Ei, siin ei kaevata praegu järve, mille nimeks saab Tammemäe. Küll aga võib liiv olla sealtkandist ja nii ma lihtsalt sõiduvahendid valisin. Rongiga Tondile, et siis ümber istuda liinile 117A. Ega`s meil transporti ei korraldata ju nii nagu inimestele sobiks vaid hurraa-loosungite järgi. Nüüd on moodsaks saanud taktsõiduplaan. See ei tähenda, et lähed tantsutaktis 1-2-3-4 ja 2-2-3-4 jne vaid bussid väljuvad ühtlase intervalliga. See, et sa näiteks Liival kohe kindlasti rongilt bussile või vastupidi ei jõua, pole oluline. Nina alt läheb teine minema...
Mul siiski väga vahet pole, sest ei ole see ju igapäevane tööle- või kojusõit ja läänesuuna rongid liiguvad üsna tihedalt. Üksiti näeb ka ära, kui kaugele on Tondil töödega jõutud. Nalja sai ka, Eesti Raudtee leiab (tublid, et iga asja jaoks uut silti ei hakka tegema) mingi enam-vähem sobiva tekstiga sildi ja paneb hoiatuse üles! Mida täpsemalt hoiatus tähendab, jääb muidugi saladuseks.
Et trammi ka pole, selles veenduda pole vaja...
Muide, kuidas levib rakvere raibe ehk harilik tõlkjas? Enamasti tee-ehitustehnikaga. Kus sahad vm tööd teevad, sinna ka kollane õitemeri tekib.
Tore aga, et püütakse ka vana säilitada, nt paekiviseina.
Siingi siis P&S parkla. Tore, kui süsteem toimib nii, aga kuidas bussides või trammides aparaat teab, et oled P&S kasutaja? Ja kas see tähendab tasuta sõitu ka maakonnaliini bussides?
Muidugi võiks seal, kus võimalik, olla tõepoolest ka ootekoda. Mitte see reklaamkäkerdis vaid OOTAMISEKS sobiv katusealune seintega. Lootsin, et täna juba palavus tõmbab tagasi, aga ei veel, seepärast kümmekond minutit istusin mingil kivipiirdel puude vilus. Iseenesest võib ju olla vajadus ju ka elektriautot laadida ja selleks ajaks võiks samuti olla võimalus varjus?
Muidugi võiks seal, kus võimalik, olla tõepoolest ka ootekoda. Mitte see reklaamkäkerdis vaid OOTAMISEKS sobiv katusealune seintega. Lootsin, et täna juba palavus tõmbab tagasi, aga ei veel, seepärast kümmekond minutit istusin mingil kivipiirdel puude vilus. Iseenesest võib ju olla vajadus ju ka elektriautot laadida ja selleks ajaks võiks samuti olla võimalus varjus?
Tee ääres näeb aga endiselt palju koledusi. Olles jõudnud juba ammuhaibitud Männiku-Nõmme puhkealale, kus on maantee kõrval ka kergliiklusrada ning sõidetakse palju ka rullidel jm moodi, siis võiks ju olla ka varju pakkuvaid istumiskohti? Ehk siis looks parkimisvõimalused ning bussipeatusesse just kuumuse eestki varju pakkuvaid hea lahendusega suuremaid varjualuseid?
Peatusi nimega Karjääri on Eestis 5. Milleks? Kas Tammemäe järv poleks parem nimi? Kohanimi peaks olema võimalusel alati peatuse nimes sees. Aga nüüd jõudsin ma kohale, bussis oli mõnusalt jahe, õuesolemise kohta seda öelda ei saanud. Siiski sain kohati ka tuult tunda, nii et kõige hullem ringi käia ei olnud.
Keegi siiski siin puhkealal puhkab, nimmelt krossimehed. Ja need lustivad sageli ükskõik kus, ikkagi lõõgastumine! Kahtlemata on nende jaoks ka häbiväärne sõita teise tsikli "jäljes", õigem on ikka oma rada leida, siis oled ikka mees mis mees...
Väiksel osal on ka männinoorendik peal. Metsloomadele mõeldud "koridor" kahjuks hävitati ja seda enam ei tule kah.
Järve kaldale jõudmine tõi muidugi ilusad vaated silme ette.
Kui jalad vastu peaks, võiks kord ringi ära teha.
Üksik luik tuli mitmel korral lähedale. Küllap on harjunud puhkajate ja kalameeste käest üht-teist saama?
Tuttpütipaar oli ka kohal.
Vesi läheb siin enamasti vist üsna kiiresti sügavaks, see ka üks põhjus vast, miks vähe kaldavööndi taimestikku. Ja see välistab omakorda vast ka mudase kaldavööndi kiire tekkimise.
Kohati siiski tundub olema ka madalamat osa kalda lähedal.
Kaugemal tundus olema aga tiirudele (?) sobivamaid pesitsusalasid.
Väga hea on aga näha, et jäetud on ka killukesobivamat ala, alates siis kõredest ja lõpetades kiilidega. Vist oli kuulda siin isegi taiti!
Krossikamehed aga kindlasti pole kõik sellised, kes saaks aru, kus võiks sõita, kus mitte?
Härghein on tavaline liik, siinkohal näitab see siiski paremat mitmekesisust kui enamusel kallastel.
Siin oli näha ka pääsukesi ja võimalik, et tüllidelegi siinne maalapike sobib.
Madalas veesilmas oli ka laialehist hundinuia ning suuresti siis kõik see täis kasvanud konnaosja.
Pikk kuivaperiood mõjutanud muidugi ka kõretiike.
Näha oli ka üsna mitmeid kiiliike.
Nagu ikka, pole mul paljude taimeliikide nimed meeles. Näha on aga ka kiili kestumisjäänused.
Taamal paistab aga uus järv, mis pole vist veel isegi registris.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar