Jõgeva vallavalitsuse tase püsib muutumatuna! Teistel ka?

 

 

 

Tegelikult ei püsi muidugi. Mitmeski asjas on tööd tehtud ja vaeva nähtud ning hoolimata kohatisest lõhkumisest, on tänu vaevanägemisele asju paremaks muudetud nt Pedja jõe ääres on päris hea puhata või taastatud mänguväljak linnas. On ka uusi lillekaste, mis linna veidi taas ilusamaks muudavad.  Aga siiski ei jäta ma tõstatamast neid teemasid, kus on näha, et vallavalitsus, Eesti Raudtee, ÜTK või keegi neljas-viies teeb näo nagu puudusi ei oleks. Teed pool, on hästi? Siis küll, kui rohkemat EI SUUDA! Aga kui lihtsalt ei taha, või laiskus kimbutab vm põhjusel ei saa oma palka välja teenitud? Ja ärgem unustagem, ennast upitama kiputakse sageli siiski ning tehtut suuremaks puhuma, minnes samas vaikides mööda tegematajätmistest!
Nii et pigem tase KÕIGUB, selle asemel, et stabiilselt kasvada. Uus vallavanem peaks ju natukenegi paremini jagama tänapäevaseid transpordilahendusi?

 

 

 

Jõgeval pikka aega oli kurioosne olukord, kus busse ehk reisijaid IGAS SUUNAS sõidutati võimalikult kaugelt paneelelamutest või töökohtadest (ka koolidest), samas pole see Eestis päris ainulaadne käkk. Nüüd on olukord veidi parem, sest suudeti luua paar aastat tagasi uued peatused AIA ja PAE. Nüüd suur osa busse Põltsamaale jm sõidavadki Aia tänavat pidi ja seda võimalust kasutasin ka mina. Kuid enne tahtsin siiski ära näha, kas Tähe peatus Tähe tänaval on valmis. Siin elab kõige rohkem elanikke ja üsna populaarsed sõidusuunad Kuremaale, Palamusele ja Mustveesse just siit MÖÖDA kulgevadki. Ja mitte ainult siit, MÖÖDA sõidavad ilma peatumata need bussid ka Jõgeva alevikust. See ei ole vaid maksumaksja raha halb kasutamine ja keskkonnavaenulik tegevus, vaid võiks nimetada lausa oma inimestele vee peale tõmbamiseks (püüan kasutada viisakamaid väljendeid).

Busside marsruut Jõgeva Jaam - Jõgeva Kesk - Piiri - Tähe - Jõgeva Alevikutee kaudu Kuremaa/Palamuse ja Torma/Mustvee suunal lisab sõiduajale vaid mõne minuti, kuid oluliselt lüheneb enamiku sõitjate jaoks tee bussile või bussilt sihtkohta.
(Jõgeva Alevikutee peatuse nimeks võib olla ka Jõgeva Sordi vm, oluline, et see sisaldaks võimalusel kohanime, tagamaks peatus.ee portaalis peatuse leidmist ka JÕGEVA otsingu abil).

 

 

 

Peatuse siiategemiseks pole vaja muud kui kahte bussipeatuse märki ja väikest kaetud ala pingiga ning ootekojaga. Bussitaskud pole vajalikud, sest autoliiklus ei ole siin üle mõistuse tihe. Suunata bussid MÖÖDASÕITMISE asemel Jõgeva Kesk, Piiri ja Tähe peatuste kaudu viaduktini ning seejärel luua peatus Jõgeva Alevikutee (Jõgeva Sordi) ka jõe ääres, on ainuvõimalik ja loogiline. Aga endiselt mitte vallavalitsuse jaoks. 

 

 

Mis Jõgeval rõõmu teeb, on rohelus. Ja ka mänguvõimalusi lastele on üksjagu või saavad hoopis vanemad inimesed siin-seal ka pingil istuda ning jalgu puhata. 

Küll aga pole vaevutud täitma teatud kohustusi, sh avalikud VEEKRAANID kõikjal kus võimalik. Siinsamas kooli juureski peaks olema üks, sest kui püüame ka lastele loodusehoidu selgitada, aga samal ajal peavad nad vett ostma endiselt poest, on raske loota, et tulevikus on inimesed harjunud rohkem oma kodu ja loodust hoidma.

 

 

Mõnes kohas pidin pilditegemise puhul tegema ka kohe uue pildi, sest liiga palju segavaid poste kippus piltidele jääma. Miks neid poste suuresti vajagi pole (raha jääks muude, paremate asjade tegemiseks) selgub allpool.

 

 

Majade ilu ja "pisiasju" on muidugi hea tabada. Puud, põõsad, kivid, värvid jpm annavad kõigele  palju juurde ja see muudab elukeskkonda vaid ilusamaks.

 

 

Siingi tahtsin juba ühe pildi kustutada, aga las olla, sest saab aimu, kui palju muutub pildi olemus kui kaamerat veidikenegi teisale suunata. Püüan alati n.ö. surida nähtut mingitesse raamidesse, sest seda pilt kui selline ju ongi, kuid nähtav peab olema võimalikult detailirohke ja iga koha paremaid osi näitav.

 

 

 

 

Ja siin on parkegi rohkem kui suuremates linnades, see on väiksemate linnade ja kohtade puhul eriline pluss.

 

 

Ning kahtlemata tuleks need suured lambikolakad likvideerida, sest nagu näha, piisaks kõnniteede valgustamiseks hoopis vähem ja igatpidi säästvamatest ning keskkonnasõbralikumatest valgustitest.

 

 

Aia peatus. 

 

Pole vahel mingi ime, kui Aia ja Pae peatusest mõne bussi peale tuleb rohkem inimesi kui bussijaamast ja see muutuks veelgi märgatavamaks, kui lisanduks Jõgeva Kesk peatus. Bussidega sõidavad suuresti just vanemad inimesed ja nende jaoks on iga lisanduv sada meetritki vahel üsna ebamugav. Peatuseputkad on siin kohati veidi paremad, sest kõik seinad pole "kütteelementidest" ehk (pleksi)klaasist. Kuid ilust ja kasutegurist asi siiski kaugel. Pole ka ruumipuudust enamasti, et ei saaks suuremaid paigaldada. Muidugi, bussiliiklus peab ka hea olema, viletsate võimaluste puhul puudubki suuremate järgi vast vajadus, sest bussid on tühjavõitu. See aga tähendab, et tulevikus võib busse veelgi vähem sõita, omavalitsused kasutaks ära iga võimaluse mõni liin kinni panna!.

 

 

Inimliku rumaluse üks hea näide ongi see postikolakate olemasolu, samal ajal kui "ilma kaug- ja lähituledeta" jalakäijate teed jäetakse pimedusse, aga sõiduteid valgustatakse. Pole ka vahet, kas tegu vanade või palju raha võtnud uute valgustite ja postidega, kulu ja mõttetus on ikkagi proportsioonis.

 

 

Spordihoones Virtus on vahel ka spordilaagreid, aga kes Jõgeval majutust vajab, siis siin on igal juhul pigem taskukohased võimalused olemas.

 

 

Ja kuigi haljastust kohati üksjagu, siis sellised kõnniteed võiks olla igal juhul puudega palistatud. Mitte pihlakavitstega nagu mõnel pool vaid ikka puudega!

 

 

Planeerisin rahulikku tulekut, et jõuaks pilte teha ja ei jõuaks peatusesse viimasel minutil. Taas pole see putka just kena ja meeldiv variant, aga midagi siiski.

 

 

 

 

Nüüd olen küll otsaga juba Põltsamaa vallas. Aga siingi pole asi just parimas korras. Tulin Aidu järve äärest ja seal teeotsas peatust ei ole. Kuid võiks. Eriti kui pead lõõskava päikese käes pea kilomeetri asjatult vantsima.  Ehk otsiks mõne koha, kus saaks ostmise asemel kaevata väikseid puuistikuid välja, kogukonnategemiste raames ning istutada need alleena kergteede kõrvale? Ülimalt palju pidikesi tammeistiikuid on nt Kuremaa pargis.

 

 

Tee-ehitustehnika on see, mis väga palju meil aga võõrliikide levikule kaasa aitab, teemehed oleks nagu rakvere raipe agentuuris tööl! Uutele objektidele minnes võiks ju sahad, rattad, roomikud jm voolikust veega üle lasta? Muidugi on osa seemneid ka toodava mulla sees ja siinkohal pole ka mingeidki nõudeid, et seda kuidagigi püüda vähendada.

 

 

Siia on tekkinud uued ootekojad, aga nagu ikka, kõlbmatud ning vale paigutusega. Puuduvad ka ohutust tõstvad uut tüüpi peatusesildid ja ometi, iga asjalik bussijuht võib vallaametnikele (pole vahet, kas Jõgeva, Põltsamaa või Nuustaku) selgeks teha, selle puudused. Teen ju ka, aga näe, ei hakka neile midagi külge! Nagu ninast kolle nokkivad kortsus kulmu lapsed...

 

 

Sellest võiks küll ägeda elumaja saada?

 

 

Väike positiivne külg siin siiski on ehk et lisasein kaitseb paremini vihma ja tuule eest, kuid ikka o tegu metalli ja plastiku mitte loodussõbraliku puidugi ja üla- nin alaküljed avatud. Sõiduplaane aga siin näha ei olnud nagu ka seinal pole stendi selle ja info jaoks.

 

 

Mida aga Jõgeval siiani üldse pole, on JOOGIVEEKRAANID! Kuigi peaks olema vaat et mitukümmend!

 

 

Jõgeva üks kurja juuri on muidugi pideva kraaksumine ja kisa. Olgu siis tegu ronkade, hakkide või varestega, need on siin tõeline nuhtlus. Huvitav oleks teada, kas pesitsuspuudena on ehk mõned liigid neile sobimatumad kui teised? Tammed, (hõbe)kuused? Madalamad puuliigid? Kased tunduvad neile küll sobivat igati, nagu ka männid.

 

 

Kui kaua siin need valgustuspostid veel loodust kahjustavad ja raha raiskavad?

 

 

Väga koomiline on näha mõnede poliitikute rõõmu, kui kerkib järjekordne tankla? Mitte, et mul midagi paremate ja rohkemate teenuste vastu oleks, aga see üleküllus Jõgeval (ja mujalgi) ju kergitab hindu ning kulusid ning ei lase palkadel inimväärsemaks tõusta!? Mitu tanklat oleks sellise "transiitlinna" nagu Jõgeva jaoks paras? Konkurentsi mõttes piisaks kahest, ei rohkemat!

 

 

 

Tasapisi jätkub siin kontaktvõrgu ehitus. Teistes teemade juba puudutasin tihedama rongiliikluse vajadust Tartu linnalähi piirkonna jaoks ja eks sellest rohkem ka allpool.

 

 

Huvitav, kui vallaametnikud jalutaks siia, seisaks paar tundi ja liigutaks ajusid, mis mõtted neil tekiks? Et üldse tekiks? Ehk peaks neile muutma kohustuslikuks igapäevaselt paari nädala jooksul jalutada alevikust siia, raudteest ülesaamiseks raudteejaamanied ja siis raudtee teiselt küljelt tagasi? Või jalutada viadukti ühte otsa, siis üle selle ja teiselt jälle tagasi? MIKS EI OLE SIIN IKKA VEEL KORRALIKKU ÜLEKÄIKU? See, et Eesti Raudteel ükskõik on, ei tähenda, et sama meelt peaks vallavalitsus olema?

 

Või pakkuda neile selle "terviseraja" käigus võimalust seista Pedja jõe silla juures ning tundide jooksul vaadata MÖÖDA sõitvaid busse? Mõtisklemiseks peaks igapäevasest mõnest tunnist piisama? Kas SIIS jõuaks mingisse tegutsevasse ajusoppi arusaam?

 

 

Samal ajal muidugi Eesti Raudtee ripats OLE kulutab maksumaksja raha, sõites autodega mööda Eestimaad, plakatid kaenlas ja räägivad ohutusest? Tõsi, siin kõveral vaevalt, et rongide kiirust 160 -ni tõstetakse, kuid eriti vanurid ja lapsevankritega liikujad vajavad korralikku ülekäiku, olenemata kiirusest.

 
Minu puhul sellistes kohtades käimine ja mõtisklemine ei aita küll mitte mingis mõttes, sest käin ja vaatan siin või mujal palju tahes, ikka ma ei saa aru, kuidas ametnikud aru ei saa!?!? Keelata neil töö ajal autode kasutamine? Või mis aitaks?

 

 

 

 

Raudtee elektrifitseerimine muudab aga mõttekamaks sellegi, et tekiks normaalne linnalähiliiklus Tartu ümbruses ehk et hoopis sagedasemaks muutuks rongiliiklus Jõgeva - Elva vahel. Tegelikult, osaliselt peaks kohalikud rongid ehk ka sõitma Pedjalt või Vägevaltki, kui mõelda lisapeatuste tekitamisele liinil, sh Äntu, Vorbuse, Tooma ja Jõgeva Alevik (vm muu nimega, et vältida nimesegadust, nt Aamisepa)? Jõgeval endal on küll üsna hea rongiliiklus, aga seda pole väiksemates peatustes ja eks Jõgevaltki nt Tartusse töölesõitmiseks, peaks ronge topelt rohkem olema. Vähemalt.

 

 

Siingi võiks ja peaks kergtee äärtesse puid istutama. Muide, kordan, Kuremaa pargis oli näha tuhandeid tammede võsusid ning nende saatuseks on vaid mahaniitmine. Küllap suudaks Sordiaretusjaam või keegi teine need üles võtta ja vajadusel ka aastaks pottidesse istutada, et siis hiljem need maha istutada?

 

 

Pika tee ääres linna on ka üks pingike. Ehk sellegi taha istutada mingi sama liiki (vormi) remmelgas, mis kasvavad Pedja jõe ujumiskoha juures?

 

 

Tõeliselt koomiline aga siingi näha valgustusposte! Mitte kõnnitee valgustamiseks nagu ikka. Kus oli selle inimese (inimeste) mõistus, kes selliseid euronõudeid sõidutee valgustamiseks välja mõtles? Mulla all juba arvatavasti, sest see on nii pika habemega lugu ehk igivana rumalus.

 

 

Kohati on õnneks rakvere raibet vähem ja nn lilleniitu rohkem ja see on ilus!

 

 

Pöörangud pole odav lõbu, aga ehk Eesti Raudtee mõnes jaamas jõuab ka selleni, et lühendab reisirongide jaoks mõeldud kõrvalteid? Kahju aga siiani, et nad õigel ajal ei taibanud ühte mittevajalikku kõrvalteed üles võtta (vist 5. tee, see estakaadi kõrval) ja ehitada perroonid ikka jaamahoone ning bussijaama vahele. Seda kõike pidi neile omal ajal iga jaama kaupa selgitama, kus on võimalik reisijatele mõelda,  optimeerida ja kulutusi vähendada, aga kohale jõudis sellest üsna vähe.  "Õnneks" on perroonide kasutusiga 30 aasta peale planeeritud ja ehk selleks ajaks kui nende aeg siin läbi, jõuab miskit ka raudtee-ettevõtte (pürib piirkonna innovatiivseimaks, ma ei tea küll kuidas) tegelasteni arusaam kohale. Seniks aga jätkub ebaratsionaalne sidusus ja sellega kaasnev ebamugavus.

 

 

 

 

Infostendid ja -ekraanid aga endiselt vale koha peal, need on väikesed ning lisaks mõttetud, sest operatiivset infot pole hilinemiste puhul ikka veel võimalik kuskilt saada. Raha on huugama pandud küll.

 

 

Nagu ühelt eelnevalt pildilt nähagi võis, on üks sümbol linna teises otsas - mootorratas. Teine, jalgratas, on siin.

 

 

Taksopeatusesse on tehtud ajutine Elroni bussipeatus, vajalikku bussijaama posti nr 3 pole siin aga ikka veel. Sageli on ümberistumiseaeg väga napp ja iga meeter oluline, kuid bussid peatuvad ikka vaid varikatuse juures, sundides inimesi jooksma ja ka ettevaatamatult teed ületama. Ometi on siin ja ka teisel pool teed parklas selle peatuskoha jaoks ruumi küllaga.

 

 

Ilusad lilled üsna paljudes kohtades aga rõõmustavad.

 

 

Isamaa erakond on üks huvitav kamp! Saavutamaks rohkem toetust on neil vähemalt kaks loosungit: "Ei automaksule" ja "ühistransport vastavalt inimeste tegelikele vajadustele". Esimene on populistlik, sest midagi selleks, et et auto asemel saaks ka kasutada ühistransporti, neil tegelikult välja pakkuda pole. Ei ole nad kuskil suutnud midagi heal tasemel ära teha, ei Partsi ajal majandusministrina ega ka kohaliku võimu juures. Miks Aivar Kokk ei tee aga pöördumist regionaalministrile "Jah ühistranspordile"? 

 

Isamaalaste jaoks oleks vist arusaam inimeste "tegelikest vajadustest" selline, kus saadaks bussid bussijaamast ära veelgi rohkem inimestest eemalt, näiteks raudteega paralleelselt ja Painküla kaudu? Et jummala eest, keegi niisama lihtsalt ei saaks bussile!? 

 

Muidugi oldi ka alati tasuta bussisõidu vastu nii et lollusi on veelgi. Teine nipp näiteks on et bussisõit oleks ikka ropu raha eest vaid võimalik ja seda vaid ühel põhjusel - maksumaksja raha peab jätkuma ka mõttetutelt kallitele piletiaparaatidele ja ridangodele ning et sõitja taskust kukuks priiskem nuts ka bussifirmadele-sõpradele? Mis sest, et see toob kaasa veel aegalsema sõidugi. Samas nii mõnigi isamaalane viskaks rohkemgi kui 10 miljonit selleks, et rongisõit muutuks 1 minuti jagu kiiremaks? Tartu suuna raudteega nii ongi, kuid keegi tahaks siia veel Pärnust Rail Balticu ümber kantida, et kulutada veel sadu miljoneid või isegi mõni miljard!Asjad on ikka väga pahasti, kui ei hoomata rahanumbrite suurust.

 
Aga nii see on.  Iseasi, kas nende endi toetushäälte saamiseks vajalikud sõidud mööda külasid pannkookide pakkumiseks on valijatele ka samamoodi vajalikud? Inimesed vajavad siiski toimivaid teenuseid, ilma et rahakotte tühjendataks.  

Omal ajal oli muide ka keskerakondlane Heimar Lenk üks kurikuulus maksumaksja kulul ringisõitja. Kasvõi taksoga Tallinnast Valka, sest "kuidas  muidu valijate juurde jõuda"?

 

 

Kas Jõgeva Kesk (Jõgeva Kultra) peatus peaks olema siinpool ülekäiku, kaubamaja kõrval või teisel pool, kultuurimaja ees, on valiku küsimus ehk et vastavalt sellele, kuhu seda lihtsam ehitada ja reisijale sobivamaks muuta. Ehk tähendaks lisapeatused sedagi, et autode jaoks polegi nii palju parkimiskohti vaja, sest mõnigi neist jäetakse vahel koju?

 

 

Väga vinged ja stiilsed pingid!

 

 

 

Uus laste mänguväljak ka valmis ja päris tore tundub.

 

 

Järjekordsed meepoti juurde pürgivad aferistid vähemalt seekord põrusid. Seda poleks juhtunud, kui nad olnuks targemad kui praegused. Tähendab, ei tohiks kahtlemata ka aferistideks üldse olla praegustega võrreldes, vaja on inimliku mõõtega poliitikuid.

 

 

Seekord läks sõit Kuremaale ja Jõgeva Jaam - Jõgeva Kesk - Piiri - Tähe asemel oli vaid üks valik ehk siis bussijaamas peale minna. Kilomeetri jagu mõttetut kõmpimist ja teist sama palju tagasiteel. Kui aga sõitja elab Tallinna maantee pool linna otsas? Piiri peatus oleks neile kahtlemata oluliselt lähemal. 

 

Alumistel piltidel näha ka Jõgeva Alevikutee peatuse asukoht enne jõesilda, aga mida pole, see on peatus.

Tagaplaanil Laiuse mägi ja peatust pole siiani ka sinna tehtud. Küllap sõidetaks vahest lastega ka sinnagi, kuid see tähendaks täna ikka mööda teeveri lisakäimist ehk siis ka vähem ohutust, ajakaost rääkimata.

 

 

 

 

 

 Niisugune see Eesti elu on. Aastast aastasse, aastakümnest aastakümnesse. Ja bussi järel kimab vuhhh mööda kohalik poliitik või ametnik sinu raha eest, lastes torust vaid väljaheiteid valijale näkku.

Aga teema lõpetuseks sobib ilus värviline pilt Jõgeva valla FB lehelt (autori nime ei tea) koos teavitusega. Kokkuhoiu mõttes osa teksti jäi neil küll trükkimata ja lisan selle ise: JÄTKAME KA SÕIDUTEEDE VALGUSTUSE RENOVEERIMIST, KULUTADES VÕRDLUSES AASTAS (nt 1 km kohta) 1000 EURO SÄÄSTMISEKS 100 000 EUROT NING PAIGALDAME KAASAEGSEID VALGUSTEID ehk UUSI POSTE, KAABLEID JM, SEEJÄREL TEAVITAME ELEKTRIENERGIA SÄÄSTMISEST, LÜLITAME SELLE VÄLJA JA HAKKAME EHITAMA TUUMAJAAMA!

***********************

Tuletame ka vanu asju meelde? Väga ammu pakutud ringliin 4x päevas on samuti siiani tegemata, möödas on aga üle 10 aasta vist!   

 

1. buss Jõgeva Jaam buss 8.10 (mõlema suuna rongid 7 min varem) Kuremaa - Palamuse - Luua - Tabivere Jaam, saab 8.50, peatub rong 013 kl 9.00.

Tabivere Jaam 9.05 - (peatub 013, seega L ja P võimalused ka Valga ja Koidula poolt tulijatel) - Äksi * - Elistvere Mõis - Luua - Palamuse - Kuremaa - Jõgeva Jaam, saab 10.10, rong Tallinna 10.20.

2. buss. Tagasi sama liini pidi (võib põigata läbi Lähtest**) Jõgevalt u 9.50 (12 min varem saabub rong 010). Tabivere Jaam saabub 11.10, peatub rong 012 kl 11.21.

Tabivere Jaam 11.25  tagasi Jõgevale, saab 12.30, peatub rong 213 kl 12.36.

3. buss Jõgevalt 11.15 (saabub 012 kl 11.07) , Äksit läbimata, saab Tabivere Jaam 12.10, rong 213 kl 12.19.

Tabivere Jaam 12.25, läbi Äksi, Jõgeva Jaam saabumine 13.33, rong Tartusse 014 kl 13.39.

4. buss. Jõgeva Jaam 13. 44, saabub rong Tallinnast 13.39, - Kuremaa - Palamuse - Tabivere Jaam, saab 14.20 ***, peatub rong 017 Tartust kl 14.25

Tabivere Jaam 14.35, 5 min varem rong Tartust - Äksi - Elistvere - Mõis - Palamuse - Kuremaa Jõgeva Jaam, saab  15.55, rong 019 Tallinna kl 16.04

  5. buss Jõgeva Jaam 16.15, rong 018 Tallinnast 16.04 - Kuremaa - Palamuse - Elistvere Mõis - Äksi - Tabivere Jaam, saab 17.35, rong 215 Tallinna 17.47

Tabivere Jaam 17.55, rong 215 Tartust 17.47 - Jõgeva Jaam saab 19.15, kl 19.24 rong 063 Tallinna

6. buss. Jõgeva Jaam 19.15, rong 060 Tallinnast 19.09 - Kuremaa - Palamuse - Luua - Äksi - Tabivere Jaam 20.20, rong 216 Tallinna kl 20.26.

 

Tabivere Jaam 20. 40 rong Tartust 20.26, Äksi - Luua - Palamuse - Kuremaa - Jõgeva Jaam saab 22.00, rong 062 Tartusse 22.20  

 

Teine variant oli:

 

 

Bussiliinid vähemate peatustega, arvestatud tänase kehtiva sõiduplaaniga. Käigus igapäevaselt.

(peatused Tähe (uus, Jõgeva linnas), Jõgeva Tee, (uus), Kuremaa, Änkküla, Palamuse, Luua, Kaiavere, Elistvere Mõis, Äksi (praegune Keskus peatus Äksis), Äksi Kirik (praegune Äksi), Tabivere, Tabivere Jaam (praegu peatus puudub)).

Jõgeva -Tabivere Jaam välj. 8. 10. (rong 210 ja 011)

Tabivere Jaam - Jõgeva välj. 9. 10 (peatuma peab rong 013)

Jõgeva - Tabivere Jaam välj. 9. 50. (rong 010)

Tabivere Jaam - Jõgeva 11. 50

(Peatuma peab 012, aja kokkuhoiuks võib sel liinil Kuremaale sissesõidu ära jätta, et jõuda Jõgeval rongile 015)

Jõgeva - Tartu Jaam välj. 14. 40 (rong 015)

(saabumine Tartu Jaama 16.10, Äksist Tabiveresse ei sõida. Rong 019 väljub 16.25).

Tartu Jaam - Jõgeva v. 16. 20 (saabub rong 212)

(Jõgevale 17.50, väljub rong 215)

Jõgeva - Tabivere Jaam v. 17.00 (rong 016)

(Jõgeva - Kuremaa - Palamuse - Luua - Tabivere Jaam, saab.  17.35, rongile 215)

Tabivere Jaam - Jõgeva v. 17.50 (rong 215)

(Jõgevale jõuab 18.50, rongidele 018 ja 061)

*********************

Vallavalitsus ei tea uute peatuste põhjendusi? Vale! Teab juba AASTAID!

https://eestimaablogi.blogspot.com/2022/10/jogeva-oktoober-22.html