Meile kõigile on antud mingi aeg siin maamuna ja peal ja mitte ainult. ka sihid on antud, kas me kõik neid järgime, on iseasi. Kui järgitakse, on hea. Veel parem, kui jätame endast hea jälje maha. Äsja lahkus siit maailmast üks hea kolleeg, kellega üsna mitu aastat saime laos koos töötada. Nii sõitsin Pärbamäele, sest kahjuks peab ikka oma inimesi igavikuteele saatma, aga mulle sellistel puhkudel pilte teha ei meeldi. Ühe vaid tegin ja see natuke sümboolne - vaatame oma inimeste juures ülespoole....
Tagasiteel aga oma väikese seltskonnaga tahtsime minna ja mälestada veidi teda koos olles mere ääres.
Sadamaala muidugi muutub tundmatuseni, küll on siin laevu, uusi maju ja teid ei kuhugi. Või hoopis saab kord mõne vahva rahvuskivist maja aegki otsa.
Pildil näha olijad pole siiski meie, me tulime ikka maada mööda! Aga Andres oli looduse- või teisisõnu veeinimene. Nojah, minuga ühest tähtkujust. Nii et vesi igati asjakohane, merest rääkimata.
Ja üks jaht on mereteel... Laevad mulle meeldivad. Enim vast vanad, ajaloolised ja mehed neil koos reisimas kaugetele maadele. Aga tänaseidki laevu hea vaadata.
Kes tahaks aga leida märke, leiab ikka. Andrese üks kuulus "tegu" oli ühe linnuhääle tegemine ja see juhtus lausa mõnel peolgi. Ehk seepärast oli meil mere ääres istudes kaaslanegi?
Sel rannalõigul ma varem pole olnudki. Üsna mõnus koht oli istumiseks ja see ka taliujujate jaoks tuttav koht.
Kas ka must puri sümboolne? Või meie lipp, sest näh, olid ju ajad kui lehvis punalipp ja pidid ka kommunismi ehitamist õppima? Sellistel aegadel visati nii mõnelegi kaikaid kodaratesse.
Kuid must puri ei ole miski jääv, keerad ennast tihttuules teistpidi, muudad suunda ja heisates valge spinnakeri, saad minna edasi!
Ja kui jõuame kuhugi, kus on elu, saab igaüks leida millegi, millega teed jätkata. Jõuda koju! Head teed ka töökaaslasele!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar