Ja kui eile-täna saab kaela rünnaku neilt, kelle arvates loomse toidu söömine hävitab planeeti (ning taimetoitlaste hävitavat tegevust ei eksisteeri), siis mina ennast mõjutada ei lase. Tean äärmuslaste käitumise mustreid.
Kui ise olin just lõpetamas, oli istekoha leidmisel mure vanaproual ja vist ta lapselapsel. Käitusin nagu minuga käituti. Ärimees jätkas oma arvuti taga vahtimist...
Tuksumast lakkas Eesti looduse Suur Süda - Fred Jüssi! Sõnu ei olegi, mida sel puhul öelda! Tuleb vaid edasi minna ja loota, et ta jäetud jäljed on rahva südames ja hinges ning ehk ka peas!
Spost on natuke aga rõõmu toonud, Aigro sai 5. koha kätte. Laskesuusatamises aga nagu ikka on naised tublid! Regina Ermitsa jaoks oli täna suuresti võidupäev, küllap ka iseenda üle. Ja tema ning Susan Külm võtsid ka palga välja - tasu hea töö eest! Küll aga tahaks loota, et Tuuli Tomingas masendusse ei langeks. Hing on tal õrn ja kahtlemata võtab ta asju rohkem südamesse kui arvata oskaks kõrvalt vaadates.
Kunstis, kirjanduses jm on erinevaid zhanreid. Millisesse kuulub telefoni teel "münte" pakkuv Mündiäri? Hiljuti lipsas läbi taas uudis, kus jutuks oli, kuidas vanem proua nende õnge sattunud ja tuhandeid eurosid võlgu. Ikka seetõttu, et aina sealt münte/medaleid ostis. Ilusad on nende tooted küll, aga tõepoolest, angu olen ka ise juba kirjutanud - küsivad väga kõrget hinda. Lademetes hõbetatud ja kullatud münte müüakse 29-59 euroga, järelturul nende hinnad aga 5 ja 10 euro vahel. Mulle meeldivad siiski, aga üle selle ma ka ei maksa.
Kogujate grupis oli noid müügil, ainus, mille kohta ma ei saanud sotti, oli see Katari MM-i hõbedane medal. Nn sertifikaat ütleb, et 999 hõbe, aga kahtlen, kuigi selle müügihind kuuldavasti oli üle 100 euro. Lihtsaim viis teada saada küsides, eks? Aga ma ei saa nüüd enam aru, kuidas sellise taseme juures suudetakse sadu ja sadu inimesi ära "võluda"?
Küsisin. Mitu korda Mündiäri FB lehel, kus oli postitus Katari kuldmündi kohta. Läks nädal, enne kui vastati, aga kas see kõik on koomiline või traagiline... (vastused sinisega)
Katari MM hõbedane meenemünt - kas tegu hõbeda või hõbetatud mündiga?
Tere! See on kuldmünt, mitte hõbe ega hõbetatud.
te ju andsite välja ka hõbetatud Katari mündi??? Või ei?
Hõbemünt kahjuks müüdi kiiresti läbi
kahjuks jah, aga küsin uuesti, kas see oli hõbemünt? 925, 999 vm? Või oli hõbetatud (pronks vm) münt?
Ootan nüüd veel edasi. Kas mõni filoloog võiks öelda, mis on minu küsimustes arusaamatut? Nimelt, münte tehakse sageli pronksist, messingist vm ja hõbetatakse või kullatakse imeõhukese kihiga. Minu teada nimetataksegi neid HÕBETATUD, sõna HÕBEDANE võib tähendada nii hõbeda tooni, kui ka hõbetatud või isegi hõbedast münti? Kui müüakse hõbedast (ka sulam) münte nimetatakse neid HÕBEmüntideks?
Püüan sporti vaadates ennast mitte väga kõrgetele ootustele seada. Regina Ermits tegi hea sõidu, aga ühisstardiga sõidus läks esimeses tiirus (püssiga) midagi nihu ja sellele takkaperra ka teine tiir. Aga ikkagi olen ta üle uhke - ei jätnud jonni ja püsti lasi 2 korda viiest viis! Äkki see oligi selle talve halvim sõit nüüd juba ära? Tubli ja hoiame üksteist. Pöidlad pihku!
Norralasi ma väga ei usu ja seda enam muretsen kena neiu Tandrevoldi pärast. Hoidku ka ennast, iga vitamiin ei ole sugugi kasulik....
Mõni kuu tagasi Õhtulehes ilmunud artikkel:
Metsast korjatakse üha enam tundmatuid seeni, mille kohta küsitakse nõu
ühismeediagruppidest. Spetsialistid hoiatavad, et seenegrupid ja -äpid ei ole
söögiseene tuvastamisel piisavalt usaldusväärsed allikad.
Tänavu on seenemürgistuse kahtlusega helistatud mürgistusinfoliinile 16662 juba üle
70 korra. Enim mürgistusi põhjustab valge kärbseseen, mida aetakse segamini
metsšampinjoni, sirmiku ja kitsemampliga. „Valgeid seeni on väga lihtne ajada
segamini mürgiste teisikutega ning tasub meeles pidada, et korjamisel võivad vigu
teha ka kogenud seenemüüjad,“ ütleb mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder. Sel
aastal on tavapärasest rohkem muret olnud ka vöödikutega, mida korjatakse ekslikult
riisikate asemel.
Seenegruppidesse ja -äppidesse peab suhtuma kriitilise meelega
Ühismeediast leiab kümneid seenehuviliste gruppe. Eesti suurim seenegrupp
„Eestimaa seened“ ühendab ligi 64 000 seenesõpra. Keskmiselt tehakse grupis
„Eestimaa seened“ kümme, tippajal suisa mitmeid kümneid postitusi päevas.
Enamasti küsitakse grupikaaslastelt foto põhjal, kas tegemist on söögiseenega, või
palutakse seent määrata. Väiksematest Facebooki gruppidest eristub „Eestimaa
seened“ selle poolest, et grupil on koguni kümme administraatorit, kelle seas on ka
loodusteadlased ja mükoloogid. Nad panustavad oma vabast ajast nii palju kui
võimalik ja jälgivad, et grupis oleks vähem asjatundmatuid seenemääratlusi ja ohtlikke
soovitusi.
Kohe pannile?
„Kommentaar „Kohe pannile“ kujunes algusaastatel lausa hüüdlauseks, millest oleme
nüüdseks pigem lahti saanud,“ ütleb grupi „Eestimaa seened“ administraator Neeme
Sihv.
„Väga palju on tulnud ette, et seeni määratakse valesti või ollakse seeneliigi
tuvastamisel eriarvamusel. Praegu on selliseid juhtumeid vähem, sest me reageerime
aktiivselt. Grupi reeglites on kirjas, et inimeste elu ja tervis on esmatähtis. Kui näeme,
et seen on määratud valesti, siis kirjutame juurde õige seeneliigi või -perekonna, juhime
tähelepanu mittesobivale kommentaarile või isegi kustutame selle, kui see ei vasta
grupi reeglitele. Oleme usaldusväärsetest allikatest kokku koondanud seeneraamatu ja
mürgiste seente albumi, kust jagame vajadusel vastajale viidet õigele seeneliigile.
Täiendava meetmena võime peatada mõneks ajaks grupis osalemise. Neid, kes on
korduvalt valesoovitusi andnud, oleme kahjuks pidanud ka lõplikult grupist
eemaldama. Murekohti on palju, kuid piisava jälgimise abil saab ohtusid vähendada,“
Administraator tõdeb, et seente määramine Facebooki gruppides pole kunagi täiesti
ohutu. „Väga palju sõltub määrajatest ning piltide kvaliteedist ja valgusest. Sageli ei
näe inimesed vaeva ega lisa juurde kasvukeskkonda ega muud seene määramiseks
olulist infot. Seetõttu on valemääramise oht väga suur. Inimeste peas on palju ka
esivanemate tarkust – kommentaarides kirjutatakse seene rahvapärane nimetus, mis
võib viidata mitmele seeneliigile ja lisatakse, et nii on vanaema alati seda seent
nimetanud.“
Seenel esimest korda
Infoajastu võimaldab kõike guugeldada, kuid unustatakse olla allikakriitilised. „Meil on
olnud kõnesid, kus öeldakse, et käidi seenel esimest korda ja seejärel püüti seeni
Facebooki seenegrupis tuvastada. Päris kõikide seente kohta aga küsida ei juletud
ning pärast seenetoidu söömist hakkas halb ja kahtlustati seenemürgistust,“ toob Oder
näite.
Sihv rõhutab, et grupi loomisest peale on selle oluline eesmärk olnud abistada teadlasi
ja leida haruldasi liike ning söömissoovituste andmisse ei suhtuta kergekäeliselt.
„Grupi reeglid näevad ette, et ei tohi anda huupi soovitusi söömiseks, kuigi see on väga
populaarne käitumisviis,“ ütleb Sihv. „Kujutage ette, kui kommentaarides käib arutelu
seeneliigi määramise üle ja samas keegi juba soovitab väidetavalt hea söögiseene
pannile panna, jättes isegi seene nime mainimata. Me ju ei tea, mis liigi kohta see
soovitus kehtib,“ hoiatab ta. Seeneäpid pole võrreldavad seeneteadlasega
Abi otsitakse ka seeneäppidest. „Oluline on meeles pidada, et äpp ei pruugi öelda, kui
ta seent tuvastada ei oska. Pigem pakub see kõige lähemat varianti nähtule, mis võib
aga olla hoopis teisest perekonnast. Samuti tasub vaadata, kus äpp on väljatöötatud,
kas see tutvustab meie piirkonnas kasvavaid seeni või viitab hoopis kaugemate maade
metsaandidele,“ lisas mürgistusteabekeskuse õde-konsultant Ruth Kastanje. „Äpid
võivad seenteks määrata ka suvalisi esemeid, sest neid pole n-ö õpetatud asju ja seeni
eristama,“ lisab Sihv.
Seeni oskavad tuvastada vaid seeneteadlased, aga ka eksperdil on keerukas pelgalt
pildi põhjal otsustada, millise seenega on tegu. Lisaks välimusele (olulised on kõik
osad kübarast tupeni) aitab seent määrata lõhn, kasvupaik, maitse ja see, kas murdes
eraldub seenemahla või mitte. Kõige turvalisem on, kui tundmatud seened jäävad
metsa. Mürgine seen punane narmasnutt Tartus Toomemäel.
„Kodus on korjatud seentest veelgi keerulisem kahtlaseid seeni eristada, sest korjatud
seened lähevad katki ja olulised seeneosad on jäänud metsa. Tervet seent nägemata
pole võimalik seda tuvastada,“ rõhutab Mare Oder ja lisab, et seent, mille söödavuses ei
olda sajaprotsendiliselt veendunud, ei tasuks kindlasti maitsta ega ka turult osta, sest
mürgiseente söömise tagajärjed ulatuvad seedehäiretest püsiva organkahjustuse ning
koguni inimese surmani.
Oder soovitab külas (või ka restoranis) seenetoitu süües uurida kindlasti seente
päritolu ja nimetust. „Kui jätta see küsimata ja hiljem tekib seedehäire, siis infoliini
konsultantidel on kahjuks võimatu pelgalt toidu kirjelduse järgi määrata selles olnud
seente nimetust,“ selgitab ta.
Kui siiski hakkab halb
Kindlasti on oluline meeles pidada seente söömise ja sümptomite tekke aeg. Kui
sümptomid
ilmnevad 15 minuti kuni kolme tunni jooksul, on tavaliselt söödud
seent,mis ärritab seedetrakti, kuid ei põhjusta eluohtlikku mürgistust.
Kui seedetrakti
sümptomid avalduvad kuus ja enam tundi pärast söömist, siis võib kahtlustada
mürgistust eluohtlike seentega. Sellisel juhul on vajalik meditsiiniline läbivaatus,
aktiivsöe ravi ja jälgimine haiglas. Rakumürke sisaldavad seened (nt valge ja roheline
kärbseseen, kogritsad, vöödikulised) tekitavad tõsiseid süsteemseid
mürgistusnähtusid ja organkahjustusi.
Seenemürgistuse kahtluse korral tuleb kohe helistada mürgistusinfoliinile 16662.
Infoliin on anonüümne ja nõu saab küsida nii eesti kui ka vene ja inglise keeles ööpäev
läbi.
Mitmete seenemürgistuste korral on abi aktiivsöest. Koju tasuks varuda piisav kogus
aktiivsöetablette, milleks täiskasvanu puhul võib olla koguni 200 tabletti, kuid ka neid ei
tasu võtta iseseisvalt: aktiivsöe vajalikkuse ja õiges koguses kasutamise kohta annab
nõu mürgistusinfoliini õde-konsultant.
Ja tulemuseks täna see, et sortisin pea terve päeva münte ja paberrahasid ning uurisin nende ajalugu ja väärtust. Vähemalt oli tegevust. Ning keegi saab oma sahtlites vedelevast kraamist lahti.
Lumi oli täna eriti "rasvane" ja nii sai9 kogu linnas võrrelda, kuidas mingi tehnika toimib. Kas ka ametnikud käisid vaatamas või istusid kabinetis? Needki, kes lubasid, et tänavu keegi ise lund lükkama ei pea?
Miks kojameestest rääkisin? Sest olgu tehnika kui hea tahes, parima tulemuse saab ikka koostöös hoolika lumerookija-koristajaga.
(Vabandan, kui kellelegi see nali ebasobiv tundub, ei mõelnud üldse mitte tõsiselt ju! Tegelikkuses väga ilus sokipood!)
Evelyn Sepp on suure poleemika püsti ajanud ja teemaks koduvägivald koos ametnike suhtumisega jm keissiga. Ehk siis Kristiina Heinmets ja peredraama. Väga valus teema kahtlemata, mis ka meedias eriti suureks paisunud. Õigemini paisutatud. Ja otse loomulikult ilmub nii mõnigi ahastav karje kommentaaride hulgas, kus kõik se meessugu on süüdi ning naistepoolelt paistab aina õilmitsev süütu hing. On see nii? Keegi meist ei tea, mis tegelikult toimub selle mehe ja naise vahel, tegelikult ei tea me seda ühegi pere kohta. Aga näed, mõned teavad. Kommenteerisin ühe inimese juttu:
Kui sealt üldse miski head laulu meenutab, siis on see Minimal Wind või An-Marlen. Aga ega Eesti Laulul ehk eurovisioonil ei saagi enam normaalsust olla. Sest tegu pole laulukonkursiga. Ning piisab sellisest ülevaatesaatest, et mõista - laulufännid seda ei vaata. Seega ei saaks ka ükski laul sel konkursil läbi lüüa. Kohutav, kuidas normaalsus hääbub!
Räpina Jack/Kaisa Ling valisid vale koha esinemiseks, sest see on omapärane lugu. Eesti Laul mõjub sellisele vahvale stiilile kahjuks antireklaamina...
Hommikul paistis päikest, mõtlesin, et sel päeval võiks kuhugi minna. Aga ilma pööras ikkagi sobimatuks. Igavusest vaatan telekat. Inspektor Ricciardi. Nii omapärase lahendusega itallaste seriaal. Eestlase jaoks võõras temperament ja filmimaailmas eristub kõigest, saksa külaseriaalidest mehhiko seebikateni. Eks igal riigil ongi ima.
Muidu on see hea ajaviide ja filme ei tohi tõsiselt võtta. Aga ikka natuke elad sisse. Puhas armastus on ju hästi väljatooduna igas filmis ilus. Ja seda enam tunned tõrget nende suhtes, kes seda kahjustada võivad. Eriti kui tegevuse aeg on veel ka fashismi peadtõstmise aeg Il Duce ajal. Tegelased on vastavalt oma rollile üsna tõesed. Aga too kommissari armastatu nagu meenutaks elus kedagi. Imelik! Eks nii ongi ka filmide mõju erinev, kuskil leiad midagi omast, midagi enda elule sarnast.
Tulemas juubeliaasta. Meie pere mets saab kohe-kohe 80 aastaseks. Ta sündis nagu müütides - tulest. Väike isa kirjutas: 
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar