Raudtee ALT saab peagi läbi, Endla tänava PEALT ei saa?

 

 

 

Koondan siia mitu erinevat teemat, mis seonduvad Lilleküla ja lähedalasuva ühispeatuse kontseptsiooniga! 

Alustuseks vaataks, mis lähedal toimub, et mõista suurt pilti! Esmalt peaks Kristiine mingit terminalilaadset piirkonda nimetama õige nimega - Lilleküla ühispeatus. Mitte terminal, huuuub vm keelt rikkuvat väljendit kasutada.

 

Kõnni jala, olla Elron öelnud! Ega see ju paha soovitus polegi iseenesest, aga eks siis võtan kuulda! Elron ju kuulda ise ei võta, olgu soovitused nii head ja südamest kui tahes. Eesmärke Lillekülast jala Balti jaama minekuks oli tegelikult mitu ja pildirodu ulatub Lillekülast ming Paldiski maantee tunneli (ratta- või jalakäijate oma, ei teagi) töötegemisest kaugemale, kuid põhirõhk on ikkagi siin raudteel ja ühistranspordil üldse. Eks ka Eesti raudtee ja Tallinna linn ole tegelikult samat masti, mis Elron. Aga hoiatama neid kõiki peab ja igapäevaselt. Vähemalt ei saa nad öelda, et laual on head ja säästlikud lahendused, kuigi megalt tahetakse teha ikka midagi grandioosset, sest hoolimata magu nõrk ja kael ei kanna. Ehk et raha pole kunagi laristamiseks ning loodusvarasid peab hoidma.  

ÜKSITI AGA, KUIDAS LAHENDADA UUTE PERROONIDE ASUKOHT NING JUURDEPÄÄSUD KRISTIINE KESKUSE ESISTEST ÜT PEATUSTEST?

 

Esmalt aga imestasin, et mis luulusid rongis hommikul teavitati, et rongid Balti jaama ei sõida? Tallinn ongi seesama Balti jaam ehk laiemalt Tallinna Jaam ning asendi poolest ulatub isegi Kitsekülani. Ja kas siis sõidavad või ei sõida? Tabloo, kaasaegne, kallis ja innovatiivne ehk ... näitab sulaselgelt et rongid sõidavad Tallinna, mitte Lillekülani!? Isegi sellise asja korraldamisega ei saada hakkama? Tallinn oleks ehk õigustatud siis, kui buss viiks eemalasuvatest peatustest lõpp-perroonide ehk Balti jaamani, aga ei vii ju?

 

 

 

Samas on peatustes Terviserajad.ee plakatid üleval (ma arvan, et nende omad). Kilomeetrimõõtjat mul küljes pole, aga selgus, et Lillekülast annab ikka "vänderdada", mitte mingisuguseid otseteid ei ole! Ja eks see ole tegelikult loomulik, sest Lillekülas pole siiani isegi GALERIID ÜLE ENDLA TÄNAVA, kuigi olen selle vajadusele ja ka kui odavaimale lahendusele, korduvalt tähelepanu juhtinud. Pimedat aga nägema ei pane?  Tuleb tõesti vänderdada üle mitmete sõiduridade, et kuhugi jõuda. 

 

 

Eelmise linnavalitsuse ajal räägiti vähemalt Kristiine ühisterminalist, kuigi pea kõik, alates Vladimir Svetist, jahverdasid mingitest kümnetest miljonitest! Praegune, kus osalisteks ka Lillekülla perroonid (aastal 2015) RAJADA LUBANUD Isamaa ja Reformierakond, on üsna vagusi!? Ja-jaa, ma tean, et tegu on petistega, aga see ei muuda tõsiasja, et juba enne 2015 aasta valimisi olid lubadused üleval ja peale valimisi lausa VALIMISPROGRAMMIS sees!

Idee hakata nihutama perroone Endla tänavale lähemale on raiskav, asjakohatu ja haige. Sest vastutustundetut laristamist kasiinos või muul hasartsel moel ei peeta sugugi tervemõistuslikuks. Nii võib öelda küll. Tegelikult, vaatame parem piltide kaupa, mida on vaja teha.

Ahjaa, kuigi rongis isegi vene keeles jagati infot, siis ometi kaks vene meest astusid ka rongist välja ja nähes inimesi peale minemas, arvas üks kohe, et "konetshno edet do Balti".... Aga, tutkit brat! Ärge uskuge kõike, mis tabloodel hiilgab, see pole puhas kuld!

PERROONIDE RAJAMISE SELGITUS ON SIIN:

https://eestimaablogi.blogspot.com/2024/05/lillekula-kuhu-rajada-uued-perroonid.html

(kopeerisin tolle postituse ka siia, loo keskele).

 

 

Väljuva läänesuuna perrooni otsast on vaja otseteed ehk galeriid, mille kaudu saaks umbes raudtee tasapinnal, inimesed liikuda Endla tänavani ja sellest üle ehk et trepid ja võib olla liftidki oleks mõlemal pool tänavat. Nii kaoks muuhulgas ka lähim ülekõik ära ja tänavat saaks ohutumalt ületada. 

Võiks ju olla ka lihtsalt sillake, aga ohutus on oluline ja seega on vaja ARENENUD riikides kasutatavat klaasgalerii rajatist. Tegelikult on neid meilgi siin-seal, näiteks Go Shnelli hotelli ja Balti jaama vahel, nii et leiutada ratast pole vaja (ma ei pea siin silmas Ratast, kelle erakond osutus äpuks ja pealinnas just logelemise tõttu võimust ilma jäi) 

 

 Lisan ka pildi Balti jaamast, et oleks selge arusaam, mine tea, mida mõistetakse galerii all Eesti Raudteel vm...

 

 

 

Kitsavõitu need olud siin on, aga normaalne pole ka see, et otseteed ei ole, allpool näha olevas katusealuses paistvat paarikümne sentimeetri laiust kõnniteed ju normaalseks pidada ei saa. Seega peaks ka siit pääsema galeriisse samast kohast, ku on perroon. On olemas, mitte ei pea seda siit ära viima!

 

 

Galerii ulatukski siit edasi, üle Endla tänava, aga loomulikult tuleks ka enne tänavat alla trepp ja lift. Pääs keskuse ees olevasse peatusesse (see õige Lilleküla Jaam peatus) on ju loomulik? Üle-eestiliselt viitab nimelisand JAAM sellele, et tegu on ühispeatusega ja rongid ning bussid on omavahel parimal moel seotud.

 

 

Siit tuleks siis trepp ja lift alla. Galerii aga jätkuks üle tänava.

 

 

Bussipeatus Lilleküla Jaam  teisel pool teed asuks aga just siin, nagu pildilt näha. Vahemaa perrooni ja peatuste vahel oleks küll mõnisada meetrit, aga see on täiesti normaalsuse piiril olev vahemaa.

 

 

 

Samasugune galerii oleks ka teisel pool raudteed, et saaks otse üle eespool näha olevale kõnniteele? Algaks see kuskil siinsamas, sest liikumisteena saab kasutada ka äärmise rööpapaari kõrval olevat perrooni (üks kahest, mis peaks olema ammu olemas, aga siiani puudub). Nimelt, väga säästliku variandi puhul võiks Lillekülla ehitada ka ühe uue perrooni, kuid see tekitab ikkagi takistusi rongide läbilaskmisel, seega on vaja ühte perrooni ka Tehnika tänavapoolsele küljele. See ulatukski peaaegu ristmikuni, nii et galerii oleks siinpool lühem kui teisel pool raudteed.

Loomulikult ka siinsel küljel olevast galeriist saaks treppide ja liftiga galeriile, seega mõlemale poole Endla tänavat.

Muidugi eeldab see ka rattatunnelit mõlemal pool Endlat?

Lihtne? Kas see on liiga lihtne, et keegi seda ette ei võta? Tahaks tõesti liigutada kümneid miljoneid, et ikka niriseks sellest rohkem vasemale ja paremale või?

Linn planeerib nii Tehnika tänava rattateed kui ka (ratta)tunneleid raudteeviadukti alt läbi. Miks aga planeeritakse asju siinkohal eraldi, mitte nii, et viadukti juures tehtaks korraga 3 asja ära + uued perroonid Lillekülas?

Murekohaks on ju ka Tehnika tänaval liikumine, just ratturitel ja jalakäijatel. Raudtee kõrval on aga ruumi ka rattatee pikenduseks lauge ja pika kaldtee jaoks sellesama galerii raames?

Seetõttu ei ole linnavalitsuses praegu täpsemaid skeeme, kuidas uus rattatee kulgema hakkab. Muu hulgas pole teada ka see, kuidas lahendatakse Endla ja Tehnika tänava ristmiku ületamine, sest praegusi ülekäiguradu arvestades tuleks kastaniallee juurest ristmikule minnes teisele poole allee juurde jõudmiseks ületada kaheksa korda teed ja seejuures seitsme valgusfoori taga oodata.

https://www.err.ee/1609446119/tallinn-plaanib-viia-tehnika-tanava-rattatee-kastaniallee-ja-raudtee-vahele

 

Ometi saakski just uue rattatee puhul rajada sellesama galerii üle Endla?

 

NII PERROONID KUI GALERIID JA UUS BUSSIPEATUS ON PRIORITEETNE ehk et venitada pole siin enam midagi! Ümberistumisvõimalus peab olema kõigi kolme suuna vahel tagatud siin, mitte kuskil mujal! (Kitseküla peatuse võib nihutada tunduvalt lähemale Veerennile). Eesti arengute pidur ongi mökude mõtlemisviis. Kuigi kõik asjad võivad aega võtta, põhjuseid on palju, siis kui juba tegema hakatakse, tuleks teha stiilis - asi valmis ja seejärel vigade parandus. Mökud ei too innovatiivsust, Eesti Raudtee on seda tõestanud alati! Zimmermann aga peaks olema mees, kes lööb rusika lauale ja paneb oma inimesed tööle! Kui vaja, siis minnes poliitikute ette ja öeldes, et ASJAD SAAVAD 100% TOIMIDA VAID NII! Ja sama lugu on nii siinsete perroonide, pöörangute kui galeriidega! Üle 10 aasta on RAISKU lastud, pakkumata inimestele loomulikke liikumisteid. Raiskulaskmine ongi pidur!

Eks enim selles süüdi RE ja Isamaa, kes siis olidki koostöös ka suured lubajad (petised), aga oma osa ka Tallinna linnal.

 

 

Ka Tehnika tänava ääres pole head ja mugavat kõnniteed, aga vähemalt sillutatud kattega rattarada võiks olla ka siin raudtee ja tänava vahel? Sillutatud nagu Läänemaa Tervisetee?

 

 

Praegu teisele poole tänavat saamiseks tuleb ka siin teha hiigelring! See on autostunud rohepealinna musternäide, kuidas asjad ei tohi olla! Aga kuna otsustajad siin ega mujal ei käi, siis jätkub vanaviisi. Ehk vaid rattapealinna üksikud kauboid kastirattaga ja ilma on vahel väljaspool autosid. Ja ei maksa unustada, et just siinpool teed liikudes saab rattaga kõige hõlpsamalt Paldiski maantee rattatunnelini! Ega sedagi, et kui muidu on jalakäijad mingi x mass, siis rongisõitjad ongi selge mass ja neid on palju. Seega on pääs erinevatesse suundadesse oluline just otseteena, mis välistab ka vajadust sattuda liiklussoontele. Tunnelid ning sillad on väga kulukad, seega on neid vaja just sinna, kus tegu on massiga.

 

 

Autosid uhab siin mis kole, seda nähes ongi selge, miks Tallinnast pole saanud ja niipea ka ei saa rohelist ühistranspordi pealinna. Huvitav, mida küll kergelt särav helkur Kristjan Järvan siinkandis näeks?

 

 

Mõnusalt varjuline tänav küll, aga ma seekord jalutasin tänava ja raudtee vahel. Sealsamas, kus võiks olla pehmekattega rattarada. Looduslik. Piltidel näete seda.

 

 

 

Algul nägin ühte koppa tööhoos, seejärel juba "sõpra" appi tulemas ja mida edasi läksin, seda rohkem neid sai. Tamm on aga üsna võimas, isegi pool tosinat koppa polnud päevaga kuigi sügavale maasse oma kaevamisega jõudnud.

 

 

Mingeid asendusbusse siin silma ei hakanud, aga eks see oleks Elronile ka hirmkallis teenus. Usutavasti ajal kui paljud inimesed linnast jalga lasknud, saab asja kergemini üle elada.

 

 Muide, marketite puhul on ammu teada, et asukoht väga oluline. Ja tundub, et nädalaks ajaks on pagarid vist Hurghadasse kupatatud? Selline pilt avanes hommikul pea inimtühjas Selveris. Siin muidu alati saab ikka vägagi värskeid pirukaid!

 

 

Hommikul oli lusti Balti jaamas rohkemgi! Ega nii lihtne polegi ju saada pilti tühjast jaamast!

 

 

Aga piirkonna (ma täpsemalt ei tea millise) innovatiivseimaks pürgiv Eesti Raudtee omab juba ühte tablood vähemalt, kus saab natuke rohkem infot näidata, teised, hirmkalli raha eest ostetud ja aastaid tühjana seisnud tablood nii innovatiivsed pole. Aga kuidas sa pürgidki innovatiivseks, kui kõik oleks väga kaasaegne? Iseasi, kas oma vigadest õpitakse. Kuigi tabloode asukohtigi sai väga rõhutatud üle 10 aasta tagasi, siis tarkust see Eesti Raudteel toonud ei ole.

 

 

 

 

See pilt ei tulnud välja päris nii nagu oleks tahtnud, aga alles jätan ikka. Hoiatuseks, et igasugune arendamine tähendab tohutult loodusvarade kulutamist! Nii et väga ja väga peab mõtlema, kas peab jätkama kohati suurusehullustusega või peab alati ikka väga hoolikalt kaaluma, mida ja kui palju teha!

 

 

Lubatud hiigeltrotuaari asemel saab tunnel olema siiski kipakam. Ja ehk piisabki?

 

 

Siit edasi on tegu juba vähemolulise ehk jalutuskäiguga, seega läheme hoopis tagasi ja kopeerin Lilleküla perroonide lahenduse selgituse siia.

 

Lilleküla - kuhu rajada uued perroonid?

 

 

Enne porgandite saabumist planeeriti perroone üle Eesti. Eesti Raudteele sai edastatud ettepanekud kõikide peatuste suhtes (v.a. läänesuund Tondilt edasi) ja ainult tänu MKM ja/või kohalikele omavalitsustele õnnestus mõnel pool asukohad muuta paremaks ja ka säästlikumaks Eesti Raudtee enda jaoks. Tõsi, Lillekülas ei ole nad siiani ehitusega alustanud. Viimasel ajal sellest küll aeg-ajalt räägityakse, kuid nagu alati (siis, täna ja küllap ka homme) võidakse asju planeerida valesti! 

 

Eile toimus küll mingi üritus, kus olevat kohal olnud Eesti Raudtee sõnul ligi 160 erinevate suurimate transpordiettevõtete ekspert-asjatundjat. Millegipärast ponud neid 10+ aastat tagasi kuskil, aga küllap on tänaseks Eesti Raudtee edasi arenenud. Tollal olin vist ainuke, kes järjepidevalt ajas "säästliku ja kestliku mõtlemise" asja!? Oma vigu ei ole Eesti Raudtee aga mitte üheski kohas parandanud, olgu selleks Jõhvi, Sõmeru, Vastse-Kuuste või veel 10-15 kohta. Samas on nende tänapäeva ekspertidega omad murekohad - liiga vabalt püütakse pakkuda asjatundmatuid, sobimatuid ning kordades kulukamaid lahendusi kui vaja! Arvestades meie maksumaksjate väikest arvu ning eriti maavarade pidevat vähenemist ning terase, tsemendi jm hoogsat kallinemist, ei saa me lubada endale kuritegelikku raiskamist, piisab juba Rail Balticu täiesti valest ja kordades kallimast planeeringust.

 

Teave FB lehelt:

Eesti Raudtee tehnikadirektor Arvo Smiltinš rääkis oma esitluses säästlikku ja kestlikku mõtlemist soodustavast raudteejaamade jaamateede renoveerimistöödest.

1 õppetund:

On kõlanud ideid, et Lillekülas tuleks kõik perroonid ehitada uuesti, et vähendada vahemaad Endla tänava ühistranspordi peatusteni. Seda ei tohi aga mingil juhul plaani võtta, sest tegu on mitmemiljoniliste kuludega (kui mitte üle 10 miljoni?), saavutatav ajavõit aga olematu. Piisab väljuva suuna perroonilt rajada paralleelselt Kristiine keskusega galerii, mis ulatub üle Endla tänava ja millelt saab nii lifti kui treppi pidi alla mõlemale poole tänavat. Ja arvestada tuleb kestlikkuse ning säästlikkuse juures sellegagi, et uute perroonide elueaks planeeriti vähemalt 30 aastat!
Et sinna planeeritakse ka tunnelit jalakäijatele, saab ühe uue perrooni siiski nihutada mõnevõrra lähemale.

 

 

2 õppetund:
Äärmise tee äärde tuleb perroon ehitada pildil näha olevasse asukohta (tagaplaanil paistva tunneli sissepääsu taha) kahepoolse trepi ja pandusega ehk et maha/peale saab nii olemasoleva tunneli poolsest otsast kui ka Endla tänava poolt. Kaks perrooni on vajalik selleks, et saab vajadusel suunata emba-kumma äärde nii edela- kui idasuuna saabuvaid/väljuvaid ronge, kuigi maksimaalselt tuleb kasutada just läänesuuna teede poolset.

 

 

3 õppetund:
Teine perroon tuleb aga ehitada pildil nähtavasse alasse, mis asub küll kõvera peal. See võimaldab eriti olulisena tekitada ühendussilla selle ja praeguse läänesuuna saabuva perrooni vahel ehk seal, kus saab toimuma enamus ümberistumisi, see aga tagab lühima ja mugavaima liikumise, ilma et peaks kasutama treppe või panduseid. Ka võimaldab ühendussilla rajamine tekitada esimest korda Eesti Raudteel kaasaegse ja mugava ootepaviljoni ehitamise koos kohviautomaadi, joogivee, tualeti jm võimalustega. Mitte ei pea ehitama mingit kümneid miljoneid maksvat reisiterminali, nagu "säravaimad helkurid ehk tahaks, kilekotinutsak taskus...

Siinkohal tuleb kahe tee vahel tekitada ka lisapöörangud.

 

 

4. õppetund:
Ühendussild tuleb rajada siin piltidel nähtavasse kohta olemasolevast trepist tunneli poole. Perroonilt tulevast trepist saab aga otse lühimat teed pidi tunnelisse.

Kõikide teiste uute peatuste rajamise ettepanekud on Eesti Raudteel olemas juba 10+ aastat ja korduvalt ka üle põhjendatud. Ka Kitseküla peatus sai ehitatud valesse kohta, tegelikkuses peaks see olema viadukti ja Veerenni ülekäigu vahel.
Mainiks siin Energia, Sõmeru, Laitse 2, Tiksoja, ehk ka Kastli ja Vorbuse peatuseid, kui mõelda Jõgeva - Elva tiheda liiklusega linnatsooni tekkimist. Laual on ka see, kuidas ning kuhu paigaldada sõiduplaanide aluseid ja ekraane ning muud pisemad lahendused. Ei tohi unustada, et lisaks kestlikkusele ja säästlikkusele peab vaatama asju ka inimlikkuse seisukohalt.

Ja nüüd siis edasi, seltsimehed!

 

 

 

Ristiku tänava uhkete hõberemmelgate aeg paistab aga ikka läbi olema. Päris paljudel puudel vääveltorikud õgivad kuis jaksavad.

 

 

 

 

Telliskivi tänaval on kaks väikepoodi. Väga vajalikud igal pool. Üks natuke suurem väiksest, teine, kuhu pärast sisse astusin esimest korda, oli nii väike, et isegi omanik oli oma nina puruks löönud. Ja osta sai vaid alkoholi.  Kahe peale saaks paraja keskmise ja sobiva kokku?

 

 

Oeh...

 

 

Vahel on kakeldud siin selle pärast, et jalakäijad ronivat rattateele, isegi üks isehakanud "raehärra" Efbees kobisenud! Aga ausalt öeldes, ega jalakäijana väga liiklusmärke vahigi ja kui teepinnal puudub ka märgistus... Enamasti õnneks saab hakkama, head inimesed saavad ikka aru ja üksteisega läbi.

 

 

 

 

Vaatasin kahele poole, Kopli rongi näha ei olnud...

 

 

Ma ka ei saa aru! Kuidas selline moodustis nagu reformierakondapetisaktsioon üldse alles on?

 

 

Oleks selliseid kioskeid üle Eestimaa...

 

 

Riik aga lasi isegi Edelaraudtee vanad vagunid vanarauda viia! Eks oleks tegelikult vapustus küll olnud, kui järsku kuskil turismiatraktsioonina oleks kasutusele võetud!

 

 

Raamatuturg aga paistab toimivat! Kel mure, et pole raamatuid kuhugi panna, äkki võetaks siin midagigi vastu?

*****************************************************

07. 10. 24

Lisaks veel kord Kristiine /Endla vaated.

 

 

Siin pole ka täna sisuliselt jalakäijatele liikumisruumi ja galerii, mis algab perroonist, aga millele pääseb (kaldteed mööda) ka Keskuse lõunapoolselt küljelt, mahub siia ära, tagades nii külastajate, ratturite kui rongireisijate ohutu pääsu mõlemale poole Endla tänavat.

 

 

Galeriist on mahapääsud treppide, aga ka liftide näol olemas mõlemal pool tänavat ja neid galeriisid on kaks ehk mõlemal pool raudteed. Lahendus tuleb klapitada tulevase rattatunneli lahendusega, kuid vajadusel ehitada saab need eraldi, sest galeriiga on kiire!

 

 

Umbes sinna peab tulema uus Taksopargi või õigemini Lilleküla Jaam ühistranspordipeatus.

 

 

Teisel pool raudteed saaks üksiti ka otseülepääsu tänavast, praegu on see igas mõttes jalakäijavaenulik lahendus.

 

 

Üks kahest juurdeehitatavast perroonist peaks tulema siia, kui kaugele praegusest raudteetunnelist ja Endla tänavast, on arutelude küsimus, kuid sõltub muidugi ka perrooni kaldteedest jm.

****************************************************************

29.11.2024

Sattusin hommikul kuulama Vikerraadios liikuvuseksperti Hannes Luts ja kuna ta üsna kokkuvõtlikult kirjeldas Lilleküla probleeme, siis veel korra kokkuvõtvalt vastata probleemkohtadele, on selgitamine mõttekas. Just seepärast, et nii kontsentreerituna ei suuda poliitikud probleemkohti välja tuua, Luts aga küll.

Lippus, Riibe jt armastavad küll FB-s "töövõitudest" ja plaanidest rääkida, aga küsimustele vastamisega jäävad jänni! No, üldiseid käibetõdesid siiski nad välja ütlevad, aga kui küsida täpsemalt või veel hullem, viidata MITTETOIMIVUSELE ja VENITAMISELE, siis läheb suumulk ju hoopis kinni....

Aga Lilleküla. 

Ei ole põhjust seda pidevalt tampida nimega Kristiine ÜT keskust, sest siis peaks ka rongipeatuse ümber nimetama. Kui see mõttekas, siis tehke juba ära. Muide, trammipeatus meil saab juba uue nime, miks venitatakse nt Vana-Pääskülaga, ei saa aru...

 

Kristiine terminalist:

1. Pompöösne plaan. Puudub igasugune mõte. Lahenduse olena ammu välja käinud.
2. Ühe suuna bussipeatus täna ju puudub. Lahendus on minul ülalpool kirjas.

3. Praeguste perroonide kauguse teema. Lahendus mul kirjas ja põhjendatud. Kusjuures, ümberistumine ei ole kordades olulisem, kui Väike-Ameerika tänava ja kogu siinse elamuala lähedus! Ei ole mõttekas kulutada taas mõttetult PALJU raha perroonide väikeseks nihutamiseks, sest samal ajal viiakse peatus suure osa inimeste jaoks hoopis vajalikust kaugemale.

4. Ebamugavus ja ajakulu perroonide nihutamisega. Jah, kallis ning katkestused taas rongiliikluses vm ei vääri küünlaid! Lahendus minu poolt välja toodud. Ümberistumine igati tagatud, raudteel lausa osaliselt ilma perroonilt maha minemata, TEISELE poole Endlat pääseb galerii(de) kaudu. Linna poliitikutele püksid sõeluvad püüli?Koos Endla tunnelitega peaks selle rajama, mitte tegema nägu, et see saab ehk lahenduse kunagi hiljem.

5. Ida- ja edelasuuna perroonide rajamine ei ole üldse probleemiks, lahendused välja toodud minu poolt juba 2012! Ehitus ei peata mingilgi moel ka rongiliiklust ega pole vajadustki teede VAHELE midagi ehitada, härra Luts!

6. Töörühm plaanitakse kokku panna tuleval aastal. Pange homme? Sest projekteerida seal lihtne, lahendused minu poolt ammu välja toodud. Jälle otsida põhjust poliitikute ja ametnike kaagutamiseks ja asjadega venitamiseks? Idealistliku lahenduse asemel tõepoolest see, mis on MÕTTEKAS ja taskukohane.

 

Lõpetuseks ka täna avatavast trammiliinist. Luts ei tundunud väga palju selle kalli rajatise usku olevat ja kuna ta pole poliitik, võinuks ka ausalt välja öelda. Läbi lillede ta seda ka tegi.  Kui Länsisadama puhul on trammipeatus sisuliselt ukse ees, siis Tallinnas tegelikult saadi vaid "pooleldi eesli selga". Jah, lähemal on paremal kui kaugel, aga tegelik kasu on väike. Muidugi peab vaatama mitte ainult laevareisijate seisukohast. Küll aga on D-terminali suunduvad bussid kordades parem ja ODAVAM lahendus., hoolimata isegi sellest, et tramm on mõnusam sõiduvahend. Nimelt ühendaks bussid sadama hoopis suurema osaga linnast!
Luts ütleb, et Pelguranna tramm on iseenesest positiivne, kuid elamispiirkonna keskmesse ju praegu plaanitav tramm ei jõua ja see tuleks lahendada. Küll aga ei teinud ta piuksugi vajadusest Pelguranna suunalt liin tuua Lillekülani, et ka Liivalaia trammil tekiks suurem mõte. Põhjuseks ka raha, et Pelguranna ja Liivalaia jaoks ehk jätkub. Kui aga teha, siis ikka vähemalt Sõle jaoks oleks oluline ka raha leida. Hea aga, et ta ütles Tondi liini pikendamise mõttetuse välja. Ka selle, et Piritale ei ole mõtet trammiliini pikendada, Lasnamägi on mõttekam. Kuid kõik see on KULUKAS!