KOOLIREFORM RONGILE!

Kärkna rongipeatus särab juba pikka aega tuledes. Aga rongid siin ei peatu. Ainsaks põhjuseks AS EVR Infra suutmatus. Või tahtmatus....

Nii nagu mõned tegelased ei suuda külaturgusid tehtud, nii ei osata või ei taheta kindlasti mõningaidki seoseid nähe mujal. Lugesin artiklit, mis päris hästi kokku pandud ja iseloomustab paljutki.

http://www.maaleht.ee/news/uudised/eestiuudised/ministri-normi-jargides-ei-jaaks-maale-uhtki-gumnaasiumi.d?id=63793378

Siin see muidugi tasuline.

Pean tolle lehe töö juurest kaasa võtma ja veidi refereerima.
Nii nagu taluturu tegijad Järvamaal, nii ka koolireformijad ehk riik ehk valitud püüavad minna lihtsama vastupanu teed. Muidugi võib ju võtta mingi numbri, mis näitab, kus maalt on miski tulus. Nägemata seda, et nii väikses riigis ei saa elada vaid numbrite järgi. Ometi peaks vaatama ka teisi numbreid. Sealhulgas seda, et allesjäämise huvides peaks juba praegu makse tõstma, selgeks tegema, et vähenenud rahvaarvu (pakun, et u 13% vähem eelmise loendusega võrreldes) tõttu ei saa jätkata vanamoodi. Selgitama seda rahvale ja kül enamus mõistaks. Eriti muidugi siis kui ka raha jaotamisel mõistust rohkem kasutatakse.

Kui kuskil (näit Antslas) kaotatakse gümnaasiumiosa, siis on selge, et see üks oluline osa, miks peab taastama ka rongiliikluse ja loomulikult ka sobivatel aegadel rongid käiku panema. Mitte "täistunnil", nagu mõnelegi meeldib. Ja loomulikult tähendab see ka seda, et Lõuna-Eesti balalaikal on vaja minimaalselt 3 rongi päevas. Piimaronge. Lisaks veel 1-2 kiirrongi pealinna poole.
On seda loota? Kahtlane. Kuni ei suudeta taibata rööbasbusside  või 2-vaguniliste Stadlerite suurema arvu vajadust. Või kuni ei suudeta isegi Kärkna peatust käima panna. No siis pole lootustki, et midagi siin riigis järsult paremaks võiks minna.
http://www.maaleht.ee/news/uudised/eestiuudised/koolireformija-osa-koole-on-pigem-sotsiaalasutused.d?id=63794592