Blogiarhiiv

pühapäev, 12. jaanuar 2025

Kui kritiseerida ametnikke, siis ikka põhjusega.

 

 
Sõna on tähtis!
Eks olen vahel ka ise mingites tegematajätmistes või viletsas töötegemises süüdistanud ametnikke. Kuid pea alati siiski viidanud poliitikutele, kes käsevad, poovad ja lasevad.

Andres Kraas Postimehes:

Nagu ikka küsib Postimees lugemise eest 2 korda ja lisaks sokutab mingeid küpsiseid. Ning loo alguse järgi saab aimu, et suurt väärtust sellel loos ei ole, kuigi mingi tõde võib seal olla. Ta lisab oma FB lehel:

TALLINN-VILNIUSE RONGILIINI POLE OLEMAS, ON VAID POLIITILINE PALAGAN!
XXI sajandil, mitmekümne aastase jauramise järel, lõpuks kolme linnalähirongiga, läbi kahe ümberistumise, 11 tunniga Tallinnast-Vilniusesse saada, on pigem hädine häbilugu, kui mingi suur saavutus. Selline 60 km/h logistav susla viib meid tagasi XIX sajandisse ning kõneleb kujukalt Baltirimaade pea olematust ühtsusest läbi ajaloo - naabrite ronge oma riigi territooriumile ei lubata ja teine-teise piletisüsteeme ei usaldata. Kui Tallinnast Vilniusesse otsepiletit osta ei saa ning kolm korda ümberistudes tuleb igas riigis eraldi uus pilet lunastada, siis on tegemist ühe totraima ja silmakirjalikuima näitega Baltiriikide koostööst. Seda polnud olemas ei 1939. aastal ega pole ka praegu, 33 aastat peale iseseisvuse taastamist, nii nagu pole täna reaalsuses olemas ka Tallinn-Vilnius otse rongiühendust!
Eriti irooniliseks muudab kogu tänase rongi paroodia fakt, et 1993. aasta kevadel suutis Eesti Raudtee käivitada Balti Ekspressi, mis sõitis Tallinnast otse läbi Läti ja Leedu Poola piirini, kus oli võimalik Varssavi rongile ümber istuda. Toona polnud tegemist mingi linnalähi rongi vagunitega, vaid korralike 1. ja 2. klassi magamisvagunitega. Enesest mõistetavalt kuulus rongi koosseisu ka restoranvagun. Tean täpselt millest räägin, kuna töötasin toona Eesti Raudtee reisijateveo osakonnas ja kuulusin isiklikult meeskonda, mis tegeles Balti Ekspressi käiku panekuga. 1993. aastal oli olukord märksa keerulisem, sest Baltiriikide vahel toimis veel piirikontroll. Ometi saadi kõik korralikult käima ning Eesti, Läti ja Leedu piirid ületati ilma, et rong oleks peatunud. Piirikontroll toimus rongis ja sõidu ajal. Nüüd, kus piiriületus on vaba, ei suudeta aga otserongi käiku panna ja reisijad peavad kolmel korral pampudega ühest rongist teise kobima ning iga kord ka uue pileti ostma. Kolmkümmend aastat tagasi sai aga osta Tallinnast Varssavisse otsepileti. Ka sa toona rongi restoranis häid sööke ja jooke nautida. Nüüd aga peab 11 tundi pikal reisil oma moonakott kaasas olema, sest kohalikes rongides süüa ei pakuta ja ümberistumise peatused on liiga lühikesed, et jaamades jõuaks midagi nosida või kaasa osta. Ühesõnaga, kolmekümne aastaga on edasiarenemise asemel toimunud Balti riike ühendavas rongiliikluses hoopis märkimisväärne taandareng, mida tõestab ilmekalt see tänane armetu nn rongiliin.

Miks aga on vaja nii pikki kirjutisi, kui hiilitakse kõrvale tegelike süüdlaste otsesest mainimisest? Öelda lihtsalt, et tegu on poliitilise palaganiga, jääb ju lugu vägagi poolikuks? Kes juhib ja kamandab meie ametnikke? Ka Eesti Raudteel? Sest kuigi Eesti Raudteel on ametnike tase tõesti madal (pean silmas üksikuid nende "avaldusi" või kuskil läbi lipsanud arvamusi, olgu siis ülesõitude, perroonide või mis iganes teemal, suudaks nemadki kahtlemata asju palju paremini. Kui vaid lubataks! Võrrelge näiteks või ÜTK-dega? Sisuliselt sama ehk et mõnigi neist jagab asjast üht-teist, ei ole ka busse ega ronge suudetud siduda, rääkimata mingistki muust arengust maakonnaliinidel.
 
Ametnikke kamandavad ja panevad paika ehk sitsima poliitikud. Seega peab hoopis küsima, miks püütakse nüüd mingi pisitillukese muudatuse (kuigi kasuliku) puhul profiiti lõigata? Ja miks ei tehta tegelikult vajalikke, oluliseid suuremaid ja lausa sadu otsuseid? 
Kas keelud käsud tulevad Euroopast või püüavad meie poliitikud eriti krapsakalt tõestada Brüsselile, et ollakse valmis ükskõik mida tegema või õigemini, tegemata jätta? Ehk et saaks küll ja Brüsselil ükskõik, aga just erakondlikud käsuliinid keelavad teha tegelikult vajalikke muudatusi? Püüdes sellega saada trepiastmeid pidi kõrgemale ja soojadele kohtadele lähemale?

Ka Igor Gräzin kommenteerib ajalehe lugu ning koomiline on selle all lugeda pikaajalise ajakirjaniku Vambola Paavo lausa lapsikut kommentaari. Et kui LTG Link sõidaks Tallinnani, oleks see Elroni katastroof. Mis puutub siia Elron? Ettevõtte etteotsa on pidevalt pandud juhtfiguure, kes on vaid kuulekateks käsutäitjateks ja mingis mõttes puhvriks "rahva rahulolematuse" maandamiseks. Muidugi ka Elroni juhid kuulekalt kiidavad tehtut ning kavatsetavaid plaane, ise sageli asjast suurt midagi taipamatagi! Miks Paavo aga seda välja ei ütle?

Paavo võrdluseks toob siiski üsna hea pointi, et leedulased pakuvad kohvi ja võileibu, meie aga porgandeid. Kas lahjema lakke pakkumise puhul ongi suurem lootus jõuda ise, poolsuitsuvorsti, marineeritud angerja ja linnukeeltega kaetud laua manu? 

Kogu süü lasub meie poliitikutel (ja ehk ka kellegi sõprusliinis?), kes on valmis riskima oma mainega rahva silmis. Kuigi ka rahvas ehk suur osa neist kommenteerib sellegi uuenduse teemal kõikvõimalikku soga, sh asjadest, mis üldse ei puutu teemasse. Rongiaegade ühtlustamine on elementaarne logistika ja keegi ei saagi väita, et eesmärk oleks sõita Tallinnast Vilniusesse. Lõpetage ükskord see jama, sest sõiduvõimalused on olulised ka Valga - Valmiera, Tallinn - Sigulda ning Radvilishkis - Elva vahel. Samamoodi peaks rongi ajal Valka saabuma ja väljuma Võru - Valga ning Viljandi - Valga kiirliin. Mitte selleks, et me saaks odavama viina ja õlle järele sõita, lennujaama või seminaridele, vaid et normaalsetes oludes sõita puhkama. Ja loomulikult peaks juba ammu olema käigus vähemalt 4x päevas mõnede peatustega ekspressid Tallinnast Riiani. Veel parem loomulikult ümberistumise või otserongina Vilniuseni või Kaunaseni

Sel ajal kui Kraas aitas kaasa omal ajal Leedu-Poola piirini sõitva rongi käivitamisele, olidki ajad teised. Siis oli näiteks ka liinidispetsheriks hr Õiglane, kes otsustas, kuidas ronge läbi lasta. Nii nagu täna ametnikud on surutud näoli mutta, ei julge ka dispetsherid mitte mingeid otsuseid vastu võtta. Eesti Raudtee või Elron või MKM on põhisüüdlased? No ei ole ju? Tol ajal polnud poliitikud nii arad ja värisevad nagu täna! Kala mädaneb ikka peast.














Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar