KINOS ON VAHEL ELU!

Vaatan praegu Castle. Ja hirm on veidi, sest Castle ja Kate nii ... inimlikud. Nagu mees ja naine. Ja Castle`l tütar, kellega tal väga tugev side. Kameeleonis olid ju ka väga hinge läinud Jarod ja ms. Parker. Ja Brootsil tütar, keda karmkülm tibi ms Parker väga hoida oskas. Seda enam, et oli ms Parker ju ise ka laps. Kellega Jarodil side...

Castle vaatan, aga panen kohe kinni kui selge, et see seeria, kus nad mõlemad kuuli saavad. Sest kui filmis saavutatud selline hingeminev tunne... Seebikad vaid inimestele, keda tunded ja elu ei huvita. Kes elavad madalate tunnete ja pealiskaudsuse maailmas. Mõned sarjad aga trügivad hinge...

Ei tahtnud täna vaadata Castlet, sest lähedal vist hetk, kus nende tõmme saab lõpu... Sarja tegijate jaoks. Ja ma ei tea siiani, kas sari jätkub?...

Panin Kameeleoni. Tore kui Broots leiab, et on super, kui Jarod mängis ühe mänguautomaadiga ühe mündiga 24 tundi järjest, aga ms Parker ironiseerib. Kuigi ta ju igatseb Jarodit, kellega oli koos lapsepõlves. Vaatan seda. Ja seerias ka Jarodi "isal" Sydneyl kaksivend sees...

Igasuguses teeskluse maailmas võiks olla kohustus häid seriaale vaadata...

Ei suuda ma mõistahollivuudi tibisid, kuid Ms Parker ja Kate on naised, kellesse võiks armuda. Tõenäoliselt päris elus ka. Sest sellised näitlejad ei satu kollastesse uudistesse. Ja pealegi, sellised naised meenutavad kedagi/midagi su elus... Mõnes kinos on kõik näitlejad imelised. Sest kinotegija oskab näha inimese hinge...