Blogiarhiiv

Pühapäev, 6. märts 2022

Minu lood riigikontrolli auditist meedias ja avaldamata lugu Viljandimaast. Apr 2021.

 

Laupäev, 3. aprill 2021

Minu lood riigikontrolli auditist meedias.

 

 

Lõunalehes:

 
Lugu soovis ka Postimees:

Küll aga tundub, et Sakala valis teise loo. Minu lugu siin Viljandimaa teemas nüüd üleval.

 

 

Reede, 9. aprill 2021

Viljandimaa bussiliiklus ja riigikontrolli audit.

 

 
Lugu saadetud ka Sakalale, aga neil puudus julgus selle avaldamiseks. Selle asemel ilmus Keskerakonda kiitev lugu. Paraku on pealiskaudsus meie meedia tunnuseks juba pikka aega.
 
 

 
 
Oleme juba päris pikka aega saanud bussidega sõita (suuremas osas Eestist) nii, et ei pea bussi astudes raha taskust välja otsima. Ning sellest on olnud väga paljudele kasu. Süsteemi käivitumise eel ja ajal kostus üksjagu hääli, et asi on vildakas ja läbimõtlemata. Süsteem aga käivitus üpris edukalt ning asi polnud vaid rahas, sest ka sõit muutus kiiremaks, bussijuhid ei pidanud sentidele aega kulutama ja veel oli mitmeid positiivseid külgi. Tasapisi aga hakkab täna taas kostma hääli, et see süsteem pole otstarbekas ja nii naljakas kui see ka pole, väiteid, et "ainult pilet on see, mis tagab teenuse parema kvaliteedi" jms. Sellised jutumärkides argumendid viitavad aga pigem populistlikule lähenemisele. Mina olen siiani arvanud ja arvan ka homme, et parema teenuse tagab see, kui tööd tehakse paremini, muutub suhtumine inimestesse ja riigi rahakott on tähtis. Siinkohal teeb murelikuks paljude teiste kõrval ka Viljandimaa ÜTK suhtumine, kes nagu vihuti jätkab ammu iganenud süsteemiga. Alates 1. aprillist muutuvad taas Mustla busside sõiduplaanid ning hoolimata vajadusest ei ole ka seekord pikendatud neid liine rongijaamani, või lisatud põiget sinna. Kuigi ajaliselt on paljude busside puhul see ideaalselt võimalik! Hiljutisel Riigikogu eelarve kontrolli komisjoni istungil selliseid sisulisi küsimusi Urmas Reinsalu muidugi ka ei küsinud, sest eesmärgid sel istungil olid teised.
 
Hiljutist riigikontrolli auditit eeltasutud (tasuta) bussiliikluse kohta püütakse esitleda eelkõige kui tõendit selle süsteemi läbikukkumise kohta, esimesena väites, et see pole täitnud oma eesmärki. Eesmärgiks nimetatakse ühistranspordiga töölesõitjate arvu kasvu, kuid kas tõesti oligi sellel vaid üks eesmärk? Muidugi mitte. Eeltasutud bussiliiklus on ka nii sotsiaalne kui regionaalpoliitiline projekt ja seda rõhutas ka majandusminister Taavi Aas. Seda ka auditile järgnenud Riigikogu rahanduskomisjoni istungil. Raha oli üks põhiteemasid ja seda erineva nurga alt istungil puudutasid paljud, sealhulgas mõnes aspektis ka Viljandimaa ÜTK juhataja Kaupo Kase. Ometi on see vaid osake süsteemist ja paraku püüavad erinevad poliitilised jõudki kasutada auditit vastavalt selle, kuidas nende maailmavaatele on sobivam, mitte selleks, et teha adekvaatseid järeldusi. Kas rolli mängib ka ametnike maailmavaade, et tegutsetakse paljuski loogiliste liinivõrgu muudatuste vastu? Poliitilise poole pealt saab muidugi Isamaa erakonda  siinkohal pidada üheks "juhtivaks jõuks", kuid ega teisedki pole süüst puhtad. Kui ka soovida viia asi olulisest kõrvale, siis  ometi segadus ja probleemid rahastusega ei tähenda, et süsteemi parandamisega ei peaks jätkuvalt tegelema, Viljandimaal on aga paari aasta tulemused üpris nõrgad. Ja kuigi võiks eeldada  Viljandimaal just Taavi Aasa erakonnakaaslaste aktiivset tegutsemist, siis seda ei ole, hoolimata  sellestki, et ka ekspeaminister Eestis ringi sõites pidevalt korrutas ühistranspordi olulisust!! Seega peaks süsteemi õigsuses veenamiseks just Keskerakonna Viljandimaa osakond erilist vaeva nägema ja panustama?

Riigikontroll leidis muudki, näiteks, et puudub selge maakondlike ja kohalike liinide eristus, rahastusega erinevad mured, uuritud on kohati vaid reisijate arvamusi, mitte aga nende inimeste omi, kellele tänane süsteem ei sobi jne. Samuti soovitati luua uued või korrastada infosüsteemid, kusjuures uue peatus.ee variandi mittesobivusest (õnneks toimib ka vana süsteem endiselt) on ka hiljem räägitud ning ühtse üleriigilise piletisüsteemi rakendamist. Viimase puhul tasub meenutada, et Taavi Aasa sõnul on piletisüsteem ise kulukas ehk et omatulu on praktiliselt olematu tähtsusega ja katab vaid väikese osa kuludest. Maksta aga lihtsalt selleks, et saada piletit, on absurdne olukord, kui vastupidiselt, selle eest maksmata jättes kulud väheneksid. See ei sega muidugi Tallinna linnal jätkuvalt oma külalistelt ja linna töölesõitjatelt pileti eest raha küsida, nii et kus on siin optimaalsus ja KE valimislubaduste täitmine?  Kel soovi, leiab artikli eelmiste valimiste eelsest ajast, kus tänane minister lubab populistlikult, et "tulevikus võivad võib olla kõik Tallinnas saada tasuta sõidu õiguse"! Puhas meelitus, mis tõesti mõjub!?
 
Viljandimaal on tehtud ÜTK poolt inimestele küsitlus alles hiljuti ja mingeid arusaamu puudustest see annab, kuigi lisaks sellele on vaja asjatundjate kainet vaadet kogu süsteemile. Seda sellepärast, et tavareisija ei saagi näha asju liinivõrku optimaalsuse ja efektiivsuse vaatenurgast, tema jaoks on ühistransport rohkem "mättast mättani" oma vaatevinklist, ametnike jaoks aga ei saa see olla põhiline alus muutuste planeerimisel. Peamised innovatiivsed ideed võivad tulla hoopis kõrvalt ja neid on Viljandimaa ÜTK-le korduvalt ka esitletud. Kahjuks pole ametnike seisukohad, rääkimata omavalitsuste ametnike nägemustest, avalikult leitavad.

Mul on hea meel aga, et Viljandimaal otsustati eeltasutud süsteemi kasuks ja ei saa jätta kordamata, et väga paljude jaoks on see olnud oluline positiivne lahendus. Kuid jällegi nõustun siinkohal ka riigikontrolöriga, sest eesmärki või õigemine eesmärke ei saa täita vaid ühe mooduse abil. Viljandimaal on aeg-ajalt olnud sõiduplaanide kaasajastamisel rohkem tööd ja tulemusi kui Eestis ÜTK-de kohta keskmiselt, kuid üldiselt on need muudatused vaid kosmeetilised. Põhiprobleemidega ei tegeleta ja üheks suurimaks põhjuseks ongi suutmatus aru saada, miks osa inimesi bussidesse ei tule, kui reaalselt oleks paljud probleemid liinivõrku lisakilomeetrite tekitamisega justkui lahendatud. Mõni liini ühildamine, mõni uus ümberistumise tagamine, veel nipet-näpet, aga sellest ei piisa, sest nii lihtsalt need asjad ei käi. Mis vajab siis eelkõige ja kiireid muutusi?

Üheks murekohaks on iganenud liinivõrgu tõmbekeskustepõhine lähenemine. Tegelikkuses peaks maakonnaliinid võimalusel kõikjal läbima linnu (keskusi), kas siis linna teise servani või isegi järgmise keskuseni. Tegelikult on üllatav, et ÜTK-des nii lihtsa lahenduse sisu ei mõisteta! Bussijaam ei tohiks seega olla lihtsalt algus- ja sihtpunkt, värskeimad liinimuudatused rõhutavad aga Viljandis just seda, et arusaamad ulatuvad ikka veel  "siiani ja mitte meetritki kaugemale" tasemeni. Kui reisija jaoks on tegu pika jalgsikäiguga või ebamugavate (isegi rohkem kui ühe) ümberistumistega, siis loomulikult eelistab ta autot. Lahenduseks oleks liinide ühildamine, nii et tekiks tunduvalt rohkem võimalusi, sõitmaks otse maalt keskuse bussijaamast kaugemale jäävasse linnaossa või väljaspoole linna. Näiteid võib tuua väga palju, näiteks Puiatu - Viiratsi, Suure-Jaani - Viljandi - Karksi-Nuia vm. Ning see ei tähenda liikumist ainult algusest lõpuni, vaid ka kõikidest vahepeatustest lähtuvalt. Ehk et vastavalt võimalustele, esialgu kasvõi lühemate liinide puhul kuigi kaugemate liinide puhul on mõju  suuremgi. Muidugi on mõistetav, et sellised kardinaalsed muutused on keerulisemad, kuid ka Taavi Aas oma suhtlusmeedias antud vastustes küsimustele tõi pea ainsaks takistuseks kallid ja keerulised hanked. Seega ei tohiks olla probleeme esialgselt katsetamisegagi? 
 
 
Samal ajal aga on räägitud väga sageli teisest väga olulisest sidumisest ehk siis rongidest ja bussidest. Ja see on oluliselt lihtsam teostada. Ometi, ka Viljandimaal, ei ole sellega kümmekonna aasta jooksul suuresti hakkama saadud. Tahtlik vastutöötamine?
 
Suurt rolli reisijate arvu väheses kasvus mängibki täna  see, et ikka veel on seotus rongidega Viljandis  maaliinide puhul praktiliselt olematu. Ülaltoodud Mustla - Viljandi Jaam - Männimäe vm liinid siin piisavaks näiteks, aga isegi Reinu Tee kaudu liikuvad bussiliinid enamuses ei läbi raudteejaama. Võib ju küll mainida, et Mõisakülast töölesõitja säästab isegi 100 euro ringis kuus ja see tõesti oluline, kuid ainult rahaline külg ei ole ainuke faktor! Kui bussi ei vali kõik need inimesed, kes parema planeerimise korral seda teeks, siis on täituvuses suurim süü ikka kohalikel tegelastel, mitte Kadri Simsonil. Busside täituvuse üks eeldusi ongi võimalus saada bussidega otse kõikidele rongidele, mitte ühele-kahele, parimal juhul. Lisaks võivad pikemad bussiliinid ehk aidata kaasa sellelegi, et täidetud saavad mõnel pool õhtused ajad, mis täna ongi veel üheks puuduseks busside paremal kasutamisel reisijate poolt. Ka Võhmas samad mured, Suure-Jaani - Võhma Jaam puhul on ühendusi rongide ajal liiga vähe, rääkimata Kõo, Pilistvere jt kohtadest.

Unustada ei tohi ka seda, et kord-paar päevas sõitev buss ei sobi töölkäimiseks. Üldjuhul on selleks, et ajad sobiks inimestele, vaja bussi keskusesse enne kl 8, 9 ja 10, keskusest tagasi isegi veel rohkem, peale kl 17, 18, 19 ja 20. On ka töökohti, kus töö lõpeb 22. Seega tähendaks vajalike busside käikupanek igal suunal väga suurt kulu, sest eelduseks oleks bussi olemasolu vähemalt 6x päevas + üks lõunane valik.

Murekohaks on seegi, et ühise riikliku bussifirma asemel toimib meil endiselt hankepõhine süsteem. See on kulukas ja samas tihti kohtuvaidluste tõttu ka aeganõudev ning dotatsiooni kulubki sellele kõigele rohkem kui peaks. Riikliku ühtse bussiettevõte puhul saaks nii seda dotatsiooni osa kui ka piletisüsteemide ärajäämisest üle jäävat raha kasutada süsteemi efektiivsemaks muutmiseks. Üksiti on siinkohal takistuseks maakonnapiirid, mis oleks justkui tõkkepuude ja kurjade koertega varustatud, sest ainuüksi mõte piiride ületamisest ajavad ametnikel hirmu peale ja seda isegi hoolimata sellest, et ise ju bussidega "kurjade koerte juurde" ei sõideta!? Arusaamataust tekitab seegi, et justkui Viljandimaalt Tihemetsa ja Kilingi-Nõmmele sõidetakse vaid harva liikuvate kommertsliinidega? Olen selgelt vastupidisel arvamusel, kusjuures (Vana-Võidu, Viiratsi vm) - Viljandi - Abja-Paluoja - Kilingi-Nõmme bussiliin tähendaks reisijate arvu kasvu mitte ainult avalikel liinidel, vaid neid lisanduks ka kommertsliinidele. Sel lihtsal põhjusel, et kui sagenevad liikumisvõimalused, jagub sõitjaid mõlemasse liinivõrku, eriti kui liine Kilingi-Nõmme - Pärnu õnnestuks Viljandimaa liinidega siduda. Tähelepanuväärne seegi, et kui olen plaaninud ringsõitu puhkuse eesmärgil selles piirkonnas, siis puhkepäevade võimalused on ahtad ja see ei kehti mitte ainult selle piirkonna kohta. Tegu on üleüldise mahajäämusega avalikus liinivõrgus. Seda eelkõige seetõttu, et paarikümne aasta jooksul pole puhkepäevade ühendusi oluliseks peetudki!
 
Kui majandusministrist kohalike ametnikeni oleks kõigile omane suurema pildi nägemine, vaadataks ehk kaugemalegi. Läbimõtlemata liinivõrk halvendab olukorda mitte ainult omas piirkonnas vaid ka naabrite juures. Nii näiteks Jõgevamaa ÜTK "nägemispuue" tähendab, et Suure-Jaani - Põltsamaa liini puhul ei saa bussiga Puhu Ristis ümber istuda kaugbussidele, rääkimata sellest, et täna ei saa sisuliselt ka Jõgevalt Võhmani sõita, sest ajad ei klapi mitte kuidagi. Tõsi, Puhu Risti puhul on kahetasandiliseks ehitamisega oht muutuda järjekordseks "terminaliks nimega mäo" ehk tegu oleks järjekordse läbikukkumisega. Järvamaa ÜTK "puue" tähendab omakorda aga seda, et Imaveret läbivat busside arv väheneb, midagi ei püüta aga tehagi selleks, et Paide - Imavere suuna bussid sõidaks peatuseni Võhma Jaam. Selliseid näiteid on kõikjalt.
Viljandi - Mustla suuna bussid lõpetavad samuti kuskil "kolkas", selle asemel, et ühendada bussiliine ja sõita Viljandist Pikasilla kaudu läbi Palupera Jaama (ristümberistumised) Otepääni või siis Elva Jaama, ühendus Tartuga on täna ainult "ülaltpoolt" Võrtsjärve. Kuna eeltasutud bussiliiklus on selgelt ka sotsiaalne ja regionaalpoliitiline projekt, ei tohiks ju juhtudagi, et see aitab hoopis kaasa ääremaa elu-olu halvendamisele? Või peakski Mustlast sõitma Tartusse läbi Viljandi?

Kindlasti tuleb leida lahendused rahastamisprobleemidele.Üks võimalus oleks siin see, et ka kohalikud liinid muudetaks kõikjal maakonnaliinideks, teisalt aga jääks omavalitsustele kohustuseks muuta kaasaegsemaks bussipeatusi koostöös Transpordiametiga - mugavamad ootekojad, Pargi & Sõida parklad, ohutust tõstev uus tähistusviis, infostendid, rongiinfo bussijaamades jms. On ju uuringutega kindlaks tehtud, et ka ootetingimused on ühistranspordi eelistamisel reisijate jaoks olulise tähtsusega.
Millal võib aga loota, et Viljandimaal asuvad muutuste kallale asjatundjad?

''''''''''''''''''''''''''''''''

Viljandi linn, Viljandi, Mulgi ja Põhja-Sakala vald ning Viljandimaa ÜTK 30 päeva jooksul ei suutnud vastata küsimustele.
 
Puudused:
 
1. Võhmas ei ole suudetud bussijaama raudteejaama juurde üle viia, peatus Võhma Jaam.
 
2. Võhmas ei ole ühelgi liinil tagatud ristümberistumisvõimalust (buss jõuab jaama enne rongi ja väljub peale rongi). Ei kasutata ka võimalust, kus Põltsamaa - Suure-Jaani buss jõuaks Võhma Jaam enne rongi ja Olustvere Jaam peale rongi ning vastupidi, mis oleks kohati Suure-Jaani inimeste jaoks oluliselt kiirem sõiduvõimalus.
Liin 52 jõuab Võhma Jaam 8.51,  enne rongi, rongilt bussile istuda ei saa. Teiste busside puhul ümberistumisvõimalusi pole
Liin 52 jõuab 13.38, rongilt bussile saab, bussilt rongile mitte.
Liin 37 saabub 19.29, sama lugu.

3. Suure-Jaani - Põltsamaa bussid ei sõida Puhu Ristini, tagamaks ümberistumisvõimalusi Tartu ja Tallinna bussidele. Veelgi olulisem oleks sõit Jõgevani.

4. Suure - Jaani Võhma Jaam ühendusi vähe. 11.36., 15.11. ja 18.40 Tallinna ning 9.30., 16.27., ning 21.26 Tallinnast ühendusi ei ole.

5. Imavere suunalt halb bussiliiklus ja Järvamaa bussiliinid ei seondu Võhmas rongidega.

6. Ühendused Pilistveres ja Kõos viletsad, ei ole püütudki siduda neid rongidega. Liin 352 rongi ajal ei peatu isegi Võhma Jaam, kuigi samal ajal saabub rong Tallinnast.

7. Viljandi - Kõo bussidel alates Võhmast sisenemine vaid ettetellimisel, kuigi see peaks kehtima alates Võhma jaamast, rongide saabumise järgselt?
8. Linna läbivaid ühendusi on vähe, Kolga-Jaani, Tänassilma jt suundadelt ei saa Maailma Lõpp, Jakobsoni Kool, Männimäe, Huntaugu, Reinu Tee, Viljandi Jaam bussipeatustesse.
Lahenduseks oleks linnast erinevate suundade bussiliinide ühendamine, nagu piltlikult Vana-Võidu - Ramsi, Mustla - Suure-Jaani, Kõpu - Viiratsi, Karksi-Nuia - Kõo,  jt.
LÄBIVAD LIINID ANNAVAD MÕLEMAL SUUNAL VÕIMALUSE SÕITA OTSEÜHENDUSEGA ROHKEMATESSE PEATUSTESSE! OLULISIM KAASAEGNE LAHENDUS! BUSSIJAAMA TÄHENDUS EI OLE TÄNA VAID ALG- JA LÕPPKOHANA!
Näiteks Jakobsoni kool, kuhu õpilased sõidavad vast maakonna igast suunast? Ning erinevalt liinist 9 saaks nii ka otsemini (õhtusel ajal) Viiratsisse?

9. Siiani ümber nimetamata Raudteejaam = Viljandi Jaam ning Sürgavere Raudteejaam peatused. Esimene ei ole peatus.ee portaalis leitav Viljandi otsinguga, viimane teadaolevalt on eksitav, Sürgavere peatuse juures aga bussipeatust polegi.

10. Mustla suuna bussiliinid pikendamata raudteejaamani, Männimäele jm.

11. Abja-Paluoja - Mõisaküla suuna bussid on praktiliselt rongidega sidumata, mõni sõidab raudteejaama lähedalt rongi väljumise ajal!

12. Viljandist Mustla suunal on võimatu saada Tartu suunale, rääkimata Võrust (kaitseväelased jt). Samas oleks täiesti loogiline ühendada liine Mustla kaudu Elva Jaama või Palupera Jaam kaudu Otepääle.

13. Bussiliinide nimetuses puudub enamasti viide JAAMALE, nii Viljandi Jaam kui Võhma Jaam, mis annaks reisijatele selge viite, et vastavate busside puhul võib ümberistumine olla võimalik.

On juhtumeid, kus portaalide teave pole ammendav, näiteks Võhma Tee peatuses näitab bussiaega, aga tegu hoopis nõudepeatusega?
Näide (link allpool):
Olen kaasaegne juba natuke ja nii kasutasin loomulikult peatus.ee mobiiliversiooni reisiplaneerijast. Ja nii ootasingi maakonnaliini, sest telefon üts, et 14.38 peatub Pilistvere - Viljandi buss. Aga vaat, ei peatunud! Kui vaadata ARVUTIS versiooni, siis saab teada, et buss peatub sisenemiseks kuni Võhma Jaam peatuseni vaid NÕUDMISEL ehk et eelmisel päeval ette helistades. Telefon aga selle kohta mitte õhkagi ei näita!

14. Õhtustel aegadel ja ka puhkepäevadel on osadel suundadel väga halb bussiliiklus, nii ei saa ka hästi rännata peatustega teel Viljandist Kilingi-Nõmme kaudu Pärnusse, rongilt Suure-Jaani spaasse jm

15. Ootetingimused väga viletsad. Karksi-Nuias talvel külmaga ooteruum külmem kui õues, bussipeatustes ei ole ilmastiku eest kaitset pakkuvaid ootekodasid. Mis muuhulgas peaks võimaldama ka matkajatel teha puhkepause halva ilma puhul, ehk suurem pindala, laiem pink jm. Bussipeatuste olemasolevad ootekojad vale nurga all, ei taga bussijuhile pimedal ajal nähtavust reisijate olemasolu kohta, Võhma Jaam vajalik ootekoda (nagu Suure-Jaanis?), mis tagaks nii rongi ootajatele normaalsed tingimused kui rahuldaks ka ületoodava bussijaama vajadused. Bussijaama n.ö. ületoomine ei pea tähendama bussipeatuse kadu praeguses bussijaamas.

16. vaja on kehtestada võimalus (teeremontide ajal, rongile jõudmiseks jm) maakonnaliinidel peatustest väljumine kuni 3 min varem.

17. Vajalik on jätkata maapiirkondades väljumiseks bussijuhtidel peatumiste lubamine vastavalt nende äranägemisele, mitte kulutada raha uute bussipeatuste ehitamiseks.

 

**************************************

24.04.

Lisan siia ka Viljandi Linnalehest vastused , kus küsiti küll linna bussiliikluse kohta.

http://www.viljandi.ee/documents/36926/29912880/Linnaleht_aprill.pdf/56c1e04a-011a-46d6-bfaf-2bf9dd0ff9a2

Kuidas kommenteerida?

Tiit Jürmann (RE) esineb ehtsa reformierakondliku poliitikana ja teada on, et RE ei poolda eeltasutud bussiliiklust. Viljandi linnaliiklus on üpris keeruline ja eriti seetõttu, et liine on  linnast välja mõnes osas keeruline pikendada. Aga just SEE on tulevik ja selge, et see peaks olema riigi rahastusega.
Kui aga vaadata hiljuti tehtud uuringut, siis tekib küsimus, kas Jürmann on ikka aus, kui kiidab ÜTK tööd? Võimalikud uued variandid tunduvad hoopis säästlikemate ja samas optimaalsematena?

Küll aga teadmiseks talle, ringiga sõitmine on tõesti ebamugav, aga seda on ka keskterminal mis nii paistab talle meeldivat ehk siis ümberistumised. Ja kuidas aru saada, et mõne pikema liini muutmine linnaliiniks oleks parem?

Uuring on leitav siin.


Seederi jutt on aga üpris demagoogiline. Siinkohal ei tohi unustada, et just TEMA JUHTIMISEL on isamaalased ja muidugi ta ise, Simsoni lahendusest alates rääkinud aina liinivõrgu optimeerimisest, sidumisest ja ei tea millest veel. Kuid siin murekohad, sest just isamaalased pole ise suutnud või TAHTNUDKI (?) üheski omavalitsuses neid asju muuta ja seda juba ajal, kui olid veel maavalitsused. Ning ... maavanemad Seeder, Taro, Metsoja, Preeden, Pomerants jne jne. Nimekiri on pikk ja enne läheks jumalapäike vist looja! Ning veel, millise erakonna liige on viletsate saavutustega Viljandimaa ÜTK juht? Olid ajad, kui nendega tuli väga pikka kirjavahetust pidada uute perroonide asukohtade planeerimisel ja sellega seonduva bussiliikluse teemal. Pea 10 aastat ja väga vilets huvi!!! Nii et võinuks veidi paremal tasemel püüda teemat kommenteerida.

Hallemaast pole mõtet rohkem rääkida. Ümmargune jutt on mõistetav, eriti siin kommentaarides oleva tõttu! Arusaamad valdkonnast on nigelad, mis sest, et tegu ARENGUkomisjoni juhiga ja eks see mõjutabki arenguid. õigemini nende puudusi. Viited uuringutele ja lahenduste otsimisele meenutavad soovi, et sellised asjad pikalt aega võtaks....

Kõige asjalikum oli üllatusega hoopis Alliku arvamusavaldus.

EKRE vastust ei saatnud ja kahjuks põhjuseks selle valdkonna tundja puudumine piirkonnas. Muidugi, neil puuduvad asjatundjad paljudes valdkondades...

Kui on mökutatud viimased 10 aastat, on ka mõistetav, miks asjad pole muutunud! Kui arengukomisjoni juhi arvates tähendab üks-kaks näpuliigutust ajakulu ÜLE 10 AASTA, ON MIDAGI VALESTI! 
Meenutuseks üks vana postitus:

Juba tollal kirjutasin ma ikka ja jälle, muuhulgas ka Viljandimaa maa- ja omavalitsustesse, et bussid tuleb rongidega siduda. Ja siiani ei ole seda Seeder (maavanem küll ammu), Hallemaa ja Jürmann ega nende eelkäijad teha suutnud. Ega tahtnud. 10 AASTAT!

*******************************

25.04.
 
Kolga-Jaanist on Põltsamaale vaid 2 bussi päevas ja needki ei sõida Puhu Ristini.

Ühe olulise seose peab veel lahti seletama. Igas maakonnas on siin omad nüansid ja ma saan vaid tuua näiteid, mis põhinevad loogikal, kuid andmed võimalike sõitjate kohta lõiguti mul puuduvad. Point on hommikustes ja õhtustes tühisõitudes.
Vaatame Kolga-Jaanit, liinid seal on enamasti Viljandi - Kaavere - Kolga-Jaani ning õhtul vastupidi ehk tegu ringliinidega. Mõte PÕHINEB ideel, et maakohtades on sellistel puhkudel väga sageli hommikul ja ka õhtul üks või kaks tühisõitu, siinkohal näiteks Viljandis Kolga-Jaani ja õhtul tagasi. Tühisõit on siin üldine mõiste ehk et üksikuid reisijaid võib esineda. KUI Viljandist aga Kolga-Jaanini hommikul ja õhtul Kolga-Jaanist Viljandisse sõitjaid pole? (Kordan, see võib kehtida ka teiste sarnaste liinide kohta, tegu skemaatilise lähenemisega). Mis siis teha? Tuleb vaadata järgmise keskuse poole, ehk et hommikul Viljandisse sõidaks hoopis Puhu Rist - Põltsamaa - Kolga-Jaani - Viljandi liin ja samamoodi ka vastassuunas ning sama toimuks ka õhtuti. Ehk et VÄLTIDA saab teatud ulatuses tühisõite ja boonusena tekib võimalus sõita Põltsamaale nii Viljandi poolt kui Kolga-Jaanist ja vastupidi ning seda tihedamini kui täna. Nii nagu ka uuringus ja suhtlusmeedias on inimesed soovinud. Sellised uuenduslikud lahendused aga võimalikult vaid siis, kui osa liinilõike on tühjad.
Sellisel juhul küll ei sõidaks NEIL AEGADEL buss Oiult ja ka Meleskist ja siinkohal ongi tegu näitena kõrvalsuunast, kus sõidab Puhu Rist - Põltsamaa - Kolga-Jaani - Oiu - Meleski - Kolga-Jaani - Põltsamaa - Puhu Rist vm sarnast. Seda enam, et tõenäoliselt on tegu vähese sõitjate arvuga, aga nii saab liini heal juhul siduda Oiul suuremate liinidega.

KUI hommikul kuni Kolga-Jaanini ja õhtul tagasi on tühisõidud ja neid on kümneid kilomeetreid, siis võib ette kujutada kui palju koguneb kuu või aastaga. Kolga-Jaani sõidab hommikuti vara kaks bussi, sõidab ka Tänassilma - Valma suunale ning üpris kahtlane, et sel ajal on sõitjaid. Palju oleneks selliste tühisõitude puhul ka bussijuhtide elukohast ja võimalusest, et hommikul alustatakse ja õhtul lõpetatakse kodus, nt Tänassilmas. On ju parem kui Valmastki alustamiseks saaks buss väljuda poolelt teelt sinna poole, mitte Viljandist.

*******************************

04.05.

Tekkis arutelu Tõrva - Viljandi teemal. Teatud mõttes seal bussiliinide käivitamine on lausa köömes. Just silmas pidades seda, et Vijandist busse olemas nii Suislepa kui Kärstna suunal, sealt on Tõrvani kiviga visata. Peatus.ee aga soovitab sõita Karksi kaudu Viljandisse, siis Mustlasse ja siis Kärknasse. See on algoritm, aga kui inimene seda soovitaks, oleks ta koht kuskil mujal... Nali naljaks. Mustla (Suislepa) puhul on bussiliiklus Viljandiga üpris tihe. Samas onarvatavasti seal ka üksjagu tühje liine? 25A Viljandist 6.20, Mustlasse 6.45 ja sõidab Vooruni, s 7.03. Ma väga kahtlen, kas ses bussis üldse sõitjaid on? Võib olla tõesti keegi Mustlani, aga see on marginaalne. Viljandisse tagasi jõuab buss 7.45. Üks oluline konks siin asja juures on. Kui on võimalust, tuleb Viljandisse saabumist nihutada nii palju hiljemaks kui võimalik. Sest sellest sõltuks ju ka bussi saabumine Tõrvast Mustlasse. Eeldades, et sinnagi võib olla sõitjaid, siis peaks see olema võimalikult hiline.
Liin 25C
Mustla - Suislepa - Mustla - Männimäe - Viljandi sõidab esmalt Mustlast Suislepani, et sealt alustada? Kui aga alustaks Tõrvast 
Tõrva 6.20, Mustla 7.00, Viljandi 7.50?
Sellisel juhul saaks 25C Viljandist alustada hiljem kui vaja? Praegu 6.20 ja Mustlas 6.45. Aga miks mitte nt Viljandist 6.50, Mustlas 7.20, läbi Suislepa või Kärstna, Tõrvasse s 7.50?

Kui vaja saaks mõlemad bussid ka kohe tagasisõitu alustada, Viljandist 8.05 ja saabumine Tõrvasse 9.05, teine buss Tõrvast 8.05, Viljandis s 9.05? Viljandis siis umbes samal ajal nagu 25B. Mida ma tahan öelda, et kui tahta, saab väga edukalt busse tihedalt ja piisavalt seega sobivalt sõitma panna. Millised neist läbi Suislepa või Kärstna, on juba valikute küsimus!

Muidugi tuleb siin igal ajahetkel vaadata Viljandis ka rongiaegu. Nii on vaja ikka proovida ka neid liine, mis ei pea sõitma Tõrvani, aga samal ajal jõuaks Viljandisse nii, et viiks ka rongile, hommikul rong nt Tallinna 8.38. Ja kuna busse Viljandisse siitsuunalt sõitmas erinevaid teid pidi, ongi vaja sobitada rongidega vaid osa, kõiki ei olegi võimalik. Kuid püüdma peab maksimaalselt. 

Vaatama peab ka kommertsliine, võimalusel ei tohiks neilt leiba ära võtta, samas on neilgi võimalus omi aegu kohendada, et pakkuda sõitu mõnevõrra teisel ajal. ja arvestama peab ka sellega, et kuigi mõnel hetkel võib tasuta buss reisijaid kommertsilt ära võtta, kuid teisel hetkel toob sõitjaid hoopis juurde.

Mustla ja Viljandi vahel busse käigus pea 20 ringis, seega on köömes neist 7-10 käivitada Tõrva - Viljandi liinil. Veelgi rohkem ehk peaks esmalt planeerima neid kümmekonda bussi pikemal liinil, Tõrva - Suure-Jaani? Lihtsalt seepärast eelkõige, et nii LÄBIKSID bussid Viljandi linna ja Tõrvast kui suure-Jaanist saaks hoopis ROHKEMATESSE peatustesse? Sõiduaeg 1.30-2 tundi oleks vast sobiv ka bussijuhtidele?


8 kommentaari:

  1. Hermo Kuusk
    Ma ei saa aru Riigikontrolli aruandest, kus öeldakse, et tasuta ühistransport ei ole ennast õigustatud, et sellest on saanud kasu ainult vaesem elanikkond, seega pole saanud kasu keegi. Millele see analüüs toetub? Ei millegile muule kui ideloogiale.
    7

    · Vasta
    · 6 p tagasi

    Neeme Sihv
    Autor
    Üldiselt ongi see ideoloogia või propaganda. Sest enim jääb mulje, nagu olnuks ainuke peaeesmärk töölesõitude osakaalu kasv. Igatahes vastasseisu veab vast Isamaa, reformierakonna abil. Imelik on aga, et Viljandis Keskerakonna osakond ei taha aktiivselt tõestada vastupidist - et nemad ongi vedurid!?
    2

    · Vasta
    · 5 p tagasi

    Hermo Kuusk
    Öeldakse, et kulutused tasuta ühistranspordile kasvavad lähiaastatel kuni 65 mln aastas. Ok, aga seda annaks ära hoida siis, kui maakondlikud ühistranspordi planeerijad optimeerivad liinivõrku nii, et ei kannataks reisijad ega ka kulud ei kasvaks lakke. Praegu on see põhjus ju kellegi tegemata töö. Samas, ka reisijad peaksid hakkama täitma riigi jaoks reisipäevikut, kus on kirjas reisi eesmärk:))))).
    2

    · Vasta
    · 5 p tagasi

    Neeme Sihv
    Autor
    Kasvavad kulud kindlasti, sest siin-seal on palju "auke" eriti puhkepäevadel, kus liine vaja lisada. Aga kindlasti saab ka liine siduda, mõnel pool selle arvelt linnaliinegi vähendada jne.

    · Vasta
    · 5 p tagasi

    Hermo Kuusk
    Neeme Sihv
    See eeldab terviklikku süsteemset lähenemist.

    · Vasta
    · 5 p tagasi · Muudetud

    Neeme Sihv
    Autor
    Näiteks Jõgevamaal pühade ajal bussid ei sõidagi!

    · Vasta
    · 5 p tagasi

    Hermo Kuusk
    Neeme Sihv
    võib olla on mõistlik. Aga võib olla mitte.

    · Vasta
    · 5 p tagasi

    Neeme Sihv
    Autor
    Tänapäeval, just suviti, on kõikjal väga palju üritusi ja seda ka pühade ajal. Teiseks, kui pühade-eelsel ajal minnakse maale, siis pühade lõppedes soovitakse ka tagasi sõita?

    Vasta
  2. Muidugi võiks Helmut Hallemaa
    ka põhjendada, miks Keskerakonna osakond ses valdkonnas väga nähtaval pole. Tõsi, pole KE ju esindatud ka valla volikogus, küllap on mõjujõud lihtsalt nõrk.
    Seederi (meeskonna) vastuseis eeltasutud bussiliiklusele on teada ja ka Reformierakonnalt pole lootagi suurt tahtmist arendada süsteemi. SDE aga vähemalt Tallinnas püüab väga teadlikuna ennast reklaamida ja ühistransport sageli teemaks. Viljandimaal mitte?

    · Vasta
    · 5 p tagasi

    Neeme Sihv
    Autor
    Nagu arvata võiski, pole ühelgi KOV-i liikmest julgust kommenteerida. Eks mõtlemisviise selgitab ka eesoleva loo autori, Peeter Rahneli arusaamad. Õige jutu kõrval jõuab ta järeldusele, et TULEVIKUS peaks suuremat tähelepanu pöörama bla-bla-bla.... kõigele sellelesamale, millele pidi pöörama juba 20 aastat. aga pole näha, et Keskerakond ise seda oma võimupiirkondades teinuks. Ja KE valitsuses, nagu teisedki tegelikkuses ei kavatsegi seda teha, sest see ongi keeruline. Seni, kuni toimib piirkondade- ja hangetepõhine süsteem ja seda lõpetada ei paista olevat kellelgi plaanis.

    Vasta
  3. Urmas Suik
    Ei arva suurt midagi tasuta bussisõidust, tegemist tundub olevat selge populistliku häälte ostmisega, mida tõesti vihkan ükskõik mis parteis. Aga, bussisõit on Viljandis teemaks küll aga teistpidi, jutuks on majanduskomisjonis olnud radiaalne bussiliiklus nii nagu see toimus nõukogude ajal Tartus, kus resijad said bussi vahetada ühes kindlas kohas, Tartus siis toimus see selle koha peal, kus praegu on Kaubamaja. Majanduskomisjonis otsitakse kohta kus see võiks toimuda, üks võimalik koht oleks see haljasala, kus hetkel on üks mälestuspink ühele daamile kelle nimi ei tule mul meelde. Valuoja järve poolt vaadates Uku tänaval esimene ristmik vasakule peale Leola tänavat, enne Uku keskust.
    2

    · Vasta
    · 5 p tagasi

    Neeme Sihv
    Autor
    Urmas
    , busse vahetama peaks n.ö. kõrvalsuundadesse sõitmisel, peamistel suundadel peaks maakonnaliin linna läbima. Just selleks, et Männimäelt või mujalt saaks ühe ja sellesama bussiga mõlemale poole linnast väljagi. Seda enam, et püüa kuidas tahad, ei saa kunagi kõiki ümberistumisi klappima, nii aga see mure väheneks.
    Küll aga pole eeltasutud süsteemil populismiga rohkem pistmist kui vaid Tallinnas, sest seal on see kehtiv vaid tallinlastele. Maapiirkondades on see võimalus hoopis kulusid oluliselt vähendada, sest piletisüsteem ise on väga kulukas.

    · Vasta
    · 5 p tagasi

    Assar Järvekülg
    Administraator
    Neeme Sihv
    kõige nõmedam asi tasuta bussisüsteemil ongi see piletisüsteem. Kui on tasuta ärgu olgu ka pileteid, inimesed astuvad uksest sisse ja välja ega valideeri midagi ega näita mingeid kaarte. mõtetu kulu on ka selliseid seadmeid soetada. Reaalajas pole vajalik kontrollida kui palju inimesi ja kes täpselt on bussi peal.

    · Vasta
    · 1 p tagasi

    Neeme Sihv
    Autor
    Assar Järvekülg
    hea on teada, kust kuhu sõidetakse, aga piisaks lihtsast loendurist. Bussijuhi jaoks muidugi hea, kui ral sõiduplaan nina all ekraanil. Kallid seadmed aga mõttetud tõesti

    Vasta
  4. Autor on selle kommentaari eemaldanud.

    Vasta
  5. Nii "arutleb asja üle Viljandimaa Keskerakond:

    Autor
    Keskerakond Viljandimaa
    Neeme Sihv Me räägime asjadest siis, kui on aeg ja koht. See on klassikaline Sinu lärtsumine, vabanda aga nii see on. Aga see aia ja aiaaugu teema, mis kuhugi ei vii: ühele asjale vastates, tuleb teine hoopis uuest ooperist. See teema ei ole sellise lühilausetega analüüsitav, kirjeldatav, seletatav, veelgi enam lahendatav, arendatav. Siin ongi toodud viide. Konkreetselt bussiliiklusest Viljandi linnas vastavad kõik saadikurühmad selle kuu ajalehes "Viljandi", toome meie saadikurühma juhi linnavolikogus Helmut Hallemaa vastuse sellele ka siia. See siin on veekeskuse postitus. Jah, veekeskuse enda valmimine muudab Viljandi linnas bussiliiklust küll, see on õige, aga aastate pärast!
    1

    · Vasta
    · 6 p tagasi · Muudetud

    Autor
    Keskerakond Viljandimaa
    Neeme Sihv
    Bussiliiklust Viljandis ja Viljandimaal on on peale riigikontrolli analüüsinud ka mitmed muud asjatundjad. Viimaste poolt pole tulnud arvamusi, et see kõnealune asi oleks mõttetus. Ühistes aruteludes on kaasa teinud ka KE, s.h. Viljandi osakondade inimesed. Paremaks saab teha iga uut asja ja sinnapoole ka püüeldakse. Kui hr. Sihv teab inimesi, kes on võimelised n.ö. ühe nupulevajutusega suuri asju ideaalseisundisse viima, siis tuleks neist reisijate veo asjatundjatele teada anda. Äkki ise, hr Sihv, olete see asjatundja? Kui ei, siis jääb Teie pidevast jauramisest mulje, kui suurest soovist "olla pildil", kasvõi seal all paremas nurgas

    · Vasta
    · 1 t tagasi

    Neeme Sihv
    Kuid väga ootan seda vastust, aimates, et see pole vähemlahmiv kui siinne kommentaar. Kuigi valijad ootaks pigem seda, et erakonnaliikmed ehk julgeks avalikult arutleda ja julgelt omi arvamusi välja öelda.
    Kuna siiani pole selgust, kes ja kas on üldse mingil ajal bussiliikluse kohta ettepanekuid teinud, siis võib eeldada, et polegi.
    Et veidi paremini seoseid mõista, tasub mõelda sellele, et veekekskus pole ainus seos, Viljandis ja Viljandimaal on hoopis rohkem asju, mis bussiliiklusega ka täna seotud. Aga eks kohale saab ju autoga....

    · Vasta
    · 4 t tagasi

    Neeme Sihv
    Keskerakond Viljandimaa
    hea tase ja vastus näitab paljutki.

    · Vasta
    · 19 t tagasi

    Neeme Sihv
    Keskerakond Viljandimaa
    jah olengi asjatundja, üle 50 aasta olnud ühistranspordis, lapsepõlvest bussijuhi kõrval kuni vedurijuhini välja, iroonia on siin kohatu. Muuhulgas muutnud asju nii raudteel kui bussinduses, asjades, mille tähtsust ametnikud mõista ei suutnud. Kes lammas, kes oinas, on omatte teema, kuid see viitab eelkõige karjainstnktile ja määgimisele. Ning selline suhtumine ühe erakonna poolt on kahjuks rohkem kui matslik.
    Mõttetus on siinkohal eelkõige soovimatus kaasa mõelda ja soovimatus asju muuta. Ma küsisin isakonna esimehe käest, kes on need, jes tegekevad ja milliseid etteoanekuud tehtud. Vastust ei saanud. Ja erakonna lehelgi anonüümselt vastab sama inimene? Või 'ootate siiralt kaaskodanike kaasalöömist" nagu püüate esitleda?
    Palun leida loost mõni küsimus, mis võib tunduda lihtsam ja alustagem sellest? Sius on püüdlemine näha ka avalikkusele.
    Ja ühtlasi ootan infot, millised asjatundjad ja mida on neis küsimustes otsustanud. Googeldades seda infot ei leia.

    Vasta
  6. Kuigi Keskerakond oma lubadusi ei täida ja Linnalehe lugu siin pole, siis võin seda ka ise jagada?
    Igatahes asju selgemaks saanud, ... vaja on parandada ühendusi ... rahastust olemas ... jne nagu selgub vastusest linna bussiliikluse küsimusele. Tõsi, ma rääkisin maakonnaliiklusest nii et läks vähe sassi kogu see süüdistamine.
    Aga nüüdseks teada, et Keskerakond panustab inimestesse ja millest alustada? Lihtsaim on iga rongi puhul Mustla bussid siduda? Kas oskate pakkuda, kaua see näpuliigutus aega võtab?
    Ja ehk lubaks kõikidel KE liikmetel arutelus kaasa lüüa või on suur huvi elu edendamise vastu vaid jutt?

    Vasta
    Vastused



    1. · Vasta
      · 53 min · Muudetud

      Autor
      Keskerakond Viljandimaa
      Neeme Sihv
      "Kuigi Keskerakond oma lubadusi ei täida ja Linnalehe lugu siin pole, siis võin seda ka ise jagada?" Palun lõpeta laim ja sõna otses mõttes valetamine. vaata oma nabast kaugemale, kõrgemale, laiemalt. Ja õpi elemnetaarset suhtlemise, arutlemise, arutelude minimaalsetki head tava!!!!. Aga ilusat kevadet kõigile, Helmut Hallemaa
      , Viljandi Linnavolikogu eesti Keskerakonna saadikurühma esimees

      · Vasta
      · 5 min

      Neeme Sihv
      Keskerakond Viljandimaa
      Tänan väga, selline lahmimine on aimatav. Ei mingit soovi asju muuta, põhiline on propaganda! Suhtlemist aga peaks õppima Hallemaa! Mitte ühtegi sõna ei suuda kirjutada aiast, ehk bussiliiklusest! Ja ise aru ei saa...
      Keskerakond Viljandimaal vajab kommunistliku propagandameistri asemel ehk tegijat!
      Uskumatu, annab Reformierakonnalegui silmad ette!

  7. Nõndaviisi on siis lood Viljandimaal "bussiliikluse arenguveduri" Keskerakonnaga. Suhtlemine? Kas suhtlemine on see kui ei vastata (ükski omavalitsus ei vastanud, sh Viljandi raad) või kui vastatakse, ei tunta küsimärke ära?

    Olnuks nii lihtne lubada, et "tegutseme aktiivselt selle nimel, et puudusi kõrvaldada"! Seda muidugi juhul kui tegutsetaks. Kuid Keskerakond ei tegutse, on vaid sõnad! ARENGUkomisjoni esimees?

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar