Pedja jõe äärde.

 

 

 

Kuigi siin pilte ka jõeni minekust, panen avapildiks ikkagi ilusad remmelgad jõe ääres. Seda selleks, et hoida aina rohkem silme alla puid, mida on võimalik haljastuses kasutada, selle asemele, mis meil paljudes kohtades toimub. Liialdatakse erinevate "vitsakestega" või ei istutata üldse midagi.
Siinkohal on võimalus aga ka kohalikku vallavõimu pigem kiita, sest jõeäärne puhkekoht on üsna kena ja vaeva eest peabki ju kiitma!

 

 

 

Just siitpoolt raudteed minekul oli veel üks eesmärk. Kergteede ehitamisega on meil Eestis nagu on, seega peaks rohkem ära kasutama võimalusi, mis tekiva n.ö. muuseas. Raudteede ääres on aina rohkem teenindusradasid, nende järele on vajadus ning vahel ong ka mõttekas just selle jaoks kasutada vana tee ballasti. Osaliselt on see muidugi jämedafraktsiooniline killustik, aga kohtades olenevalt on ka rohkem või vähem kruusa jm. Kui veel väga tahta, on vägagi abiks ka õhukese kihi peenkruusa pealepanekust, tulemuseks on jalgrattamatkajate jaoks ülimalt sobiva trassiga, kus siuliselt puudub ka võimalus autodega kohtuda. Milline tee saab veel ohutum olla? Pealegi läbib raudtee asulate vahel ka vägagi looduslikke piirkondi, sellevõrra on matkaja emotsioonid seal kulgemisest veelgi nauditavamad.
Siinne väike lõik on näide üsna heast tasemest (pikemalt ühes eespool olnud teemas Tartusse sõidust).

 

 

Raudtee tammi ja lähiümbrus on muide alati olnud ka meil vähemlevinud taimede kasvuala ja mõneski kohas võib leida haruldusi. Aga ka tavapärased taimed rõõmustavad silma ja meeli.

 

 

Kaelustuvi ehk meigas on meil üsna sageli kohatav lind, uurimata küll EOÜ andmeid, võiks öelda, et mulje põhjal on nende arv meil pigem kasvufaasis.

 

 

Teenindustee jätkub ka Aleviku ülesõidust edasi. Kuigi minu tervis enam suuri matku ei kannataks, siis tõsiselt mõtlen kasvõi mõnel jaamavahel proovida nende teede läbitavust. Meil ei taheta ametinike poolt kuuldagi sellest, et need teed võiks olla ametlikult rattamatkajatele kohandatud. Muidugi nõuaks see kuskil ka üle ojade ja jõekeste sildade rajamist, aga mis siis?
Seda peaks isegi Elron ju toetama, sest rattureisd peletatakse rongidest igal moel ja heade teede olemasolu kergendaks Betlemit jt tööd oma tuhandetesse ulatuvate palkade juures.

 

 

Vahel oli õnnetuste, rikete vm puhul inimestel üsna keeruline seletada, millisest ülesõidust jutt, nüüd on nimetahvlid isegi üles pandud! Tõsi, õnnetusi võinuks olla minevikus ja ka tulevikus vähem, kui tõkkesüsteeme kaasajastataks. Algul ei soovitud signatki panna, nüüd aga mõnes kohas on isegi kogu teed hõlmavad tõkkepuud kasutusel. Et aga täna hukkus taas (tähelepanematuse vm tõttu) inimene, siis näitab see veel kord, et on vaja tõkkeid, mis füüsiliselt takistaks ülesõidule pääsu läheneva rongi puhul. 

 

Muide, kui veelgi põhjalikumalt asjale läheneda, siis nt meie "innovatiivseimaks regioonis pürgiv" EVR ei ole mitte ühelgi ülesõidul taastanud vedurijuhti takistusest teavitavat süsteemi!

 

 

Lõiguti on rongide kiirus kerkinud 135 km/h ja suund, nagu teada, on 160.

 

 

Elektrifitseerimine peaks kaasa tooma 2 asja - linnalähiliikluse Jõgeva - Elva lõigul ja lisapeatuste ehitamise. Sellest pole aga kippu ega kõppu! Tegelikult oleks peatuseid vaja ka teisel pool Jõgevat, see muidugi omakorda nõuaks paremat läbilaskevõimet, aga ka praegune võimaldaks kasutada kohati rööbasbusse. Seda enam, et siinkandis on blokk-süsteem, mis võimaldab rongidel ka üksteise sabas sõita. Nt peale ekspressi väljumist Tamsalust või Jõgevalt, järgneks sellele 5-10 minuti jooksul kõikides teivaspeatustes peatuv rööbasbuss, samamoodi saaks toimida enne ekspressi saabumist. Nii võiks tekkida sellinegi olukord kus praegused rohkemate peatustega Tallinn - Tartu rongid saaks kiiremaks muuta. Sest sõitjaid oleks kindlasti palju ka Äntu, Tooma, ja Sordi peatuses, eriti suveperioodil.

Väga oluline oleks see ka Tabivere jaoks.

 

 

 

 

Omal ajal tõkkeribadeks istutatud kuused on kohati muutunud oluliseks osaks "koduõuest". Ja näiteks puukuuride vm jaoks sobivad need tõesti ideaalselt. raudteel siiani alles veel selliseidki lõike, kus läheduses on aiamaad ja - majad. Ka hea lahendus. Vorbuse juures on see kõik ühildatud teenindusteega nii et "suvilasse" pääsemiseks saaks hõlpsasti ka neidsamu rööbasbusse kasutada.

 

 

Talvele vastu, loodussäästlikult ja ilma tuumajaamata...

 

 

 

 

Puhas maaeluiluvõlu!

 

 

Mõnes kohas näha ka uusi kuuseistikuid. Eks neist ole mõnevõrra kasu ka müratõkkena. Kui aga istutada hoopis ilupõõsaid, on ilu hea võimalus näha ka rongisõitjal.

 

 

Ehk peaks vahel siin mängima ka meistrivõistluste klubid? Nali naljaks, muru paistis aga üsna hea. Küllap vahel keegi mängibki.

 

 

Seda vaatepilti näeb ka rongiaknast, aga kohal olles on see eriti võimas tunne! Ja tore, et hoolimata lõhkumisest, on siin taas üsna korralik "taristu" olemas. Eks neid katusealuseidki võiks rohkem olla, minu jaoks oli see ja ka jõeäärne pink  puhas nauding.

 

 

 

 

 

 

Ka vihitajale paistab siin meeldivat. Minul oli aga igati nauditav olemine üksi loodusega.