Raplas olen muidugi hirmpalju käinud, samas aga ei olnud ta minu jaoks kodukoht vaid pigem ikka midagi "kõrvalt". Siin sündinud, aga mitte elanud ega ka koolis käinud. Pigem selline "kõrvalhobi". Mitte kodune, samas koduselt tuttavate hoonetega. Kuskil kus vahel peale kooli aega parajaks sai tehtud, kuskil kus oli pood ja enam pole, kuskil, kus rongiga peatusin ja bussile läksin või sellelt tulin.
Üldse on Rapla paljude jaoks tuntudki ehk mõne hoone poolest. Siin neid erinevatest ajastutest aga tuntud igal juhul palju kaugemalgi.
Kõige esimesed andmed Rapla kohta pärinevad aastast 1241. Taani hindamisraamatus mainiti Rapala küla, millel oli 8 adramaad, seega oli tegemist väikese külaga.
13. sajandi lõpus ehitati külasse Maarja Magdaleena kirik. Rapla oli pikemat aega Alu mõisa maal. Rapla kiriku juurde kuulus ka mõis. Alles 1705. aastal eraldus Rapla mõis Alu mõisast.
Rapla vanema ajaloo kohta on vähe teada, sest 1774. aastal süttis pikselöögist pastoraat ning kogu kirikuarhiiv põles ära.
Rapla linna areng hoogustus 19. sajandi teisel poolel. Kirikukülla saabus rohkelt käsitöölisi, kaupmehi ja ametnikke. 1870. aastal olid Raplas lisaks kirikule veel ainult apteek, kõrts ja pood. 1899. aastal rajati Raplasse tellisetehas. 1913. aastal olevat Raplas olnud juba 20 kivimaja, 60 puumaja ja elanikke 1000 ringis, 1959. aastal aga juba 3073 inimest. 1. jaanuaril 2021 oli Rapla linna elanike arv 4909.
1945. aastal nimetati Rapla aleviks, 1950 aga juba rajoonikeskuseks. Linnaõiguse sai Rapla 1993. aastal.
Väikesest külast on saanud väike linn, kus kõik mõnusalt paraja jalutuskäigu kaugusel. Paigutasime linna käed, millelt leiad informatsiooni huviväärsuste kohta linnas ning viite kodulehele, kus on veelgi rohkem informatsiooni.
Palju saate teada siis sealt "meil siin Raplas" või hoopis neil? Ma ei teagi, kuidas minu enda jaoks õigem. Kodurajoon igatahes ehk selle keskus. Tervitas ka linnashampinjoniga (vist).
Maju siin siis mitmest ajastust, minu jaoks siin aga ka lapsepõlve olulised "sõbrad". Ehk siis bussid ja bussijuhid, olid ju oma kodukülas nii omad ehk pidevalt sõitvad Kohila mehed ja teised sõbrad, ehk puhkuste jm asenduseks Rapla mehed. M uide, Rapla rajoonis olid ju veel eraldi ka midagi sellist nagu 19. Autotranspordibaasi Märjamaa kolonni bussijuhid.. See kant oli aga minu jaoks täiesti võõras, ka koos bussijuhtidega. Aga rapla meestega on elus oi kui palju sõita saanud! Ning pole siis ime, et ka pildil oleva uue liini 333 kohta mul ikka ütlemist ja ideid. Ametnikud pole aga tänapäeval nii asjalikud kui ammusel ajal. Sest meie küla bussid tänu neile sõitsid ikka nii nagu vaja, alati sai planeerida minekut pealinnagi nii et kuskil pikalt molutada polnud vaja. Tänased ametnikud vallas ja ÜTK-s on aga nii madala tasemega, et häbi lausa....
Rapla kesklinn on muidugi kivilinn ja et Raplal väga palju vanust polegi (olemasolevate majade mõistes) siis vanu puitmaju siin eriti vist polegi. Noh, sellises aedlinna mõistes. Aastal 1913 olevat siiski olnud 60 puumaja, aga ega ma kahjuks Rapla ajalugu ja tänavaid väga ei tunnegi, neid siis, mis keskusest rohkem kõrvale jäävad. Lapsenagi torkasid rohkem silma Mahlamäe suured majad ja kuulus õllekas. Mitte et ma kuidagi satampkunde olnuks, ühe korra kunagi vist käisin seal.
Mõned puumajad on aga siin kesklinnas praegugi ja need mingil määral ka meeles. Aga vaadata on siin kindlasti küll ja veel.
Rohepööre on aga siingi vist käima läinud, sest linnas isegi üks joogiveekraan! Igaks juhuks küll nii tähelepandamatuks tehtud ja ükski viit siia ei juhata. Eks see ole ka üsna tüüpiline enamuses meie linnades, nagu ka kiviväljakud. Olgu need nii ilusad kui tahes, siis hubasust ja varjulisust on vähe ja see on justkui tahtlik! Keskväljak siin kahes osas, mõlemal pool teed ja hea on see, et ühel pool vähemalt puid pole maha võetud. Teisel pool on aga kindlal käel hoidutud igasugusest varjupakkuvate puude istutamist, kuigi väljaku servas ruumi küll!
Meeldiv on siin ikka olla, kui just päike ei lõõska ja sind ära suretada ei taha. Oli seekordki üsna lämme ilm, selline, mis viimastel aastatel ongi üsna valdav.
Turupoolne osa muidugi "särtsakam", aga enne võtan pildile ka eemal asuva ilusa puust maja. Vanasti siin oli vist ka raamatupood?
Turu külastamiseks jäin aga hiljaks. Igal juhul on siin kena miljöö loomiseks väga kõvasti vaeva nähtud ja saab vaid kiita!
Apteeki peab ikka minema, on ju Tootski meil eeskujuks olnud. Aga aeg ka lõunat süüa ja Marju kohvikusse olen varem paar korda sattunud. Omal ajal oli siin ka baar ja siingi käidud. Ka talupood on siin vahepeal olnud, omanik Peeter omab nüüd kioskit turul.
Head hinnad ja hoopis teistmoodi salatiga praed. Kui valik on igaühe enda teha ja keegi võtab kanashnitsli vm, siis mina tüürisin jõulumõtete poole...
Ei tea, kas tomatidki "omast aiast"?
Vallavalitsus mökutab ka bussijaama siia ületoomisega. Mitte et see tähendaks, et kesklinnas enam bussile ei saaks, vastupidi!
Jaamas käib aga teede ümberehitus ja pöörangute vahetus. Rongiliiklust ÜLIHEAKS siinkandis aga vist niipea ei saa, sest mõni jaama Tallinna suunal ikka veel taastamata. Kuigi rongikoosseise natuke nagu lisanduks, kui ka Narva suund elektrifitseeritakse. Lisavaguneid porganditele aga muidugi ei tellita, sellist tarkust ametnikele ei lisandu. Sest pole lisandunud ju 10 aastaga ka mitte!?
Ruumi busside seisukohtadeks on aga siin mõlemal pool teed. Ehk peaks vallavalitsuse sinna punasesse hoonesse kolima?
Ja rong tulebki...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar