Tartusse satun harva, vahel olen käinud jões ujumas või puhkamas kui palavus rongisõidust ära tappa tahab. hea on jõe ääres, kus puud kohisevad. Olen sattunud ka linna südames Emajõe kaldale ja vanade puude all on ikka ülimalt meeldiv. Keegi artikli pläralas küll arvas, et haisev võsa ja mida kõike veel. Muidugi võiks asju korda ja paremaks teha, aga kas selline boks (nagu pildil) on ikka parem kui Eestimaa puud? Mis ärgitab midagi ulmelist tegema sinna, kus on ilus ja hingele hea? Ma ei mõtle seda, et kaasaegset arhitektuuri üldse vaja ei ole. Tehke, Tartu jaama kaubateede asemele! Kivist sohvasid ja veelgi põnevat. Ainult ärge käperdage rohesaari linnas.
http://www.tartupostimees.ee/741194/rahvas-andis-kaldakavale-tuld/
Postipoiss
16.02.2012 16:12
Jälle löövad mõjuarhitekti luulud rahva kohal vett kokku.Jälle püüab ta VÄGISI läbi suruda meelehea eest lubatut! Söögu ise oma betooni, aga Emajõekaldad jätku sellest lauslollusest puutumata! Need puud, mis kunagi on istutatud on praeguseni oma põhitööga ilust hakkama saanud. Kaldavallid on säilinud! Puude juurestik on see kaitseingel selles, mitte aga tuleviku betoon jõelallastes, ümbritsetud katusepeldikutega barakkidest.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar