegi ei mõisteta, kuidas peaks kaasajal liinivõrku kokku panema. Bussid ei peaks enam sõitma lühikesi liine, need tuleb pikendada ja kokku panna ja sellega kasvatada piletitulu (muidugi peab ka hinnastuse üle vaatama).
Aga ettepankuid ministeeriumile peaks tegema teised osapooled, ÜTK ja omavalitsused läbi nende. Kui aga ei Haapsalu ega Pärnu linnavalitsused pole tahtnudki midagi muuta?
Kui teil on teist infot ja teate, kuidas nad igapäevaselt palehigis seda püüavad - andke kindlasti teistelegi teada.
Muide, kas pärnumaalased ikka on rahul, see on teadmata. Ja sageli ei osatagi isegi arvata, et saaks olla veel rohkem rahul. Kui tuua näiteks suvaline bussiliini variant, nt Uulu - Tõstamaa, siis kas olete kindel, et kõik tõstamaa poolt tulijad väljuvad bussist bussijaamas?
Ühelegi küsimusele aga vastata ei osatud. Selle asemel võeti hoopis laest mingeid arusaam, nagu nt "Pärnu linn peaks doteerima läänemaalaste reise" jms.
Kogu lugupidamise juures, Teil ikka on logistikaalane ja/või muule ning lähedasele valdkonnale vastav kõrgharidus? Miks küsin, nimelt seisate hirmsasti Haapsalu - Pärnu bussiühenduse eest. Miks sel juhul peaks maakonnaülest bussiühendust Haapsalu ja Pärnu vahel organiseerima PÜTK, aga näiteks mitte Läänemaa ÜTK, või kuidas seda seal nimetatakse? Kas Pärnu rahakott ajab üle, et peab läänemaalaste reise doteerima? Veelgi parem, las seda teeb hoopis Rapla, mida samuti oma loos mainisite? Äkki Haapsalu-Pärnu-Rapla ekspress? Unistada ju võib, aga leiate ka reisijad sellele liinile, lahendate hoolduse ja võimalike riketega seonduvad probleemid? Ei te ainult kirute, alternatiive pakkumata. Vähemalt pole küll näinud ühtki Teie poolt pakutud kava, mis oleks põhjalikult läbi töötatud ja arvestused tehtud. Kiruvaid lööklauseid võib aga pea igaüks ritta seada.
ma tean palju kõrgharidusega logistikuid, kes bussi vm transpordivahendit näinud vaid kaugelt ja ei oma ettekujutust. See-eest kogemust on mul aastakümneid ja seni KÕIK ideed, mis on läbi läinud, on ka õigeks osutunud. Nii reisija kui riigi heaks.
Põlva vallavalitsuses imestati, miks ma sealse kandi eest HIRMSASTI seisan. Põhjus on väga lihtne - iga asi, mida tehakse, peab olema maksimaalselt hea ja ka mõtestatud. Kulud on asja juures alati, seetõttu peab ka kasu(m) olema maksimaalne.
Mis mõttes pärnakad peaks läänlaste reisi doteerima? Muide, Läänemaal ei ole ÜTK-d. Aga tundub, et te pole Eestis ise ka bussidega eriti sõitnud? Reisijad tulevad siis kui on head ühendused, seda näitavad nii bussid kui rongid.
Alternatiivid ja lahendused olen alati pakkunud.
Pärnu - Lihula - Rohuküla.
8. 05 - 9.00 - 9.40
11.00 - 11.55 - 12.40
15.35 - 16.25 - 17.10
18.35 - 19.20 - 20.05
Rohuküla - Lihula - Pärnu
10.10 - 10-50 - 11.45
13.05 - 13.50 - 14.45
14.40 - 15.25 -16.20
20.35 - 21.20 - 22.15
Buss peab midagi pakkuma ka teele jäävate kohtade inimestele. Peatused peaks olema minimaalselt Valgevälja, Parila, Rõude, Laiküla, Kirbla, Lihula, Oidrema, Lõpe, Kalli, Ahara, Audru Kool, Audru, Papsaare. Mõni ehk veel?
Lisaks mõned peatused Pärnus, sealhulgas Terviseparadiisis ehk et lõpp-peatus peaks olema Mai kandis, Haapsalus aga alustama Uuemõisast või Rohukülast ja soovitav oleks põige ka Laine juurde, nii lisandub ka Veetorn.
Aga lisaks 2 küsimust, kuigi te ei suutnud ka eelmisele vastata.
1. Kas juhul kui on bussiliin Sauga - Ikla vm, kas otsesõit annab ajalist võitu?
2. Kui bussiliinid ei lõpeta bussijaamas vaid sõidavad kaugemale, kas see on reisijatele oluline? Kui ümberistumisi (mis võivad ka bussist maha jätta või pikki ooteaegu põhjustada) ei oleks on sõita parem?
Aga bussidega ise sõidate tihti?
Ma pole autoinimene. Ja olles pärast 2015. aastat liigumispuudega kasutan alati ühistransporti. Vaadake, Teie probleemiks on see-et omamata suuremat kokkupuudet Pärnuga, hakkate tegema ettepanekuid, omamata selleks kogemust kas või hooajati järjepidevat kogemust. Teie väide Pärnu bussijaama kohta on sellest üsna heaks näiteks, elik Te ei oma Pärnus pikaajalise elamise kogemust, Teil puudub arusaam sõlmpunktidest ja inimeste harjumustest. Teate, nende ettepanekute kohta oli nõuka-ajal hea ütlemine "ratsiti, ehk ratsionaliseeriti ära". Täpsustan. Teil puudub ülevaade pärnumaalaste harjumuste, bussipeatuste asukoha, töökohtade, riigi poolt eraldatava raha, KOV-ide poolt eraldatava raha jms. üle ning teete ettepanekuid, millel pole inimeste heaoluga mingisugustki pistmist. Siit ka palve. Palun, enne ettepanekuid viige end vähekenegi inimeste vajaduste, harjumuste jms. kurssi ning alles seejärel asuge midagi muutma. Hetkel on Teie ettepanekud 95% pärnakatest sama vajalikud, kui siilile T-särk. Targa mehena võiksite kirjeldada Eesti ilu, mitte kippuma valdkonda, millele Teie haridus, teadmised ja oskused peale ei hakka. Vabandan liigse otsekohesuse eest, kuid põhjustas selle Kärpuki osatamine, kellele sarnast spetsialisti annab üle Eesti tikutulega otsida.
Veel, lihtsalt näide, proua suundus täna Sindist Võistesse, ema vaatama. Maršruut: Sindist Papiniidu ristmikku, jõudis rahulikult poest külakosti osta ja Võistesse suunduvale bussile. Mugav, eks? Teie viga seisnebki selles, et Te ei tea, kuidas Pärnus linna saabuvate ja linnast väljuvate maakonnaliinide peatused kattuvad, mis muudab Teie arutelu teemal otsesõit jms mõttetuks. Teine näide, soovin pääseda Sindist Pärnu haiglasse. Elementaarne ja mugav ainult ühe ja üldse mitte vaevalise ümberistumisega. Seega jätaks pärnakate mured pärnakate muredeks. Värske silm on mõnikord hea, samas kiusu pärast vea otsimine ei sobi üldse mitte.
Kiusu pole siin kuskil, küll aga on mure, et kohalesaamine ei ole kõikjal väga lihtne, nii ka Pärnus. Piletiga sõit muuseas pidi ju liine juurde tooma? Kui aga ei saada aru, et just inimeste parema liiklemisvõimalustega on tegu, siis...?
Vastasin:
vaadake, teil pole aimugi, millised kokkupuuted mul on ja kui korduvalt olen inimestega ehk võimalike reisijatega neid probleeme arutanud või kui palju ühistranspordiga liigelud, matkanud ja ka reisijaid vedanud. Ühistranspordist ja selle toimimisest ei tea vast keegi teine nii palju. Tean väga hästi ka Pärnut ja Pärnumaad. Kiusu pole siin mingisugust, inimestest väga paljud on juba ammu oodanud neile sobivamaid võimalusi.
Kas teil mingi asjalik ja konkreetne jutt ka on? Igatahes kirjutatust te aru ei saa midagi. Ja ükski ümberistumine ei ole mugav ega kiire, eriti oluline on see, kui neid saab vähendada. Midagi oskate öelda ka selle kohta, kuidas piletitulustki sõltub bussiliikluse paremaks muutumine?
Kärpuk oli vist ÜTK eesotsas juba siis, kui tänu minu tegevusele Pulli rongipeatus ehitati, aga sinna toimivat bussiliiklust ta luua ei suutnudki? Sama lugu on liiniga 333, sama lugu oli Raekülas Ikla jt bussidelt rongidele ümberistumisega, sama lugu omal ajal Raekülas rongi saabudes nina alt ärasõitva linnaliiniga jne..
postituse põhiteema oli siiski Pärnu - Haapsalu bussiliiklus. Ehk siis variandid, kus (proua tahaks sõita), peaks ümberistumiseks ootama 1-3 tundi on normaalsed? See käib ka õpilaste jt kohta? Sama normaalsed on tühjad bussid ja oht, et neidki vähendatakse?
Ütlesin ju, et las Läänemaa tegutseb. Miks peab Pärnumaa Läänemaad doteerima? Mis minu "aimu" puudutab, siis äkki mittepärnumaalane, kelle teadmised kohalikest oludest piirduvad vaid lühiajaliste läbisõitudega ja seda isegi mitte vedurijuhina, võiks tegelikult "äste mitu korda" järele mõleda, enne soovituste jagamist. Egas ilmaasjata öelda, võõrasse kirikusse astumisel jäta oma piibel koju. Aga olgu, loen nüüd selle vestluse lõpetatuks mõttetuse tõttu vähemalt seni, kuni esitate logistiliselt põhjendatud ja arvestused teostatud kokkuvõtte Pärnu - Haapsalu ühenduse kohta. Tunnistan, see on halb, oli halb ka nõukaajal ja pärastki, igatahes pidin omal ajal Pullapäält teenistusest Pärnusse kiirelt saamiseks kasutama taksot.
Nii aina koomilisemaks asi läks. Et siis pärnakate asi bussiliiklus pole, aga läänemaalased peaks seda neile pakkuma? Kas nii, et läänlased sõidaks Pärnusse ja tagasisõidul pärnakaid peale ei võtaks või?
Siis ilmus aga hoopis teine tegelane:
pole muidugi mõtet talle seletada, kui mõni on pähe võtnud, et teab palju-palju-sadu-miljoneid kõrgharidusega lolle spetsiliste, kuid vaatamata hariduse puudumisele vaid tema ("mina-mina-mina") on see ainuke tark ("ma tean palju kõrgharidusega logistikuid, kes bussi vm transpordivahendit näinud vaid kaugelt ja ei oma ettekujutust. See-eest kogemust on mul aastakümneid ja seni KÕIK ideed, mis on läbi läinud, on ka õigeks osutunud
Tundub, et tegelete mingi tööga bussifirmas? Ega ei tea, kes bussifirmadele kasumi tagab? Päris huvitav on kohata inimesi, kes arvavad, et tühi buss on kasulikum kui reisijatega buss. Kui aga ei suuda mitte midagi siin elus teiste jaoks paremaks muuta, siis on esinemine üsna mõttetu.
Kõige parem on alati esineda anonüümsena. Teisisõnu midagi varjata. Reisijate arvu prognoosida pole lihtne, küll aga on "tore", et Eestis on tegijaid, kes teavad, et bussid on kindlasti tühjad. Küllap lähevad ära needki reisijad, kes sõidavad Pärnu ja Lihula vahel?
Huvitav, miks teile nii tundub? Esitasin juba allpool teile küsimuse, milliseks prognoosite oma unistuste bussiliinide täituvuse, et paneksite oma rehkendused kirja. Miks siis ei pane? Tahate ilma eelneva analüüsita tühjad bussid liinidele panna? Minu väitel pole tühja bussi mõtet sõitma panna, need toovad kahjumit bussifirmale. See veel puuduks, kui kahjumit maksumaksajalt doteeringute kaudu hüvitataks.
****
Et ei jääks muljet, et teie arvates tuleb raha seina seest, pange siia kirja bussiliini üldkilomeetri omahind (üldkilomeetri sellep, et soovisite, et liini lõpp ja algus ei oleks bussijaamades, seega kasulike km-te suhe tuleb väiksem). Omahinnas arvestage palun 1.kütust (kulu km-le oleneb bussimargist ja isegi aastaajast jms); 2.tehnilist hooldust; 3.materjale (rehvid, õlid jms); 4.bussijuhtide töötasud koos palgamaksude ja puhkuse reserviga; 5.kindlustused; 6.bussi pesu ja sisekoristus; 7.parkimistasud, garaažitasud; 8.erinevad kaudsed kulud jagatuna proportsiooniga (piletimüük, tarkvara, raamatupidamine jpms). Eraldi öelge 9.amortisatsiooni kulu, sest see võib osutuda ootamatult suureks, teie soovitud liinidele peaks ostma juurde 2 bussi. Pange siia nende busside maksumus (mark, mudel, müüja) ja amortisatsiooni periood. Nagu näete, võib ainuüksi amort tulla isegi 40000-50000 aastas ehk 3000 kuus 1 bussi kohta (2 bussi siis topelt). Ilmselt pole bussifirmal ka 2 bussi raha pangaarve lebamas, seega lisanduvad finantskulud (lepingutasud, intressid jms)
Ei tea jah, miks mulle küll nii tundus? Ja tundub, et bussifirmad ei tahagi mingeid liine juurde, sest saavad nüüd juba piisavalt maksumaksja käest dotatsiooni. Ehk et reisijad neid ei huvitagi?
esialgselt EI LISANDUKS mingitki kulu kui bussiajad Lihulas vähemalt sobitataks. Kasulike km suhe muutuks oluliselt paremaks. Bussifirmade raha siia aga ei puutu, nemad saavad selle riigi kaudu maksumaksjalt. Nagu ka linnavalitsuse poliitikud. Kasuliku töö osakaal aga on vilets, sest ei püütagi bussiliikluse kasulikkust suurendada.
te siis ei soovigi enam vähemalt nelja väljumist mõlemas suunas??? "Bussifirmade raha siia aga ei puutu, nemad saavad selle riigi kaudu maksumaksjalt" - teie arvates siis raha ei puutu asjasse "riigi kaudu maksumaksjalt" aina tuleb ja tuleb raha, nagu seina seest.
loomulikult soovin. Kui te olete natukenegi tegelenud ÜT planeerimisega, siis teate, et kõige enam kasvatab reisijate arvu (seega ka piletitulu jm) liiklussagedus?
Riigi raha täna raisatakse sadades miljonites, Tallinn - Pärnu rongiühendus väga heal tasemel saanuks kordi odavamalt. Aga eks ikka ole neid, kellel näpud saavad rasvasemaks, eks?
Eriti huvitav on tajuda, et inimeste elu-olu ei huvita teid üldse? Parem maaelu välja suretada? Ja postituse mõte oligi selles, et seni ei ole bussiliikluse parandamiseks mitte midagi tehtud. Paraku sellist töötegemist saavad normaalseks pidada vaid need, kes inimestest ei hooli või oma tööd korralikult ei tee. Aga ma ei kuluta oma aega nähes sellist suhtumist.
"kõige enam kasvatab reisijate arvu (seega ka piletitulu jm) liiklussagedus?" - loogiline, siis hakkab ju inimene mitu korda päevas Pärnu - Haapsalu vahet sõima 
, võiks ju öelda, et piletitulu 4x suurem. Aga siin on väike konks - üllatuseks hoopis kulu on suurem.
"Aga eks ikka ole neid, kellel näpud saavad rasvasemaks, eks?" Ärge tehke oma demagoogilisi oletusi, ei tööta ma selles vallas ja minu näpud pole rasvased. Sageli ma ei tee lihtsalt välja, aga olen koolis käinud ja mõnikord hakkab lauslollus vastu. Isegi kui isikud ise ennast kõige targemaks peavad.
"Aga eks ikka ole neid, kellel näpud saavad rasvasemaks, eks?" Ärge tehke oma demagoogilisi oletusi, ei tööta ma selles vallas ja minu näpud pole rasvased. Sageli ma ei tee lihtsalt välja, aga olen koolis käinud ja mõnikord hakkab lauslollus vastu. Isegi kui isikud ise ennast kõige targemaks peavad.
See, kui hakatakse rääkima lauslollusest, ies ajades sellist ib ".... siis hakkab ju inimene mitu korda päevas sõitma....
See kui hakatakse ajama iba ".... siis hakkab inimene mitu korda päevas sõitma..." võib olla üsna kindel, et tegu on valenime all esineva bussiärikaga. Sest väänata asi 1000 kraadi pahupidi, seda tavaline "kodanikuaktivist" ei tee. Tegelikult on sellised asjad mõistetavad juba palju enne ja võiks ju jätkata, et veelgi särtsakamaid kommentaare "välja võluda", aga milleks?
Ülimalt kahju mul on aga, et sellised inimesed ei oska ei hoolida, ega mõelda kellegi heaks, oluline on vaid omakasu.....
*****************************
Oluline on aga et rahu hing ei saa ja jätkatakse:
Palun pange siia oma arvestused, milline oleks teie arvates bussiliinide täituvus iga väljumine eraldi erinevatel nädalapäevadel ning aastaaegadel ja ärge unustage märkimist, millise metoodikaga on teiepoolsed numbrid saadud.
selle jaoks on inimesed, kellele maksumaksjad palka maksavad. Teie aga pange siia rahasumma, mos kulutatakse kui 30-40 reisijakohast on täna bussis 3-4 inimest. Jutt on bussidest , mis täna jätavad reisijad maha, sundides valima auto või jätta sõitmata. Ja teadmiseks - reisijate arvu prognoose ei tehta üksikute busside väljumiste järgi, vaadatakse ikka tervikpilti.
Ärge olge nii tagasihoidlik, olete ju suur spetsialist, kindlasti on teil oma arvestused. Või tuleb raha ikkagi seina seest?
Ikka vaadatakse üksikute väljumiste järgi, vbla mõnda väljumist poleks üldse vaja
veel kord, ma ei pea tegema arvestusi terve Eesti kohta, kuigi Haapsalu rongiliikluse kohta olen seda teinud. Te jutus pole aga mitte mingit sisu. Eriti kui hakkate mingeid numbreid ette laduma ja teid ei huvitagi see, kas ja kuidas inimesed sõita saavad?
Üksikute sõitude järgi ei analüüsita reisijate arvu, tehke omale põhitõed selgeks. Ja kui teile näib, et "mõnda väljumist pole üldse vaja", siis teadmiseks, seda ei panda kiiruga kinni, vaid esmalt püütakse leida võimalused asjade parandamiseks. Ja just seda ametnikud Pärnu - Rohuküla (ja paljude teiste liinide) puhul ei tee! Miks? Sest ei oska, ei taha ja rolli mängib ka surve erinevatelt osapooltelt.
Miks terve Eesti kohta? Pange oma prognoosid teie poolt soovitud Pärnu - Haapsalu liini kohta. "Te jutus pole aga mitte mingit sisu", just minu jutust saabki alguse töö, mis tuleb uute liinide avamiseks teha. Analüüs ja arvestused. Alustame reisijate arvust, kui rahaline pool teil veel ülearvestamist vajab, võite selle hiljem lisada. Kuid ära teha see tuleb. "Eriti kui hakkate mingeid numbreid ette laduma ja teid ei huvitagi see, kas ja kuidas inimesed sõita saavad?" - nii inimeste kui tühjade busside sõitmise taga on konkreetsed raha summad, need ei ole lihtsalt "mingid numbrid". Te ikka tõesti ei oska arvutada ja arvategi, et raha tuleb seina seest. Kurb, arvutusoskus on inimese elus vajalik.
Kordan - et saada teada, millisele kellaajale panna sõitma lisaliin, tuleb teha analüüsid ERINEVATE KELLAAEGADE kohta eraldi. Kui teil on analüüsitud, et mingil kellaajal on buss üle rahvastatud ja kõik ei mahu peale, on mõistlik lisada optimaalse vahega ette- või tahapoole lisaliin, kas ette või taha, selgub analüüsimisel. Kui mingil kellaajal on bussis 0...1...2 reisijat, on see see luksus, mida ei pea kinni maksma ei bussifirma ega maksumaksjad. Palun teie poolt võimaliku täituvuse analüüsi, et saaksime rahalist tasuvust arvestama hakata
Las jääda! Sellist sousti pole mõtet kommenteerida juba sel lihtsalt põhjusel, et anonüümikut ei huvita miski, nagu juba korduvalt ütlesin. Ah et inimesed ei mahu peale? Inimesed ei tulegi teiega sõitma, kuigi rahakotist koorite dotatsiooni, sest pealemahtumisest ei ole jutt. Vaid rämpssõiduplaanist!
*************************************
Muuhulgas väga põneva asja (kuid mainin juba ette ära, et tehisintellektile sisestas asja tegelane, kes mitte millestki aru ei saanud nii et kuidas ja mida ta sisestas, on iseasi. Olgu see Nuti-Robert nii hea kui tahes, sogaste algandmete põhjal saabki tulla vastuseks vaid soga):
Kokkuvõte ja hinnang:
Tugevused tema väidetes: juhib tähelepanu väikekohtade reisijate tegelikele muredele (pikad ootajad, vähesed väljumised).
Puudused:
Ignoreerib majanduslikku reaalsust (väikesed reisijate arvud, piiratud dotatsioonid).
Väldib arutelu kompromisside üle (ümberistumised vs. otseühendused).
Võimalik kallutatus raudtee suunas moonutab pilti.
Teostatavus: suurem osa tema ettepanekuid (rohkem otseliine, tihedam graafik) ei ole realistlikud ilma oluliselt suuremate riiklike dotatsioonideta.
Seega: tema kriitika on pigem poliitilis-propagandistlik, mitte pragmaatiline lahendus ühistranspordi arenguks Pärnumaal.
Ja lisaks:
1. Maakonna- ja linnaliinide kattuvus
Praegune olukord:
Pärnu linnaliinid katavad tihedalt linna ja lähiala (Paikuse, Audru, Tammiste).
Maakonnaliinid toovad reisijaid keskustesse, kus on olemas juba linnaliini teenus.
Paljud maakonnaliinid lõppevad Pärnu bussijaamas või kesklinnas, et vältida paralleelsõite linnaliinidega.
Sihvi ettepanekud: ta soovib rohkem otseühendusi väiksematest kohtadest Pärnu eri linnaosadesse (nt haigla, kaubanduskeskused, rannapiirkond).
Kriitiline hinnang:
Selline lahendus tekitaks topeltsõite, kus maakonna- ja linnaliinid dubleeriksid teineteist.
Tekiksid lisakulud, ilma et reisijate arv kasvaks – sest kohalik liin juba katab sama marsruudi.
Mõistlikum on säilitada ühine sõlm (bussijaam/terminal) ja vajadusel parandada linnaliini tihedust, mitte vedada maakonnabusse linna igasse nurka.
2. Ümberistumised ja sõiduplaanide kooskõlastamine
Praegune süsteem: PÜTK ja Pärnu linn korraldavad sõiduplaane nii, et tipptunnil oleks bussijaamas loogilised ümberistumisvõimalused.
Sihvi kriitika: ta peab ümberistumist liigselt ebamugavaks ja ebaefektiivseks.
Tegelikkus:
Ümberistumised on vältimatu kompromiss väikese nõudlusega piirkondades.
Kui maakonnaliinid sõidaksid otse näiteks Pärnu haigla ette või Mai rajooni, tekiks liinide hajutatus, graafikute sünkroon kaoks ja teenus muutuks veelgi ebaühtlasemaks.
3. Kooskõla kohalike tingimustega
Positiivne külg tema ettepanekutes: Sihv tajub, et reisijad ei taha kanda raskeid kotte läbi linna ja soovivad sihtpunkti võimalikult lähedale. See vastab inimeste mugavuseootusele.
Negatiivne külg: reaalses Pärnu linnapildis on sihtpunkte palju (haigla, koolid, rannapiirkond, kaubanduskeskused). Kõiki neid otseühendusega katta on majanduslikult võimatu.
Seega: tema ettepanekud ei arvesta kohalike tingimuste loogikat – et Pärnu linnal ja maakonnal on eraldi rollid ning nende kattumine tekitaks pigem killustatust, mitte paremat teenust.
4. Üldhinnang kooskõlale
Kooskõla madal: ettepanekud on mugavuse aspektist arusaadavad, kuid ei sobitu Pärnumaa ühistranspordi korraldusloogikaga.
Reaalsed lahendused oleksid pigem:
linnaliinide tihendamine bussijaamast võtmesuundadesse;
maakonna- ja linnaliinide parem kooskõlastus sõiduplaanide tasandil, mitte paralleelsed liinid;
sõlmpunktide arendamine (nt haigla juures, kus kohtuvad mitmed liinid).
Seega jagab isegi tehisaru Teist paremini pärnumaalaste vajadusi.
Nagu Kört-Pärtli särk, kõik on täielikult segamini ja loomulikult ei arvesta asjad sedagi, et maakonnaliinide pikendamisel (nt Maini või hoopis linnast välja) tuleb ka linnaliinivõrk üle vaadata ja võimalik, et mõni hoopis sulgeda, muuta või tihedust vähendada. Maakonnaliinid kusjuures peatuvad ainult suuremates peatustes, pakkude sellega lisaks muule ka linnaelanikele linna sees kiiremat sõitu, nii et dubleerimist kui sellist hoopiski EI OLE! Linnaliinid toimivad endiselt juurdeveoliinidena ja kohati võib nende trassi ka muuta. Pärnu on küllalt väljavenitatud linn ja parem, kui sõidetakse paralleelsetel tänavatelgi. Sellist asja ei taipa muidugi kommenteerija ega AI, sellest saavad aru ainult need, kel asi käpas. Selgitada sellistele seltsimeestele midagi on mõttetu, aga säilitan kogu selle arutelu. Kuigi aruteluks seda nimetada ei saagi, sest paar tüüpi lihtsalt vahutasid ja jaurasid. Aga lõbu pakkus see küll.
*******************
Kõige lõpuks naermaajav kommentaar. Peale kogu seda jampsi, mis suust välja aeti, ei hakanud ma oma aega (pean seda väärtuslikuks) neile kommentaaridele vastamiseks raiskama.
Lisaks kulupoolele märkige siia see imekoht, mille arvelt neid kulusid kaetakse. Kui soovite siin näha suures osas dotatsioone, siis märkige, milliselt omavalitsuselt millises summas tuleks see taotleda ja mille arvelt. Teadaolevalt KOV-idel raha õle ei jää, seega peaks lõpetama koolide lasteaedade vms remondi, õpetajate palgamaksmise vms või hakata korjama kohalikelt elanikelt mingit uut maksu. Pärnu elanikud pole vaimustuses sellise doteerimise üle, kui paar Haapsalu inimest tahab suve jooksul paar korda Pärnusse tulla. Teine osa tuludest oleks piletitulu, oleks õiglane, kui piletitulu kataks 100% bussifirma kuludest, nagu kaugliinidel (st ilma ülejäänud maksumaksjate arvelt dotatsioonita). Nüüd ootan teie poolt lihtsat arvutust pileti hinna kehtestamiseks. Võib suht krõbe tulla, kui bussis on paar reisijat, aga ntx teie poolt soovitud tagavarareisid (et teil oleks valik) vähemalt 4x päevas ja ka talvised reisid on tühjad. PS ka 100%-lise piletitulust kulude hüvitamise korral läheb riigi (või KOV) raha meie maksumaksjatelt, nimelt laste ja puudega inimeste soodustusteks. Tehke eeltööd bussifirmadega, kas keegi neist on huvitatud teenust osutama.
Teadaolevalt ühistranspordi kulud kaetakse dotatsioonist, iseasi, kuidas bussifirmad seda kasutavad. Ju on nendegi jaoks ükskõik, kas bussides on sõitjaid või mitte (peatumata sõit hoiab kütustki kokku). KOV-ide eelarvest seda raha ei võeta, aga sellised pooltõed on neis postitustes tavapärased. Ja nagu näha, siis pole ka mitte mingit puuetega inimestest või lastest hoolimist!
Kordan siin ka seda, et kui isegi 4 n.ö. lisaliini käivitada, siis osa neist tehtaks ikka olemasolevate liinide sobitamisena nii et ei tule ka hirmräigeid kulusid maksumaksjale juurde. Küll aga tekib paljudel võimalus oma rahakotti säästa ja sõita auto asemel bussiga.
Eriline jura on see, mida olen juba mitu korda maininud - liin ei ole mõne haapsallase jaoks vaid "lubatud" on ikka ka pärnakatel kasutada busse sõiduks Haapsallu või Hiiumaale.
Nii et nii ongi. Eks bussifirmades (või ka rongifirmades aegade jooksul nähtud) on inimesi, kes võõra nime all või hoopis anonüümsena saadetakse tanki.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar